EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
Tartu
|
04. aprill 2018. a. nr LVK-M-0022 |
Tartu linna põhimäärus |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 ja § 35 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Tartu linna põhimääruses sätestatakse volikogu organid, isikuvalimiste korraldamine volikogus, volikogu istungi ettevalmistamine, volikogu organite ja volikogu töökord, linnavalitsuse moodustamine, linnavalitsuse töökord, Tartu linna ametiasutused ja ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamine, linna arengudokumentide ja eelarve koostamise üldised põhimõtted, linna sümbolid ja tunnustusavaldused osas, mis ei ole reguleeritud muudes õigusaktides.
2. peatükk
Volikogu
1. jagu
Volikogu organid
§ 2. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees ja aseesimehed valitakse salajasel hääletamisel.
(2) Volikogu aseesimeeste tööjaotuse otsustab volikogu esimees.
§ 3. Revisjonikomisjon
(1) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse salajasel hääletamisel.
(2) Revisjonikomisjon on vähemalt viieliikmeline.
§ 4. Volikogu komisjon
(1) Volikogu komisjoni (komisjon) esimees ja aseesimees valitakse salajasel hääletamisel.
(2) Komisjon on vähemalt viieliikmeline.
(3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Vähemalt pooled komisjoni liikmed peavad olema volikogu liikmed.
(4) Komisjoni liikme komisjonist väljaarvamise otsustab volikogu:
1) komisjoni liikme avalduse alusel;
2) teda komisjoni esitanud fraktsiooni avalduse alusel või
3) komisjoni esimehe avalduse alusel, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(5) Komisjoni moodustamisel määratakse komisjoni tegevusvaldkond ning ajutise komisjoni puhul ka tegutsemise tähtaeg.
(6) Komisjon annab oma tegevusest volikogule aru vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse linna veebilehel.
§ 5. Volikogu fraktsioon
(1) Volikogu fraktsiooni (fraktsioon)võivad moodustada vähemalt viis liiget.
(2) Fraktsiooni registreerimiseks esitatakse volikogu esimehele volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.
(3) Fraktsiooni tegevus algab fraktsiooni registreerimisest volikogu istungil, registreerimine kantakse volikogu istungi protokolli.
(4) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samal ajal olla ainult ühe fraktsiooni liige.
§ 6. Volikogu eestseisus
(1) Volikogu eestseisus (eestseisus) on nõuandev kogu volikogu esimehe juures.
(2) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud.
(3) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimehed, volikogu fraktsioonide esimehed ning fraktsioonita erakondade ja valimisliitude esindajad.
(4) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust volikogu suurima fraktsiooni esindaja.
(5) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu liige, linnavalitsuse liige ja linnasekretär.
(6) Eestseisus:
1) esitab volikogu istungite toimumise kava volikogule kinnitamiseks;
2) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti;
3) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta;
4) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta;
5) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides;
6) arutab muid küsimusi.
2. jagu
Isikuvalimised
§ 7. Kandidaadi ülesseadmine
(1) Isikuvalimistel kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik avaldus.
(2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaat ennast enne hääletamist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
§ 8. Häältelugemiskomisjon
(1) Isikuvalimised korraldab volikogu poolt avalikult hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ning väljastab sedeli igale volikogu liikmele allkirja vastu.
(3) Häältelugemiskomisjon loeb antud hääled kokku ning fikseerib hääletustulemuse häältelugemiskomisjoni protokollis, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed.
3. jagu
Volikogu töökord
§ 9. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded
(1) Õigusakti eelnõu (eelnõu)valmistab ette ja esitab volikogule fraktsioon, komisjon, volikogu liige, linnapea, linnavalitsus, linna valimiskomisjon või 1% valimisõiguslikest linnaelanikest.
(2) Volikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks eelnõu koostamise.
(3) Eelnõu esitatakse volikogu kantseleisse hiljemalt 14 päeva enne istungi algust. Volikogu töökorda puudutav eelnõu esitatakse hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Valimiskomisjon esitab eelnõu hiljemalt 5 päeva enne istungi algust.
(4) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.
(5) Eelnõule lisatud õiendis esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad;
5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, kui eelnõud ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud.
(6) Eelnõule võivad olla lisatud muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja linnavalitsuse arvamusega.
(7) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võib esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
(8) Eelnõu esitaja nimetab eelnõu ettekandja. Eelnõu esitaja, komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.
(9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisel langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
§ 10. Volikogule esitatud eelnõude menetlemine
(1) Volikogu esimees suunab eelnõu menetlemiseks eestseisusesse või ühte või mitmesse komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni.
(2) Eelnõu vaadatakse eestseisuses või vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul eelnõu volikogule esitamisest. Kui komisjon ette nähtud aja jooksul seisukohta ei avalda, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda.
(3) Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud eelnõu kohta juhtivale komisjonile.
(4) Volikogu komisjon, fraktsioon, volikogu liige, linnapea või linnavalitsus esitab muudatusettepanekud eelnõu kohta juhtivale komisjonile hiljemalt kolm päeva enne volikogu istungit kella 12ks. Juhtiva komisjoni koosolek muudatusettepanekute läbivaatamiseks toimub hiljemalt 24 tundi enne volikogu istungit. Eelnimetatud tähtaeg ja juhtiva komisjoni poolt muudatusettepaneku läbivaatamise nõue ei kehti õigusakti eelnõus kirja- või vormivea või ilmselge ebatäpsuse kõrvaldamiseks muudatusettepaneku esitamisel.
§ 11. Volikogu komisjoni töökord
(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kolm päeva enne koosoleku algust volikogu kantseleile, kes edastab teate päevakorras olevate materjalidega komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni kokku volikogu esimees ning koosolekut juhatab volikogu esimehe või komisjoni esimehe poolt valitud komisjoni liige, kes on volikogu liige.
(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, linnavalitsuse liige ja linnasekretär. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(4) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimehe otsusel saadab volikogu kantselei eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.
(5) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja volikogu kantseleid. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.
§ 12. Volikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord
(1) Volikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema saadetud volikogu liikmetele elektrooniliselt ning avalikustatud linna veebilehel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema volikogu kantseleis välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt.
(2) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need eelnõud, mis on läbinud käesolevas määruses sätestatud menetluse.
§ 13. Volikogu istung
(1) Volikogu istung toimub vähemalt üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(2) Volikogu istung kestab kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(3) Volikogu teeb oma istungist veebiülekande. Istungist muude raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat.
(4) Volikogu liige teavitab volikogu istungilt puudumisest volikogu kantseleid.
(5) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel registreerib volikogu liige istungile saabumise ja istungilt lahkumise kellaaja.
§ 14. Volikogu istungi läbiviimine
(1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külalistest teatamine;
3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(3) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või eelnõu üleandmiseks maksimaalselt ühe minuti jooksul ühe arupärimise või eelnõu kohta.
(4) Eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja, kaasettekandjate ja fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike.
(5) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine maksimaalselt viieteistkümne minuti jooksul ning kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt kümne minuti jooksul;
2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt maksimaalselt ühe minuti jooksul;
3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt viie minuti jooksul;
4) repliik on märkuse, ettepaneku või õienduse esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt kahe minuti jooksul;
5) igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel, linnapeal, linnavalitsuse liikmel ja linnasekretäril õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
6) volikogu istungile kutsutud isikul on vastavas päevakorrapunktis õigus ühele sõnavõtule ja ühele repliigile;
7) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale maksimaalselt kolme minuti jooksul;
8) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;
9) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
10) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega;
11) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
12) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega;
13) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;
14) enne eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. Istungi juhataja informeerib volikogu muudatusettepanekust, mille esitamisel pole kinni peetud käesolevas määruses sätestatud menetluskorrast, ning volikogu otsustab, kas eelnõu lugemine katkestada või jätkata eelnõu menetlemist istungil;
15) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid;
16) enne hääletamist on fraktsioonil õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlust kuni kolmeminutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata;
17) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.
(6) Kui istungi päevakorrapunktis ei ole esitatud eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.
(7) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni kolmeminutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni üks minut lisaaega. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
(8) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.
(9) Kui istungi päevakorras on linnale olulise tähtsusega küsimus, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest, küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast.
(10) Volikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.
(11) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
§ 15. Arupärimine
(1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
(2) Arupärimine antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja soovitud vastamise viisi.
(3) Arupärimisele vastatakse kirjalikult ja arupärija soovil suuliselt järgmisel volikogu istungil. Kui arupärimise esitaja ei viibi volikogu istungil, siis arupärimisele suuliselt ei vastata.
§ 16. Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu
(1) Volikogus linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamise õigus on:
1) linnavalitsusel,
2) volikogu eestseisusel;
3) komisjonil;
4) fraktsioonil;
5) vähemalt ühel neljandikul volikogu liikmetest.
(2) Ettepanek linnale olulise tähtsusega küsimuse aruteluks esitatakse volikogu kantseleisse. Ettepanekus märgitakse arutatava küsimuse teema, arutelu soovitav aeg, ettekandja ja kaasettekandjate nimed ning ettekandeks soovitud aeg.
(3) Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu ettevalmistamiseks teeb volikogu esimees ettepaneku eestseisusele või komisjonile teema läbitöötamiseks ning vajadusel teema käsitlemiseks enne volikogu istungit eestseisuse või komisjoni koosolekul.
(4) Fraktsioon võib kalendriaasta jooksul algatada ühe linnale olulise tähtsusega küsimuse.
3. peatükk
Linnavalitsus
§ 17. Linnapea
(1) Linnapea valitakse salajasel hääletamisel.
(2) Linnapea äraolekul asendab linnapead linnapea määratud linnavalitsuse liige.
§ 18. Linnavalitsuse moodustamine
(1) Linnapea esitab volikogule ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse liikme või liikmed.
(2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab esitatud linnavalitsuse liige ennast volikogu istungil ja igal volikogu liikmel on õigus esitada talle üks küsimus.
(3) Linnavalitsuse liige või liikmed kinnitatakse ametisse poolthäälte enamusega.
§ 19. Linnavalitsuse töökorraldus
(1) Linnavalitsuse töövorm on istung.
(2) Linnavalitsuse istungit võib pidada või linnavalitsuse liige võib istungil osaleda infotehnoloogiliste vahendite vahendusel.
(3) Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Linnavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Linnavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.
4. peatükk
Ametiasutused ja hallatavad asutused
§ 20. Ametiasutused
(1) Tartu linna ametiasutused on linnavalitsus asutusena (sealhulgas osakonnad ja linnakantselei) ja volikogu kantselei.
(2) Linnavalitsus ametiasutusena täidab kõiki õigusaktides linnavalitsusele pandud ülesandeid. Volikogu kantselei ametiasutusena tagab volikogu tööks vajalikud tingimused ning korraldab volikogu asjaajamist.
(3) Linnavalitsuse osakondade ja linnakantselei tegevusvaldkonna ja ülesanded määrab linnavalitsus.
(4) Osakonda juhib juhataja, linnakantseleid juhib linnasekretär ning volikogu kantseleid kantselei juhataja.
(5) Linnapea täidab osakondade juhatajate ja linnasekretäri suhtes tööandja õigusi ja kohustusi.
(6) Volikogu esimees täidab volikogu kantselei juhataja suhtes tööandja õigusi ja kohustusi.
(7) Osakonna juhataja, linnasekretär ja volikogu kantselei juhataja täidavad teenistujate suhtes tööandja õigusi ja kohustusi ning esindavad linna tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes ja ülesannete piires.
(8) Linnavalitsusel on õigus teha muudatusi linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus. Volikogu esimehel on õigus teha muudatusi volikogu kantselei kui ametiasutuse koosseisus.
§ 21. Ametiasutuse hallatav asutus
(1) Ametiasutuse hallatava asutuse kõrgemalseisev organ on linnavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.
(2) Asutuse põhimääruse kinnitab linnavalitsus.
(3) Asutuse põhimääruses sätestatakse:
1) asutuse nimi;
2) asutuse haldusala (linnakantselei või osakonna nimi);
3) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
4) asutuse juhi peamised ülesanded;
5) vajadusel muud tingimused.
(4) Asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi linnapea või tema volitatud isik.
(5) Asutuse töötajate koosseisu kinnitab linnavalitsus või linnavalitsuse volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Asutuse ja selle juhi tegevust kontrollib linnavalitsus, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
(7) Kui nõuded asutuse põhimäärusele või tema tegevuse korraldamisele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.
§ 22. Linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste teenuste korraldus ja teabehaldus
(1) Tartu linna ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad teenuste korraldamisel ja teabehalduses ühtsetest põhimõtetest.
(2) Teenuste korraldamise ja teabehalduse põhimõtted määrab linnavalitsus, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
(3) Linnasekretäril on õigus anda juhiseid teenuste korraldamiseks ja ühtsete teabehalduse põhimõtete rakendamiseks.
5. peatükk
Arengudokumendid ja eelarve
§ 23. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted
(1) Tartu linna arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.
(2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel linnale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.
(3) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.
(4) Eelarvestrateegia koostatakse linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.
(5) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
§ 24. Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted
(1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte);
6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);
7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).
(2) Eelarve koostamise alus on linna arengukava ja eelarvestrateegia.
(3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.
6. peatükk
Sümbolid ja tunnustusavaldused
§ 25. Tartu linna lipp ja lipu kasutamine
(1) Tartu linna lipp on Poola kuninga Stephan Bathory 1584. aasta 9. mai privileegiga linnale lubatud rõhtsa poolitusega kahelaidne valge-punane lipp, mille laiud on võrdsed. Lipu keskel asub Tartu linna vapi suur kujutis (vapi ja lipu kõrguste suhe 1:2).
(2) Tartu linna lipp heisatakse alaliselt Tartu linna ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste hoonetel. Lipu alalise heiskamise mujal otsustab linnavalitsus.
(3) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Tartu linna lippu, järgides head tava.
§ 26. Tartu linna vapp ja vapi kasutamine
(1) Tartu linna vapp on punane, alt ümara äärega kilp, millel on kujutatud hõbedane, korrapärastest kividest laotud sakmetega linnamüür värava ja torniga mõlemas otsas. Tornide alakorrusel on kaarjad hõbedased nišid. Tornide ülakorrusel on neliksiiruste motiivid sõõrides. Teise korruse lõpetab sakmeline serv. Tornide kooniliste kivikatuste tippudes on kuldsed ristid. Tornidevahelisel müüril asuvas kaarjas, ülestõstetud langevõrega väravaavas on punasel taustal hõbedane kuueharuline täht ja selle all otstest seinale kinnitatud kett. Tornide vahel müüri kohal hõljuvad ristatuna keelega ülespoole hõbedane võti (vasakult alt paremale üles) ja seda kattev kuldse käepidemega hõbedane mõõk (paremalt alt vasakule üles).
(2) Vapil on kolm kuju: tavaline vapp kilbiga ja kilbita ning väikesümboolika ristatud võtme ja mõõgaga.
(3) Vappi kasutatakse volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, pitsatites, suveniiridel ja mujal.
(4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Linnavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.
§ 27. Tartu linna tunnuslause
Tartu linna tunnuslause on „Heade mõtete linn“ („City of Good Thoughts“).
§ 28. Tartu linna tunnustusavaldused
(1) Tartu linn avaldab tunnustust Tartu linna aukodaniku nimetuse, teenete- või aumärgi ning muu au- või tänukirja andmisega.
(2) Tartu linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest.
(3) Tartu linna teenetemärk antakse füüsilisele isikule Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest.
(4) Tartu linna aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest.
(5) Tartu linna aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja aumärgi andmise ja sellega kaasneva aumärgi kandmise ning aukodanikule toetuse maksmise korra kehtestab volikogu.
(6) Muu Tartu linna au- või tänukirja andmise korra kehtestab volikogu, kui au- või tänukirja andmisega kaasneb rahaline preemia või stipendium.
7. peatükk
Muud sätted
§ 29. Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmete teenistuslähetus
(1) Volikogu esimees võib ise minna ja saata linnavolikogu liikmeid teenistuslähetusse.
(2) Linnapea võib ise minna ja saata linnavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse.
§ 30. Välissuhted
(1) Tartu linna esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab linnavalitsus.
(2) Tartu linna sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab ja lepingu täitmist korraldab linnavalitsus.
8. peatükk
Rakendussätted
§ 31. Häältelugemiskomisjoni rakendamine
Häältelugemiskomisjoni kasutatakse isikuvalimiste korraldamiseks kuni volikogu istungite elektroonilise hääletussüsteemi kasutuselevõtuni, kui hääletussüsteem võimaldab salajase hääletuse läbiviimist.
§ 32. Ametiasutuse hallatava asutuse põhimäärus
Ametiasutuse hallatava asutuse põhimäärus tuleb käesoleva põhimäärusega kooskõlla viia hiljemalt 1. jaanuariks 2021. a.
§ 33. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 16. veebruari 2012. a määrus nr 57 „Tartu linna põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 34. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2018. a.
Sissejuhatus
Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2017. a otsusega nr 18 moodustati ajutine põhimääruskomisjon. Põhimääruskomisjonile anti ülesanne töötada välja Tartu linna uue põhimääruse eelnõu. Põhimääruse eelnõu valmimise tähtajaks määrati 5. aprill 2018.
Uue põhimääruse vajadus tuleneb haldusreformi seaduse § 16 lõikest 2, mis sätestab, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab /…/ linna põhimääruse kuue kuu jooksul volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates (valimistulemused kuulutati välja 31. oktoobril 2017. a) ning uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusest. Kui ühinemislepingut või ühinemiskokkulepet ei ole kinnitatud, võetakse aluseks selle kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus, kellega omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastav kohaliku omavalitsuse üksus liidetakse või ühendatakse.
Uus põhimääruse eelnõu on koostatud minimaalse reguleerimise põhimõttest lähtudes. Reguleeritud on vähim vajalik ning seadust on põhimääruse eelnõusse ümber kirjutatud vaid selleks, et tagada sätete arusaadavus.
Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse kehtestamine on omavalitsusüksuse volikogu ainupädevus vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punktile 9. Lisaks reguleerib omavalitsusüksuse põhimäärust KOKS § 8, mille kohaselt sätestatakse põhimääruses:
1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus;
3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
4) valla või linna ametiasutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise kord;
5) valla või linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
Lisaks eelnevale on mitmes KOKSi paragrahvis viidatud mõne küsimuse põhimääruses lahendamise vajalikkusele. Kahjuks on viidatud KOKSi paragrahv ajale jalgu jäänud ning väga paljusid selles nimetatud küsimusi ei ole tegelikult vaja põhimääruses reguleerida, kuivõrd regulatsioon tuleb KOKSist endast või oleks täiendav reguleerimine olemuslikult ebavajalik.
KOKS § 8 lõike 2 kohaselt võib põhimäärus sisaldada ka muid linna tegevust reguleerivaid sätteid. Käesolevas eelnõus on ülalnimetatust lähtuvalt täiendavalt reguleeritud ametiasutuste hallatavate asutuste temaatika. KOKS § 35 lõige 2 võimaldab nimelt volikogul kehtestada asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamise ning muutmise korra.
Põhimääruse regulatsioon
Alljärgnevalt käsitletakse täpsemalt igat põhimääruse paragrahvi ning selgitatakse vajadusel toiminguid, mis regulatsioonidega kaasnevad.
Põhimäärus on jagatud 8. peatükiks järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Volikogu
Volikogu organid
Isikuvalimised
Volikogu töökord
3. Linnavalitsus
4. Ametiasutused ja hallatavad asutused
5. Arengudokumendid ja eelarve
6. Sümbolid ja tunnustusavaldused
7. Muud sätted
8. Rakendussätted
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Põhimääruse eelnõu § 1 sätestab, mida põhimääruses reguleeritakse, täpsustades, et osalt võib vastav regulatsioon tulla ka muudest õigusaktidest. Eelkõige on see õigusakt KOKS ise, aga ka paljud teised kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi ja kohustusi reguleerivad õigusaktid.
2. peatükk
Volikogu
1. jagu
Volikogu organid
§ 2. Volikogu esimees ja aseesimees
Volikogu esimehe regulatsioon ning tema olulisemad kohustused on esitatud KOKSis. Põhimäärusega täpsustatakse üksnes seda, et volikogu esimehel on pädevus määrata aseesimeeste tööjaotus.
Kuigi KOKS § 8 lg 1 p 1 näeb ette volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise korra sätestamise kohustuse linna põhimääruses, ei ole täiendavaks regulatsiooniks vajadust. KOKSi § 45 lõike 3 kohaselt toimuvad isikuvalimised (volikogu esimehe ja aseesimehe valimised on isikuvalimised) salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata. Sama paragrahvi lõikes 5 on nimetatud, millisel juhul on vajalik otsuse tegemiseks koosseisu häälteenamus. Üheks koosseisu häälteenamust nõudvaks küsimuseks on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine. Eelnevat arvestades on KOKS kogu volikogu esimehe ja aseesimehe valimise regulatsiooni esitanud ning täiendavalt on vaja reguleerida üksnes isikuvalimiste läbiviimist, selleks vt selgitusi §i 7 ja 8 kohta.
§ 3. Revisjonikomisjon
Volikogu tööorganitest on järgnevalt reguleeritud revisjonikomisjon. Ka revisjonikomisjoni osas sätestab KOKS §is 48 enamuse vajaliku. KOKSi kohaselt valitakse kõik revisjonikomisjoni liikmed volikogu liikmete hulgast, seega on kogu revisjonikomisjoni moodustamise protseduur erinev teistest volikogu komisjonidest. Kuna tegemist on isikuvalimistega, siis rakendatakse salajast hääletamist. Täpsemalt vaata revisjonikomisjoni liikmete valimise korda §i 7 ja 8 juurest.
KOKSi kohaselt on revisjonikomisjon vähemalt kolmeliikmeline, põhimääruse eelnõus on sätestatud, et Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjon on vähemalt viieliikmeline.
§ 4. Volikogu komisjon
Volikogu komisjoni põhiregulatsioon tuleneb KOKS §ist 47. KOKSi kohaselt toimub volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine üheaegselt salajasel hääletamisel, volikogu liikmel on üks hääl. Täpsemalt vt volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimiste korda §i 7 ja 8 juurest.
KOKS § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt sätestatakse linna põhimääruses volikogu komisjoni moodustamise kord, õigused ja kohustused. Kuivõrd KOKS § 47 reguleerib olulises mahus komisjoni moodustamise põhialuseid, siis ei ole täiendavalt komisjoni moodustamise korda vajalik reguleerida, piisab sätestamisest, et komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Volikogu komisjoni koosseisust pooled peavad olema volikogu liikmed. Komisjonile on ette nähtud ka miinimumsuurus, see on 5 liiget.
Komisjoni õigusi ja kohustusi reguleeritakse täpsemalt volikogu töökorra all. Komisjon on volikogu istungi ettevalmistamise töövorm ning iseseisvat õiguslikku pädevust komisjonil ei ole.
Komisjon võib olla nii alaline kui ajutine. Komisjoni moodustamisel määratakse komisjoni tegevusvaldkond. Ajutise komisjoni puhul ka tegutsemise tähtaeg.
Põhimääruse eelnõus on täpsustatud komisjonist väljaarvamise korda (viimane ei rakendu revisjonikomisjonile, millest liikme väljaarvamiseks näeb seadus ette umbusaldamist). Komisjoni liikme komisjonist väljaarvamise otsustab volikogu:
1) komisjoni liikme avalduse alusel;
2) teda komisjoni esitanud fraktsiooni avalduse alusel või
3) komisjoni esimehe avalduse alusel, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
§ 5. Volikogu fraktsioon
Seaduses reguleerimata volikogu organ on fraktsioon. Fraktsioon on poliitiline kogu ning selle moodustamise aluseid on volikogu vaba otsustama vastavalt oma soovile. Käesoleva eelnõu kohaselt võivad fraktsiooniks ühineda volikogu liikmed vastavalt saavutatud kokkuleppele, fraktsiooni ei pea moodustama ühe erakonna või valimisliidu volikogu liikmetest. Küll aga saab üks volikogu liige olla üksnes ühes fraktsioonis. Fraktsioon registreeritakse selle liikmete ühise avalduse alusel. Eelnõu kohaselt pole volikogu volituste ajal välistatud volikogu liikmel fraktsiooni vahetamine.
§ 6. Volikogu eestseisus
Eestseisus on teine volikogu organ, mida seadus ette ei näe. Eestseisus on volikogu esimehele nõu andev kogu, sisuliselt on tegemist ühe töövormiga, mille abil valmistatakse ette volikogu istungeid.
Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimehed, volikogu fraktsioonide esimehed ning fraktsioonita erakondade ja valimisliitude esindajad. Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu liige, linnavalitsuse liige ja linnasekretär.
2. jagu
Isikuvalimised
§ 7. Kandidaadi ülesseadmine
Isikuvalimistel kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik avaldus. Sõltuvalt, millise valimisega on tegemist, kandideeritakse kas ühele ametikohale (volikogu esimees, aseesimees, linnapea) või täidetakse ühe valimisega mitu ametikohta (volikogu komisjoni esimees ja aseesimees, revisjonikomisjoni liikmed).
Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaat ennast enne hääletamist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
§ 8. Häältelugemiskomisjon
Isikuvalimised korraldab volikogu poolt avalikult hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teisiti on reguleeritud näiteks volikogu esimehe valimine, kui seda korraldab valimiskomisjon.
Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ning väljastab sedeli igale volikogu liikmele allkirja vastu. Sõltuvalt sellest, milliste valimistega on tegemist, võivad hääletussedelid erineda.
Volikogu esimehe, aseesimehe ja linnapea valimisel on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus, seega ei ole võimalik vastuhääletamine, kuna see on võrdne hääletussedeli rikkumisega.
Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl, see tähendab, et ka sellisel juhul ei ole vastuhääletamine mõistlik. Vastuhääl on võrdne hääletussedeli rikkumisega.
Revisjonikomisjoni liikmete valimisel on volikogu liikmel nii palju hääli, kui palju liikmeid revisjonikomisjoni valitakse.
Häältelugemiskomisjon loeb antud hääled kokku ning fikseerib hääletustulemuse häältelugemiskomisjoni protokollis, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemisprotokolli üle ei kinnitata, otsus on hääletamistulemuste fikseerimisega vastavalt kas tehtud või jäi otsus vastu võtmata ja isik valimata.
Põhimääruse eelnõu §is 31 on antud ka häältelugemiskomisjoni kohta rakendussäte. Häältelugemiskomisjoni kasutatakse kuni salajast hääletamist võimaldava elektroonilise hääletussüsteemi kasutuselevõtuni.
3. jagu
Volikogu töökord
§ 9. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded
Käesolev paragrahv sätestab, kes valmistab õigusakti eelnõu ette, mismoodi see peab olema vormistatud ning mis ajal volikogule esitatud.
Reeglina esitatakse eelnõu volikogu kantseleisse hiljemalt 14 päeva enne istungi algust. Volikogu töökorda puudutav eelnõu esitatakse hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Valimiskomisjon esitab eelnõu hiljemalt 5 päeva enne istungi algust. Lühem tähtaeg on põhjendatud volikogu töökorda puudutavate eelnõude puhul sellega, et mitte asjatult takistada volikogu tööd, kuivõrd volikogu töökorra eelnõud puutavad peamiselt komisjonide koosseise vms. Valimiskomisjoni eelnõud aga tuleb esitada minimaalset tähtaega arvestades, et mitte viivitada esimese volikogu istungi kokkukutsumisega ning nende puhul ei ole võimalik neid arutada eestseisuses, kuivõrd eestseisust ei ole volikogu valimiste järgselt võimalik kokku kutsuda.
§ 10. Volikogule esitatud eelnõude menetlemine
Volikogu esimees suunab volikogule esitatud eelnõud menetlemiseks eestseisusesse või ühte või mitmesse komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni.
Komisjonide seisukohad ei ole volikogu jaoks siduvad, vaid soovituslikud, kuna komisjon on volikogu istungi ettevalmistamise vorm.
Eelnõu menetlemist komisjonis seadus ei reguleeri, seega on volikogu ise vaba kujundama seda, kuidas eelnõusid komisjonis menetletakse. Selleks, et tagada eelnõude tähtaegne komisjonis läbi vaatamine, sätestatakse põhimääruses vastavad tähtajad. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on eelnõude menetlemise ajalised raamid jäänud muutmata.
§ 11. Volikogu komisjoni töökord
Komisjonide töökorda KOKS ei reguleeri, seega on mõistlik vaidluste vältimiseks põhimääruses sätestada ühtsed reeglid komisjonide töö korraldamiseks. Võrreldes varasemaga reguleerib põhimäärus üksnes eelnõude menetlemist komisjonis. Kõiki muid küsimusi (näiteks komisjonile adresseeritud kirja) käsitleb komisjon kas volikogu esimehe korraldusel või omal initsiatiivil ning selleks põhimäärus tähtaegu ette ei anna. Vajadusel tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest või muudest seadustest.
§ 12. Volikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord
Volikogu istungi kokkukutsumist reguleerib KOKSi § 43. Kehtivas põhimääruses on reguleeritud mõnevõrra rohkem ning regulatsioon annab juhiseid volikogu kantseleile. Kuna volikogu istungi materjalide volikogu liikmetele ettevalmistamine ei vaja põhimääruse tasemel reguleerimist, on need sätted uuest põhimäärusest välja jäetud.
Olulisim säte käesolevas paragrahvis ütleb, et volikogu päevakorda võetakse üksnes need eelnõud, mis on läbinud põhimääruses sätestatud menetluskorra. Seega muid teid pidi, kui põhimääruses sätestatud, eelnõu tekkida ja volikogu päevakorda jõuda ei saa.
§ 13. Volikogu istung
Põhimäärus fikseerib asjaolu, et volikogu istung toimub üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Reeglina on teisiti otsustatud suvekuude – juuli ja august – osas.
Volikogu istungi arutelu reguleerib KOKSi § 44, hääletamist volikogu istungil KOKSi § 45.
§ 14. Volikogu istungi läbiviimine
Käesolev paragrahv sätestab volikogu istungi täpsema töökorra, fikseerides sõnavõtmise ja muud ajalised piirangud, ning täpsustab, millised on volikogu istungil erinevad sõnavõtmise vormid.
Käesolev paragrahv aitab volikogu istungit ajaliselt raamides hoida ning on abiks volikogu esimehele volikogu istungil korra tagamisel ning juhiseks volikogu liikmetele oma sõnavõttude kavandamisel.
Võrreldes varasema praktikaga on täpsustatud üksnes küsimuse esitamise aega. Küsimus tuleb sõnastada maksimaalselt 1 minuti jooksul.
§ 15. Arupärimine
Arupärimine on volikogu liikme poliitiline tööriist valitud, nimetatud või volikogu poolt ametisse kinnitatud isikult teabe saamiseks.
Uue regulatsioonina saab arupärimist esitada üksnes volikogu istungil ning arupärimisele vastatakse kirjalikult ja arupärija soovil suuliselt hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Suuliselt ei vastata arupärimisele juhul, kui arupärija vastamise ajal volikogu istungil ei viibi.
§ 16. Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu
Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu võivad algatada linnavalitsus, volikogu eestseisus, komisjon, fraktsioon või vähemalt ¼ volikogu liikmetest.
Võrreldes varasemaga on nimetatud paragrahvi täiendatud linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu ettevalmistamise regulatsiooniga. Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu ettevalmistamiseks teeb volikogu esimees ettepaneku eestseisusele või komisjonile teema läbitöötamiseks ning vajadusel teema käsitlemiseks enne volikogu istungit eestseisuse või komisjoni koosolekul.
3. peatükk
Linnavalitsus
§ 17. Linnapea
KOKS § 8 lõike 1 punkti 2 kohaselt sätestatakse linna põhimääruses valitsuse moodustamise ja linnapea valimise kord ning valitsuse pädevus.
KOKS § 27 sätestab, et linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja linna põhimääruses sätestatud tingimustel kuni neljaks aastaks. § 28 lõige 1 täpsustab, et linnapeal on valituks osutamise päevast volitus moodustada valitsus ning lõike 3 kohaselt saab linnapea volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Seega algselt on linnapeal üksnes linnavalitsuse moodustamise volitus, valitsuse ametisse nimetamisest alates aga ka muud volitused.
Linnapea valimine on isikuvalimine, mis toimub KOKS § 45 kohaselt salajasel hääletamisel. Salajase hääletamise tulemused vormistatakse volikogu otsusena, isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.
KOKS § 482 kohaselt võib linnapeaks valida ja valitsuse liikmeks kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses.
Linnapeaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
Kuivõrd KOKS § 49 lõikest 41 tuleneb, et valitsuse liikmed koordineerivad linnapea üleantud volituse piires valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid, siis on loogiline anda linnapeale ka õigus määrata enda äraolekul asetäitja linnavalitsuse liikmete hulgast. Senini on linnapea määranud linnavalitsuse liikmete tööjaotuse oma käskkirjaga ning näidanud nimetatud käskkirjas ära ka linnapea asendamise järjekorra. Täiendavat regulatsiooni pole vaja.
§ 18. Linnavalitsuse moodustamine
KOKS § 8 lõike 1 punkti 2 kohaselt sätestatakse linna põhimääruses valitsuse moodustamise ja linnapea valimise kord ning valitsuse pädevus. KOKS § 28 lõige 2 kordab üle, et valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse linna põhimääruses.
KOKS § 50 lõike 1 punkti 5 kohaselt esitab linnapea volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu, punkti 6 kohaselt esitab linnapea volikogule ettepaneku täiendava liikme kinnitamiseks ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks. Põhimääruse käesolev paragrahv täpsustab ülaltoodut järgmiselt: linnapea esitab volikogule ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse liikme või liikmed. Seega toimib ühetaoline protseduur nii ühe kui mitme linnavalitsuse liikme ametisse kinnitamise jaoks. Ametisse kinnitamise eelselt tutvustab esitatud linnavalitsuse liige end volikogu liikmetele. Kuivõrd valitsuse ametisse kinnitamine ehk valitsuse moodustamine ei ole isikuvalimine, siis toimub see avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
KOKS § 28 kohaselt saab linnavalitsus volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast.
Kuigi KOKS eeldab ka seda, et põhimääruses sätestataks linnavalitsuse pädevus, ei ole nimetatu realiseeritav. Linnavalitsuse kui organi pädevus tuleneb väga paljudest õigusaktidest, nii seadustest kui muudest õigusaktidest (sealhulgas valitsuse, ministrite aga ka volikogu määrustest) ning seetõttu ei ole vajadust linnavalitsuse pädevust linna põhimäärusesse ümber kirjutada, see ei anna pädevusele kvaliteeti juurde. Seaduses sätestamata täiendavate pädevuste andmist linnavalitsusele ei ole praktikas vaja läinud. Linnavalitsuse kui ametiasutuse kohta sätestab põhimääruse eelnõu § 20 lõikes 2 üksnes seda, et linnavalitsus täidab kõiki õigusaktides linnavalitsusele pandud ülesandeid.
§ 19. Linnavalitsuse töökorraldus
KOKS § 40 järgi on valitsuse töö vorm istung. Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et istung on juhtiva organi või kollegiaalse asutuse koosolek või nõupidamine. KOKS § 49 lõike 8 kohaselt on valitsuse istungid kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Arvestades igapäevatöö mitmekesisust ning linnavalitsuse liikmete vajadust teha tööd ka väljaspool tavapäraseid tööruume (näiteks lähetuses olles) on praktikas võimaldatud istungi pidamist kolmel viisil:
1) koosoleku vormis, kus linnavalitsuse liikmed asuvad ühes ruumis;
2) koosoleku vormis, kus osad linnavalitsuse liikmed asuvad ühes ruumis ning üks või mitu linnavalitsuse liiget osalevad istungil infotehnoloogiliste vahendite vahendusel;
3) koosoleku vormis, kus kõik linnavalitsuse liikmed osalevad istungil infotehnoloogiliste vahendite vahendusel.
Eemalt istungil osalemise eeldus on see, et istungi toimumiseks peab eemalolija andma iga istungi päevakorras oleva punkti kohta järgmised seisukohad:
1) enda taandamise vajadus päevakorrapunkti otsustamise juurest;
2) ettevalmistatud kujul päevakorrapunktis nimetatud otsuse tegemise poolt või vastu olemisest.
Kõik muu on ühes ruumis toimuva istungiga samasugune.
§ 20. Ametiasutused
KOKS § 8 lõike 1 punkti 4 kohaselt sätestatakse linna põhimääruses linna ametiasutuste ja ühisametite või –asutuste moodustamise kord. Sama seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 kohaselt on volikogu ainupädevuses linna ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine.
Avaliku Teenistuse Seaduse (ATS) § 6 lõike 1 kohaselt on ametiasutus kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Sama paragrahvi lõike 3 tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus:
1) valla- ja linnavolikogu kantselei;
2) valla- ja linnakantselei;
3) valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
4) osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena;
5) valla- ja linnavalitsuse amet;
6) valla või linna ühisamet.
Tartu linna ametiasutustena on kehtivas põhimääruses nimetatud linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega ja volikogu kantselei. Muude ametiasutuste asutamist ei ole linna põhimääruses reguleeritud ning senises praktikas ei ole ka olnud vajadust ega huvi asutada täiendavaid ametiasutusi. Kui selline vajadus peaks tekkima, tuleb muuta linna põhimäärust.
Käesolevas põhimääruses on jäädud samasuguse nägemuse juurde, sõnastust on veidi korrigeeritud ning ametiasutuseks nimetatakse linnavalitsust asutusena, mis hõlmab kõiki tänaseid osakondi ja linnakantseleid, kuivõrd osakonnad ja linnakantselei ongi struktuuriüksused ATSi tähenduses.
Kuna linnavalitsusele kui täidesaatvale kohaliku omavalitsuse üksuse organile vastab ainult üks ametiasutus, siis ei ole praktilist vajadust kinnitada lisaks linna põhimäärusele eraldi linnavalitsuse kui ametiasutuse põhimäärust, linnavalitsuse tegevuse korraldamiseks vajalik regulatsioon tuleneb piisavas mahus linna põhimäärusest ning täidetavad ülesanded seadustest ning muudest õigusaktidest. Linnavalitsusele on antud õigus määrata osakondade ja linnakantselei tegevusvaldkond ja täpsemad ülesanded, viimased määrab linnavalitsus istungi protokolli kantava otsusega.
Volikogu kantselei kui ametiasutus ei vaja samuti täiendavat reguleerimist. Volikogu kantselei ametiasutusena tagab volikogu tööks vajalikud tingimused ning korraldab volikogu asjaajamist.
Kuna linnavalitsuse osakondade juhatajad ja linnasekretär töötavad ühes ametiasutuses, siis vajab täpsustamist nende roll linna esindajana. Samuti vajab täpsustamist volikogu kantselei juhataja roll. Osakonna juhataja, linnasekretär ja kantselei juhataja täidavad teenistujate suhtes tööandja õigusi ja kohustusi ning esindavad linna tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes ja ülesannete piires.
Lisaks ametiasutuste moodustamisele, ümberkorraldamisele, lõpetamisele ning selle põhimääruse kinnitamisele nimetab KOKS volikogu pädevusena § 22 lõike 1 punktis 36 ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamist, võimaldades sama paragrahvi lõikes 3 delegeerida muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus palgafondi piires linnavalitsusele. Samasisulist volitamist võimaldab ATS § 11 lõige 5. Kuivõrd teenistuskohtade koosseisu muutmise vajadus sõltub olulisel määral sellest, kuidas tööd korraldatakse, on vastava volituse andmine operatiivseks toimimiseks väga vajalik. Volikogu kantselei osas on vastav õigus antud volikogu esimehele.
Teisalt tekib olemuslik küsimus sellest, mis ajahetkel volikogu üldse ametiasutuste struktuuri ja koosseisu peaks kinnitama, sest linnavalitsus ja volikogu kantselei kui ametiasutused on olemuslikult kogu aeg olemas olnud ning mingit uuestisündi ei ole vahepeal toimunud. Muudatusi nii struktuuris kui koosseisus on tehtud selleks, et tekkinud vajadustega ja uute ülesannetega toime tulla. Kui volikogu ka peaks vahepealse seisu uuesti kinnitama, siis ei saaks see omada õiguslikku tähendust olemasoleva struktuuri ja teenistujate jaoks, kuna ei see ei looks uut regulatsiooni, vaid oleks lihtsalt olukorra fikseerimine. Samas on oluline muuta ametiasutuste struktuur paremini jälgitavaks. Tänaste üksikute koosseisumuudatuste jälgimine on väga keerukas, perspektiivis on plaanis struktuurist ja koosseisust parema pildi saamiseks luua vastav Tartu linna veebilehe alamleht.
§ 21. Ametiasutuse hallatav asutus
Ametiasutuse hallatava asutuse kohta sätestab KOKS reeglid § 22 lõike 1 punktis 34 andes volikogu ainupädevusse ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise. Lisaks sätestab KOKS § 35 lõikes 2, et linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
Eesmärk on linna põhimääruses täpsustada üksnes seda, millele seadus vastuseid ei anna.
Käesolev paragrahv määrab, et hallatavaid asutusi asutatakse üksnes linnavalitsuse kui ametiasutuse haldusalasse, see tähendab, et volikogu kantselei ühegi hallatava asutuse kõrgemalseisvaks organiks olema ei hakka.
Samuti fikseeritakse, et hallatava asutuse põhimääruse kinnitab linnavalitsus ning antakse põhimääruses sisalduma pidav minimaalselt vajalik regulatsioon, milleks on:
1) asutuse nimi;
2) asutuse haldusala (see tähendab linnakantselei või osakond, mille haldusalas asutus tegutsema hakkab);
3) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
4) asutuse juhi peamised ülesanded.
Vajadusel võib põhimääruses sätestada ka muid olulisi teemasid.
Osade traditsiooniliste linnavalitsuse hallatavate asutuste (näiteks üldhariduskool, lasteaed) põhimääruste kohta on erisätted vastavates seadustes, teiste (näiteks muuseum, raamatukogu, huvikool, noorsootööasutus) kohta on küll eriseadus, kuid neis ei ole nõudeid põhimääruste kohta, ning on ka asutusi (näiteks kalmistu, hooldekodu, päevakeskus, rahvakultuurimaja (Tiigi Seltsimaja)), mida ei reguleeri ükski seadus. Seega võivad praktikas hallatavate asutuste põhimäärused oluliselt erineda, kuid miinimumstandard põhimääruse kohta on Tartu linna põhimääruses siiski sätestatud. Ilmselge on aga see, et kui seadus näeb ette midagi linna põhimäärusest erinevat, lähtutakse seadusest kui kõrgemalseisvast õigusaktist. Viimast nii põhimääruse kui muude asutuse tegevusega seotud küsimustes.
Lisaks põhimäärusele võib ilmneda vajadus asutuse ülesandeid täpsustada asutuse teenuste osutamise korra või teenusstandardi kehtestamisega. Arvestades KOKS § 22 lõike 1 punkti 5 sõnastust, mille kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine, siis on vastava korra või teenusstandardi kehtestamine linnavolikogu pädevuses.
Linna põhimääruse tasandil reguleeritakse lõplikult ära ka asutuse juhi valimine ning asutuse juhtiga töölepingu sõlmimine. Regulatsioon jääb uues põhimääruses samasuguseks kehtivaga. Tänaseks on linnavalitsus volitanud asutuse juhtidega töölepinguid sõlmima osakonna juhatajat, mille haldusalas asutus tegutseb. Samast loogikast lähtub ka osakonna juhataja õigus määrata asutuse juhi kohusetäitja juhi äraolekul.
Asutuse töötajate koosseisu kinnitab linnavalitsus või linnavalitsuse volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tänaseks on linnavalitsus andnud vastava volituse osakonna juhatajale, mille haldusalas asutus tegutseb. Erandiks on siin lasteasutused, kuna koolieelse lasteasutuse seadus ütleb § 20 lõikes 1, et lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega, millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu lasteasutuse direktor.
Põhimääruses ei ole vajadust pikemalt reguleerida asutuse ümberkorraldamist. Küll aga on praktikas siin mitmeid võimalusi. Eelkõige on ümberkorraldamise vajadus tekkinud järgmistel juhtudel:
· kaks samasuguse tegevusvaldkonna asutust liidetakse – praktikas on kaks võimalust:
a) asutused on võrdse tähtsusega ning sellisel juhul on põhjendatud asutuste liitmine selliselt, et asutakse täiesti uus asutus ning liidetavad asutused lõpetavad tegevuse (see on ühinemine, näiteks Anne Noortekeskuse ja Lille Maja ühinemine);
b) üks asutus on teisest oluliselt suurem – sellisel juhul on võimalik liita väiksem asutus suuremaga selliselt, et väiksem asutus lõpetab tegevuse, suurema staatuses ei muutu sisuliselt midagi või uuendatakse põhimäärust (see on liitmine, näiteks Ilmatsalu Raamatukogu liitmine Oskar Lutsu nimelise Tartu Linnaraamatukoguga);
· üks asutus jagatakse kaheks – praktikas on kaks võimalust:
a) asutus jaguneb kaheks ning jagunev asutus lõpetab tegevuse, jagunemisel tekivad kaks uut asutust (see on jagunemine);
b) asutusest eraldub osa ning vana asutus jääb alles, eraldunud osa baasil tekib uus asutus, säiliva asutuse põhimäärus vajab seejuures ilmselt uuendamist (see on eraldamine);
· asutus korraldatakse ümber teist liiki asutuseks (näiteks huvikoolist saab noorsootööasutus) – sellisel juhul toimub sisuliselt asutuse põhimääruse muutmine, muudetakse tegevusvaldkonda ja asutuse ülesandeid.
Varasemalt kajastati asutuste põhimäärustes ka järelevalvet. Edaspidi asutuste põhimääruses järelevalve teemat ei kajastata, välja arvatud juhul, kui seadus seda nõuab. Üldsäte järelevalve kohta sisaldub linna põhimääruses ning see näeb ette, et asutuse ja selle juhi tegevust kontrollib linnavalitsus, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. Põhjus, miks põhimäärus ei ole koht järelevalve sätestamiseks, on see, et järelevalve võib olla nii riiklik, haldus- kui teenistuslik järelevalve ning nimetatud järelevalve eriliikide teostamine on täpsemalt lahti kirjutatud eriseadustes. Näiteks ei ole põhjendatud kajastada põhimääruses, kuidas rahandusministeerium teeb järelevalvet hallatava asutuse kui hankija tegevuse üle.
§ 22. Linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste teenuste korraldus ja teabehaldus
Varasem linna põhimäärus reguleeris kitsalt asjaajamise põhimõtteid. Käesolev paragrahv on oluliselt laiema mõjuga ning sätestab põhimõtte, mille kohaselt linna ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad teenuste korraldamisel ja teabehalduses ühtsetest põhimõtetest. Eesmärk on järjest enam keskselt juhtida, koolitada, nõustada, abistada nii ametiasutuste teenistujaid kui hallatavate asutuste töötajaid ja asutusi teenuste korraldamisel ja teabehalduses, sealhulgas IKT lahenduste, personali, õiguse, asjaajamise jne valdkondades.
Teenuste korraldamise ja teabehalduse põhimõtted määrab linnavalitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Näitlikustamiseks, milliseid põhimõtteid siin silmas peetakse, võib välja tuua infoturbepoliitika ning muud infosüsteemide kasutamist reguleerivad linnavalitsuse antud haldusjuhised, samuti töökorralduse reeglid. Samas kehtivad kõigile ametiasutustele ja hallatavatele asutustele ühetaolisena seadused ning nende alusel antud muud õigusaktid (näiteks avaliku teabe seadus, Vabariigi Valitsuse määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ jm).
Kuivõrd praktikas on teatud juhtudel siiski vaja täpsemaid juhiseid ühtsete põhimõtete rakendamiseks, siis nende andmise õigus on linnasekretäril. Tegemist ei ole õigusaktidega, vaid haldusjuhistega.
5. peatükk
Arengudokumendid ja eelarve
§ 23. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted
KOKS § 8 lõike 1 punkti 5 kohaselt sätestatakse linna põhimääruses linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.
Täpsemalt reguleerivad arengukava ja eelarvestrateegiat ning nende omavahelist seost KOKSi §id 37 - 372. Eelarvestrateegia koostamist reguleerib lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) § 20. Tartu Linnavolikogu on KOKS § 372 lõike 1 alusel kehtestanud 19. aprillil 2012. a määruse nr 65 „Tartu linna arengudokumentide koostamise kord“, mis sätestab täpsemalt arengudokumentide menetlemist.
Käesolev paragrahv ei ole väga praktiline, kuid annab siiski vajalikus mahus ülevaate arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtetest. Paragrahv sõnastati sellisena 2012. aastal pärast KOKSi muudatusi ning käesolevas linna põhimääruse versioonis ei ole seda muudetud.
§ 24. Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted
Nagu eelminegi paragrahv, lähtub käesolev paragrahv KOKS § 8 lõike 1 punktist 5. Eelarve koostamist reguleerib lisaks KOFS, andes volikogule pädevuse kehtestada selleks eraldi kord. Tartu Linnavolikogu on 11. oktoobril 2012. a vastu võtnud määruse nr 74 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“, mis reguleerib temaatikat detailsemalt.
Käesolev paragrahv sõnastati sellisena 2012. aastal pärast KOFSi jõustumist ning KOKSi muudatusi ja käesolevas linna põhimääruse versioonis ei ole seda muudetud. Paragrahv on niivõrd üldine, et sobiks ka seadusesse kõigi omavalitsuste tarbeks.
6. peatükk
Sümbolid ja tunnustusavaldused
§ 25. Tartu linna lipp ja lipu kasutamine
KOKS § 8 lõike 1 punkti 3 kohaselt sätestatakse linna põhimääruses linna sümbolid ja nende kasutamine. Tartu linna lipp on üks olulisemaid linna sümboleid. Linna põhimääruse käesolevas redaktsioonis lipu kirjeldus ei ole muutunud.
Uue sättena on linna põhimäärusesse toodud lipu alaline heiskamine. Tartu linna lipp heisatakse alaliselt Tartu linna ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste hoonetel. Praktikas on seda tehtud juba väga pikka aega. Mujal Tartu linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus.
Muudel juhtudel on igaühel lubatud Tartu linna lippu heisata ja kasutada, järgides head tava. Nimetatud regulatsiooni loomisel on eeskujuks võetud Eesti lipu seadus. Eesti lipu kasutamise hea tava on leitav riigikantselei veebilehelt, mis saab olla eeskuju ka Tartu linna lipu heiskamisel ja kasutamisel.
26. Tartu linna vapp ja vapi kasutamine
Teine oluline Tartu linna sümbol on Tartu linna vapp. Ka vapi kirjelduses ei ole varasemaga võrreldes muudatusi.
Vappi kasutatakse dokumentidel, trükistel, pitsatites ja mujal.
§ 27. Tartu linna tunnuslause
Kolmas Tartu linna sümbol on Tartu linna tunnuslause. Tartu linna tunnuslause on „Heade mõtete linn“. Logo kujutist enam põhimääruses ei reguleerita, kuivõrd logo on kaitstud kaubamärgina ning registreeritud Patendiametis.
§ 28. Tartu linna tunnustusavaldused
Tunnustusavalduste regulatsiooni on käesolevas põhimääruse eelnõus veidi korrigeeritud, kuigi sisulisi muudatusi sellesse ei ole tehtud. Olulisemad linna tunnustusavaldused on endiselt Tartu linna aukodaniku nimetus ja Tartu linna teenetemärk, mille andmise otsustab linnavolikogu. Lisaks on tunnustusavaldus Tartu linna aumärk, mille andmise otsustab linnavalitsus. Nimetatud kolme tunnustusavalduse andmise täpsema regulatsiooni ning aumärkide kirjelduse on Tartu Linnavolikogu kehtestanud 7. juuni 2012. a määrusega nr 70 „Tartu linna tunnustusavalduste andmise kord“, mis tuleb koos põhimäärusega üle vaadata.
Uus on põhimääruses nõue, et kui linna muu au- või tänukirja andmisega kaasneb rahalise preemia või stipendiumi maksmine, kehtestab au- või tänukirja andmise korra volikogu. See on oluline, et ei tekiks küsimusi preemia või stipendiumi maksustamises. Vastavalt tulumaksuseaduse §ile 19 maksustatakse preemia alati tulumaksuga, stipendium mitte, kui selle maksmine on sätestatud linnavolikogu määruses.
7. peatükk
Muud sätted
§ 29. Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmete teenistuslähetus
KOKSi kohaselt võib nii linnapea, abilinnapea, volikogu esimehe kui volikogu liikme saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse sellisel juhul avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras (KOKS § 17 lg 42 ja 49 lg 44). Temaatika on viimasel ajal väga palju käsitlust saanud. Samas jääb täpsema korra kehtestamise vajadus arusaamatuks. Näiteks puudub vastav kord ka peaministri ja ministrite lähetusse saatmiseks, iga minister kui valdkonna juht otsustab ise, millisesse lähetusse tal oma ülesannete täimiseks on vaja minna. Seetõttu on põhimääruses reguleeritud minimaalselt see, et volikogu esimees võib ise minna ja saata linnavolikogu liikmeid teenistuslähetusse ning linnapea võib ise minna ja saata linnavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse.
§ 30. Välissuhted
KOKSi § 13 on sätestatud omavalitusüksuste rahvusvaheline koostöö. Tartu linna esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab linnavalitsus. Tartu linna sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab ja lepingu täitmist korraldab linnavalitsus. Täiendava regulatsiooni järgi on seni puudunud vajadus.
8. peatükk
Rakendussätted
§ 31. Häältelugemiskomisjoni rakendamine
Kaasaajal on olemas mitmeid elektroonilist hääletamist võimaldavaid lahendusi. Tartu Linnavolikogu on otsimas endale sobivat parimat lahendust. Elektroonilise hääletussüsteemi kasutuselevõtmisega kaob vajadus häältelugemiskomisjoni järele salajase hääletamise korraldamisel. Viimasest lähtuvalt on põhimääruses rakendussäte, mille kohaselt kasutatakse häältelugemiskomisjoni isikuvalimiste korraldamiseks kuni volikogu istungite elektroonilise hääletussüsteemi kasutuselevõtuni, kui hääletussüsteem võimaldab salajase hääletuse läbiviimist.
§ 32. Ametiasutuse hallatava asutuse põhimäärus
Kuna põhimääruse § 21 lõike 2 kohaselt kinnitab tulevikus ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse linnavalitsus, tuleb senised põhimäärused nimetatud sättega kooskõlla viia. Hinnates hallatavate asutuste hulka, ei ole reaalne seda teha väga lühikese tähtaja jooksul ning seetõttu on ettepanek sätestada põhimääruses kohustus viia hallatavate asutuste põhimäärused uue põhimäärusega kooskõlla hiljemalt 1. jaanuariks 2021. a.
§ 33. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 16. veebruari 2012. a määrus nr 57 „Tartu linna põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 34. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2018. a.
=====================
Põhimääruskomisjoni liikmete ettepanekud
Ettepanekud.pdf
SDE fraktsiooni ettepanekud
SDE_Põhimääruse ettepanekud_1 lugemiseks.pdf
SDE fraktsiooni 17.04.2018 saadetud selgitus ettepaneku nr 5 kohta:
Vastavalt KOKSile kuulub valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine volikogu ainupädevusse ning me leiame, et volikogu ei peaks seda õigust linnavalitsusele delegeerima. See, et jooksva eelarveaasta piires võib teha väikseid muudatusi linnavalitsuse töötajate üldarvu ja palgafondi piires, on loogiline ja mõistetav.
Selleks, et see säte oleks üheselt mõistetav ja selge, tuleks see kirjutada nii:
Linnavolikogu kehtestab linna ametiasutuse struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi. Linnavalitsus võib jooksval eelarveaastal teha muudatusi ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu poolt kinnitatud ametnike ja töötajate üldarvu ja palgafondi piires.
Ettepanekud koos põhimääruskomisjoni ja volikogu seisukohtadega pärast 1. lugemist 19. aprillil 2018:
Ettepanekud.pdf
Täiendavaks tähtajaks (20.04.2018 kl 12) laekunud ettepanekud:
Ettepanekud_teine_lugemine.pdf