| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
10. september 2020. a. nr LV-IP-0223 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Turvakoduteenuse osutamise kord" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Merle Liivaku ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule määruse "Turvakoduteenuse osutamise kord" eelnõu;
2. Määrata linnavolikogus ettekandjaks abilinnapea Mihkel Lees. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 22 lõike 1 punkti 5 alusel arvestades sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 5 lõiget 2, paragrahvi 8, paragrahvi 14 lõiget 1, paragrahvi 33 lõiget 1.
§ 1. Üldsätted
(1) Määrusega kehtestatakse Tartu linna poolt sotsiaalhoolekandelise abina korraldatava turvakoduteenuse (teenus)taotlemise ning teenuse osutamise tingimused ja kord.
(2) Teenuse eesmärk on tagada esmane abi, ajutine eluase ja turvaline keskkond abivajavale lapsele ja täiskasvanule.
(3) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Teenuse saaja
(1) Teenust osutatakse lapsele või täiskasvanule, kelle elukoht on rahvastikuregistris Tartu linn (teenuse saaja).
(2) Teenust osutatakse lapsele, kes vajab abi:
1) tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) muul põhjusel.
(3) Teenust osutatakse täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(4) Teenust osutatakse isikule vältimatu abina olenemata rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetest kuni 3 kalendripäeva. Pikemalt kui 3 kalendripäeva on õigus osutada teenust isikule kooskõlastatult isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega.
§ 3. Teenuse osutaja
(1) Teenust osutavad Tartu Laste Turvakodu ja Tartu linna asutus Varjupaik (teenuseosutaja).
(2) Teenuse saajaks olevale:
1) lapsele osutatakse teenust Tartu Laste Turvakodus (Turvakodu);
2) lapsele koos täiskasvanuga osutatakse teenust Turvakodus;
3) täiskasvanule osutatakse teenust Tartu linna asutuses Varjupaik (Varjupaik).
§ 4. Teenuse kirjeldus
(1) Teenuse osutamisel tagatakse teenuse saajale ajutine eluase, turvaline keskkond, esmane abi ning isiku east ja vajadusest tulenev hooldamine ja arendamine.
(2) Teenuse osutamisel tagatakse teenuse saajale:
1) tema õiguste ja huvide kaitse, sealhulgas võimalikult suurel määral privaatsus;
2) voodikoht, pesemisvõimalus ja toitlustamine või juurdepääs toidule ja toidu valmistamise võimalusele;
3) pesupesemise võimalus, voodipesu ja vajadusel riided;
4) vajadusel kriisiabi, mis aitab taastada isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus;
5) abinõude rakendamine teenuse saaja elu edaspidiseks korraldamiseks;
6) võimalus olla kaasatud teenuse osutamise protsessi (vajaduste hindamine, juhtumiplaani ja tegevuskava koostamine, tegevuste elluviimine, tulemuste hindamine);
7) east ja vajadusest tulenev nõustamine;
8) võimalus tutvuda teenuse saajat puudutavate dokumentidega;
9) võimalus anda tagasisidet;
10) võimalus teha ettepanekuid teenuse paremaks korraldamiseks.
(3) Teenuse osutamise maht ja kestvus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest.
§ 5. Teenuse taotlemine
Teenuse saamiseks pöördub abivajav isik Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna (osakond) või teenuseosutaja poole, esitab enda kohta andmed ja kirjeldab ära oma abivajaduse.
§ 6. Teenuse vajajast teavitamine
(1) Teenuseosutaja teavitab osakonda temale teatavaks saanud abivajajast esimesel võimalusel.
(2) Turvakodu poole pöördunud või Turvakodusse toodud lapsest peab Turvakodu töötaja teavitama osakonna spetsialisti esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval.
(3) Teenuseosutaja töötaja teavitab tema poole pöördunud või tema juurde toodud täiskasvanust osakonna spetsialisti või vajadusel Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku ohvriabi töötajat.
(4) Osakonda ei pea teavitama isikust, kelle on teenusele suunanud osakond.
§ 7. Teenusvajaduse hindamine ja teenuse osutamise otsustamine teenuseosutaja poolt
Teenuseosutaja selgitab esitatud andmete, olukorra kirjelduse ning vajadusel spetsialistide ja ametiasutuste kaasamise abil välja tema poole pöördunud või tema juurde toodud isiku teenuse vajaduse ja otsustab teenuse osutamise kestvusega kuni 3 kalendripäeva teenusele lubamisega.
§ 8. Teenusvajaduse hindamine ja teenuse osutamise otsustamine osakonna spetsialisti poolt
Osakonna spetsialist selgitab esitatud andmete ja olukorra kirjelduse põhjal välja tema poole pöördunud või temale teatavaks saanud isiku teenuse vajaduse ning otsustab teenuse osutamise suunamiskirja koostamisega.
§ 9. Teenuse osutamisest keeldumine
Teenust ei osutata isikule, kes:
1) on narkootilise, psühhotroopse või muu toksilise joobe tunnustega;
2) on agressiivne või kujutab mõnel muul viisil ohtu iseenda ja teiste isikute elule või tervisele;
3) vajab muud abi või kelle teenusevajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenustega;
4) ei ole suuteline teenust kasutama.
§ 10. Kodukord
(1) Ühtsed tingimused teenusel teenuse osutamisega seotud ruumide kasutamisel, igapäevaelu korraldamisel, teenuse saajate külastamisel ja üldise korra järgimisel teenuse osutamiseks ettenähtud ruumides kehtestatakse kodukorraga.
(2) Kodukord on teenuse saajale ja ruumides viibivatele isikutele, sealhulgas külastajatele täitmiseks kohustuslik.
(3) Kodukorra kehtestab Turvakodu juhataja ja Varjupaiga juhataja.
§ 11. Teenuse saaja kohustused
(1) Teenuse saaja on kohustatud:
1) aitama kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele abi osutamise korraldamisele;
2) andma enda kohta vajalikke tõeseid andmeid ja teatama kohe, kui need muutuvad;
3) täitma teenuseosutaja korraldusi teenuse osutamist, sh kodukorra täitmist puudutavates küsimustes;
4) viibides teenusel koos lapsega, hoolitsema lapse eest;
5) tagama isikliku hügieeni, sealhulgas pesema iseennast ja oma riideid;
6) tagama puhtuse ja korra tema kasutuses olevates ruumides;
7) pidama kinni kodukorrast.
(2) Alaealine teenuse saaja järgib teenuse saaja kohustusi vastavalt oma võimele neist aru saada.
§ 12. Teenuse osutamise lõpetamine
(1) Teenuse osutamine lõpetatakse isiku teenuselt lahkumisel või teenuse vajaduse äralangemisel.
(2) Teenuse vajadus langeb ära muuhulgas, kui:
1) on tagatud isiku turvalisus ja isik ei vaja enam teenust;
2) teenuse saaja vajab muud abi või kui teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenuste või muu abiga;
3) isik käitub viisil või ilmneb tema isikust tulenev muu objektiivne põhjus, mis muudab teenuse osutamise võimatuks.
§ 13. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 21.05.2005. a määrus nr 74 „Turvakoduteenusele suunamise tingimused ja kord Tartu linna asutuses Tartu Laste Turvakodu“.
(2) Määrus jõustub ... 2021. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Turvakoduteenuse osutamise kord" eelnõu esitamine " juurde
- Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel kuulub volikogu ainupädevusse linna eelarvest finantseeritavate teenuste korra kehtestamine. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.
SHS § 33 lg 1 kohaselt on turvakoduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada SHS § 33 lg 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. SHS § 33 lg 2 järgi tagab kohaliku omavalitsuse üksus perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek Tartu linnas turvakoduteenuse osutamise korraldamiseks.
Eelnõu § 1. Üldsätted
Sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse Tartu linna poolt sotsiaalhoolekandelise abina korraldatava turvakoduteenuse (teenuse) taotlemise ning teenuse osutamise tingimused ja kord. Eespool mainitu hõlmab ka teenuse kirjeldust ja rahastamist.
Lõikes 1 sätestatakse turvakoduteenuse eesmärk (SHS § 31 lg 1). SHS seletuskirja kohaselt mõeldakse ajutise eluaseme tagamise all voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise abi võimaldamist. Vajaduse korral tagatakse turvakodusse sattunud inimesele esmane kriisiabi, et aidata taastada inimese psüühiline tasakaal ja tegevusvõime igapäevaelus ning vajaduse korral teavitada inimest temale vajaliku abi saamise võimalustest. Lisaks esmasele abile tagatakse hooldamine ja arendamine neile, kes terviseseisundi või vanuse tõttu seda vajavad (lapsed, eakad, puudega isikud).
Eelnõu § 2. Teenuse saaja
SHS § 5 lg 1 kohaselt on isikule kohustatud sotsiaalteenuste andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus.
Arvestades eelnevat, sätestatakse lõikes 1, et teenust osutatakse üldreeglina isikule, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linn.
Lõikes 2 kirjeldatakse turvakoduteenuse sihtgrupiks olevat last. Võrreldes seaduse sõnastusega on sihtgruppi laiendatud. STO ettepanek oli sätestada üldiselt, et teenust osutatakse abi vajavale lapsele, kuna praktikas on juhtumeid, kui politsei toob alkoholijoobes lapse teenusele. Sellisel juhul ei pruugi olla tegemist hooldamises esinevate puudustega. Oluline on, et ka sellisele lapsele oleks teenus tagatud.
Lapse turvakodusse pöördumise põhjusteks võivad olla:
- lapsel ei ole võimalik mingil põhjusel kodus olla. Põhjus võib olla vanema joomahoog, vägivallaoht, vanemate ootamatu haigestumine või surm;
- laps vajab abi hooletusse jätmise tõttu;
- laps on eraldatud perekonnast ja kodust ning toimuvad ettevalmistused lapse asendushooldusele paigutamiseks;
- lapse elukoht ja vanemad on väljaselgitamisel.
Lõikes 3 kirjeldatakse teenuse sihtgrupiks olevat täiskasvanut. Praktikas peetakse siin silmas eelkõige füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks lähisuhtes langenud täiskasvanuid, kellel ei ole võimalik kasutada muud turvalist kohta.
Eelnõu § 3. Teenuse osutaja
SHS § 37 lg 1 kohaselt tuleb lastele ja täisealistele isikutele teenust osutada eraldi ruumides, välja arvatud juhul, kui laps viibib turvakodus koos täisealise perekonnaliikmega. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek korraldada turvakoduteenuse osutamine lastele ja lastega peredele Tartu Laste Turvakodus ja ilma lapseta täisealistele Tartu linna asutuses Varjupaik.
Tartu laste Turvakodus on turvakoduteenuse osutamiseks 15 voodikohta. Tartu linna asutuses Varjupaik on teenuse osutamiseks loodud 2 voodikohta. Siiani on ilma lapseta täisealiste abivajadust kaetud teiste teenuste kaudu, nagu näiteks sotsiaalmajutusteenus (32 voodikohta), varjupaigateenus (70 koht) ja sotsiaaleluasemeteenus (u 250 üksi elavat teenuse saajat seisuga oktoober 2020).
Tubadesse paigutamisel lähtutakse üldjuhul põhimõttest tagada teenuse saajale võimalikult suurel määral privaatsus ja võimalusel arvestatakse teenuse saajate soovi ühte ruumi paigutamiseks.
Eelnõu § 4. Teenuse kirjeldus
Kõnealuses paragrahvis on avatud turvakoduteenuse sisu.
Teenusele saabumisel kindlustatakse isikule vajadusel riided ja vajalikud hügieenivahendid. Samuti on nii Tartu laste Turvakodus kui ka Tartu linna asutuses Varjupaik ruumides loodud võimalus pesta nii ennast kui oma riideid.
Teenuse saajate toitlustamise korraldamisel lähtutakse põhimõttest, et inimese toitlustamine on korraldatud sobivas keskkonnas, lauakombeid, inimese terviseseisundit ning hügieeni arvestades. Toitlustamine Tartu laste Turvakodus toimub üldjuhul kindlaks määratud kellaaegadel söögitoas. Tartu linna asutuses Varjupaik luukase isikule üldjuhul juurdepääs toidule ja toidu valmistamise võimalusele söögitoas. Olukorras, kus isik ei ole oma terviseseisundi või ea tõttu võimeline toitu ise valmistama ja/või tarbima korraldatakse toitlustamine söögi kohaletoomisega ja vajadusel korraldatakse teenuse saaja abistamine söömisel.
Teenuse saaja hooldamist ja arendamist tema terviseseisundi või ea tõttu korraldab teenuseosutaja töötaja. Turvakodu töötaja kontrollib teenusel olevate laste kooli kodutööde tegemist ja vajadusel abistab neid selles.
Vaba aja sisustamist korraldab teenuseosutaja vastavalt tööplaanile/päevaplaanile. Tartu laste Turvakodus on loodud ka mängutoa, teleri ja arvuti kasutamise võimalus.
Tartu linna asutuses Varjupaik on turvakoduteenuse saajatel võimalik viibida puhkeruumis, kus on teleri kasutamise võimalus ja erinevat lektüüri.
Vajadusel tagatakse teenuse saajale kriisiabi, aitamaks taastada inimese psüühiline tasakaal ja tegevusvõime igapäevaelus ning vajaduse korral teavitatakse inimest temale vajaliku abi saamise võimalustest. Kriisiabi raames osutatav psühholoogilise nõustamise teenuse on Tartu linn sisse ostnud. Meditsiinilese abi vajaduse korral kutsub teenuseosutaja töötaja abivajajale kiirabi või võimaluse korral võtab ühendust ja teeb koostööd perearstiga.
Teenuse täpne sisu sõltub teenuse vajaja abivajadusest.
Eelnõu § 5. Teenuse taotlemine
Turvakoduteenusele saamiseks võib pöörduda nii Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kui ka turvakoduteenuse vahetu osutaja poole. Praktikas pöördub enamus abivajajaid teenuse saamiseks otse teenuseosutaja poole. Osakonna poole pöördunud abivajaja abivajadus selgitatakse välja spetsialisti poolt ja kui sobivaks abimeetmeks osutub turvakoduteenus, siis suunatakse inimene teenusele.
Eelnõu § 6. Teenuse vajajast teavitamine
Reguleerib teenuse vajajast teavitamist. Teavitamise eesmärk on tagada võimalikult kiire ja operatiivne abi osutamine ja lahenduse leidmine abivajajale. Samuti võimaldab teavitamine saada infot isiku päritolu kohta.
Eelnõu § 7. Teenusvajaduse hindamine ja teenuse osutamise otsustamine teenuseosutaja poolt ja eelnõu § 8. Teenusvajaduse hindamine ja teenuse osutamise otsustamine osakonna spetsialisti poolt
Teenuseosutaja poole pöördunud või teenuseosutaja juurde toodud abivajaja esmast teenuse osutamise vajadust hindab teenuseosutaja töötaja. Teenuseosutaja töötaja teavitab esimesel võimalusel osakonna spetsialisti või tema töövälisel ajal Sotsiaalkindlustusametit tema poole pöördunud abivajajast ja teeb koostööd osakonna spetsialisti ja vajadusel Sotsiaalkindlustusametiga isiku teenusvajaduse tuvastamiseks ja vajaliku abi andmiseks. Edasi tegeleb abivajajaga juba osakonna spetsialist, kes hindab temale teatavaks saanud isiku teenuse vajadust ja suunab teenusvajaduse olemasolul isiku teenusele.
Abi vajava lapse teenuse vajaduse hindamisel ja teenusele lubamisel tuleb arvestada ka lastekaitseseaduses sätestatuga.
Lastekaitseseaduse § 26 kohaselt abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Lastekaitseseaduse §-d 27-29 reguleerivad abivajavast lapsest teavitamist, abivajaduse hindamist ja abivajavale lapsele abi osutamist.
Lastekaitseseaduse § 30 kohaselt hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Lastekaitseseaduse §-d 31-33 reguleerivad hädaohus olevast lapsest teavitamist, hädaohus oleva lapse toimetamist ohututesse tingimustesse ja hädaohus oleva lapse perekonnast eraldamist.
Lastekaitse seaduse § 32 lg 1 kohaselt tuleb hädaohus olevat last viivitamata abistada ning likvideerida selleks lapse elu või tervist ohtu seadnud olukord. Vajaduse korral võib hädaohus oleva lapse toimetada ohututesse tingimustesse kuni ohu möödumiseni, küsimata selleks lapse hooldusõigust teostava isiku nõusolekut. Lastekaitseseaduse § 32 lg 3 kohaselt toimetab hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse lapse viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja või politsei korrakaitseseaduse § 46 lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel. Lastekaitseseaduse § 32 lg 4 kohaselt paigutatakse hädaohus olev laps ohututesse tingimustesse selleks sobivat teenust osutava sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutuse või isiku või lapse jaoks turvalise isiku juurde sõltuvalt lapse olukorrast ja vajadustest.
Lastekaitseseaduse § 32 lg 2 kohaselt, kui lapse ohtu sattumine ei olnud põhjustatud lapse hooldusõigust teostava isiku tegevusest või tegevusetusest või temast tulenev oht on lõppenud, antakse hädaohus olev laps üle lapse hooldusõigust teostavale isikule.
Lastekaitseseaduse § 32 lg 5 kohaselt kui hädaohus olevat last ei ole võimalik üle anda lapse hooldusõigust teostavale isikule, võib lapse ajutiselt paigutada teenuseosutaja juurde sobiva teenuse saamiseks või lapse jaoks turvalise isiku juurde järgmistel juhtudel:
1) lapse hooldusõigust teostava isiku nõusolekul;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja otsusel, kui lapse hooldusõigust teostav isik ei ole kättesaadav, või
3) Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöötaja otsusel, kui lapse hooldusõigust teostav isik ei ole kättesaadav.
Kui lapse hooldusõigust omav isik keeldub lapse ajutisest paigutamiseks teenuseosutaja juurde või lapse ohtu sattumise on põhjustanud lapse hooldusõigust teostav isik oma tegevuse või tegevusetusega, võib enne turvakoduteenusele suunamist eelneda ka lapse perekonnast eraldamine lastekaitseseaduse § 33 kohaselt. Seda otsustab lastekaitseseaduse § 33 lg 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet.
Lastekaitseseaduse § 33 lg 4 kohaselt, kui hädaohus olev laps tuleb ise või satub muul viisil teenuseosutaja juurde, peab teenuseosutaja viivitamata taotlema lastekaitseseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud otsust lapse ajutise perekonnast eraldamise kohta, kui talle on saanud teatavaks või tal on alust arvata, et lapse hooldusõigust teostav isik on põhjustanud lapse hädaohtu sattumise.
Abivajajast teada saamisel selgitab osakonna spetsialist välja isiku abivajaduse ja teenusvajaduse olemasolul suunab isiku suunamiskirja koostamisega teenusele.
Nagu eespool mainitud tuleb lapse turvakoduteenusele paigutamisel arvestada lastekaitse seaduses sätestatuga.
Teenusvajaduse olemasolul koostab lastekaitse/sotsiaaltöö spetsialist suunamiskirja isiku teenusele suunamise kohta. Suunamiskirjas märgitakse:
- lastekaitse spetsialisti ja/või sotsiaaltöö spetsialisti kontaktandmed (tel, e-post);
- STAR juhtumimenetluse number;
- teenuse osutamise kestvus;
- emakeel, suhtluskeel;
- andmed teenuse saaja ja tema tugivõrgustiku kohta;
- teenuse saaja lühikirjeldus;
- teenusele suunamise põhjus;
- andmed varasemalt osutatud tugiteenuste kohta;
- muud teenuse osutamisel tähtsust omavad asjaolud (pooleliolev kohtumenetlus, olulised tähelepanekud pere kohta, varasem koostöö lastekaitse/sotsiaaltöö spetsialistiga, kokkupuuted PPA'ga jmt).
Seaduses sätestatud juhul rakendatakse abivajajale abi andmisel juhtumikorraldust ja koostatakse teenuse saajale juhtumiplaan, millest teenuse osutamisel lähtutakse.
Eelnõu § 9. Teenuse osutamisest keeldumine
Praktikas ei lubata teenusele näiteks isikuid, kes on oma käitumiselt agressiivsed, kes on ägedate haigustunnustega, raskes alkoholijoobes, toksikoosi või narkootikumide kasutamise tunnustega. Sellistel juhtudel otsitakse teiste teenuste osutajate abi (nt kiirabi, politsei).
Eelnõu § 10. Kodukord
Ühtsed tingimused teenusel teenuse osutamisega seotud ruumide kasutamisel, igapäevaelu korraldamisel, teenuse saajate külastamisel ja üldise korra järgimisel kehtestatakse kodukorraga. Kodukorra kehtestamise pädevus antakse käesoleva määrusega teenuseosutajale. Teenuse olemuse paremaks mõistmiseks ja ülevaate saamiseks on käesolevasse õiendisse lisatud fail kavandatavast Tartu laste Turvakodu kodukorrast:
Tartu linna asutuse Varjupaik kavandatav kodukord:
Eelnõu § 11. Teenuse saaja kohustused
Sätestatakse teenuse saaja kohustused teenusel viibimisel.
Teenuse saaja on kohustatud:
1) aitama kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele abi osutamise korraldamisele;
2) andma enda kohta vajalikke tõeseid andmeid ja teatama kohe, kui need muutuvad;
3) täitma teenuseosutaja korraldusi teenuse osutamist, sh kodukorra täitmist puudutavates küsimustes;
4) viibides teenusel koos lapsega, hoolitsema lapse eest;
5) tagama isikliku hügieeni, sealhulgas pesema iseennast ja oma riideid;
6) tagama puhtuse ja korra tema kasutuses olevates ruumides;
7) pidama kinni kodukorrast.
Alaealine teenuse saaja järgib teenuse saaja kohustusi vastavalt oma võimele neist aru saada.
Eelnõu § 12. Teenuse osutamise lõpetamine
Praktikas enamlevinud põhjused teenuse osutamise lõpetamiseks on :
- teenuse saaja suutmatus pidada kinni teenuse kodukorrast;
- isiku toimetulek korraldatakse teiste teenuste kaudu (sotsiaalmajutus- ja sotsiaaleluasemeteenus, eluruumi üürimine Tartu kinnisvaraturult jmt).
Teenuse vajaduse äralangemise kohta tehakse sellekohane märge isiku juhtumimenetluse alla sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).
Käesoleva korra koostamisel on teenuse saajaga lepingu sõlmimisest loobutud. Teenuse saaja õigused ja kohustused tulenevad käesolevast määrusest, teenuse kodukorrast ja suunamiskirjast.