Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel, üldplaneering on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus ning käsitleb linna arengut tervikuna.
Tartu linna üldplaneering on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125, seega valminud rohkem kui kaheksa aastat tagasi.
Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemusena (detsember 2013 - mai 2014) selgitati välja peamised teemad ja valdkonnad, mis vajavad linna haldusterritooriumil lahendusi. Nende seas on linnasisese asustuse suunamise, arhitektuuri, keskkonnakaitse, miljööväärtusega hoonestusalade, avaliku ruumi määratlemise, energeetika ja elanike mobiilsuse küsimusi.
Tartu Linnavolikogu 12. juuni 2014. a otsusega nr 83 "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" peeti vajalikuks Tartu linna uue üldplaneeringu koostamist.
Uue üldplaneeringu koostamine on vajalik üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ määratud arengusuundade sidumiseks Tartuga, maakonna arengustrateegia 2014-2020 ja arengustrateegia Tartu 2030+ visioonide sidumiseks ja selgemaks kajastamiseks üldplaneeringu ülesannetega.
12. juuni 2014. a otsuses nr 83 on linnavolikogu märkinud, et linna üldplaneeringu koostamisel tuleb teha rohkem koostööd lähivaldade ja maavalitsusega, et linna ruumiline areng tugevamalt siduda maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega. Üldplaneeringu koostamisel tuleb täiendavalt analüüsida valglinnastumise mõjusid linna tänavavõrgule, sotsiaal- ja haridusvaldkonnale, anda valglinnastumise negatiivsete mõjude vältimise meetmeid linna lähialadel. Nii regiooni kui linna seisukohalt on kokkuvõttes oluline piiritleda Tartu linnaregiooni suurus, linliku asustuse elanike arv ja asukoht.
2005. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneering on üles ehitatud maakasutuse juhtfunktsioonidele, kuid praktikas on ilmnenud, et maakasutuse planeerimisel on vajalik suurem paindlikkus. Uues üldplaneeringus tuleb maakasutus planeerida nii, et hilisemal detailplaneeringute koostamisel oleks üldplaneeringu muutmise vajadus minimaalne ja üldplaneeringu muudatusettepanek võetakse menetlusse üksnes erandjuhtumitel. Praktikas on esinenud rohkelt maakasutuse sihtotstarbe muutmise vajadusi üksikjuhtumitel, mis ei puuduta sisuliselt linna terviklikke arenguvisioone ning kus neid ei ole otstarbekas menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
Rohkeid vaidlusi on tekitanud detailplaneeringu üldplaneeringule vastavuse hindamine ning ehitusprojekti detailplaneeringule vastavuse hindamine. Kehtivas üldplaneeringus esitatud reeglid on ruumiliste lahenduste puhul praktikas sageli mitmeti tõlgendatavad ja dokumentide omavaheline kooskõla ei pruugi olla üheselt mõistetav. Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu selgelt arusaadava raamistiku väljatöötamisele, seda eriti situatsioonis, kus uus planeering annab paljudel juhtudel alused lisaks detailplaneeringute koostamisele ka ehitiste projekteerimistingimuse väljastamisele.
Üldplaneeringuga tuleb anda teistele linna strateegilistele dokumentidele tuginev terviklik ruumiline visioon linna investeeringute jaotuse, võimaliku ajakava ja prioriteetide, linna maa omandamise ja võõrandamise vajaduse, ühiskondlike objektide realiseerimise, tehnilise taristu väljaehitamise, avaliku ruumi arendamise kavade ja muu seesuguse kohta. Osaliselt täidavad seda eesmärki üldplaneeringut täpsustavad teemaplaneeringud, samas on otstarbekas need planeeringud edaspidi ühendada terviklikuks nägemuseks linna avaliku ruumi ning sotsiaalse ja tehnilise taristu arengust.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida täiendavalt kehtivaid teemaplaneeringuid ja detailplaneeringuid, vajadusel selgitatakse välja nende kehtetuks tunnistamise vajadus. Eesmärgiks on siinkohal planeeringute sidususe selgus ja planeerimise järjepidevuse säilitamine.
Linnavolikogu rõhutab avalikkuse osalemise olulisust planeeringu koostamisel. Linnaelanike paremaks kaasamiseks planeerimise protsessi koostatakse eraldi kaasamise kava, mis sisaldab vastavate ürituste korraldamist, avalike väljapanekute asukohtade määramist ning protsessi kajastamist linna kodulehel.
Eeltoodust tulenevalt on linnavolikogu seisukohal, et Tartu linna territooriumi kohta on vaja alustada uue üldplaneeringu koostamist.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 kohaselt korraldatakse üldplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu, asukohaga Raekoda, Tartu 51003, Tartu üldplaneeringu korraldaja on Tartu Linnavalitsus, asukohaga Raekoda, Tartu 50089.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 8, § 10 lg 4, § 12 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2, 34 lg 1, § 35 lg-d 1, 2, 5 ja 6 ja Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 4 p 1, lg 6 ja § 36 lg 1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Tartu linna üldplaneeringu koostamine ning üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Kinnitada planeeritava ala piiriks Tartu linna haldusterritoorium. Asustuse suunamise, liiklusskeemide, puhkeotstarbeliste tegevuste ja muu seesuguse sidumine lähivaldadega kajastada iseseisval joonisel.
3. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb üle vaadata varem kehtestatud linnaosade üldplaneeringud, teemaplaneeringud ja detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule. Vajaduse korral teha ettepanekud üldplaneeringule mittevastava alamastme planeeringu kehtetuks tunnistamiseks või linnaosa üldplaneeringu või teemaplaneeringu integreerimiseks linna üldplaneeringusse.
4. Üldplaneeringu koostamisel on järgmised ülesanded:
4.1. Tuginedes üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, arengustrateegiale Tartu 2030, Tartu linna transpordi arengukavale 2012-2020 ja muudele linna käsitletavatele strateegilistele dokumentidele, linna piirkondade üldplaneeringutele ning teemaplaneeringutele, linnaruumi käsitlevatele uuringutele ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemustele määrata linna ruumilise arengu üldised põhimõtted, säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning erinevate linnapiirkondade arengueesmärgid. Muuhulgas täpsustada kavandatav elanike arv linnas ja kehtiva üldplaneeringuga määratud asumite jaotuses. Siduda üldplaneeringu arvestusperiood arengustrateegia Tartu 2030 arvestusperioodiga.
4.2. Siduda linna üldplaneering maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega. Selleks tuleb täiendavalt analüüsida valglinnastumise mõjusid linna tänavavõrgule, sotsiaal- ja haridusvaldkonnale ning teha maakonnaplaneeringule ettepanekud valglinnastumise negatiivsete mõjude vältimiseks linnas. Käsitleda tuleb linna rohelise vööndi kujundamise küsimusi ja vajadusel teha vastavad ettepanekud maakonnaplaneeringule. Täpsustada kavandatav elanike arv linnaregioonis.
4.3. Defineerida ja selgitada avalikud väärtused ja huvid linnaruumis. Määratleda nendega arvestamise põhimõtted kaalutlusotsuste tegemisel.
4.4. Täpsustada ruumilise arengu meetmed hea ettevõtluskeskkonna, sealhulgas tootmisettevõtete kujundamiseks.
4.5. Kujundada energiasäästliku arengu põhimõtted.
4.6. Anda maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused järgnevalt:
4.6.1. määrata maakasutuse juhtotstarbed, arvestades siseministeeriumi juhendit "Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013". Juhtotstarvete määramisel tuleb arvestada linna ruumilise arengu üldiste põhimõtetega, planeerimise järjepidevuse tagamisega ning senisest paindlikuma maakasutuse regulatsiooni kujundamisega. Erinevate juhtotstarvete puhul määrata muuhulgas ka nende kehtivuse täpsusaste (krunt, kvartal, kogu sama funktsiooniga piiritletud ala jne), segafunktsioonide puhul võimalikud osakaalud. Kirjeldada iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse ja ehitamise tingimusi;
4.6.2. määrata detailplaneeringute koostamise ja projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevad tingimused, sealhulgas hoonete kõrguspiirang, maksimaalne ehitusmaht, ehitusjoon, haljastusnõuded, krundi minimaalsuurus jms. Erinevate juhtotstarvete osas määratleda ka tingimuste täpsusaste (krunt, kvartal vms);
4.6.3. määrata alad ja juhud, mille puhul tuleb detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Täpsustada võistluse läbiviimise tingimused;
4.6.4. määrata hoolekande- ja tervishoiuasutuste, kõikide tasandite haridusasutuste, kultuuri- ja spordiasutuste ning noorsooasutuste asukohad;
4.6.5. määrata avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste üldised ehituslikud tingimused ja asukohad.
4.7. Määrata ja/või täpsustada miljööväärtuslike hoonestusalade piirid, seada alade kaitse- ja kasutustingimused. Kujundada kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmed.
4.8. Määrata või täpsustada rohevõrgustiku elementide, väärtuslike maastike, maastiku üksikelementide, puhke- ja virgestusalade ning looduskoosluste asukohad ning seada nende kaitse- ja kasutustingimused, sealhulgas seada tekkivad kitsendused. Määrata kaitsehaljastuse asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest.
4.9. Määrata supelrandade alad ja täpsustada nende kasutamisest tulenevad kitsendused, sealhulgas täpsustada avalik kasutusrežiim.
4.10. Määrata võimalik kalda ehituskeeluvööndi muutmise vajadus, näidata kallasraja asukohad, määrata kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused, täpsustada Emajõe kõrgveepiir ja sellest tulenevad võimalikud kitsendused maakasutusele ja ehitamisele.
4.11. Teha vajadusel ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks, lõpetamiseks või maa-alade kaitse alla võtmiseks. Täpsustada kaitsealuste liikide leiukohtadest ja püsielupaikadest tulenevad kitsendused maakasutusele. Vajadusel määrata kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ja nendest tekkivad kitsendused.
4.12. Määrata elanikele linnaaiandusega tegelemiseks võimalikud alad ja põhimõtted.
4.13. Määrata transporditaristu, sealhulgas põhi- ja veotänavate, sildade, tunnelite, jalgrattateede, raudteede, sadamate ning väikesadamate asukoht ja reserveeritav maa-ala ning nendest tulenevad kitsendused. Määrata liikluskorralduse üldised põhimõtted, sealhulgas parkimispõhimõtted.
4.14. Määrata põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohad (sealhulgas sademevee lahendused viibetiikide osas ning elektri põhivõrgu areng) ning energeetikalahendused kaugkütte ja kaugjahutuse ning lokaalse energiatootmise osas.
4.15. Määrata kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.
4.16. Määrata või täpsustada riigikaitselise otstarbega maa-alad.
4.17. Määrata sanitaarkaitsealaga veehaarete ning puurkaevude asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.
4.18. Anda keskkonnamüra leevendavad meetmed.
4.19. Teha ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu.
4.20. Lahendada muud õigusaktidest tulenevad ülesanded.
5. Linnavalitsusel korraldada üldplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
6. Linnavalitsusel teatada 14 päeva jooksul Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ning Tartu linna koduleheküljel. Üldplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3, Tartu.
7. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
