| Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
| Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
| Teema: | Informatsioon Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadest ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise (KSH) hindamise programmist |
| Reg. number: | LV-IP-0034 |
| Seisund: | Lõpetatud |
| Koostamise kp: | 26.02.2024 |
| Koostaja: | Indrek Ranniku |
| Ettekandja: | Kertu Vuks |
| Failid: | Lisa 1_Lähteseisukohtadele ja KSH programmile tehtud ettepanekud ja nendega arvestamine.pdf ( 282 kb ) 2024.03.08_KSH_programm_Ilmatsalu_piirkonna_ÜP.pdf ( 6800 kb ) |
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
26. veebruar 2024. a. nr LV-IP-0034 |
| Informatsioon Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadest ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise (KSH) hindamise programmist | |
| KUULATI: | Kertu Vuksi ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. võtta informatsioon planeerimisseaduse § 81 lõikes 1 nimetatud asutustelt laekunud ettepanekutest ja nende arvestamisest teadmiseks vastavalt lisale 1 ning KSH programmist vastavalt lisale 3;
2. võtta teadmiseks informatsioon planeeringu nime muutmise vajadusest;
3. arvestades kooskõlastamisel esitatud ettepanekuid, vahepealsel ajal muutunud kruntide nimesid ja täiendavaid konsultatsiooni linnavalitsuste eri osakondadega on Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsuse nr 139 punktiga 3 kinnitatud planeeringuala ning punktis 4 kinnitatud täpsustatud lähteseisukohad järgmised:
"3. Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu asustusüksuse piires, hõlmates Angervaksa, Raudla, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid. Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit. Planeeringuala on toodud Skeemil 1.
4. kinnitada planeeringu lähteseisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt:
4.1. lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu maa-ala, roheala, ärihoone maa-ala, tee ja tänava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, tehnoehitise maa-ala, supelranna maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala;
4.2. näha ette Ilmatsalu jõe mõlemale kaldale puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise. Planeeringuga tagada Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe lõunakaldal ulatuks rohekoridor kuni sadamani viiva teeni, põhjapoolsel küljel 10-20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama kavandamisel tuleb leida lahendused rohekoridori katkematuse tagamiseks;
4.3. näha ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendamine kavandatava elamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses, sellega seoses teha vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks;
4.4. juhul, kui üldplaneeringuga kavandatakse Ilmatsalu jõe äärde väikesadamat või paadisilda, peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt tuleb kavandada läbivana Linnutee matkarada;
4.5. hoonestusalade ulatuses moodustada iseseisev arhitektuuriüksus või vajadusel üksused, kus üldiste ehitustingimuste määramisel arvestada, et:
4.5.1. väikeelamu maa-alal on lubatud üksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine, hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb määrata ühtsena elamugruppide kaupa. Korruse arvestuslikuks kõrguseks lugeda Tartu linna üldplaneeringus vastavalt sätestatud kõrgust. Ridaelamute bokside suurim lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8.
4.5.2. üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne suurus on 1500 m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina või ehitusüksusena arvestuslikult 500 m². Üksik- ja kaksikelamute krundi suurim lubatud täisehitus on kuni 3300 m² krundil kuni 15%, üle 3300 m² krundi puhul kuni 10%, olenevalt krundi kujust, lähipiirkonna krundistruktuurist ruumilise sobivuse korral võib see ühekorruseliste hoonete puhul ja/või abihoone puhul olla kuni 15%.
4.6. planeeringuga kavandatava tehisveekogu äärde tuleb ette näha piisava ulatusega avalike juurdepääsude ja supelranna kavandamine;
4.7. planeeringulahendusest peab üheselt ilmnema, et selle elluviimine tulevikus on võimalik ja et sellega ei kaasne olulist negatiivset mõju kogukonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Kavandatud tegevused peavad olema kooskõlas keskkonnaeesmärkidega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine;
4.8. tehnovõrgud lahendada vastavuses kompaktse asustuse arenguala üldtingimustele, kajastada tehnovõrkudele seatud tingimusi, mis on linna kehtivas üldplaneeringus, sealhulgas:
4.8.1. planeerida vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee käitlemise ja tuletõrje veevarustuse põhimõtted.
4.8.2. planeerida soojusvarustus, sealhulgas tuua välja taastuvate energiaallikate kasutamise põhimõtted.
4.8.3. planeerida elektri- ja sidevarustuse põhiline liinivõrk.
4.9. teha ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks määratava kompaktse asustuse arenguala ulatuses, sellega seoses teha vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks;
4.10. arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena välja toodud põhimõte määrata üldplaneeringus üleujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele, arvestada üleujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid üleujutusriskiga aladel kui sinna kavandatakse rajatisi;
4.11. üldplaneeringuga kavandatu ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mõju Ilmatsalu jõele ning Sulaojale tervikuna ega planeeringualal asuvas lõigus. Planeeringus järgida põhimõtet, et jõe õgvendamine on lubatav vaid linna ettepanekul ja pädeva asutuse nõusolekul KSH tulemusi arvestades. Ilmatsalu jõgi planeeringualal asuvas lõigus näha ette avaliku veekoguna;
4.12. planeerida ala tänavate võrgustik. Kavandada tänavate klassid (kõrvaltänav, kvartalisisene tänav või juurdepääs, jalgtänav) ja sellest tulenevad nõuded projekteerimiseks. Näha tehisjärve ümber kulgeva tee ristlõikes ette kaherealine alleestruktuur, kõnnitee ja märge, et avalik tee peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepääsuteed krundile);
4.13. planeerida piirkonna sidumine ühistranspordivõrguga (määrata ühistranspordiliinile sobivate tänavate vajadus);
4.14. veekogu ehituskeeluvööndis kajastada vajalikud tehnovõrkude rajatised, sealhulgas eesvoolud ja väljalasud, sillad jms;
4.15. planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala rohekoridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi.".
5. tuginedes Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsuse nr 139 "Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" p. 5 esitada informatsioon lähteseisukohtadest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist linnavolikogule. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Tartu Linnavolikogu algatas 29.06.2023 otsusega nr 139 Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise (KSH) hindamise.
Otsuse p 5 kohaselt: Tartu Linnavalitsusel täpsustada planeeringu lähteseisukohti pärast planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt arvamuste saamist ja esitada informatsioon lähteseisukohtadest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist linnavolikogule.
Planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 lähtuvalt esitas linnavalitsus asutustele, naaberomavalitsustele, huvitatud isikutele ja organisatsioonidele planeeringu lähteseisukohad ja KSH programmi, millele paluti ettepanekud, samuti anda hinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Laekunud ettepanekud ja selgitused nende arvestamise kohta on koondatud Lisasse 1.
Samuti on osakonnale laekunud ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade muutmiseks ja täiendamiseks planeeringuala kruntide omanikult Ilmatsalu Kala OÜ.
Osakond on ettepanekute osas kujundanud seisukohad ja teeb ettepaneku täiendada nii planeeringu lähteseisukohti kui KSH programmi vastavalt eelnõus toodule Lisas 2 ja Lisas 3 toodud sõnastuses.
Järgnevalt selgitab osakond kujundatud seisukohti.
1. KSH programmi koostamisel on leitud järgmist. Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 üldplaneeringu algatamise otsuses nr 139 on märgitud, et planeeringuala hõlmab ka Tüki küla. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb planeeringuala küll Tüki külaga, kuid jääb kogu ulatuses Ilmatsalu küla piiridesse. Kuna osaliselt asub planeeringuala kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualal, siis selle baasilt on üldplaneeringu algatamise otsusesse lisatud Tüki küla. Tehakse ettepanek jätta Tüki küla nimetus planeeringu pealkirjast välja. Osakond on asunud antud küsimuses seisukohale, et kuna planeeringu üheks peamiseks eesmärgiks on Ilmatsalu aleviku, seega ka tiheasustusala laiendamine, siis ei ole mõistlik käsitleda asustusüksuste nimesid eraldi, vaid arusaadavuse eesmärgil nimetada planeering ümber Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuks. Planeering nimetatakse ümber üldplaneeringu eelnõu esitamisel avalikustamisele.
2. Ilmatsalu Kala OÜ poolt 01.03.2024 poolt esitatud ettepanekud:
2.1 Angervaksa ja Raudla kinnistuid on vaja täismõõtmelise golfiväljaku rajamiseks. Täismõõtmeline golfiväljak, kuhu kuulub nii 18-rajaline golfiväljak, akadeemia väljak, harjutusväljak, harjutusrajatised ja muu infrastruktuur (nagu parkimine, klubihoone, hooldusrajatised) ei mahu kindlasti ära üksnes Golfi kinnistule. Golfi arendaja pole saanud ülejäänud planeeringualalt või kõrval kinnistu omanikelt väljaku tarbeks maad juurde osta. Golfiväljakute arhitekt, Lassi Pekka Tilander, kes on palgatud ka Ilmatsalu väljaku planeerimiseks on kinnitanud, et täismõõdus väljaku jaoks on vaja 60-100 ha maad. Teiste Eesti väljakute näited kinnitavad seda, seejuures osad neist asuvad rohevõrgustiku alal.
Pärnu lähistel Häädemeeste vallas Reiu külas oleva golfiväljaku (Pärnu Bay Golf) suurus on ca 106 ha
Kuressaare (Saare Golf) golfiväljaku suurus on ca 80 ha
Jõelähtme golfiväljaku suurus on 100 ha
Niitvälja golfiväljaku suurus on 162 ha (sisaldab lisaks põhiväljakule ka algajatele mõeldud väiksemat väljakut)
Rae golfiväljaku suurus on 73 ha.
Ilma Angervaksa kinnistuta ja arvestades ehituskeeluvööndiga (EKV-s ehitamise keeluga) on golfiala suurus ca 48 ha, mis on ilmselgelt liiga vähe. Golfiradade rajamiseks ehituskeeluvööndisse soovime, et planeeringu koostamisel kaalutakse ehituskeeluvööndi vähendamist.
Osakond on seisukohal, et golfiväljaku kavandamine Tartu regiooni on kohalikul tasandil selgelt avalik huvi, tuues kaasa elanikele sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste avardumise. Seetõttu on osakond eelnõus toonud sõnastuse, millisena lähteseisukohti sõnastada, et võimalus rohevõrgustiku piiride ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks tekiks. Planeeringu esialgsetes lähteseisukohtades (p 4.15) määratud põhimõtte kohaselt tuleb säilitada üldplaneeringu kohane rohevõrgustiku tugiala Angervaksa ja Raudla kinnistutel ning rohevõrgustiku koridor Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal. Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise.
Kehtivas linna üldplaneeringus ei näe rohevõrgustikule seatud nõuded ette raadamist rohevõrgustiku aladel s.o metsamaal ulatuslikku maakasutuse muutmist. Lubatud on elamute püstitamine rohevõrgustiku tugiala servaaladele, raadamine 0.4 ha õueala, teede ja tehnotaristu ulatuses. See tähendab, et üldplaneeringu nõudeid arvestades ei saa metsamaale (MM) planeerida golfiala ega muid puhketegevusi.
Eelnevat arvestades teeb osakond ettepaneku muuta üldplaneeringuga rohevõrgustiku tugiala piire ning jätta Angervaksa ja Raudla kinnistud võrgustikust välja. Lisaks tuleks kaaluda planeeringu koostamisel rohevõrgustiku koridori laiuse vähendamist ulatuses, mis võimaldaks planeerida puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala (PV) ja golfiala rajatisi algselt kavandatust suuremale alale, sh lähemale veekogudele.
Muutmine ei tohi mõjutada rohevõrgustiku toimimist tugialal, samuti peab jääma toimima jõgede kallastel katkematuna kulgev maismaaelustiku elupaiku ühendav looduslik liikumiskoridor täites ühtlasi ka puhkevõrgustikule (Linnutee matkarada) seatud eesmärke.