|
|
|
TARTU LINNAVOLIKOGU ISTUNGI STENOGRAMM |
|
|
Tartu |
08. detsember 2022. a. nr 16 |
Päevakord:
- Istungi avab linnavolikogu esimees Kaspar Kokk:
Lugupeetud volinikud, avan linnavolikogu 16. istungi. Kohal on hääletussüsteemi VOLI andmetel hetkel 31 volikogu liiget. Kirjalikult on enda osalemisest teatanud Triin Anette Kaasik, Indrek Kalda, Reno Laidre, Verni Loodmaa ja Mihhail Lotman. Zoomis osalemisest on teatanud 6 volikogu liiget. Puudumisest keegi teatanud ei ole. Hilinemisest teatas Pärtel Piirimäe, aga tundub, et on kohal kenasti. Istungile on kutsutud linnapea Urmas Klaas, abilinnapead Lemmit Kaplinski, Gea Kangilaski, Mihkel Lees, Raimond Tamm ja Priit Humal ning linnasekretär Jüri Mölder. Meil täna filmib istungit südalinna kultuurikeskusest dokfilmi tegev Aleksander Heifets. Teile on välja saadetud istungi päevakorra projekt ja linnavalitsus on teinud ettepaneku jätta tänase istungi päevakorrast välja punkt 9, milleks on tee sulgemise maks. Reeglina eelnõu esitaja ettepanekuid enda eelnõu menetlemise kohta volikogu aktsepteerib. Sellest tulenevalt ma panen päevakorra kinnitamise hääletusele.
HÄÄLETUS: päevakorra kinnitamise poolt 27 pluss 9 kohapeal, kokku 36. Vastuhääli ei antud. Seega oleme päevakorra kinnitanud.
Nüüd on võimalus anda üle arupärimisi ja eelnõusid, palun. Tundub, et ei ole. Enne päevakorra juurde minemist on palunud sõna volikogu poole pöördumiseks Malle Pärn, palun, üks minut selleks.
M. Pärn:
Lugupeetud kolleegid, olen teist peaaegu kõige vanem, sellepärast võtan endale õiguse teid natuke manitseda. Ei ole mõistlik, et linnavolikogus hakkab tegutsema LGBT aktivistide toetusrühm, liiati veel nii suure meediakäraga. Las volikogu saal jääb väärikaks kohaks, kus tegeldakse tervele ühiskonnale vajalike probleemidega, kus ei vastandata erinevaid inimgruppe omavahel, kus koheldakse kõiki kodanikke võrdselt. Toetada tuleb neid, kes ennast ise kaitsta ei suuda. LGBT aktivistid ei ole mingi grupp abituid invaliide. Nad võitlevad enda eest väga aktiivselt ise, nad on ühiskonnas väga nähtaval kohal. Tavalistele inimestele tundub inimeste suguelu järgi liikidesse jagamine alandavana. Volikogu ei tohi toetada ühegi inimgrupi alandamise protsessi. Ei ole väärikas ennast identifitseerida intiimelu põhjal. Kohelgem päriselt kõiki inimesi võrdselt. Ärme suurendame vastandlike gruppide omavahelisi tülisid. Me peame ühiskonnas looma rahu, mitte sõda. Jätame oma intiimsed saladused volikogu ukse taha. Tänan.
K. Kokk:
Aitäh. Enne päevakorra juurde minemist on meil veel selline tore uudis, et me saame ühiselt õnne soovida Marti Viilule, kellel on täna sünnipäev. Kõik soovijad on saanud nüüd õnne ära soovida. Ettepanek on, kuna siin on tehnilisi tõrkeid, siis esimesed hääletused teeksime tavapärase poole minuti asemel minutilised. Kui tundub, et süsteemid kenasti töötavad, siis naaseme tavapärase rütmi juurde. Aga päevakorra juurde siis ka lõpuks.
1. Muudatus linnavolikogu Erakond Eesti 200 fraktsioonis
Ettekandja Erakond Eesti 200 fraktsiooni esimees Kristina Kallas:
Meie fraktsiooniga liitumiseks on esitanud avalduse Karl Aaron Adson. Eesti 200 fraktsioon on selle avalduse vastu võtnud ja palun ka teie toetust sellele, et meie fraktsioon suureneb ühe inimese võrra ja meie fraktsioonis on Karl Aaron Adson. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on ettekandjale küsimusi? Ei paista olevat. Kas kellelgi on sõnavõtusoovi? Repliigisoovi? Lõppsõnasoovi? Ei ole. Me registreerime selle muudatuse istungi protokollis ja selle punkti juures ei hääleta.
2. Maamaksumäära kehtestamine 2023. aastaks
Ettekandja abilinnapea Gea Kangilaski:
Head volikogu liikmed, hea volikogu esimees, meie ettepanek on kehtestada maamaksumäär samal määral nagu eelmiselgi aastal. Rohkem ta ei tohikski olla. See on siis Tartu linna haldusterritooriumil 2,5% ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks siis 2%. Kõik soodustused, mis kehtisid ka eelnevatel aastatel, jääksid samuti kehtima. Kuna küsimusi on olnud palju, et samas ju sai maa just äsja ümber hinnatud, see on tõesti nii, aga uued maksustamishinnad ja määrad hakkavad kehtima alles aastast 2024 ja uue maa maksustamismäära peab siis volikogu kehtestama hiljemalt juulikuus järgmisel aastal. Sellega on veel aega. Rohkem kui 10% ei tohi maamaksumäär ka siis tõusta senisest maamaksu summast. Aitäh teile.
K. Kokk:
Kas on ettekandjale küsimusi? Ei paista. Suur tänu.
Kaasettekandja rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp:
Aitäh, hea esimees, austatud kolleegid, head külalised, rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas toetada. Samamoodi küsisime, et mis hakkab tulevikus juhtuma. See, mis tulevikus juhtub, ei puutu tänast, aga edaspidi on võimalik 10% maksutõusu. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Aitäh. Kas on sõnavõtusoovi? Repliigisoovi? Lõppsõnasoovi? Ei ole. Eelnõule ei ole esitatud ka muudatusettepanekuid. Me oleme päevakorra kinnitanud ja paraku on see pöördumine või ettepanek laekunud selles mõttes hilinenult, et me läheme päevakorda pidi edasi. Läheme tagasi teise päevakorrapunkti juurde. Eelnõule ei ole esitatud muudatusettepanekuid ja ma panen ellu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 34 pluss 5 saalis pluss 4 kirjalikult, kokku 43. Vastuhääli ei antud. Seega oleme määruse vastu võtnud.
3. Tartu linna 2023. aasta eelarve, 1. lugemine
Ettekandja linnapea Urmas Klaas:
Austatud volikogu esimees, head linnavolikogu liikmed ja külalised, Tartu järgmise aasta eelarve eelnõu on volikogu komisjonide menetluses juba tükk aega olnud ja täna siin suures saalis jõuame ka eelarve eelnõu esimese lugemiseni ning kohe-kohe abilinnapea Priit Humal, kes eelarve kokkupanemise eest meil vastutab, ka detailsemalt seda teemat käsitleb. Tavaks on saanud, et linnapea mõned sissejuhatavad sõnad ütleb ja teen seda hea meelega. Ma iseloomustan järgmise aasta eelarvet omadussõnaga pingeline. Suheldes väga paljude oma kolleegidega, sealhulgas ka Tallinna linnapeaga, on kõik Eesti omavalitsused karmi tõsiasja ees, et inflatsiooniga seotud suuremad kulud jooksevad eest ära ja meie tulud ei jõua nii kiiresti järgi. Meil on kahtlemata väga hea meel riikliku prioriteedi üle õpetajate palga tõstmine ja nõnda ka Tartu linn 23,9% oma üldhariduskooli õpetajate palka kindlasti tõstab. Aga me jätkuvalt peame ka alushariduse õpetajaid, lasteaedade õpetajaid sama tähtsateks kui üldhariduskooli õpetajaid ja ka nende palgad kasvavad samas tempos ja samas suurusjärgus nagu üldhariduskooli õpetajate palgad. Me ei ole lasteaia õpetajate palkasid lahti sidunud õpetajate palkadest ja püüame sellist seost hoida ka edaspidi. Loomulikult on väga oluline, et on riigi keskvalitsuse poolt suurendatud ülikoolide rahastamist ja teaduse rahastamist, kus ka meie saalis viibivad volinikud on väga tõsist tööd teinud riigikogus. Ka need tulud, nagu ka paljud teised summad, kindlasti tulevikus ka linnaeelarve tulude poole pealt meile meile vastu vaatavad. Samamoodi on oluline, et me tõstame palkasid kultuurivaldkonnas, tõstame sotsiaalvaldkonnas. Linnavalitsus ja volikogu peab nägema suurt pilti, mis on mitmekesine, mis on keeruline ja peab olema tasakaal meie nõudmiste ja meie võimaluste vahel. Aga mis tükib jääma kogu nende palga ja inflatsiooni teemade taustal vähem räägituks, on investeeringud. Me ühemõtteliselt soovime jätkata Tartu linnas kontratsüklilist eelarve poliitikat, mis väljendub selles, et ka rasketel aegadel, kui meil ka oma vahendeid napib, me investeerime ja järgmisel aastal teeme seda suurte summadega, millised jälle kohe tabelist vastu vaatavad. Siin on oluline tähele panna seda, et majandust tuleb elus hoida ja elavana hoida. Selliste investeeringutega me anname tööd konkreetselt Tartu linnas tegutsevatele inimestele. Teistpidi on linna arendamine järjepidev protsess. Kui siin suured lüngad sisse jäävad tänavate remondis ja ehitamises või oluliste investeeringute tegemisel, siis neid auke on väga raske lappida või praktiliselt on see tegevus tegelikult võimatu. Aga lisaks sellele eelarves on jätkuvalt toetused Tartu Teaduspargile, Tartu Loomemajanduskeskusele. Ma soovin seda ka sõnaselgelt siin välja öelda, sellepärast et just nimelt nende koostööpartnerite poolt, kes me ise oleme asutanud, me loome Tartusse, aitame luua uusi töökohti, tugevdada ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd ja reaalseid töökohti siin luuakse, on loodud ja loodan väga, et see kõik samamoodi kestab ka edasi. Meil on hea täna rääkida ju sellest, et eile parlament võttis vastu riigieelarve ja nii mitmedki teemad, mis seni olid ebaselged või teadmata, on riigieelarve vastuvõtmisega ka selgemaks saanud. Näiteks ka see, et esmakordselt on Tartu linna eelarves 360 tuhat eurot Tartu rahvusvahelise transpordiühenduste arendamiseks. Tartu linna eelarve, nagu öeldud, on pingeline. Meie toimetulek suurte hinnatõusudega, kokkuhoiuvõimaluste otsimine jätkub. Jätkuvad investeeringud ja vajadus tegeleda palgatõusudega on selles eelarves meie nägemuse ja linnavalitsuse nägemuse järgi tasakaalu viidud. Palun teil seda eelarvet toetada. Aitäh.
Ettekandja abilinnapea Priit Humal:
Aitäh. Austatud volinikud, linnapea ütles kõik olulise juba ära. Väga raske on siia midagi juurde lisada, aga võin natuke konkreetsemaid numbreid teie ette siiski tuua. Loodetavasti olete komisjonides neid juba ka näinud. Oluliselt need numbrid ei ole muutunud sellel teemal. Nagu oluliste lähtekohtadena ka linnapea nimetas, me tavaliselt lähtume majandusprognoosidest, aga sel juhul sel aastal oli meil kõige esimene lähtekoht õpetajate palgatõus, millest me pidime tegelikult, et kõige rohkem veel arvestama. Aga loomulikult need majanduskasvu prognoosid, mida rahandusministeerium ja Eesti Pank on koostanud, olid meile ka aluseks, võimaluste piiritlemiseks. Need numbrid on siis sellised, et majanduskasv järgmisel aastal on väikses plussis. Inflatsiooni tempo võrreldes käesoleva aastaga on selgelt langemas, nagu prognooside järgi on näha. Aga loomulikult see 6,7% inflatsiooni on sellelt kõrgelt tasemelt, kuhu ta sel aastal on jõudnud. Nii et hinnad on jätkuvalt kõrgel. Ja me näeme, et Tartus on maksumaksjate arvus riigipalgalisi inimesi natuke üle keskmise, selle tõttu me julgeme prognoosida võib-olla natukene suuremat keskmise palga tõusu Tartus kui on Eestis tervikuna. Aga eks seda loomulikult aeg näitab täpsemalt, kui meie prognoosid. Kokku oleme siis saanud eelarve mahus 274 miljonit, mis on siis selle täpsustatud eelarvega võrreldes, mis me oleme lisaeelarvete kaudu selleks aastaks vastu võtnud 12% suurem. Investeeringute maht on Tartu jaoks rekordiliselt suur. Investeerimistegevust 51 miljonit ja investeeringute maht, kuhu kuuluvad ka laenuintressid, on siis 55,5 miljonit meil eelarves. Eelarve tulude poole pealt on meil siis kõige suurem tulude kasv maksulaekumise kasv, mida me siis prognoosime 12,3 miljonit. Toetusfondist tuleb meil õpetajate palgatõus, aga see ei kata kaugeltki kogu seda palgatõusu, mida me õpetajatele ja kogu haridussektorile välja maksame. Tasandusfondiga on meil keerulisem seis, mida te olete ilmselt ka juba kuulnud, et Tartu on tasandusfondist välja liikumas erinevatel põhjustel ja selle tõttu meil järgmisel aastal on näha, et seal võib olla 2 miljoni euro võrra vähem laekumisi linna eelarvest. Kõik see loomulikult mõjutab meie põhitegevuse tulemit, mis meil järgmisel aastal on siis 2 miljonit eurot. Kuludest siis kõige suurem osa on tööjõukulud ja tööjõukulude kasv, mida ma pärast ka täpsemalt kirjeldan. Loomulikult on ka energiakandjate hinnatõus meile oluline tegur järgmise aasta eelarves. Siin praegu on näha elekter ja küte, missuguses proportsioonis nad kallinevad. Sel ajal, kui me eelarvet vastu võtsime, ei olnud Greni hinnatõus veel teada. Praeguse seisuga, kuna Gren on saanud uue hinna kooskõlastatud, tuleb siia kütte numbrile veel 400 tuhat juurde. Selle me peame muudatusettepanekutena veel siia linnavalitsuse poolt eelarvesse sisse kandma. Aga bussitransport on loomulikult meil ka seotud ja on sel aastal päris palju kallinenud ja kuna siin on kahe kvartali nihe, siis see kallinemine tuleb ka järgmisel aastal meil eelarvesse veel täiendavalt, lisaks sellele, mis sel aastal oli. Mõlemal aastal kuskil 2,5 miljonit siis bussitransport on linnale kallim, kui oli ta enne seda gaasihinna tõusu. Tööjõukulude kasv erinevates valdkondades on siin teie ees. Läheksin siin ka nende jaotuse juurde. Siit on näha see, et riigi käest me saame 5 miljonit eurot tööjõukulude kasvu ja linna muude tulude arvelt me peame panema sinna rohkem kui kaks korda rohkem juurde. Haridusvaldkonnas siis see tulude praegune seis 2022. aastal, millele lisanduvad need kaks tulpa, saame 2023. aasta üldkulud ja siin on ka palganäited. Siin on kirjutatud slaidi peal keskmine palk, aga tegelikult haridussektori valdkonnas on tegemist meil sisuliselt miinimumpalgaga, nii et see on haridusvaldkonna erinevate töötajate kategooriate palgad ja nende tänane seis ja muutus siis järgmiseks aastaks. Kultuurivaldkonnas on need protsendid natuke teistsugused, aga oleme ka siin teinud endast parima, et kultuuritöötajate keskmine palk liiguks lähemale riigi keskmisele samale palgale. Me ei saavuta veel seda taset, aga me oleme kokku leppinud, et me sellele liigume lähemale ja seda me oleme ka eelarve ettevalmistamise juures arvestanud. Sotsiaalvaldkonna palgatõusud on 20% ja siin on ka need näited selle valdkonna asutustest. Järgmiselt on toetused, millest kõige suuremad toetused lähevad meil, nagu me teame ka lasteaeda ja lastehoidudesse. Seal on tegelikult veel 1 miljon palgatõusu. Kui mul enne oli siin 15,7 miljonit, siis läbi selle, et me peame suurendama eralasteaedade hoidude toetusi, siis ka seal on tegelikult meie enda haridusvõrgu õpetajad, kes saavad selle palgatõusu osa, nii et sinna läheb veel 1 miljon tegelikult lisaks, mis mul selle eelmise tulba peal ei olnud kajastatud lihtsalt. Ta tuleb meil erinevate ridade pealt aga kokku need kulud meil eelarves on. Teised toetused on siin ka näha, pikemalt ei hakkaks nende peal peatuma ja läheksimegi investeeringute juurde, mis on selgelt ka väga suur osa meie eelarvest. Mida me siis järgmise aastal teeme? Me teeme kahte kooli: Pärli kooli ehitus, mis meil sel aastal on juba alanud ja Karlova kooli Lina tänava õppehoone, nii nagu meil on kavas haridusasutuste investeeringute kavas. Lisaks sellele on meil siis Helliku lasteaed, nii et meil on siin juba nii-öelda kolm haridusvaldkonna investeeringut ja neljas on veel Miina Härma gümnaasiumile uue õppehoone soetamine, kui meil ülikooli käest õnnestub see kokkulepe sõlmida. Teised investeeringud on ka siin ees, ma ei hakka neid ette lugema. Kokku on meil 120 investeerimisobjekti. Suurem osa nendest on väiksemad, aga kõik on sellised vajalikud tööd, mis linnas on vaja ära teha, kokku siis 51 miljonit. Nende tegevuste katteks, nagu ma ütlesin me põhitegevuse tulemi arvelt suurt midagi panna ei saa, et me peame võtma laenu. Me oleme kavandanud järgmiseks aastaks 41 miljonit laenu võtta. 10 miljonit tuleb meil veel vanade laenude investeerimise katteks võtta. Kokku siis 51 miljonit laenu. Euribori tõttu on intressikulu järgmisel aastal ligi 5 miljonit, mida me peame maksma. Siin on ka näha, kuhu jõuab meie netovõlakoormuse tase tänase eelarve seisu järgi. See on siis 64% põhitegevuse tuludest, mis on alla lubatud piiri, 80% aga ületab seda tavapärast piiri, mis on 60%. Me oleme teinud taotluse, et seda netovõlakoormuse piiri pikendataks, seda ajutist määra kas siis aastani 2032 või et muuta see püsivaks. Meie arvates on praegu piirav kõigi omavalitsuste arengule see 60% piir, eriti sellises kriitilises majandusolukorras, nagu me praegu oleme. Minu poolt kõik.
KÜSIMUSED:
S. Kuusik:
Aitäh auväärt ettekandja ja küsin abilinnapealt, et kui valitsuserakonna juht on korduvalt ja korduvalt avalikkusele teatanud, et Eesti riik on sõjas, siis vaadates Tartu linna, võiks arvata, et juba mitu kuud oleme kuidagipidi sõja kaotanud siin suisa, et kui vaadata neid sinikollaseid lippe, mis on teatavalt või ajaloos teadaolevalt selliseks triumfi sümboliks olnud. Aga kui see ironiseeriv repliik kõrvale jätta, siis millised eelarveread on need, mis peaks tõstma siinsete tartlaste julgeolekutunnet, reaalse julgeolekuohu korral, et millistelt ridadelt me leiame sellise reaalse panustamise julgeolekusse? Aitäh.
P. Humal:
Jah, oleme väga palju tähelepanu pööranud kriisiolukorraks valmistumisele. Me oleme juba sel aastal soetanud generaatoreid, generaatorite ühendusi meie varjumiskohtadesse, A. Le Coq'i spordihoonesse, Variku kooli spordihoonesse. Need on kaks kõige suuremat, kuhu meil on varjumiskohad ette nähtud ja sinna me oleme neid generaatoreid ka sel aastal soetanud ja me muidugi ei saa piirduda ainult nendega. Meil on sotsiaalobjekte, kus on meil 24/7 vaja tagada inimeste elutingimused ja me ka nendele loome neid ühendusi, meil on väiksemaid generaatoreid ka rohkem soetatud ja me soetame neid juurde. Teeme neid ühendusi nendesse hoonetesse, mõnedesse on juba tehtud ja paljud on töös ja paljud on ka järgmisel aastal töös, mida me teeme. Aga see muidugi ei ole ainult need asjad. Meil on tegelikult terve valdkond, nad ei ole ühe rea peal koos, vaid nad on erinevate valdkondade alla jagatud, need tegevused, mis käivad selle kriisivaldkonnaga tegelemise alla. Loomulikult on see linnavalitsuse väga põhjalik ja süsteemne töö. Siin ilmselt see vastamisaeg jääb liiga lühikeseks, et ma jõuaksin neid kõiki asju siin üles loetlema hakata.
M. Lumi:
Silver Kuusikule toetavalt, et Ukrainas käib sõda ja selle koledusi me kõik teame. Sõda on terve Euroopa ukse taga. Kas me Tartus peaksime selleks valmis olema, et sõda võib jõuda meieni? Seega meie põhitähelepanek, samuti põhirahastus peaks olema tsiviilkaitsele suunatud, alates varjendite kordategemisest ja uute ehitamisest.
U. Klaas:
Vaadake, on terve rida kulutusi, mis on linnaeelarves ja mida abilinnapea ka välja tõi. Nii meie sotsiaal- kui haridusasutuste generaatorid, nende kriisiplaanid, aga näiteks ka meie hooldekodudes kriisivaru soetamine, olgu selleks siis toiduvaru, näiteks medikamendid, vajalikud hooldusvahendid, see on kõik nõnda planeeritud. On terve rida tegevusi, mida korraldatakse riigiüleselt ja see, millest te praegu räägite, varjumiskohad näiteks, see on päästeameti poolt eest võetav sihipärane tegevus. Esimene ring varjumiskohtasid Tartu linnas on ette valmistatud, tähistatud. Praegu minnakse teise ringiga edasi, mis hõlmab näiteks Tartu Ülikooli õppehooneid, teiste ülikoolide õppehooneid, aga ka eraettevõtteid, rääkimata Tartu Ülikooli Kliinikumist. Seda juhitakse riiklikult ja Tartu linn on siin koostööpartneriks, et see töö kõik käib. Kui me räägime Tartu linna poolt planeeritavatest ehitistest, siis näiteks südalinna kultuurikeskuse puhul me samamoodi näeme ette varjumiskoha võimekuse loomise. Nii et see on teema, millega me tegeleme ja sellest kuhugile ei pääse. Aga tuleb tähele panna, et on osa tegevusi, mis on linnaeelarves, ja on osa, mida üleriigiliselt tehakse.
M. Jääger:
Suur aitäh. Mul on tegelikult üks küsimus ja siis teine võiks kõlada natuke nagu ettepanek. Küsimus on konkreetselt selline, et kui suurel määral selle raha eest saab siis tänavavalgustusi LED-ide vastu välja vahetada, kas 100% või on mingi osa?
P. Humal:
Seda protsenti täpselt oskab äkki abilinnapea Raimond Tamm ütelda.
R. Tamm:
90.
M. Jääger:
Kuna siin see sõja teema üles tõmmati, siis lihtsalt väike ettepanek oleks see, et äkki mõtleks uuesti linna kaevude taastamisele. Aitäh.
P. Humal:
Ma kordan Raimond Tamme vastust, see oli 90. Nendele, kes võib-olla mikrofoni ei kuulnud. 90% on siis neid valgusteid, mis saame vahetatud. 10% jäävad erinevatel põhjustel vahetamata. Aga nüüd, mis puutub kaevudesse, siis see otseselt eelarvesse ei puutu.
U. Klaas:
Õige on see, et me uurime järgi praegu just, kus on selliseid kaevusid, mis ei ole veel Tartu Veevärgi majandada. Valdavalt on see, kes meie veevärgi tagab Tartu Veevärk ja Tartu Veevärk valmistub ja on valmistunud väga põhjalikult ka kriisisituatsioonideks. Kui meil siin paari aasta eest endil oli võimalus aidata näiteks Kagu-Eesti omavalitsusi, siis Tartu Veevärgi mobiilsed võimsad generaatorid läksid näiteks Valka, et seal aidata. Põhimõte on see, et kõigil meie elutähtsa teenuse osutajatel on omad kriisiplaanid, Tartu Veevärgil, Grenil, soojamajandusettevõttel näiteks samamoodi ja nii edasi ja nii edasi. Tartu Veevärk tagab oma generaatorite kaudu nii keskse vee ja, kui peaks olema vajadus, siis suudab seda ka kohale viia nõudmistele vastava paakautoga. See võimekus on ka olemas. Just viimasel linna kriisikomisjoni koosolekul esmaspäeval kõik need teemad veel värskelt käidi läbi ja arutati, ka need kohad, mis vajavad rohkem koostööd ja kohad, mis vajavad ka raha.
M. Pärn:
See on hea, et me tunnistame, et aasta tuleb meil probleemne, aga kas me siiski ei priiska liiga? Ehk oleks mõistlik hakata välja kärpima, edasi lükkama kalleid projekte, nagu näiteks kesklinna kultuurikeskus ja nii edasi? Kas ei tuleks meil tõmmata koomale igasugu moeröögatused ja rohepööritused ja hakata tegelema ainult inimeste elushoidmisega? Paneme seisma kõik hullumeelselt hirmkallid, rahvusvahelised projektid ja hakkame oma rahva eest hoolitsema. Kas poleks aeg hakata tegema eelarveid ja strateegiaid mitte rõõmsa tuleviku jaoks, vaid meid tabanud katastroofiperioodi jaoks?
P. Humal:
Aitäh. Ma arvan, et me tõesti hirmkalleid ja pomppöösseid plaane ei pea tegema. Me oleme teinud selle parima teadmise järgi mõistlikus vastutustundlikus suhtumises Tartu linna varasse, Tartu linna haridusvõrku ja tänavatesse ja nendesse objektidesse, mis meil siin Tartus on vaja teha ja sellest lähtuvalt oleme selle eelarve ka koostanud ja ma arvan, et me jätkame seda.
K. Kallas:
Aitäh. Investeeringute osas selles mõttes tahaks nagu kiita, et olete haridusobjekte jätkuvalt prioriteetseks pidanud ja olete sinna korralikult investeerinud vaatamata rasketele aegadele. Selle asja eest kindlasti tahaks teid kiita. Ma tahaksin täpsustavalt küsida jalgrattateede ehituse kohta. Siin on jalgrattateede põhivõrgu välja arendamine ühe miljoni euro mahus. Ei leidnud, võib-olla ei osanud õigest kohast otsida, mis täpselt selle miljoni eest siis järgmine aasta Tartu linnas jalgrattateedega saama hakkab?
P. Humal:
Kindlasti Raimond Tamm oskab seda täpsemalt selgitada, mida me järgmisel aastal teeme. Eelarvestrateegias oli see põhjalikumalt toodud aastate lõikes, mida me kavatseme teha. See on majandusministeeriumiga ühisprojekt nende jalgrattateede põhivõrgu arendamiseks. Järgmisel aastal ilmselt on rohkem projekteerimist nende tööde osas, aga võib-olla Raimond Tamm räägib täpsemalt.
R. Tamm:
Suuremad objektid, mis me järgmine aasta tahame ette võtta, on Vabaduse puiestee kogu ulatuses, rattatee rajamine mõlemale poole Vabaduse puiesteed ja samuti Turu tänava äärde ühele poole küljele. Need on järgmisel aastal need põhivõrgu osad, mida me plaanime rajada.
J. Frunze:
Hea abilinnapea, toimunud hariduskomisjonis mina ja minu hea kolleeg hariduskomisjonis Kristiina Tõnnisson tegime ettepaneku, et abiõpetajate palgad ei oleks vähem kui 1000 eurot ja saime aru, et Tartu Linnavalitsus mõtles seda küsimust läbi vaadata. Kas seda on arutatud ja milline tulemus on? Kui ei ole veel arutatud, siis kas seda planeeritakse arutada? Aitäh.
P. Humal:
Jah, me küsisime haridusosakonnast, et kui suur on see kulu, kui nende õpetajate palk tõsta kuni 1000 euroni ja see vastus 162 tuhat eurot aastas. Põhimõtteliselt on see eelarve praegu volikogule üle antud, nüüd on võimalik seda parandusettepanekutega muuta. Aga see küsimus, mis tõstatus, oli olemas ja vastus on ka olemas.
M. Lumi:
Kuna linna otsusega peavad koolid üle minema mahetoidule, mis on märkimisväärselt kallim kui tavatoit, võiks olla linnal aukohus see vahe kinni maksta. Siin võib tekkida olukordi, kus lapsed terve päeva jooksul ei saagi sooja toitu, kuna vanematel maksukoormus käib üle jõu. Kas vanemad on sunnitud lapsele kooli kaasa panema võileivad või jäävadki osad õpilased üldse tühja kõhuga?
P. Humal:
Aitäh. Tartus on olnud mahetoit juba aastaid kõikides koolides ja see lapsevanema osalus toidupäevas ei ole kõrge, see on suhteliselt siiski väike kulu paljude teiste kulutuste ja pere kulutuste hulgas. Me arvame, et me oleme teinud panustuse toidu kvaliteeti ja selle kvaliteedi üks komponent on ka see mahetooraine, aga see ei ole ainuke komponent. See hind koosneb paljudest osadest ja peamine, mis meie arvates on oluline, on just need kvaliteedinõuded, mis toidule on seatud. Aga keegi ei pea selle tõttu jääma ilma toiduta. See vanemate osalus on. Kõikides koolides on võimalik esitada taotlus, kellel ei ole majanduslikult võimalik seda maksta ja taotleda ka toidutasust vabastamist. Kõikides koolides on selliseid õpilasi, kes seda on taotlenud ja on ka saanud. Seega ei saa kuidagi kinnitada sellist, et selle toidupäevatasu osa tõttu, mida me lapsevanemate käest küsime, jääb keegi ilma sooja toiduta.
P. Piirimäe:
Ma küsiksin seda, mida ma ka juba majanduskomisjonis küsisin, et arusaadavalt on tegemist kriisieelarvega, aga samas ei ole meil mingit põhjust eeldada, et see kriis lõpeb nüüd algaval aastal. Ma usun, et linnavalitsus on juba kalkuleerinud, kuidas mõjutab see järgmine eelarve ka järgmiste aastate eelarveprognoose ja kavasid. Ma küsiks selle kohta nüüd ka infot, et kui mitu aastat me suudaksime sellise miinusega eelarvet veel teha või on see viimane selline aasta ja kui me enam ei saa nii suuri laene võtta, 2024 ja edasi, et mis investeeringud lükkuvad edasi määramatusse tulevikku, arvestades, et meil on väga kriitiline Sõpruse silla renoveerimine, siis linnavalitsusel on plaan suhteliselt maksimaalses mahus kultuurikeskuse ehitamisega ja nii edasi ja nii edasi, et väga palju raha on tulevikus tarvis, kuidas see pikk prognoos on? Aitäh.
P. Humal:
Aitäh. Kõigepealt meie selles mõttes ei ole miinuses, meie põhitegevuse tulem on siiski pluss 2 miljonit. See on kõigepealt kõige olulisem lähtekoht, et meie põhitegevuse tulem ei tohi olla negatiivne, kuigi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimiseadus lubab ühel aastal näiteks ka negatiivset põhitegevuse tulemit. Aga praegu me sellest ei räägi. Eelarve summaarne summa, kui meie investeeringud kaasa arvame, see on negatiivne olnud ka kogu aeg varem, et küsimus on selles summas, et me lihtsalt seekord oleme selle põhitegevuse arvelt investeerimise osa lihtsalt jäänud väga väikseks ja me teeme kogu investeeringud laenu arvelt. Nii suures mahus, ütleme, 40 miljonit iga aasta laenu võtta, me saaksime mõne aasta veel. Meil on selle laenupiirini veel natuke aega minna. Täpselt seda numbrit on mul niimoodi siin suuliselt raske välja tuua, see põhimõtteliselt tuleb sellest samast graafikust välja, mida me eelarvestrateegia arutelu ajal ma siin näitasin. See sõltub natuke sellest, kuidas tõuseb inflatsioon, kui palju põhitegevuse tulud kasvavad ja nii edasi. Kõik see tuleb sellest valemist, mis siis arvutab seda netovõlakoormuse suhet. Kui meil on see võlanumber teada, siis me jagame seda ju netovõlakoormusega, mis iga aasta tõuseb. Nii et sellest tuleb ka see graafiku stabiilsus tulevastel aastatel, mis seal oli praegu prognoositud aastaks 2029. Kuigi sel ajal me võime ka laenu võtta, aga lihtsalt kui laenu juurde võtmine on samas proportsioonis, nii nagu on põhitegevuse tulude kasv, siis netovõlakoormus jääb stabiilseks samale tasemele püsima. Nii et seda aega, et me lähimatel aastatel kavandaksime nii-öelda põhitegevust nii suures mahus ülejäägiga, et me sellega katame kõik investeeringud ja hakkame laenu tagasi maksma, sellist plaani linnavalitsusel ei ole. Seda ei tee ka enamus omavalitsusi, riike väljaspool Eestit samuti mitte.
S. Kuusik:
Aitäh, hea esimees. Küsimus siis selline, et kui me vaatame Tartu linnas, ütleme, sellist demograafilist situatsiooni, siis terav selline konflikt tekib kohas, kui näiteks võrrelda tööealiste arvu ülalpeetavate arvuga. Näen seda, et näiteks tööealiste arv on viimase kolme aastaga langenud Tartu linnas 4468 inimese võrra, seevastu näiteks Kambja vallas on 913 inimest juurdekasvu selles vanusegrupis ja teie eelarveprognoosist, mida te esimese tabelina näitasite, sealt tuli ka siis välja, et maksumaksjate arv pigem grammikene väheneb, aga et juba on siis linnakodanike arv oluliselt ehk 2600 inimese võrra tõusnud. See tähendab üsna mustvalgelt tõlgendades tegelikult siinsete teenuste kvaliteedi langust ja tahaksin küsida, et milline suurem investeering teie arvates peaks nüüd tekitama Tartu linna maksumaksjate pealevoolu? Ma ütlen võrdlusena näiteks, et meie kaks ettepanekut, mis me oma fraktsiooniga oleme esitanud, ühel juhul lasteaia kohatasu poole võrra langetamine ja teisel juhul kriisi ajaks selle kaotamine, et need on olnud selgelt selle suunitlusega, et maksumaksjaid siia tuua, aga milline on linnavalitsuse selline optimistlik nägemus, et mille arvelt tulevad meile uued maksumaksjad, uued töökohad? Aitäh.
P. Humal:
Kõigepealt selle slaidi juurde, mida ma alguses näitasin, seal oli maksumaksjate arvuks prognoositud 2023. aastal 44 800, mis oli natuke suurem kui sel aastal, nii et me langust ei ole prognoosinud, aga tõsi on see, et me tegeleme kogu aeg sellega, et Tartus oleks maksumaksjaid rohkem ja selleks kõige olulisem on see, kui Tartus on võimalik kuhugi elamispinda rajada, nii kortereid kui ka eramaju, et nende piirkondade arendamine, nende kasutuselevõtmine, see on meie selge prioriteet, millega me igapäevaselt tegeleme, et me saaksime teha planeeringud, et me saaksime rajada tänavavõrku nendesse piirkondadesse. Ükski selline planeering, ükski selline tänav, ei ole meil praegu selle eelarve tõttu jäänud tegemata, et meil ei oleks raha planeeringute tegemise jaoks. Tõsi, need planeeringute koostamised ei ole nii suured numbrid, et nad oleksid siin selles top-listis, et nad oleksid kümnetes miljonites, sest planeeringud ei maksa lihtsalt nii palju, aga need on meil töös ja me neid kindlasti arendame kõiki kohti, kuhu on võimalik need rajada, nii et me tahame ka võimalikult kiiresti teha, et inimestel oleks võimalik elada. See ongi põhjus, miks on meie lähivaldades rohkem inimesi, sest et Tartus ei ole sobivaid kohti nende eluks. Mitte sellepärast, et meil lasteaia kohatasu on kallis. See lasteaia kohatasu kindlasti mõjutab ka, aga see mõjutab pigem seda, et kirjutatakse ennast sinna sisse, kus on millegi poolest natuke soodsam. See on selline virtuaalne sotsiaalturism. Aga kui me räägime sellest, kus inimesed tegelikult oma elukohta tahavad valida, siis mul on raske uskuda, et lasteaia kohatasu on tõesti see põhiline otsus, kuhu nad oma elu rajavad.
T. Tein:
Aitäh. Ma tulen selle Pärtel Piirimäe huvitava küsimuse juurde tagasi korra. Teoreetiliselt nüüd, et mis tõesti meil selline, me nagu jätkaks sellist laenu võtmist, siis natuke seostub see küsimus ka teie tänases Postimehes ilmunud looga, kus tuli välja, et kui me võrdleksime seda SKP-d kohalikul omavalitsusel Soomega, meil on ta 4%, Soomes 11. See on päris palju minna, teades, et meil on lubatud 80, meil on natuke teine süsteem, on ju, ja täna on 64 peal. Et 4 ja 11, et meil oleks tegelikult vist päris päris palju võimalik laenudega tulevikus siis pikas plaanis nii-öelda investeerida või on see realistlik?
P. Humal:
Jah. Ma tõin Soome võrdluse lihtsalt konteksti tajumiseks, et kuidas me oleme natuke suuremas pildis. Soomes on kohalike omavalitsuste finantseerimise mudel üksjagu teistsugune kui Eestis, nii et ega seda täielikult üle kanda ei saa. Aga selline põhitegevuse tulude järgi netovõlakoormuse arvutamine, see on midagi, mis on Eestis loodud. Soomes ei võeta niisugust printsiipi arvesse lihtsalt. Need laenuprintsiibid, kuidas erinevates riikides omavalitsusi finantseeritakse, kuidas laenukoormus jagatakse, need on erinevad. Aga ma tahtsin lihtsalt illustreerida seda, et see ei ole mingi nii-öelda rahvusvahelises plaanis suur laenukoormus, mis Tartus on. See oligi see mõte.
K. Kallas:
Aitäh. See Vabaduse puiesteele jalgrattatee ehitamine oli natuke üllatus. Ma sain aru, et samal ajal tehakse sinna SÜKU konkurssi, et kas me ehitame tee valmis ja siis hakkame tegelikult pärast ümber ehitama? See kõlab natukene mulle üllatusena, ka küsimus oli hoopis teisel teemal. Kui ma nüüd investeeringute plaani osas linnavalitsust kiita tahtsin, siis kahjuks inimestesse investeerimise osas väga kiita ei saa. Ma arvan, see ei tule teile üllatusena, et rahulolematust linna palgal ja linna allasutustes palgal olevate inimeste palkadega on väga-väga palju ja ma kultuuritöötajate palkade küsimust uuesti üle ei küsi, seda on kümme korda küsitud. Aga ma küsiksin, Priit Humal, sinu käest ikkagi selle küsimuse, mida ma tegelikult olen kaks korda su käest küsinud, aga sa lubasid mulle vastust. Mitte ainult abiõpetajad lasteaedades, vaid Tartu linna palgal on päris palju inimesi, kes saavad alla tuhande euro brutopalka ja ma arvan, et see lihtsalt ei ole väärikas tänases olukorras inimestele sellist palka maksta. Mis oleks nüüd Tartu linnas lisakulu, kui me suudaksime iseendale kehtestada selle normi, et me oma inimestele, kes on meie nii-öelda palgasedeli saajad, ei maksa vähem kui tuhat eurot palka järgmine aasta? Aitäh.
P. Humal:
Aitäh. Selle sinu küsimuse peale arvutuse me tegime. Tänase päeva seisuga on meil üle 600 töötaja, kes saavad täiskohale taandatud tööaja korral brutopalka alla tuhande euro. Kui me selle tõstaksime tuhande euro peale, see oleks täiendav kulu linnaeelarvele 1,8 miljonit eurot aastas koos maksudega. See on tänase päeva seis. Loomulikult suur osa sellest erinevusest, mis meil praegu on, me tegelikult juba ju tõstame ära, nagu me teame, aga milline see tulevik hakkab olema, millised töökohad, kuidas hakkavad palka saama, seda me täna ei tea, sest et need paljud töökohad on meie allasutustes, kes otsustavad ise oma palgad. Isegi kui ta on linnavalitsuse struktuuris, siis seal on palgad selle asutuse juhi otsustada. Konkreetsete töötajate palkade juurde me ei saa linnavalitsusel niimoodi minna.
J. Laineste:
Aitäh. Ma küsiksin samuti haridusvaldkonna kohta. Seal eelarves on üks investeeringu rida 1,5 miljonit Miina Härma kooli jaoks siis selle kortermaja ostmine. Ma rääkisin vahepeal selle kooli inimestega, ma suhtlen seal suhteliselt tihedalt ja nende mure oli see, et kui see nüüd ostetakse neile, siis nende info või mulje oli selline, et see teine Miina Härma projekt ehk siis nendele uue maja ehitamine sinna samasse kõrvale, mida on aastaid planeeritud, et see lükkub siis määramatuks tulevikuks võib-olla 20 aastaks uuesti edasi, sest see investeering on juba tehtud, uuesti lootust seal ei ole saada linna poolt raha. Samuti on siin võimalus, et see maja nii odavalt pole võimalik ostagi ja ikkagi on vaja sellele koolile lisapinda. Mis on siis linnavalitsuse strateegia sellega, et kas 1,5 miljonit, mis on juba planeeritud, võib minna selle uue maja juurde? Kui see ostetakse reaalselt, kas see uus maja siis tuleb nähtavas tulevikus või see raha lihtsalt jääb siis teistele projektidena?
P. Humal:
Aitäh. Tõsi on see, et meie haridusasutuste kinnisvaraprobleemid ei ole kaugeltki nii head kui me tahaksime. See puudutab nii Miina Härma kooli kui ka kõiki meie haridusvõrgu koole. Praktiliselt mõned üksikud on uued majad saanud, seal tõesti seda probleemi ei ole, aga enamus meie haridusvõrku vajaks täiendavaid investeeringuid ja me päris nii kiiresti neid teha erinevatel põhjustel ei saa. Ma olen nendest põhjustest ka siin juba varem rääkinud, et meie haridusvõrgu rekonstrueerimise kava seisab kolme asja taga. Üks asi on see, et meil peavad olema projektid, meil peavad olema asenduspinnad ja meil peab olema raha nende asjade tegemiseks. Enamustel kordadel on need asjad piiravaks teguriks ka. Mida me järgmise aasta eelarve puhul oleme pidanud silmas, et me seda investeeringute kava ei lükkaks edasi, mida me oleme ka teinud. Mis puudutab Miina Härma uue hoone rajamist, siis see ei olnud meil hariduse investeeringute kavas sees, ei selle maja ostmine ega ka tegelikult selle uue maja ehitamine, mis meil seal kavas on. Ütleme, ta on meil 2040 pluss seal nimekirjas olemas, aga ta ei olnud ka enne seda, kui see Miina Härmale Näituse tänava õppehoone ostmine päevakorda tekkis, ei olnud ta kuidagi eespool kui 2040 pluss, ega ta ei nihkunud sellega ka tahapoole kui 2040 pluss. Miks me selle teema niimoodi väljaspool järjekorda päevakorda tõstsime, lihtne põhjus oli see, et ülikool otsustas selle hariduseks sobiva maja võõrandada. Selliseid maju, mis ilma suuremate ümberehitusteta on võimalik kohe haridusobjektina kasutusele võtta, ei vabane linnas iga päev. Kui me oleksime jätnud praegu selle võimaluse läbi uurimata, siis meil lihtsalt ei oleks seda võimalust võimalik kasutada, sest siis nad oleksid selle oksjonil maha müünud, oleks sinna kortermaja tulnud ja me lihtsalt seda probleemi oleks pidanud kuidagi teisiti lahendama. Meie linnavalitsuse valikute kohast on meile kasulikum see hoone osta kui me rendiksime sellesama pinna kuskilt, sest et rentimine läheb meile põhitegevuse kulude arvesse sisse. Nagu te näete põhitegevuse kulusid meil ei ole liiga palju priisata. Me parem püüame seda kokku hoida sealt ja ajutiselt osta. Kui me kunagi jõuame selle Miina Härma uue õppehoone rajamiseni, siis on meil võimalik see praegune maja uuesti maha müüa, sest siis meil tõesti kahte maja vaja ei ole. Aga me tõenäoliselt ei pea seda odavamalt müüma, nii et see ei ole meile nagu selles mõttes kulu, et me oleksime selle 1,5 miljonit kulutanud ja meie seda tagasi ei saa. Nii see ei ole.
K. A. Adson:
Peegeldades eelnevat küsimust Kristina Kallase poolt ja vastust, mille austatud abilinnapea andis. Vaatan linnaeelarvet ja näen, et tegelikult see 1,8 miljonit, mis välja toodi, on võrdlemisi väike summa. Näen, et Tartus on sisuliselt võimatu alla 1000-eurose palgaga kuus normaalselt ära elada. Rendihinnad tõusevad, elamishinnad tõusevad, aga ometi inimeste palgad ei tõuse. Küsimus pole mitte selles, kas meil raha on, küsimus on prioriteetide seadmises. Minu küsimus austatud abilinnapeale on see, millal me seame prioriteedid selleks, et meie linna allasutuste töötajad saaksid normaalselt ära elada? Täpsustuseks üks asi veel, et linn saab seada alampiirmäära palkadele oma töötajatele. Aitäh.
P. Humal:
Mul on raske ütelda, milliseid piirmäärasid ja piiranguid me oma asutustele saame seada, aga ma ei saa kuidagi nõus olla, et meie prioriteediks ei ole töötajate palkade tõus. Me oleme sellesse panustanud väga märkimisväärse summa sellest eelarvest ja ma arvan, et me oleme teinud endast parima, et see töötajate palgatõus oleks maksimaalne. See, millised probleemid ühe või teise palgataseme, ühe või teise töökohaga on seotud, ma arvan, et me ei jõua neid kõiki siin hakata arutama. Põhiprintsiip on see, et me oleme teinud endast parima. Me oleme andnud volikogule üle selle eelarve, nüüd on teie käes, kui te oskate seda paremini teha, tehke ettepanekud. Arutame läbi. Vaatame, kuhu me jõuame sellega.
I. Vähi:
Jätkuks Silver Kuusiku järelpärimisele. Tema siis küsis elamispindade kohta. Te vastasite, et elanike arv hakkab kasvama uute elamispindade rajamisega ja on teada, et 33 aastat tagasi elas Tartus 113 tuhat inimest, täna umbes 97 tuhat inimest ja lihtne küsimus, kui palju on Tartus elamispindasid?
P. Humal:
Ma arvan, et sellele küsimusele ma niiviisi suuliselt siin vastata ei oska, aga paneme selle küsimuse kirja ja püüame kirjalikult vastata. Suur tänu.
M. Kivest:
Ma küsiksin selle kultuuritöötajate palga küsimise valguses. Minu teada peaks linnavalitsus olema juba kunagi ära hinnanud oma ametikohad ja tegelikult sellised õiglased palgasuhted linnavalitsuse sees mina eeldasin, et on meil juba olemas. Küsin seda, et saavutada erinevate valdkondade vahel õiglane tasakaal, ütleme, et sotsiaaltöötajate ja kultuuritöötajate ja, nagu me näeme, haridustöötajad saavad riigi toel omale palka juurde, aga see ei ole päris õiglane, et kusagil keegi seisab mingi valdkonna palgatõusu eest ja samas teiste valdkondade eest ei seista. Kas linnavalitsus ise tahaks seista selle eest, et meil oleks õiglased tasakaalud ja tegelikult sinna sobib ka see küsimus, et kas linnavalitsus ei ole ise kaalunud siduda lahti oma palkasid kõrgema riigiametniku sellest koefitsiendist? Ka siin peaks õiglane tasakaal valitsema linna juhtijate ja töötajate vahel.
P. Humal:
Linnavalitsus mitte ei seisa, vaid maksab oma töötajatele parimat palka, mida me saame maksta ja see, mis me oleme teinud umbes sarnaselt, nagu ma vastasin eelmisele küsimusele, on meie poolt parim tasakaal nende erinevate vajaduste ja võimaluste vahel, mida meil on vaja ületada, kui me seda eelarvet kokku paneme. Kui teil on parem plaan, kuidas seda raha ümber jagada, mis meil on, siis palun, ettepanekute võimalus on olemas. Esmaspäeval, 12. detsembril kell 12.00 on tähtaeg. Lihtsalt need piiratud võimalused, mis meil on selle tulude baasilt neid asju ümber jagada, me oleme püüdnud enda arvates teha kõige parema valiku. Ega ma pean selle juurde jääma, et ega ma ei tule siia praegu kuidagi teistsugust lahendust välja pakkuma.
Kaasettekandja rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp:
Aitäh, hea esimees. Head kolleegid, head külalised, kõigepealt ma tahan rahanduskomisjoni nimel tänada kõiki inimesi, kes on selle eelarve ettevalmistusega seotud, oma panuse andnud ja vaeva näinud. Rahanduskomisjon arutas oma viimasel koosolekul, kuulasime ära Priit Humala põhjaliku ettekande, esitasime väga palju küsimusi, saime nendele vastused. Me otsustasime komisjonis, et me toetame seda volikokku suunamist. Priit Humal tormas natuke sündmustest ette. Tähtaeg on esmaspäeval, 12. detsembril kell 12.00. Me teeme nüüd selle ettepaneku volikogule ja volikogu otsustab, et see tähtaeg on esmaspäeval kell 12. Numbrid on suured ja vaadates sinna otsa, on tegelikult päris mitmesugused mõtted. Inflatsioon on hästi suur. Tagantjärele tarkusena ütleks, et oleks pidanud varem rohkem laenu võtma, siis, kui euribor oli nulli lähedal. Inflatsioon nüüd oli meil siin pealt kahekümne. Tegelikult hästi palju tegureid on järgmisel aastal teadmata, aga eks see eelarve on tuleviku kuvandamine mineviku vormis oma parima teadmise järele. Arvestades, et elektri hind jälle kerib, täna on ta hetkel seal 40 senti umbes, kõik riskid on realiseerunud. On jälle see tegelikult, et eks meil tule kõikidele erakorralisi kulutusi, kes universaalelektrit ei saa, sealhulgas ka kohalik omavalitsus. Mure on selles, et tegelikult numbrid on suured. Komisjonis sai öeldud, et igaks juhuks peab olema valmis variandi B jaoks ehk tegelikult juhul, kui me tulude plaan täis ei tule, siis tegelikult, kus on need kärpekohad. Selles mõttes, linnavalitsus, ka ärge teie puhake loorberitel, vaid vaadake need kohad järele. See vist oli hetkel kõik. Ootaks küsimusi, aitäh.
K. Kokk:
Kas on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole, Aitäh. Meil on kaks sõnavõtusoovi registreeritud. Alustuseks Kristiina Tõnnisson, palun. Tuletan meelde, et sõnavõtuks on viis minutit.
SÕNAVÕTUD:
K. Tõnnisson:
Head kolleegid, külalised. Minu keskseks mureks selle eelarve juures on kultuuritöötajate, aga ka kõige madalamal palgaastmel olevate haridus-, sotsiaal- ja teiste valdkonna töötajate palgad, sealhulgas, nagu Priit Humal väga hästi teab, õpetaja abid ja koolides abiõpetajad. Mul on kolm mõtet. Esiteks Tartu on Euroopa kultuuripealinn 2024, seega Euroopa kultuuri peamine linn, mitte ainult Eesti kultuuripealinn. Samas on Tartus kultuuritöötajate keskmine palk seni olnud 1048 eurot, riiklik miinimumpalk kultuurivaldkonnas 1600 eurot. Pealinnas Tallinnas, ja Tartu armastab ennast alati võrrelda kui ikkagi Eesti kultuuri ja hariduspealinnana, on samas linna kultuuritöötajate palgad seotud juba riikliku miinimumiga. Nemad on leidnud selleks raha. Keskerakondlik linnavalitsus. Tartumaal on keskmine brutopalk 2022. aasta teises kvartalis 1753 eurot ehk tegu on Eesti keskmisest jõukama piirkonnaga. Hea abilinnapea kinnitas samuti, et Tartu keskmine palk on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk ja ometi oleme me täna olukorras, kus ma näen kahte numbrit: 1048 versus 1753 samas linnas elavate inimeste jaoks. Midagi on siin pildil valesti ja pildil, mis kannab üle Euroopa pealkirja Euroopa kultuuripealinn 2024 ja kuhu on joonistatud Tartu muuseumid, huvialakoolid. Teiseks, ka sihtasutuses Tartu 2024 on palgad oluliselt kõrgemad kui Tartu hallatavate asutuste töötajate palgad, kultuuritöötajate palgad ja see on tekitanud selgelt ja üheselt tajutavat ebavõrdsust Tartus kultuuriga tegelevas seltskonnas. Ühes otsas on palgad suhteliselt head, teises otsas katastrofaalselt madalad. Aastast 2017, kui tehti otsus kandideerida kultuuripealinnaks, on toimunud kultuurivaldkonna palkade stagnatsioon ehk toimunud ei ole suurt midagi. Kolmandaks, Tartu Linnavalitsus on oma hallatavate asutustega suuruselt kuues tööandja Eesti avalikus sektoris. See on suur organisatsioon, see on eeskujulik organisatsioon ja samas, nagu Priit Humal just ütles, on meil palgal kuussada inimest, kelle täiskohaga brutopalk on alla 1000 euro kuus. See ei ole normaalne olukord ja, nagu ikka, on meil raha betooni jaoks. Ka kultuurivaldkonna raha on Tartus planeeritud betoonitootjatele ehk ebamõistliku suure südalinna kultuuri või kaubanduskeskuse ehitamiseks. 1,8 miljonit ei ole linnavalitsuse eelarves mingistki otsast ületamatu summa. See on kõigest ca 1/3 eelmisel korral heaks kiidetud Põhja puiestee ja Muuseumi tee pikendusest. 1/3 ühe objekti eelarvest. Tartu linna üks suurimaid organisatsioone Tartu Ülikool peatas oma arendusprojekti ja suunas selle raha inimeste palkade tõusuks. Väärt mõte. Tänases linnapea ettekandes oli esimesel slaidil kirjas kaks linna kõige olulisemat prioriteeti: haridus esiteks ja teiseks kultuuri väärtustamine. Ka see on väärt mõte. Linnapea ettekannet kuulates tekkis mul küsimus, et äkki ei ole sel aastal linna eelarve planeerijad märganud linnavalitsuse tegelikke prioriteete. Seega lähtuvalt linnapea ja abilinnapea enda poolt nimetatud prioriteetidest palun enne järgmist linna eelarvelugemist tõsta madalamate astme töötajate, sealhulgas kultuuri ja haridustöötajate palku rohkem kui kosmeetiliselt. Aitäh kõigile.
M. Pärn:
Austatud kolleegid, armsad inimesed, ma tahan selgitada, miks ma linnavolikogu istungitel sageli vastu hääletan, kui arutusel on eelarved, prognoosid, strateegiad, pikaajalised projektid. Sest need koosnevad nii paljudest väga erinevatest ettevõtmistest. Kuidas ma saan ühtmoodi hääletada lasteaia hädavajaliku remontimise ja vana pargi kergemeelse hävitamise poolt? Kui mingi ettevõtmise kirjeldus ja ka siin saalis toimunud arutelu ei veena mind selles, et sellel ettevõtmisel ei saa olema kahjulikke tagajärgi või mõjutusi meie linna inimeste elule, siis ma ei saa selle poolt hääletada. Asjad on elus omavahel päris tihedasti seotud ja me alati ei oska näha neid seoseid või neid targu ei näidata meile. Kui kuskil pannakse üks kivike veerema, siis haarab ta teel endaga teisi kivikesi kaasa. Ta võib koguni vallandada ahelreaktsiooni. Selle kivikese veeretaja ei osanud seda ette näha. Tema prognoos oli optimistlik. Tema uskus, et selle kivikese veeretamine on meile kasulik. Keegi kõrvalt ehk oskas paremini näha ja hoiatas, et ärme veeretame seda kivikest, sest see hoiab need teised kivid paigal. Aga teda ei kuulatud. Meie tegudel on tagajärjed. Mingi nähtuse või ettevõtmise muutumised toovad kaasa uusi muutusi meie ühiskonnakorralduses, mis võivad olla head, aga võivad olla ka halvad. Mina ei taha oma sõrmega kaasa aidata selles halvas või koguni mingi kahjuliku ahelreaktsiooni vallandamises, mis mõjub meie rahva elule lõppkokkuvõttes halvasti. Ma ei taha kaasosaline olla ka lihtsalt rahva raha raiskamises ettevõtmiste peale, mida eluliselt vaja ei ole. Ma ei saa teha muud, kui vaid hääletada selle vastu, siis ei ole mina olnud selles kaasosaline. Niisiis, mina hääletan vastu. Aga mul on südamest väga kahju, et ma nende minule kahtlastena tunduvate ettevõtmiste pärast ei saa hääletada väga paljude väga heade ettevõtmiste poolt, sest need esitatakse meile hääletamiseks ühes paketis. Olen kaugel sellest, et öelda, et terve Tartu eelarve ja kõik, mis me teeme, on halb. Ei ole. Mul on ettepanek: jagame kõik need eelarved ja prognoosid ja strateegiad ja projektid kahte ossa ja hääletame neid edaspidi eraldi. Esimeses osas oleksid meie igapäevaseks eluks hädavajalikud ettevõtmised, üsna lihtsad, mis tuleks esmajärjekorras ära teha, ja siis alles, kui raha üle jääb, võtaksime kaalumisele need Brüsseli ja ÜRO soovitatud kliima- ja soo- ja rohepööritused ja isesõitvad autod ja nutikad ülekäigurajad ja kõik muud heaolumaailma veidrused. Mõelgem selle peale. Tõesti, ma nii väga tahan hääletada heade asjade poolt. Tänan.
S. Kuusik:
Aitäh, hea volikogu esimees. Kõigepealt peab ütlema, et eelarvet vaadates meie arvates on lähteandmed mõnes kohas liiga optimistlikud, ei kõla meie arvates usutavalt, ei 0,5%-ne majanduskasv ega ka mitte 6,7%-ne inflatsioonimäär. Tõepoolest olin ka ise rahanduskomisjoni istungil, kus räägiti minu arust teemat päris laialt ja mõeldi ka potentsiaalsetele ohtudele. Meie arvates üks selliseid suuremaid ohtusid igal omavalitsusel on maksumaksjate hulga langus. Nii nagu oma küsimust küsides abilinnapeale ütlesin, et viimase kolme aastaga on tööealiste elanike arv Tartu linnas langenud 4468 inimest. Kambja vald pluss 913, Tartu vald pluss 547, Luunja vald pluss 348. Kui me vaatame, kuidas rajatakse uusi lasteaedu ümbritsevates omavalitsustes, siis me tegelikult näeme ära sellesama teema, et maksumaksja sinna liigub ja voolab ja meil vastupidi, toon siis siia kõrvale paralleeli, et Tartu linnas on iga pensionäri kohta 3,08 maksumaksjat, kuid näiteks Luunja vallas 5,8 maksumaksjat, mis tähendab seda, et Tartu ühel maksumaksjal on tunduvalt suurem koormus ka kõikvõimalike isikute ülalpidamisel. Samal ajal saab öelda ka siis seda, et kui vaadata nüüd neid maksumaksjate arvu numbreid, siis 2021. aastal oli Tartus 44 929 maksumaksjat, kelle kohta oli 94 663 elanikku, siis 2023. aasta prognoosi järgi 44 800 maksumaksjat, kelle kohta hakkab nüüd olema siis 2600 inimese võrra rohkem ehk 97 200 linnakodanikku. See on selge ohumärk sellest, et me võime kaotada paljude teenuste kvaliteedis. Sellest eelarvest ei leidnud ühtegi meedet, millega me looks näiteks uusi töökohti ja ka ei näe ühtegi kohta või rida, millega suureneks seesama maksumaksjate arv linnas. Abilinnapea poolt vastatud elamispindade rajamine on küll oluline siia elaniku saamiseks, aga et me maksumaksja siia linna saaks, et minu arvates on üks võtmekohti selles. Eelarves pole ka ühtegi rida, millega me kindlustaksime oma inimeste turvatunnet potentsiaalse ohu korral. Küll aga rajame poole miljoni eest mänguväljaku või rajame siia sadakond miljonit maksva kultuurikeskuse. Rahanduskomisjonis me põgusalt ka rääkisime. Ei, vabandust, see oli opositsioonile eelarve tutvustamisel. Me põgusalt rääkisime sellest, et kui linnavalitsus ütleb, et inimesed saaksid minna ohu korral keldritesse, siis paraku peab ütlema, et on väga paljud Annelinna ja Hiinalinna hooned, kus puudub igasugune varjumisvõimalus ehk et seal on pool keldrit, muldkeldrid, kuhu ei ole võimalik kohe kindlasti mitte varjuda. Sestap me näeme seda suure probleemina ja reaalse konflikti korral me ei usu, et sellest mänguväljakust või kultuurikeskusest võiks Annelinna inimeste jaoks tolku olla. Eelarve prioriteetidena oli siin välja toodud kliimamuutuste leevendamine või elurikkuse suurendamine, aga ka need ei kasvata linnaelanikus ülemäära suurt turvatunnet. Eelnevast lähtuvalt paluksime siis ikkagi linnavalitsusel mõelda esmajärjekorras siis elanike turvatundele. See on selline täiesti mittekiuslik palve või soov, et me tegelikult ka hakkaksime mõtlema, sest enne 24. veebruari ei osanud Ukrainas ka keegi oodata seda, mis juhtus. See oleks sõnavõtuga kõik. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on veel sõnavõtusoovi kellelgi? Ei paista olevat. Repliigisoovi? Lemmit Kaplinski, palun.
REPLIIGID:
L. Kaplinski:
Lugupeetud esimees, head volikogu liikmed, soovin esitada repliigi volikogu liikme Kristiina Tõnnissoni toodud arutluskäigule ja loomulikult ma tänan selle arutluse eest ja mul on alati hea meel, kui kultuuritöötajate palgad kõnetavad enamaid. Aga ma tahan öelda, et natukene ebaõiglaselt me võrdleme siin võrreldamatuid asju ja kui ma tahan pidada seda diskussiooni, siis ma väga palun, võrdleme võrreldavaid suurusi. Kui me kõrvutame Tartu kultuuritöötajate keskmise palga, mis hõlmab kõiki töökohti, sealhulgas arvutuskäiku on läinud ka osakoormusega töötajad, ja võrdleme seda riiklikku kõrgharidust nõudva kultuuritöötaja miinimumpalgaga, siis loomulikult me saame numbrid, mis näitavad tegelikkust moonutatud kujul. Ma tahan kinnitada siinkohas, et järgmisest aastast Tartus kõrgharidust nõudval ametikohal töötav kultuuritöötaja, kellega peaksime võrdlema seda riigi 1600-st numbrit, mitte ükski neist, kes täiskohaga töötab Tartus, ei saa väiksemat töötasu kui 1400 eurot ja keskmine töötasu neil tuleb 1508 eurot. See on hoopis muu number, kui välja toodud 1048 või mis ta täpselt oli. Ma väga palun, et võrdleme võrreldavaid. Samuti ma pean kahjuks natukene tendentslikuks kõrvutada seda kohe meie väga oluliste investeeringutega. No ma ei saa mitte kuidagi nõustuda sellega, et me toetame betooni, kui rajame kultuurikeskust nendesamade kultuuritöötajate tänapäevaste töötingimuste jaoks, kus hakkavad töötama meie kõige suurema kultuuri allasutuse Tartu linnaraamatukogu töötajad. Kuidas on võimalik seda nimetada betooni investeerimiseks? Mina sellest kahjuks aru ei saa, aga jätkame seda diskussiooni. Aitäh.
P. Humal:
Ma ka tänan nende ettepanekute eest ja tahaksin ainult kaks asja täpsustada. Kui me vaatame investeeringuid ükskõik kas siis betooni või tänavatesse, siis need on meil investeeringute rea peal ja selle arvelt me palka maksta ei saa, isegi kui me tahaksime, sest me ei saa ju laenu võtta palkade maksmiseks, nii et palkade maksmiseks me saame näha allikaid ainult seal, kus on põhitegevuse tulud. Teiseks veel see, et paljud need töötajad, kes meil nominaalkoormusega töötades oleksid, on selle 600 sees, tegelikult ei tööta täiskoormusega. Nad teevad seda mingi muu töö kõrvalt, nad on paljud pensionärid, tahavad väikse koormusega mingit tööotsa teha. Seda ei ole mõistlik niimoodi ühe pulgaga lüüa ja ütelda, et kõikidel peaks olema ühesugune palk ja kõik. See ei tundu meie arvates mõistlik.
J. Laineste:
Repliik, aga võib-olla on see protseduuriline küsimus. Mul jäi kõrva kriipima üks märkus, et kui volikogul on ettepanekuid, siis ta võib nad linnavalitsusele esitada ja linnavalitsus siis vaatab, kuidas saab. Siin mitmete arutelude puhul on mind natukene jäänud häirima see, et linna kõrgem valitseja on loomulikult linnakodanik, linnarahvas ja volikogu nende esindajana. Kas see asi ei peaks tegelikult vastupidi käima, et linnavalitsus esitab ettepanekud eelarveks ja muudatusteks volikogule ja siis volikogu otsustab, teeb poliitilised otsused?
K. Kokk:
Ma saan aru, et linnavalitsus on oma nägemuse juba esitanud, aga Urmas Klaas soovib vastata.
U. Klaas:
Me töötame ikka nõnda, et volikogu liikmetel on kõigil võimalus esitada muudatusettepanekut nagu ka linnavalitsusel on võimalus muudatusettepanekut esitada. Linnavalitsus annab muudatusettepanekutele oma seisukoha ja ikkagi vaatab need läbi ju rahanduskomisjon ja lõpuks suur saal. Nii et mitte midagi minu teada ei ole Tartu linn oma volikogu põhimääruses muutnud. Aitäh.
T. Kapp:
Aitäh. Parandusettepanekute tähtaeg on esmaspäeval, 12. detsembril kell 12.00 ja kui te teete parandusettepanekud, palun tehke need ühekaupa ja niimoodi, et on ära toodud see ettepanek ja teisel pool allikas ehk see on sama manitsus nagu eelmisel korral. Vabandage, see mul meelest läks. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh, kas kellelgi on veel repliigisoovi? Tundub, et mitte. Kas kellelgi on lõppsõnasoovi? Ei ole. Nagu just siis kõlas, on eelarve eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg esmaspäev, 12. detsember kell 12.00 ja sellega on eelarve esimene lugemine lõppenud. Me oleme töötanud praeguseks nüüd natukene üle pooleteist tunni ja tulemas on suhteliselt mahukad päevakorrapunktid, lisaks ma soovin EKRE fraktsiooniga arutada nende poolt laekunud ettepanekut, et mul on ettepanek teha vaheaeg 10 minutit. Jätkame 16.40. Aitäh.
VAHEAEG 10 minutit
K. Kokk:
Head volinikud, ettepanek on jätkata istungiga. Palun asuda enda töökohtadele.
4. Vanemuise tänav 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Ettekandja abilinnapea Gea Kangilaski:
Head volinikud, ma loodan, et te panete tähele, et ma tahan teile ettekannet pidada. Ühe suure tööga oleme nüüd jõudnud nii kaugele, et saame ühe etapiga jälle teie ees olla. See on siis südalinna kultuurikeskuse poole liikumine. Hetkel tutvustan teile eelnõud, millega volikogu saab algatada detailplaneeringu südalinna kultuurikeskuse rajamiseks. Eelnõuga koos oli teile esitatud ka informatsioon arhitektuurivõistluse tingimuste kohta. Need arhitektuurivõistluse tingimused annavad detailplaneeringule olulise sisendi. Siin on teie ees detailplaneeringu protsess. Punasega on välja toodud, millistes etappides tuleme taas volikogu ette. Oleme võimalikult kaasavad, sest peame seda ja ma arvan, me kõik koos peame seda Tartule ülioluliseks väga suure mõjuga objektiks, mida südalinna kultuurikeskus ju kindlasti on. Lisaks teeme me selle protsessi raames ka keskkonna strateegilise mõju hindamise. Selle vajadust on ette näinud ka Keskkonnaamet. Nii et menetleme seda sarnaselt üldplaneeringu protsessile. Vastavalt üldplaneeringule on siis sellele mainitud Vanemuise 1 krundile ette nähtud roheala koos ühiskondliku hoonega. Detailplaneeringuala on aga sellest krundist suurem, kaasates siis lisaks sellele pargialale ja südalinna kultuurikeskuse hoone võimalikule alale ka ümbritsevaid tänavaid, milleks on siis Poe, Küüni ja Uueturu tänav, mis praegu on pigem kaubamaja parkla, samuti Vabaduse puiestee ja Emajõe äärne kaldapealne Kaarsillast kuni siis turuhooneni. Oluline on siis, et kogu see ala tuleb tervikuna väga kvaliteetse linnaruumi lahendusena arendada. Pargi pindalast näeb üldplaneering ette tuleb kindlasti rohealana säilitada 50%. See on siis konkreetse krundi Vanemuise 1 pindalast. Roheala on sellel detailplaneeringu alal rohkem. See roheala peab kindlasti moodustama ka sidusa terviku. Arhitektuur peab olema, nagu öeldud, kvaliteetne, avatud, liigendatud, kutsuv kõigile Tartu inimestele ja külalistele. Samamoodi peab see siseruum olema väga paindlik ja võimaldama suhtlust erinevate inimeste vahel, olemagi mitte üksnes erinevaid asutusi koondav kultuurikeskus, vaid just nimelt selline linnasüda, mis toob inimesed kokku, olgu siis erinevate sündmuste raames või võimaldab seal mõnusalt ja tarbimisvabalt lihtsalt aega veeta kõigil. Oluline on ka see, et selle planeeringuga tuleb meil tagada asendusistutus selles osas, mis ehituse tõttu saab hävida. Samal ajal on ka olemas ja püstitatud kriteerium, et võimalikult palju väärtuslikust kõrghaljastusest tuleb siiski säilitada. Ehk et see on nii detailplaneeringu tingimus kui ka arhitektuurikonkursi tingimus. Siin teie ees nüüd avaliku ruumi põhimõtted. Oluline on see, et hoone tuleb parki mitte selle asemele. Park peab säilima ja moodustama sidusa terviku. Kogu avalik ruum, nii sise- kui väline ruum, peab olema väga kõrge kvaliteediga, kvaliteet peab selles ruumis tõusma. Oluline on ka see, et maa-alune hoone osa võimaldab vähendada maapealset hoone mahtu ja see on ka eesmärgiks seatud, samuti ka konkursi tingimustes. Nagu öeldud, ökoloogiline sidusus tuleb tagada mitte üksnes sellel konkreetsel detailplaneeringu alal vaid kontaktaladega eelkõige siis Emajõe rohekoridoriga. Liikuvuse seisukohalt on oluline rõhutada, et see ruum, mida me sinna loome, nii väliruum kui siseruum, peab olema sisenemisbarjäärideta, väga hästi ligi pääsetav. See on üks olulisemaid tingimusi, sest et see südalinna kultuurikeskus on tõepoolest keskus meile kõigile, tartlastele ja külalistele. Selle raames, Vabaduse puiestee ja Uueturu tänaval, ühes siis avaparkla asendatakse, sinna alla võib ehitada, asendatakse tänavaruumiga ja Vabaduse puiesteel siis see puiestee kitseneb oluliselt ja parkimiskohad siis asendatakse parkimiskohtadega selle südalinna kultuurikeskuse sees maa-alusel korrusel. Neid maa-aluseid korruseid võib-olla seal üks kuni kaks. Turuhoone parkla puhul on oluline, et see tuleb ümber korraldada nii, et tekiks otse ligipääs Emajõeni. Selline kunagine uue turu siht taasluuakse. Parkimiskohti on jalgratastele vastavalt uuringule ette nähtud 450 ja autodele 200 pluss-miinus 10. Oluline on see, et keskuse enda teenindamiseks neid parkimiskohti polegi tingimata tarvis, küll aga kuna me näeme ette seda, et südalinna parkimine kolib üha tänavatelt ära, ka selle konkreetse detailplaneeringu raames, siis me viime selle parkimise hoone mahtu ja maa alla ja tänavad muutuvad inimestele nii selle detailplaneeringualases kättesaadavamaks kui tulevikus ka mujal loomulikult. Oluline on ka see, et lisaks parklale võib maa-alustel korrustel olla ka muid südalinna kultuurikeskuse funktsioone. Me ei tea milliseid, aga selliseid, millel ei ole tarvis aknaid näiteks. Võivad sinna sobida ka kunstimuuseumi näitusepinnad või mõned muud pinnad. Kaitseressursside ameti poolt on väljendatud soov, et see kindlasti see maa-alune ruum toimiks ka varjumiskohana. Südalinna kultuurikeskuse arutelude raames selle ruumiprogrammi loomisel on väga palju muutunud ajas. See, mida me esialgu ette nägime, see maht oli 38 tuhat ruutmeetrit ja eelkõige nii suur seetõttu, et esialgu kavandati hoone mahtu oluliselt suuremat maa-alust parklat, kahte korrust. Praeguseks on sellest saanud siis 6800 ruutmeetrit. Hoonemaht tervikuna praegusel hetkel on vähenenud 30% võrreldes sellega, mis me siis Riigikogule omal ajal esitasime. Kui nüüd vaadata, et millise mahu mahuga olime me teie ees 2021 aastal ja millise mahuga oleme nüüd praegu detailplaneeringu algatamiseks jõudnud, siis ka siin on oluline vahe toimunud praktiliselt kõigi funktsioonide arvelt on tegelikult ruumi kokku hoitud. See on toimunud väga heas koostöös asutustega, kes sellesse majja kolivad tulevikus, nendega põhjalikult läbi arutatud ruumiprogramm ja just selle funktsionaalse osa vähenemine on ka 12% võrreldes teile varem esitatuga. Siin teie ees on ka südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm, mis näitab, kuidas need seosed eri funktsioonide vahel toimivad. Kõige olulisem on siin juhtida tähelepanu nendele aladele, mis on rohelisega skeemile kantud. Tumeroheline on nüüd see ala, mis on täiesti tarbimisvaba ruum. See on meie raamatukogu avasaalid ja see peab olema kõigile inimestele täiesti hinnavabalt kättesaadav kogu aeg. Selles mõttes nüüd ongi see üks kõige kandvamaid rolle selle keskuse juures. Helerohelisega on toodud alad, mis on samuti avatud kõigile, kuid hinnabarjääriga ehk siis näiteks muuseumisse sisenedes tuleb inimesel lunastada pilet. Kohvikus näiteks eeldatakse, et ostetakse ka kohvi või midagi muud. Kollasega on toodud rendipinnad, mille hulgas on ka ERR-i Tartu stuudio tulevane ja on siis ka personali ruumid, mis ei ole kõigile kättesaadavad. Helesinine on nüüd siin see ala, mis on mõeldud välialaks, seal on nii kohvikute väliala kui ka välikino ala. Punane on see ruum, millele tõesti turvakaalutlustel ainult väga üksikud ligi pääsevad. See on näiteks kunstimuuseumi konserveerimisala või siis ka muud tehnoruumid. Korra veel teie ette ka arhitektuurikonkursi hindamiskriteeriumid. Nagu öeldud ruumi kvaliteet ja arhitektuuri kvaliteet peab tõusma, olema väga hea ja seda hinnatakse väga põhjalikult, nii ekspertide kui hindamiskomisjoni poolt. Aga rõhutan, et lisaks on see nüüd esimene selline konkurss, mille raames me hindame ka kavandatava hoone süsinikuemissiooni ja seda, kuidas selle kogu ala lahendus panustab ökoloogilisse sidusesse. Veel oluline rõhutada, otstarbekuse all hinnatakse ka seda, kui palju võiks hoone kalkuleeritult maksma hakata ja meil on kehtestatud hinnalagi 88,4 miljonit eurot koos käibemaksuga, millest need esitatavad kalkulatsioonid üle minna ei tohiks. Kõik tööd, mis nende alusel võivad osutuda väga suure tõenäosusega kallimaks, ei saa võita seda konkurssi. See on väga oluline rõhutada, et me tahame jääda eelarve piiresse. Mis on tulemas? Praegu oleme selle detailplaneeringu algatamisega teie ees. Kui teilt nüüd nõusoleku saame ja sellega avalikkuse ette minna, siis toimub linlastele avalik tutvustus juba 12. detsembril. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi kuulutame välja jaanuaris. Võistluse tulemused selguvad mais-juunis 2023 ja suvel algavad ka arheoloogilised eeluuringud juba. Projekteerija leiame samuti kohe aasta alguses ja projekteerija hakkab seda arhitektuurikonkursi tulemust ka arvesse võtma detailplaneeringu koostamisel. Samuti leiame riigihanke korras ka keskkonna strateegilise mõju hindajat. Ehitus on planeeritud aastasse 2026 ja avamine ma loodan, saab siis toimuma aastal 2029. Aga see on minu poolt kõik. Ma ootan küsimusi ja küsimusteks ma palun abiga ka Elo Kiivetilt, kes on meil olnud selle südalinna kultuurikeskuse projektijuht ja vedaja terve selle aja ja teab tingimuste kohta kindlasti kõige paremini vastata. Kui teil selliseid küsimusi on, siis ma lasen Elo Kiiveti siia pulti. Aitäh.
KÜSIMUSED:
M. Lumi:
Juba komisjonis rääkisin sellest, küsin nüüd uuesti, et kaotatakse ära turuhoone parkla sellisel kujul, kas sellega ei suretada välja turuhoone tegevust? On ju teada, et paljud inimesed eelistavad mahetoitu. Et oma kartulid ja porgandid ja kapsad nad just sealt turuhoonest ostavad, nii ka samuti liha ja kala. Käe otsas seda tassida on üle mõistuse, sellega inimesed hakkama ei saa. Kui ma komisjonis juba küsisin, öeldi mulle, et turuhoone direktor on ütelnud, et saab hakkama, siis vahepeal olen rääkinud väga mitmete inimestega, oma valijatega, kes on absoluutselt teistsugusel seisukohal, et nemad hakkama ei saa.
G. Kangilaski:
Ma juhin tähelepanu, et siin on veel korra teie ees, turuhoone parkla osas on mõeldud see ümber korraldada jalgrattasõbralikumaks nii, et tekiks mugavam pääs jõeni. Praegune parkla ei vasta nendele tingimustele. See ei tähenda parkla kadumist.
P. Piirimäe:
Aitäh. Sa oma ettekandes rõhutasid hästi palju seda sidusa linnaruumi arendamist selle projekti tagajärjel ja ka kõige esimene ja kõige tähtsam hindamiskriteerium tundus olevat just selle planeeringu mõju linnaruumile. Minu küsimus on, võib-olla oskab linnapea sellele paremini vastata, et ma vaatasin selle žürii koosseisu ja seal ei ole ühtegi linna- või maastikuarhitekti. Kuidas seda kõige tähtsamat hindamiskriteeriumi saab hinnata adekvaatselt žürii, kuhu ei kuulu maastikuarhitektid? Kas see lihtsalt unustati lisada ja on plaanis see veel teha või on mingi spetsiifiline põhjus, miks žürii koostati ainult hoone arhitektidest? Aitäh.
E. Kiivet:
Aitäh. Väga õige küsimus. Maastikuarhitektuuri spetsialistid on kaasatud eksperdina ja me teeme koostööd selle võistlustingimustega nii Eesti Arhitektide Liiduga kui Maastikuarhitektide Liiduga ja me esmaspäeval saamegi mõlema liiduga korraga kokku, et täpselt sedasama küsimust arutada, et kuidas tagada kõige paremini, et see maastikuarhitektuuri teadmine jõuaks hindamisse. See on üks vastus ja teine vastus on see, et me tahame, et meeskonnas üks liige oleks ka volitatud maastikuarhitekt või vähemalt diplomeeritud maastikuarhitekt ehk siis kvalifitseerimistingimused nõuavad juba maastikuarhitektuuri pädevust.
M. Pärn:
See kõik on nii ilus plaan, et hinge võtab kinni. Tohutu töö on ära tehtud ja ütlen tõeliselt, väärib tunnustust. Ma sirvisin neid dokumente, see on imeline. Aga Tartu keskpargi toetuseks koguti eelmisel aastal allkirju. Kokku sai neid mitu tuhat. Siis ilmselt rahvas kaotas lootuse, sest valitsus ei võta neid kuulda. Miks ei võiks see hoone olla kuskil mujal? Paneme selle hullumeelse projekti ometi seisma ja otsime sellele hoonele parema koha. Te räägite elurikkusest ja roheringidest ja ma ei tea, millest veel, aga hävitate väärtuslikud vanad puud, mis annavad meile hingamiseks hapnikku. Mu küsimus on, kuidas te saate olla kindlad, et teie idealistliku imeilusad prognoosid täide lähevad? Äkki ei lähe? Kas teil mitte kunagi ei tule isegi väikest kahtlust, et äkki see, mida te nii kindlalt propageerite ja läbi surute, võib olla vale ja rahvale kahjulik? Akki teil tuleb kunagi kahetseda.
G. Kangilaski:
Ma mõistan muret suurte puude pärast ja rõhutan seetõttu veelkord, et meil tuleb kõik kogu see väärtuslik haljastus asendusistutuse korras kindlasti asendada ja selle vastutuse on selle detailplaneeringuga ka linn kohustatud endale võtma.
M. Pärn:
Ma ei saanud vastust. Kas te kunagi ei kahtle?
G. Kangilaski:
Eks ma ikka kahtlen.
K. Tõnnisson:
Aitäh. Mina tahtsin küsida, et mida tähendab ikkagi maja ehitamise juures elurikkuse kriteerium? Täpsusta täpsemalt. Otstarbekus on alati kelle või mille otstarbekus. Ma tahan, et sa täpsustaksid ka, millest või kellest lähtuvalt see otstarbekus siin hindamiskriteeriumites on. Aitäh.
E. Kiivet:
Elurikkus on kogu planeeringuala ja kogu võistlusala kohta ehk siis see tähendab nii pargiala kui seda avaliku ruumi, tänavaruumi kuni Emajõeni välja. Elurikkus hoone puhul on see, et me loodame kasutada ka rohelahendusi hoonel, mis on alates rohekatustest või muudest näitajatest, see on üks asi. Ja teine küsimus oli hoone otstarbekus. Otstarbekus on lahutatud sellest ökoloogilisest punktist just selle tõttu, et üks vaatab seda otstarbekust nii-öelda sellest keskkonnasäästlikkuse mõttes ja looduse vaates ja otstarbekus viimase punktina vaatab seda siis majanduslikust vaatest, et kas me saame seda endale lubada. See on siis kaks eri vaadet, looduse vaade ja majanduslik vaade.
K. Tõnnisson:
Kui tohib järelküsimus. Kui sa ütlesid majandusvaade, siis kelle majandusvaade? Täpsusta, kas nii-öelda äripindade majandusvaade?
E. Kiivet:
Targa linna majandusvaade.
G. Kangilaski:
Ma täpsustan siis, et nagu ma juba ütlesin, siis meil on seatud eelarveline piirmäär selle investeeringu elluviimiseks ja sellest me hoiame kinni ehk et seda ei pea nimetama majanduseks, aga seda võib öelda, et linn soovib jääda väga selgelt hea eelarvekäitumise juurde ja mitte selle hoone rajamisega sinna piirkonda ületada eelarvet.
N. Põdramägi:
Aitäh. Linnarahvas ei ole süku vastu, aga koht ei ole hea. Aga minu küsimus on tegelikult selles, et Teie juttu kuulates ma ei saa väga tõsiselt võtta seda kogu lugu. Et on hinnalagi, millest üle ei lähe. Elupraktika on näidanud kõik suuremad objektid, mis Tartu linnas on ehitatud, nad on tunduvalt rohkem maksma läinud kui planeeritud on ja nüüd öelda, et süku, mida hakatakse ehitama alles kolme aasta pärast, et hinnalagi on ees ja sealt edasi lähe. Küsimus on selline, et mis siis saab? Jääbki pooleli, ei ehitatagi valmis? Aitäh.
G. Kangilaski:
Ma lasen ilmselt Elo Kiivetil täiendada, aga ma ütlen seda, et see on arhitektuurikonkursi tingimus, kriteerium ja sellega peavad arhitektid oma projekti koostades ja välja pakkudes arvestama ja lisaks, mitte ainult et nemad ei arvesta sellega, vaid meil on eksperdid, kes hindavad seda võimalikku tulevikumaksumust, lähtudes sellest, milliseid materjale, ehitusvõtteid ja kõike muud kasutatud on.
E. Kiivet:
Täiendan jah, nii palju, et see on väga hea küsimus ja meile äärmiselt oluline teema, millega me oleme päris palju pead vaevanud, et kuidas seda tagada. Praegu meie lahenduse ettepanek on see, et me monitoorime seda kogu aeg. Järgmises päevakorrapunktis me räägime sellest täpsemalt, aga kuna meil on Kultuurkapitaliga kokkulepe, mis on meie hinnalagi ja tegelikult me seda hinnalage peame kogu aeg selle pärast, et selle stardipunkti me teame ja me teame, et kuidas me seda indekseerimine ja seega me saame igas etapis kogu aeg teha uusi eelarveid ja kogu aeg vaadata, et kui läheb midagi üle, siis peab tegema otsuseid, et mida siis muuta, et see hind jällegi tuua allapoole. Aga need otsused peavad olema tehtud läbimõeldult koos ekspertidega niimoodi, et igal valiku kohal on oma hinnasilt küljes ja selle hetkel me teeme siis selle valiku, et mida me siis muudame, et see hind jällegi vastaks sellele.
G. Kangilaski:
Ma lisan, et kui tõesti ilmneb tulevikus selline vajadus, et tuleb olulisi muudatusi teha, olgu siis ruumiprogrammis või milleski muus, siis loomulikult volikogu saab kõigest sellest informeeritud.
M. Jääger:
Aitäh. Kui ma nüüd olen millestki natuke valesti aru saanud, et kuhu poole täpselt see hoone on mõeldud? Kas see on Poe tänava poole või siis sinna kaubamaja poole?
G. Kangilaski:
Täpsustan, et selle hoone asukoht ei ole väga selge, selle otsustab arhitekt, aga muinsuskaitse eritingimused ütlevad, kuhu saab maa alla ehitada. Poe tänava äärde ei saa, seal on selgelt, et maa alla ehitamise keeluala. Maa alla saab minna väga kindlasti, aga selles suunas, mis jääb Uueturu tänava poole.
M. Jääger:
Siis tänu sellele pole mul järgmist küsimust. Lihtsalt Poe tänava pool on need püramiidtammed.
M. Kivest:
Mul on küsimus ka selle otstarbekuse ja majandusliku kasu koha pealt, et kas süku aluse parkla parkimistasud tulevad tulevikus Tartu linnale?
E. Kiivet:
Parkla on praegu planeeritud majandusanalüüsis anda rendile ühele operaatorile. Nii et selle täpne leping selgub läbirääkimiste käigus. Ma ei tea, kas see oli vastus.
M. Kivest:
Ma küsin, kas see tasu tuleb tulevikus Tartu linnale? Ta opereerib, aga see kasusaaja on Tartu linn?
E. Kiivet:
Selles mõttes jah. Tähendab, Tartu linn ei ole operaator, aga operaatori kaudu tuleb see tasu Tartu linnale, sest operaator maksab renti.
T. Tein:
Ka minule meeldib see suurepärane projekt, aga planeeringuline küsimus, et riskide maandamiseks. Me teame, et teatud seltskond on juba siin mingeid kohtulahinguid pidamas, algamas on detailplaneering ja ka seal võib tulla kohtulahendeid, et kuidas linna stsenaarium seal on läbi mängitud? Ühesõnaga, millised on meie riskid?
G. Kangilaski:
Siin ma arvan, et on Jüri Mölder linnasekretärina võib-olla kõige õigem täpsustama.
J. Mölder:
Aitäh hea küsimuse eest. Vaieldamatult on seda ajakava välja pakkudes arvestatud ka võimalusega, et kellegile mingi etapp sellest protsessist ei ole meelepärane ja tekivad vaidlused. Siis tuleb nende vaidlustega käituda niimoodi, nagu seadus ette näeb. Need vaidlused tuleb läbida, aga seda riski on, jah, teadvustatud.
M. Sutrop:
Aitäh kõigepealt, Gea Kangilaski, sulle selle ülevaate eest. See andis paremini aimu, mis on teoksil ja mina pean küll ütlema, et ma olen väga uhke selle projekti üle, ma olen uhke Tartu linna üle, kes on algatanud midagi nii suurejoonelist, midagi sellist, mis aitab meil eksponeerida meie kunstivarasid, viia raamatu inimeseni, sest see tänases linnaraamatukogus ei ole niimoodi võimalik, mis kindlasti kultuuri kättesaadavust tõstab ja kultuurilinna niisugust funktsiooni paremini paremini täidab. Ma tahaksin võib-olla ühte niisugust terminit siin tuua, et kui ma vaatan seda, minu enda niisugune ettekujutus sellest valmivast südalinna kultuurikeskusest, on midagi sellist, nagu on Helsingis Oodi raamatukogu, kus ma olen korduvalt käinud ja imetlenud seda, kuidas linnarahvas tegelikult naudib sellist avatud ruumi. Nad saavad seal rahulikult toimetada, nad saavad seal trükkida välja 3D printimist või teha mingit käsitööd, mida võib-olla kusagil mujal ei ole võimalik teha ja vaadata filme, vabalt minna raamatute juurde, seal on ka toredaid Eesti raamatuid, mida nad saavad lugeda. See kõik on lihtsalt suurepärane koos oma näituste ja kohvi ja kõigi muude ruumidega. Üks huvitav termin, mida Helsingi Oodi kohta kasutatakse, ka Sirbis on ilmunud üks artikkel, mis ütleb elutuba südalinnas. Selles mõttes minu jaoks see argument, et kas ta ei võiks kusagil mujal olla, tagahoovis. Ilmselt tahaks ikkagi oma elutuba kõige paremasse kohta panna, just sinna, kus inimesed käivad ja kus nad, kus nad saavad toimetada. Minu küsimus, õieti nagu kaks sellist väikest küsimust. Üks küsimus on selles, et kuivõrd praegu ütleme selles sisustamise konkurssides on võimalik veel ideid pakkuda linnarahval selle kohta, mis on need funktsioonid, mis tegelikult tulevad, ütleme vastu sellesse, kuidas seda sisustatakse, kas osa võtta arhitektuurikonkursist? Teine pool, mis on hästi konkreetne küsimus, et äkki sa korraks ütleksid uuesti need arvud, mis praegu vähenenud eelarve või ehitushindade mahu juures on see raha, mida Eesti ise paneb või Tartu ise paneb ja mida me saame läbi kultuurkapitali selle toeks? Siin enne ka seda kultuuriinimeste palkadest rääkides võib tekkida mulje, et me raamatukogutöötajate palgast ehitame seda maja, aga tegelikult on ju väga suur asi, et kultuurkapital on selle seadnud esimeseks objektiks, mille kaudu Tartu linna toetatakse. Aitäh teile.
K. Kokk:
Vabandust, meil on hetkel küsimuste voor. Sõnavõtud ja repliigid tulevad hiljem, küsimused on lühidalt ja konkreetselt, kuni üks minut. Aitäh.
E. Kiivet:
Aitäh. Linnarahva ettepanekuid kogusime me küll täpselt selle sama asja teemal, et nad saaksid öelda, mida nad seal majas näha tahaksid. Ideekorje tulemused on meil olemas, kokku kogutud, kodulehel ka kokkuvõttena üleval ja need lähevad ka arhitektuurivõistlusel võistlejatele kaasa, ehk siis jah, me küsisime ja saime vastuseid palju. Teine küsimus, mis puudutab raha, siis sellest räägime järgmises päevakorrapunktis pikemalt, aga ütlen ette niipalju, et südalinna kultuurikeskuse rajamise kogumaksumusest toetab kultuurikeskus 67%-ga ja 33% on siis linna omaosalus, mistõttu, jah, tõsi, et me ei pea seda üksi tegema.
M. Pärn:
Minule teeb tõsist muret meie rahvuslik alaväärsuskompleks peaaegu igal alal. Välismaalasele ei lähe korda meie kultuur, meie rahvuslik vaimsus ega olustik. Nemad teevad siia mingi globaalse käkki, mis tingimata võidab konkursi. Öeldakse, et oh, niisugust hoonet ei ole kuskil mujal nagu näiteks ERM. Muidugi ei ole, sest mitte keegi ei taha oma kodumaale niisugust imelikku mausoleumi. Vabaduse rist Tallinnas sööb meid vaeseks. Miks peab see arhitektuurikonkurss olema rahvusvaheline? Teeme ometigi midagi siin, meie oma. Miks peab see arhitektuurikonkurss olema rahvusvaheline? Miks peab olema komisjonist kaks välismaalast, kes ei tea mitte midagi Eestimaast? Ja veel, mis puutub teie argumentidesse, millega te vastate, et me tahame olla kangesti avatud, siis täielik avatus on väärtus ainult prostituudi ametis. Arukas riik ja tark linn valib väga hoolikalt, kellele võib-olla avatud ja kellele või millele suletud.
G. Kangilaski:
Aitäh küsimuse eest. Ma olen tõesti veendunud, et see arhitektuurikonkurss peab olema rahvusvaheline ja ka žürii peab olema rahvusvaheline. See on sellepärast, et me tahame, et see südalinna kultuurikeskus saaks võimalikult hea kvaliteediga keskuseks. Aitäh.
P. Piirimäe:
Aitäh. Minu tagasihoidlik küsimus muidugi kahvatub siin eelneva retoorilise tulevärgi kõrval. Aga mulle ka meeldivad need võrdlused Põhjamaadega. Õnnestus käia linnavalitsuse toel Oodit vaatamas ja sel suvel külastasin ka Teichmanni raamatukogu Oslos ja kummalgi juhul ei ole päris võrreldav see meie kava ja ruumiprogramm. Meil on märksa ambitsioonikam hoone plaanis. Mistõttu ma küsin, et kas nüüd seoses selle hoone ruumiprogrammi lõpliku väljatöötamisega on tehtud ka uus tasuvusarvutus tuleviku sissetulekute ja väljaminekute osas? Millisel hetkel tehtud tasuvusarvutusele on praegu toetatud? Aitäh.
G. Kangilaski:
Ütlen kõigepealt esimese osa ise ehk et tõesti, meie ei raja siia ei Oodit ega mõnda teist raamatukogu. Meie rajame südalinna kultuurikeskust, mis ongi oma kontseptsiooni osalt oluliselt laiem ja teistsugusem, kuigi raamatukogu rollil on seal väga keskne koht. Aga Elo Kiivet ilmselt saab täpsustada.
E. Kiivet:
Viimane majandusanalüüs, millele me tugineme, on tehtud selle sügise septembrikuus.
S. Kuusik:
Aitäh. Tulenevalt siis sellest linnavalitsuse esindajate vastusest eelmise küsimuse juures, siis tahaksin teada, kas sellele hoonele on mõeldud sisse autonoomne energiasüsteem, et kui seda käsitleda justkui varjendikohana? Aitäh.
E. Kiivet:
Südalinna kultuurikeskusesse varjendit ei tule, vaid tuleb varjumiskoht. Need on natukene erinevad mõisted. Päästeametiga oleme sellel teemal kohtunud ja nemad ei näe vajadust siia ehitada varjendit, ehk tuleb varjumiskoht, lühiajaline peatumispaik.
J. Frunze:
Mul on küsimus, kuna Tartu on noorte ja lastelinn ja väga sõbralik tavaliselt, süku juures ma saan aru, jääb see mänguväljak, aga lapsed ja noored ikka tahavad ka hoone sees olla ja niisuguses uhkes, nagu süku tuleb, meie arvates. Tingimustest ma ei lugenud välja, mis on planeeritud seal hoones lastele ja noortele ja et see pind, kuhu nad tulevad, see oleks tasuta, sest nii palju, kui mina aru saan, tasuta on raamatukogu, natuke veel, aga teised kõik on tasulised kohad ja kohvikud. Mis on laste ja noorte jaoks seal mõeldud? Aitäh.
G. Kangilaski:
Tõepoolest, tasuta ongi raamatukogu, aga tänapäevane raamatukogu ei ole enam midagi sellist, mis meil on praeguses Lutsu raamatukogu ruumides, vaid tänapäevane raamatukogu on midagi sellist nagu tõesti Oodi või Dokk1 Aarhusis, eks ole, kus on kõigile erinevas vanuses inimestele tegemist ja see ei piirdu ainult raamatutega.
S. Kuusik:
Aitäh. Tulenevalt nüüd asjaolust, et näiteks Tallinna linnas planeeriti täiesti magalarajooni keskele ehk Lasnamäele KUMU paviljon ehk et viia kultuur inimese juurde, siis meil püütakse siinkohast just nagu sellist vastuolulist sammu ja ehkki samal ajal räägitakse siis sellest, et kesklinnast autostumist vähendada. Kas teile endale ei tundu, et see kogu planeering on omavahel kuidagi vastuoluline või välja käidud klauslitega võrreldes? Aitäh.
G. Kangilaski:
Tartu südalinn on Tartu äärtest kõige võrdsematel kaugustel, et selles mõttes ta on kõige ligipääsetava ja kõige lühema, olgu siis mis iganes liikuvusviisiga siia kulgejatele. Seda esiteks. Aga kui nüüd rääkida sellest KUMU paviljonist, siis see on ajutine ehitis, eks ole, meie ajutist ehitist siia ei raja, meie rajame siia ikka väga pika plaaniga ehitust. Oluline on veel ka see, et ma rõhutan, loomulikult tuleb säilitada ka erinevates asumites-linnaosades inimestele tegevust, ehk siis linnaraamatukogu filiaalid kindlasti jätkavad seal. Ilmselt võib-olla tuleb neid tulevikus ka juurde vastavalt sellele, kuidas vajadused kasvavad. Kultuur ei pea ega piirne kindlasti ainult südalinnaga, aga ta on eriilmeline üle linna.
T. Tein:
Selle tasuvusuuringu kohta, et kuigi on planeeringuline küsimus või mida me arutame, siis kui küsitakse, et mis on tasuvused, siis see, et on septembris tehtud, on tore teada, aga mis need numbrid on? Mis on siis need numbrid, mida tänase seisuga, mida me täna maksame raamatukogule toetust, palju me juurde peame hakkama maksma? Täna on see kuskil 1,3, natuke peale või 1,4 võib-olla tõusnud natuke. Mis on need numbrid iga-aastaselt, mida me hakkame siis sükule toetuseks maksma? Ja mitte niimoodi paluks vastata, et me teeme siin sihtasutuse, kus me eelnevalt tõstame linna poolt toetused sinna mill ja mill ja mill ja mill ja tegelikult me oleme kasumis. Mis tänases seisus tuleks juurde maksta?
E. Kiivet:
Aitäh. Täpseid numbreid näete te järgmise päevakorrapunkti slaididel ja sellepärast ma neid ei hakka peast ütlema, aga ütlen nii palju, et analüüsi järgi südalinna kultuurikeskusele ei hakka me peale maksma, vaid ta tasub ennast ära nii, et ta suudab isegi teha ära regulaarsed taastusremondid.
K. A. Adson:
Aitäh. Austatud abilinnapea, see küll ei ole hetkel veel ühestki diskussioonist läbi käinud, aga üks küsimus, vaadates seda, kuidas sükus inimesed peaksid tulevikus hakkama liikuma on see, et kui me oleme võtnud prioriteediks eelistada eelkõige jalgsi, jalgratta ja ühistransporti, siis kuidas on plaan parandada eelkõige Annelinna süku suunal liikuvat ühistransporti, kuna Annelinnas elab suur osa meie elanikest? Aitäh.
G. Kangilaski:
See oli nüüd küsimus ühistranspordi kohta. Ma saan öelda seda, et vastavalt vajadusele tulebki ühistransporti ümber korraldada, aga praegu hetkel ei oska ma küll täpsustada, milliseks see vajadus osutub. Aga võib-olla Raimond Tamm tahab hiljem repliigi korras seda täpsustada.
L. Ots:
Mina olen saanud teate, et käesolev üldplaneering 2040 on kohtus vaidlustatud. Kas meil sel juhul on mõttekas minna praegu, kas on mõistlik minna edasi nüüd selle süku summade kulutamisega, kas see on meile linnale rentaabel, kas on linnaelanikele kasulik linna maksumaksjale? Näiteks Sanatooriumi pargi koha pealt me ei võtnud seisukohta, öeldes, et ootame ära, kuni üteldakse mingi vastus. Praegu on asi kohtus, ootaks äkki ära, kuni on mingi vastus ja siis teeks nagu eelarveid selle asja kohta. Kas niisugust asja on praegu otstarbekas üldse eelarvesse panna? Aitäh.
J. Mölder:
Aitäh küsimuse eest. Oluline on tähele panna, et hetkel on vaidlustatud osaliselt Tartu linna kehtiv üldplaneering. Tegelikult selle konkreetse hoone rajamise seisukohast, ehitusõiguse seisukohast, ei ole üldplaneering see dokument, mille alusel hakkavad edasised toimingud toimuma. Ehitusõiguse annab seesama algatatav detailplaneering. Üldplaneeringu alusel ei hakka keegi ehitama. Mina üldplaneeringu vaidlusel õiguslikku perspektiivi kaebajate seisukohast ei näe. Nagu ka kohus on tegelikult juba jaatanud linna seisukohta, mis puudutab, et mis millest tuleneb. Kohus on ka selgelt öelnud, et ta ei pea õigeks rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust ehk siis ka kohus on öelnud, et ei ole põhjust neid protsesse pidurdada.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Veljo Ipits:
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid, antud päevakorrapunktis on komisjon pidanud kaks koosolekut, neist, tõsi küll, teise pidasime kirjalikult. Esimene koosolek oli meil samas hästi pikk ja põhjalik. Eks meie koosolekul oli ka samamoodi nagu tänagi siin, hästi palju küsimusi esitati pärast linnavalitsuse ettekannet. Ütleme nii, et eks neid küsimusi oli üksjagu selliseid, mis olid päevakorrapunkti kohased ja üksjagu oli ka selliseid, mis ilmselt täpsustuvad alles kauges tulevikus, siis, kui mingi hoone või hooned on valmis või hakkab seal üldse midagi tegutsema. Me tahame ette teada väga paljusid asju, mida täna tegelikult ei tea ja mida antud päevakorrapunkt endas ka ei pea sisaldama. Pärast küsimusi oli ka kaks ettepanekut. Ühe tegi Tanel Tein, et planeeritav ala ei sobi selleks. Teine oli Lenne Rähn-Kuusik, kes tegi ettepaneku mitte kavandada kultuurikeskusele parklat. Komisjon ei toetanud küll kumbagi ettepanekut ja ma ütleks ka nii, et me jõudsime seisukohale, et me räägime küll sellisest parklast, kui kultuurikeskuse alla rajatavast parklast, samas teame väga hästi, et me tahamegi südalinnas järjest järjest vähendada neid parkimiskohti, mis asuvad tänaval. See tähendab ühtlasi seda, et neid parkimiskohti jääb niikuinii vähemaks. Me ei saa käsitleda seda kui kultuurikeskusele vajalike parkimiskohtade arvu. Sama jutt oli siin enne ka turuhoonest, et meil on vaja turuhoone juurde teha läbimurre, mis siis säilitaks või õigemini tooks tagasi selle tänava, mis kunagi Vanemuise mäest alla jõeni ulatus. See tahes-tahtmata tingib parkimiskohtade vähenemise. Me oleme ka rõhutanud seda, et me tegelikult räägime kultuurikeskusest, mis ei ole Tartu, vaid on ikkagi Lõuna-Eesti keskus. See tingib ka seda ikkagi, et on ka inimesi, kes tulevad kaugemalt ja kes ei saa ainult jalgratta ja bussiga sinna sõita. Aga loomulikult ei ole eesmärk kesklinnas liiklust tihendada. Aga me oleme seisukohal, et see suurusjärk, parkimiskohtade arv, võiks seal olla mõistlik ja olla mõistlik sellepärast ka, et kui me teeme juba midagi, kuhu on võimalik ka maa alla midagi teha, siis sellist võimalust, ega meil neid väga palju ei ole. Me oleme näinud, mis juhtus selle parkimismaja tegemisega, mis oli planeeritud siis praegu eksisteeriva linnaraamatukogu kõrvale. See lihtsalt ei tasu ära. Aga me otsustasime 9 poolt ja 5 vastuhäälega eelnõu toetada. Sellele eelnõule laekusid ka Eesti 200 poolt parandusettepanekud. Linnavalitsus vaatas need parandusettepanekud läbi, need parandusettepanekud samuti sisaldasid põhimõtteliselt küsimust sellest parklast ja parkimismajast, aga komisjon otsustas ka neid eelnõu parandusettepanekuid mitte toetada. Poolt oli jälle 9 ja vastu 5. See ongi minu poolt kõik. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh, kas on kaasettekandjale kellelgi küsimusi? Ei ole. Aitäh. Meil on antud päevakorrapunktis registreeritud ka sõnavõtud.
SÕNAVÕTUD:
J. Laineste:
Head kolleegid, ma proovin näidata ka mõned pildid. Tooksin mõned huvitavad aspektid, millest võib-olla on vähem räägitud siin või mis ei korda sedasama teemat, mida me siin keerutame. Võib-olla paar vanasõna soojenduseks, et öeldakse, et seitse korda mõõda, üks kord lõika ja vahel, kui on väga suur küsimus, siis mõõdame üheksa korda ja võib-olla jätamegi lõikamata. Aga siis on veel teine: inimene õpib oma vigadest, aga tark inimene, see võib ka teiste vigadest õppida ja võib-olla vaataks ühte parki, mis on vähe laiem kui Põhjamaades ehk siis Valencias Hispaanias. See on Hispaania kolmas suuruselt linn, võib-olla mõnes mõttes Tartuga võrreldav, seal on selline park nagu Turia park. See park tehti siis mõned aastad tagasi sinna. Valencia on väga ilus linn, ilusa vanalinnaga mere kaldal, Vahemere kaldal Turia jõe sadamas, suudmes. See jõgi suunati linnast mööda, et vältida üleujutusi ja siis sinna parki rajati 12 kilomeetrit pikk ja 160 meetrit lai hästi pikk park ja seda kutsutakse ka Turia aiaks, kuna see ei ole lihtsalt park, kus on puud vabal kujul kasvavad, nagu me siin Tartus armastame parke teha, vaid seal on jalutusrajad, mänguväljakud, lemmikloomade aiad, spordiplatsid, ujulad isegi, väikesed kohvikud ja ehitised. Midagi kõikidele. Ma olen ise korra seal käinud, võib-olla kaks isegi ja see on tõesti ilus koht, kus saab istuda, puhata, sõita jalgrattaga, midagi hingele ja ihule. Kui sinna pargi lõppu jõuame, siis seal hakkavad sellised natukene futuristlikud ehitised pihta. Seal on päris suur kompleks, kus on kunstihoone, akvaarium, kontserdisaal, midagi sellist, nagu me siia Tartusse tahame teha, natukene suuremas mastaabis. No suurem linn ka, ta on üle miljoni linn. Need on suured ja uhked ehitised ja natukene selliseid Sydney ooperimaja stiilis nagu sellised landmargid tahavad olla ja see ehitati suuresti Euroopa Liidu rahadega ja seal tundus ka olevat see probleem nagu siin, et kui kusagilt mujalt tuleb raha, ma ei tea, mis mõttes küll Kultuurkapital on kusagilt mujalt, see on ikka meie Eesti, meie enda raha. Aga nendele tundus ka, et see raha tuleb kusagilt mujalt ja siis pandi ajud pausi peale ja hakati täiesti mõõdutundetult kulutama, et kindlasti eelarve saaks kulutatud ja kindlasti jääks ka puudu. Üks neist hoonetest on tänini lõpetamata kümme aastat, selle lahtikäiv katus, 100 miljonit jäi puudu. 2015 viimane uudis Vikipeedias on, et selle projektijuht arreteeriti. Ma väga ei tahaks, et seda ei juhtuks siin Tartus. Osad hooned seisavad tühjana, linnavalitsusel ei ole raha ülalpidamiseks. Nad on väga uhked seal, sellised täiesti sürrealistlikud, kui sinna satute. Aga väljaspool tipphooaega sinna lihtsalt ei jagu külastajaid, see on suur maa, suur turismipiirkond ja ikkagi nad on suutnud teha keskuse, mis ei kutsu inimesi. Selliseid üledimensioneeritud suurushullustuse projekte leiab päris lihtsalt üle kogu maailma, kui me vaatame natuke laiemalt kui Oodi. Kohalike jaoks ei ole see keskus uhkus, kohalikud häbenesid seda, nad eriti isegi ei tahtnud meid sinna viia, kuigi see tundus huvitav koht ja ütlesid, et see on üks suur euroraha raiskamine. Kohalike häbiplekk. No üks maja on veel selline, täitsa sürr. Ilus akvaarium isenesest ja selline katusealune palmidega. Põhimõtteliselt saaks siia ka ehitada, kui katus peale panna. Aga võib-olla räägiks millestki ilusamast rohelusest. Euroopa Liidul on elurikkuse strateegia 2030, kus siis on toodud mitmed eesmärgid, kuidas tuleb arendada linnu ja üks konkreetne punkt on seal linnade ökosüsteemid. Oluline on siin paar punkti. Üks on see, et roheala ja võrastik ei tohi väheneda võrreldes 2021 mitte üheski linnas, ka Tartus mitte. Rohealade pindala peab suurenema 3% ja 2050. aastaks 5%. On veel täiendav tingimus selle ehitise kvaliteedile või selle arenduse võrastike kvaliteedile nende liituse näol. Sealsamas euroliidu nõuetes on kirjas, et iga parkide taastamisele, nemad räägivad taastamisest, sest tavaliselt on olukord selles, et neid park enam ei ole ja suure raha eest hakatakse taastama. Seda, et parke vähendataks, selle peale keegi ei tulegi, et keegi sellise asjaga peaks tegelema, sest loomulikult on palju odavam parke säilitada, kui neid taastama hakata. Rahaliselt siin tasuvust isegi ei ole mõtet arvutada. Tartu mastaabis see 5% on umbes 200 hektarit rohemaid tuleks lisada ja see tuleb otsekohalduva Euroopa Liidu nõudega, millest on väga raske mööda hiilida.
K. Kokk:
Teil on nüüd sõnavõtuks lubatud viis minutit juba kuhjaga täis. Üks minut lisaaega on võimalik saada.
J. Laineste:
Aitäh. Viimane osa. Siin on paar vaadet. Tuletame meelde, palju Tartus rohealasid on. Tegelikult väga vähe. Suurt parki on Sanatooriumi park ja siis Ihaste pargid. Kesklinnas on ainult väiksemad rohealad ja isegi Tartu linna kesklinnas Toomemäe park on üsnagi liigendatud. Sellist suurt uhket parki nagu meil on Pärnu rannapromenaad või Tallinna Kadriorg või Londoni Hyde Park, sellist Tartus ei ole ja ka ei ole võimalik teha. Siin on ka Tartu keskpargi üks visioon, mis on tehtud, kuidas see teha ilusaks ja suureks. Võib-olla viimase asjana see, et Tartu kodanikelt on ka küsitud, kas nad tahavad seda. 13% kodanikest tegelikult toetas sellises mahus seda ja Eesti 200 seisukoht on see teine siin. Jah, seda võiks olla, aga mitte pargi asemele, väiksemas mahus ja paremas kohas. Aitäh.
S. Kuusik:
Aitäh, hea esimees, ja aitäh eelettekandjale, kes oli teinud väga põhjaliku ülevaate. Meie nii põhjalikult ei tee, aga küll ütleme omalt poolt, et on kolm olulist asja, mis meie arvates on kogu selle süku juures vale. Kõigepealt aeg on täiesti vale, sest meist mitte väga kaugel käib tõepoolest sõda, on kriis ja kriisi ajal on mõistlik investeerida pigem infrastruktuuri kui sellisesse luksusesse. Lisaks ei kattu planeeritav hoone mitte kuidagipidi meie rohepöörde jutuga, nii nagu kolleeg Laineste viitas, ammugi mitte siis kesklinna autodest vabastamise jutuga. Teiseks on vale koht, sest et kogu protsessile eelnevalt on pakutud mitmeid, väga häid selliseid kohtasid. Annelinnas, kus elab rohkem kui kolmandik tartlasi võiks olla üks väga hea krunt ja nii nagu küsimuses küsisin, siis sarnaselt Tallinna linnale, kus Kumu selline paviljon viidi täiesti Lasnamäe magalarajooni keskele, siis võiks ka Tartu linn seda tugevalt mõtiskleda või kaaluda. Kolmandaks tundub ka, et planeerimisprotsess on vale, sest kõigepealt 2040+ üldplaneering on kohtus hetkel vaidlustatud. Aga kõige olulisema argumendina rõhutan siis sedasama, et tartlaste huvidega arvestamist ei näe, sest tegemist on kõrge avaliku huviga selle objekti puhul ja linnaelanike käest oleks viisakas selles kohas nende kümnete artiklite ja selle viie tuhande vastuallkirja näol, selle taustal oleks mõistlik ja igati korrektne küsida ka linnaelanike arvamust ehk läbi viia rahvaküsitlus. Aitäh.
K. Leetmaa:
Head kolleegid, senikaua kuni abilinnapea tegi väga põhjaliku ettekande ja saime lisavastuseid nendele küsimustele, mis on kaua õhus olnud, senikaua ma hakkasin joonistama. Kõigepealt panin siia pildi peale mõned aastaarvud ja ma tahangi sellise väikese ajarännaku teha. Keskele panin aasta 2023 ehk see aeg, kui me siis saame kultuurikeskuse esimese tulemi selles arhitektuurikonkursist. Siis mõtlesin edasi aastani 2040, 17 aastat edasi ja tagasi ka 17 aastat aastani 2006. Kohe räägin, miks. Kui ma mõtlen selle peale, et kui hästi me oskame mõelda seda, et missugune see tartlane, tema eluolu, tema kultuuritava või kuidas, missugune osa on tema elust kultuur, kuidas kultuur teda mõjutab, kuidas ruum ja kultuur seotud on ja nii edasi, siis ega me vist väga täpselt ikkagi ei oska ette mõelda, et mis seal aastal 2040 ikkagi on, milline see linn on. See on nagu meie teekonna algus. Me oleme hästi palju juba vaielnud, aga tegelikult kui me seda pikka plaani vaatame, siis see on ikkagi väga pikk teekond veel minna, kui mõtleme, mis olukorras siis see süku siis on. Miks see 17 aastat, siis sellepärast, et kui ma see 17 aastat tagasi kerin, siis aastal 2006 käisid hästi tulised vaidlused. Nimelt jaanuaris saabusid ERMi arhitektuurikonkursi tulemused ja 2006 oli üks korralik tülitsemise aasta. Näiteks räägiti sellest, et rahvusvaheline arhitektuurikonkurss saabki tuua ainult arrogantset arhitektuuri, kui 2006. aasta ajalehti loed. Samuti näiteks oli arvamus, et see lausa põlistab okupatsiooni, kui üks hoone kuidagi maastikul markeerib lennurada. See on ikka suur piinlik asi eesti rahva jaoks. Oli ka neid muidugi, kes ütlesid, et selline rahvuse, militaar ja mõisa ajaloo sidumine, et see teebki selle paikkonna huvitavaks, selle koha huvitavaks, nagu Raadi ja ERMi ümbrus. Igal juhul 2006 oli see, 17 aastat tagasi oli see, millal saabus see tulemus, mis need arhitektid välja pakkusid. Oli ka tiim toredaid arhitekte. Tegelikult, kui nüüd mõtleme selle teekonna peale, tänase tänase päeva peale, siis ega kui me praegu mõtleme selle 2006. aasta tüli peale, mis kätš Tartu linnas ja Sirbis ja igal pool käis, mida keegi arvas ja miks see projekt oli halb, et see tundub meile ikka paras legend praegu. Ma ise loodan, et see, mida meie siin praegu teeme, siis aastal 2040 tunduks ka meile selline legend. Vaat sellised olid meie arvamused ja siin tehakse täna filmi ja küllap need jäljed jäävad kenasti alles. Võiks isegi ühe aastaarvu veel lisada, see oli 1993, kui oli ERMi esimene arhitektuurikonkurss. Selle võidutöö oli Põhjakonn ja pidi tulema Toomele. See ei teostunud, raha ei olnud, aga hästi huvitav oli see, et näiteks linnaplaneerijad diskuteerisid siis oma pea 10 aastat selle üle, et see ei ole ikkagi väga hea mõte seda ERMi sinna põllu peale viia, et ta võiks ikka siin kesklinnas olla. Tegelikult oli siis juba see planeerimismõte olemas, et südalinn sellist kultuuri kantsi vajab. See linn ja ruum ja kultuur peaks kuidagimoodi seotud olema. Aga tegelikult, kui nüüd see oleks teostunud, siis oleks see süku meil juba siin kesklinnas olemas ja me ei mõtleks sellest ERMist ja sellest Raadist hoopis teistmoodi. Vaadake, mida aeg inimesega teeb ja see meie mõtlemisega. Kõik olid, ma ei saa öelda, et kõik, tänagi ei ole ju kõik uhked ERMi üle, aga väga uhked sõnad olid ikkagi aastal 2016 ja 2017, et Eesti riik on lõpuks valmis. Kui siis ajalehti lugeda, siis oli nagu hoopis teine meeleolu. Mina mõtlen, et me võiksime ise võtta ka seda tänast päeva, seda järgnevat poolt aastat teadmisega, et see tegelikult ei ole millegi lukku löömine. Meie oma eluga oma harjumustega tegelikult kujundame selle, milliseks see südalinn ja kultuurikeskus siin kujuneb. Võib-olla näiteks võiksime mõelda rohkem nende asjade peale, mida me siiani pole mõelnud, et kuidas see jõega seotus on, arutleda nende asjade üle. Missugune see parkla on, et sa julged seal öösel olla, kui sa teatrist koju tuled. Ma ei tea, kuidas see piirkonna toiduturg, turuhoone on ju seal, kus on, kohe süku naabruses, kuidas ta kontseptsioonid meie süku mõttega haakub. Võib-olla tuleb tramm hoopis 2040 süku juurde. Igatahes väga palju huvitavaid asju võib selleks ajaks juhtuda. Uskuge mind, me tegelikult harjume sellega kõik ära ja mõtleme kaasa ka. Sotsiaaldemokraadid tegelikult soovivad meile kõigile kolleegidele, kes on täna volikogus ja kes on järgmistes volikogudes sellel teekonnal ja tartlastele, kes vahepeal suureks kasvavad ja vanaks saavad seda, et see teekond oleks meile inspireeriv, huvitav ja ühine. Aitäh.
REPLIIGID:
G. Kangilaski:
Ma vastan Jaak Laineste esitatud slaidide peal mõnele asjale. Erinevalt Valenciast ja Calatrava arhitektuurist meil on kriteeriumides sees, et meie monumenthoonet ei soovi. See on päris kindel. Sellist hoonet sinna tulla ei tohi. Lisaks tegemist on päris suure detailplaneeringualaga. Me planeerime praegu 4,6 hektarit, aga selle maja enda maksimaalne üldplaneeringujärgne ehituspind on 10 tuhat ruutmeetrit. See on üks hektar. Kindlasti peab päris suur osa parki seal säilima ja lisan veel, et see on terviklik ala, väheneb Vabaduse puiestee, väheneb kaubamaja kõrval olev parkla, mõlemad vajavad ka lisahaljastust. Ilmselt tuleb meil tulevikus näha ette lisahaljastust ka Küüni tänavale, et tõepoolest see rohevõrgustik toimiks kuni kuni Barclay platsile. Selles mõttes see ökoloogiline sidusus kindlasti peab selle detailplaneeringu järgselt paranema.
M. Hiob:
Tere kõigile. Ma kuulasin ka neid sõnavõtte ja mul jäi eriti silma Silver Kuusiku jutt, et on kolm põhjust, miks seda mitte teha. Ma tahan öelda, et tõesti on väga palju põhjuseid, miks seda mitte teha ja ma üldse ei ole fanaatiline selle keskuse pooldaja, et ütlen, et igal juhul tuleb see teha. Meil on väga palju kahtlusi ja kõhklusi. Selle maksumus muidugi on üks kõhklus, et tõesti, kellele meeldiks nii palju raha kulutada. Teine kõhklus on minu jaoks see, mida ka siin välja toodi, see arhitektuurne lahendus. Ma tõesti loodan, et see ei tule pettumust valmistav. Mina ei oska seda öelda, kas ta tuleb või ei tule. Aga ma tahan öelda, et on küll, nagu Malle Pärn ka märkis, mina vähemalt isiklikult ei ole selline, kes ei saa aru, et asjal on kaks külge. Alati on asjal kaks külge peaaegu, antud juhul kindlasti. Ma tahan öelda seda, et need kolm põhjust, mis Silver Kuusik välja tõi, vaat need nüüd küll need asjad ei ole, mille pärast seda tegemata jätta. Aeg on väga hea, sest ma arvan, et maailm on küps, et sinnapoole liikuda, mida süku esindab. Ma arvan, et kui sa küsid ükskõik millise linnaplaneerija käest, siis see aeg on väga hea, koht on väga hea ja mis see kolmas oli, ma ei mäleta, aga ühesõnaga igal juhul kaaluvad need põhjused, miks seda teha raudkindlalt üles selle, miks seda mitte teha. Sellepärast ma soovitan ikkagi Silver Kuusikul, Malle Pärnal ja teistel ka poolt hääletada. Aitäh.
J. Laineste:
Jah, see arhitektuurinäide tegelikult ei olnud arhitektuuri kohta. See oli mahu näide, et kui suureks võib paisuda ja mis probleemid sellega võivad tulla. Ma kartograafina mõõtsin seda parki päris hoolega, et kui suur maja sinna ikkagi mahub pargi sisse. 4 tuhat, võib-olla 5 tuhat, kui tõesti kogu ala ära täita, on võimalik sinna tõesti sisse paigutada. Mis iganes läheb, üle selle, on juba pargi asendamine, mitte pargi sisse ehitamine. Ja kui selle 4-5 tuhande peale mõelda, mitmekorruseline maja tõenäoliselt mahuks sinna, võib-olla 10-12 tuhat ruutmeetrit, mis võiks olla Tartu jaoks proportsionaalselt suur. Eelarvet ma tegelikult ei vähendaks. See võiks ikkagi jääda suhteliselt suureks. Pigem tõstaks selle hoone ehituse kvaliteeti ja selle funktsioonide kvaliteeti ja mitte ei paisutaks selle mahtu suureks. Mahuks parki ära, tuleks ka tulemus parem.
T. Kapp:
Aitäh. Minu sõnavõtt on ka sõnavõtust sütitatud. Silver Kuusiku sõnavõtt, pärast stenogrammist vaadata, et Tallinn viis Kumu Lasnamäe magalarajooni äärele, Tartu võiks ka seda kaaluda. Ma arvan, et Tartu ei peaks kaaluma seda, et viia Lasnamäele magalarajooni äärde süku. Aitäh.
K. Kokk:
Kas on veel repliigisoovi? Tundub, et ei ole. Kas kellelgi on lõppsõnasoovi? Ei paista olevat. Meil on muudatusettepanekud. Eesti 200 fraktsioon on esitanud eelnõule kaks muudatusettepanekut. Esimene neist on, loen ette. Lisada eelnõu preambuli lõigule... Vabandust, Veljo Ipits soovib lõppsõna.
LÕPPSÕNAD:
V. Ipits:
Austatud kolleegid, teemal kunstimuuseum ja raamatukogu on minu mäletamist mööda räägitud volikogu saalis 20 aastat ja ma arvan, et me ei pea seda tegema veel 20 aastat ja mõtisklema, et kas seda ikka on vaja. Ma arvan, et ükskord on vaja asi ära teha. Nüüd tulles tagasi nende sõnavõttude juurde, siin kolleeg Laineste tõi ühe pildi, kus oli Valencia ja samas oli ka pilt Tartust ja Tartu parkidest. Erinevalt Valenciast, kui te vaatate, siis on meil Tartu pargid, aga see ülejäänud ala, kus on hooned sees, on ka ju tegelikult roheline. Mina ise elan eramus ja minu aias on ka tammed, mul on kaks vahtrat, mul on kaks pärna ja mis iganes. Minu sõpradel täpselt sama moodi. Tartu ei ole tegelikult mitteroheline linn. Kui Tartule ülevalt alla vaadata, siis seal võib-olla tõesti meil ei ole nii palju pargialasid konkreetseid, aga rohealasid, kus on segunenud elamine ja taimed, puud, neid on meil ikkagi piisavalt palju. Päris palju. Nii et me ei saa päris võtta selle järgi seda statistikat. Me peaksime mõtlema ka natuke sinna juurde, mida see asi tähendab ja mismoodi Tartu erineb teistest. Kui te läheksite võib-olla Tasku katusele, siis te näeksite või näiteks Toomkiriku katusele, sest siis on äärmiselt meeldiv näha, et Tartu on roheline. Mul ei ole midagi selle vastu ja ma arvan, et ta peab ka jääma roheliseks. Aga see ootus, et kunagi hävitatud Tartu kesklinna võiks saada kesklinna ilme, ma usun, et see on igati ka ikkagi toetatav tegevus. Kolleeg Silver Kuusik rääkis, et ei ole õige aeg. Ma loodan, et aastal 2026, kui me seda ehitama hakkame ükskord, siis sõda on selleks ajaks läbi ja kui ta tõesti läbi ei ole, siis ma arvan, me teda ka ehitama ei hakka. Nüüd rahvusvahelisest konkursist. Ma hoian samamoodi pöialt, et selles rahvusvahelises konkursis osaleksid ka Eesti arhitektid. Mitte midagi ei takista neid selles osalemast ja hoian ka pöialt, et Eesti arhitektid selle võidaksid, aga võidaksid ausas konkurentsis, kus nad võivad ka oma ideid välja pakkuda. Ma usun, et need ideed võivad olla meile ka märksa vastuvõetavamad. See arutelu, mis meil täna käib siin saalis, ma usun, et see arutelu oleks märksa meeldivam siis, kui ükskord meil on need konkursi tulemused käes, kui me saame rääkida konkreetsetest hoonetest, paigutustest, kas see meile meeldib või ei meeldi ja siis meil on võimalik otsustada, mis tegelikult saab. Ma usun, et need kulutused, mis me täna sellele teeme, on seda väärt, et me saaksime aru, mis Tartu linna võiks sobida, mis saaks sobida ja mis siia tuleks. Siis saame otsustada, kas me peame midagi väiksemaks tegema, midagi suuremaks tegema. Ma usun, et meil on erinev ilumeel, aga ma usun, ka linnakodanikud näeksid seda, mida me teha tahame ja ma usun, et see tulemus võiks olla hea ja ilus. Aitäh.
K. Kokk:
Minu kiitus selle eest, et täpselt kolm minutit. Mul on tegelikult küsimus, et kas on muudatusettepanekute ettelugemine vajalik? Keegi soovib seda? Ei soovi. Hästi. Küll aga ma olen sunnitud ette lugema selle, et juhtiv komisjon ehk siis arengu- ja planeerimiskomisjon Eesti 200 fraktsiooni muudatusettepanekuid ei toetanud. Mul on küsimus, et kas te soovite nende muudatusettepanekute läbihääletamist? Ei soovi. Aitäh. Meil on muudatusettepanek ka linnavalitsuselt. Kas selle muudatusettepaneku ettelugemist soovite? Ei soovi. Seda muudatusettepanekut aktsepteeris ka arengu- ja planeerimiskomisjon. Kas me seda muudatusettepanekut peame hääletama, või me lähema otse lõpphääletuse juurde? Ei pea, aitäh. Väike tehniline märkus on, spetsialistid ütlevad, et peaksite enne hääletamise alustamist enda Volisega seal kuidagi toimetama midagi, et ta aktiivseks muutuks ja vaatama korraks, et ta töötaks. Avage mingi eelnõu või sehkendage seal midagi, ühesõnaga. Ootame pool minutit näiteks ja kui kõigil tundub, et töötab, siis läheme hääletuse juurde. Tundub, et kõigil vist töötab ikkagi. Ma panen siis eelnõu lõpphääletusele koos linnavalitsuse poolt esitatud muudatusettepanekuga.
HÄÄLETUS: poolt 25 pluss 4 kirjalikult, kokku 29 poolthäält. Vastu 17 pluss 1 kirjalikult ehk 18 vastuhäält. Oleme otsuse vastu võtnud.
5. Loa andmine Tartu südalinna kultuurikeskuse rahastamise lepingu sõlmimiseks
Ettekandja linnapea Urmas Klaas:
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed, külalised, Tartu linnavalitsus on teinud tõsist tööd Kultuurkapitali nõukoguga ja Kultuurkapitali juhatusega, et realiseerida Riigikogu üksmeelne otsus riigi tähtsuselt esimese kultuuriobjekti rahastamise tingimustes kokkuleppimiseks. Kultuurkapital sõnastas Tartu linnale järgmised ootused selle lepingu sõlmimiseks. Kõigepealt selles, et linn kinnitaks ja linn teeb seda, et kultuurikeskuse kontseptsioon on sama nagu Riigikogule esitatud taotluses ja et linn tagaks kunstimuuseumile ja raamatukogule ühetaolised tingimused ning üürimäär ja halduskulud oleksid ruutmeetri põhiselt ühetaolised. Seda me ka kindlasti teeme. Kultuurkapital soovib linnalt vähemalt kord kuus saada ülevaadet, kuidas asjad edenevad ja vajadusel ka tutvustaksime Kultuurkapitali nõukogule olulisi arendustegevusi. Väga tähtis on aru saada, millised on need finantseeritavad abikõlbulikud kulud, mida Kultuurkapital Tartu linnal aitab finantseerida. Need on projekteerimine, ehitamine, sealhulgas sisustus, tehnika ja tehnoloogiate ostmine, vajalike kommunikatsioonide liitumistasud, ehitusaegne omanikujärelevalve, autorijärelevalve, ja ka muud vajalikud ekspertiisiteenused. Kui peaks tekkima vältimatuid kulusid, siis need peavad olema kooskõlastatud Kultuurkapitaliga. Aga neid kulusid on veel teisigi. Ettevalmistustööd, sulgudes näete siin muinsuskaitse eritingimuste ettevalmistamist, geodeetilist alusplaani ja nii edasi, sealhulgas arheoloogia, projekti tutvustus, kaasamisüritused, sealhulgas ideekorje, rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine, projektijuhi töötasu. Need abikõlbulikud kulud on meil kokku lepitud, tuginedes KPMG ekspertarvamusele ning kui töö käigus võiksid meil tekkida vaidlused, eriarvamused, siis me lähtume juba selle ekspertarvamuse andnud KPMG seisukohast. Kuidas kulud jagunevad. Kultuurkapitali osa oleks 67% ja Tartu linnal 33% abikõlbulikest kuludest. Kultuurkapitali toetusele tulevad juurde veel nende toetuse sildfinantseerimisega seotud kulud. See tähendab seda, et kui Kultuurkapital ei suuda raha laekumise tõttu maksta kokkulepitud mahus toetust kindlal aastal, siis linn võtab lühiajalist sildfinantseerimise põhimõtte järgi laenu, aga selle kulud katab Kultuurkapital. Tartu linna omaosaluse katteks võetava laenu teenindamise kulud katab loomulikult Tartu linn. Kultuurikeskuse maksumusest. Sõltumatu eelarvestaja tehtud hinnangu järgi 1. jaanuari seis käesoleval aastal hinnanguline maksumus 73,7 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Oluline on tähele panna, et kultuurikeskuse maksumuse arvestamisel ongi võetud aluseks mitte ligi kolme aasta tagune Kultuurkapitalile esitatud taotlus, vaid selle aasta 1. jaanuari seis. Elu on ju vahepeal muutunud ja see on väga oluline, et Kultuurkapital on aktsepteerinud seda seisu. See hinnanguline maksumus indekseeritakse ehitushinnaindeksiga ja selle indekseerimise stardipunktiks on eelmise aasta neljas kvartal ehk sisuliselt ka selle aasta alguse ehitushinnaindeks. Indekseerimise lõpp-punktiks on ehitushinnaindeks enne ehituslepingu sõlmimist 2026, kui me oleme nii kaugel ja lähme siis reaalselt ehitama. Piirmaksumusena me käsitleme siin siis juba räägitud hinnangulist maksumust pluss ehitushinnaindeks 2026. aasta seisuga. Lõppmaksumus selgub pärast viimaseid kulusid. Lõppmaksumus tähendab seda, et need tegelikud kulud, mis siis on, ei saa ületada piirmaksumust. Kultuurkapital on välja pakkunud finantseerimisgraafiku. Seda te näete ees olevalt slaidilt. Summad on miljonites ja ei sisalda sildfinantseeringu teenindamise summasid ning nii nad siis jooksevad. Aga tuleb tähele panna, et sildfinantseering on selline vorm katta lühiajalisi vajadusi, mis ei lähe linnal laenukoormuse arvestamise hulka. Ja veel kord olgu söödud, et sellega seotud kulud katab Kultuurkapital. Paneme tähele, mis on samuti oluline, kui selle finantseerimisgraafiku järgi ette nähtud summad, see toetus, jääb ühel või teisel aastal kasutamata, siis see kandub järgmistesse aastatesse, mitte ei lähe sealt siis kuhugi kaduma. Milline on kohustuste võimalik kogumaht. Paneme tähele, et see maksumus on esitatud siis 1. jaanuari seisuga. Hinnanguline maksumus juba on meil läbi käinud. Kultuurkapitali toetuse puhul 67% on see 49,4 miljonit eurot pluss ehitushinnaindeks, võimalikud sildfinantseerimise intressikulud konservatiivselt arvestatud 4% ja kulu kokku 51,1 miljonit pluss ehitushinnaindeks. Tartu linna omaosalus 33% oleks see summa 24,3 miljonit pluss EHI linna intressikulud 4% on arvestatud juhul kui me võtame laenu kogu omaosaluse katmiseks. See on väga konservatiivne arvestus ja samamoodi intressikulu konservatiivselt 4%. Me ei ole siia praegu arvestanud võimalikku mittevajalikku kinnisvara võõrandamist. Seda me kindlasti teeme. Selle hind selgub siis, kui me lähme seda vara oksjoni korras võõrandama ja arusaadavalt see kulub ju väga ära omaosaluse väljapanemisel. Nii et linna kulu kokku 31,7 miljonit eurot pluss ehitushinnaindeks on konservatiivne arvestus ja, nagu öeldud, ei tähenda see kogu selles mahus laenu võtmist. Edasi asutuste ülalpidamiskuludest. On plaan moodustada sajaprotsendiliselt linnale kuuluv asutus, kes hakkab keskust haldama ja korraldab ka hoones asuvate asutuste ühiseid tegevusi. Raamatukogu puhul personali suurendamist me ette ei näe. Lisandub, jah, üür ja kommunaalkulud, kuivõrd tuleb ühtemoodi käsitleda nii raamatukogu kui kunstimuuseumi, kuid samas paneme tähele, et üüritulu laekub tagasi linna eelarvesse. Peagi me ka kuuleme sellest kolleeg Lemmit Kaplinski sõnavõtus, et meil on ettevalmistamisel Kultuuriministeeriumiga tegevused ühise sihtasutuse asutamiseks. Kultuuriministeerium on juba ette meile öelnud, et kindlasti ta jätkab kunstimuuseumi toetamist riigieelarvest ja ka täiendav tegevuskulu katmine on päevakorral ja ma loodan, et niiviisi ka läheb, mida me ka teiste sarnaste muuseumite puhul Eestis näeme. Kultuurikeskuse majandusanalüüs. Sellest on juttu olnud siin täna. Civitta on selle autor, meie partneriks olnud selle protsessi käigus. Kui me räägime tulud kokku, siis siin on sündmuskeskuse tulud, renditulud, parkla tulud, jah see tuleb linna eelarvesse. Kulud on siis see rent, mis tuleb linnavalitsusele tasuda, haldus- ja remondikulud arusaadavalt, personal, IT, turundus ja muud tegevuskulud. Me näeme selle majandusanalüüsi järgi, et majandustulemus on 2029 miinusmärgiga, aga edasi positiivne. Millised on kulud Tartu linna järgmise aasta eelarve projektis, sellest on ka juttu olnud. 600 tuhat eurot, sealhulgas Tartu linna raha 200 tuhat eurot, 400 tuhat eurot Kultuurkapitali vahendeid oleme planeerinud eelarvesse kaasata. Mida see sisaldab. Need on vajalikud tegevused siis detailplaneeringu koostamisel, keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel, arhitektuurivõistlus, uuringud, projekteerimine, juhtimine ja nii edasi. Oluline tähele panna, et Kultuurkapital on valmis ja soovib alustada finantseerimist juba käesoleval aastal. Mis on tulemas, see oli juba kolleeg Gea Kangilaski viimasel slaidil samamoodi näha, ei hakka seda uuesti ette kandma, aga need järgnevad tegevused on siis planeeritud. Aitäh.
KÜSIMUSED:
T. Tein:
Aitäh hea ettekande eest. Paraku me näeme täna siin just sellist Tartu moodi asjaajamist, et väga hea ettekanne, selles mõttes arusaadav, aga väga keeruline on kohe küsida sisulisi küsimusi, kui sama tutvustus oleks võinud olla nendes komisjonides, kus me kõik need läbi käisime.
U. Klaas:
Vabandust, ma segan vahele, mina esinesin sellel teemal rahanduskomisjonis ja kultuurikomisjonis ja arengu- ja planeerimiskomisjon tegeles detailplaneeringuga.
T. Tein:
Rahalised teemad võiks olla enamus komisjonides, kus meil sellele infole ligi pääseb ja siis, et väga-väga oluline selles mõttes üks väike tähelepanek. Võiks olla jah. Aitäh. Küsimust ei ole.
U. Klaas:
Nii et ma kordan üle jah, selguse huvides, seda teemat ma tutvustasin kultuurikomisjonis kõigepealt, siis rahanduskomisjonis ja mõlemal pool olid tõsised arutelud. Aitäh.
P. Piirimäe:
Aitäh ka minu poolt selle ettekande eest. Mul on üks täpsustav küsimus. See linna poolt maade võõrandamine, et milles see maade või hoonete võõrandamine, milles see täpselt seisnes? Kas ma sain õigesti aru, et linn saab omaosalusena näidata ka selle maatüki väärtust selle kogu hoone valmimisel?
U. Klaas:
Ei. Aitäh küsimuse eest. Ma pean silmas seda, et omaosaluse tasumisel me planeerime võõrandada mittevajalikku kinnisvara ja mittevajalik kinnisvara on raamatukogu praegune hoone ja Gildi tänaval olev endine kesklinna polikliinik. Need kinnistud on praegu kõne all.
Kaasettekandja rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp:
Aitäh, hea esimees. Austatud kolleegid, head külalised, rahanduskomisjon sai nautida seda suurepärast ettekannet. Ka meil olid detailsed küsimused. Me saime nendele vastused. Komisjon otsustas seda toetada. Hääletuse tulemus oli 10 poolt, 4 vastu.
KÜSIMUSED:
T. Tein:
Ennem ei saanud küsida, õigemini ei olnud küsimust. Toomas Kapp, sina kui ka rahandusest üpris adekvaatne inimene, et kuidas sa hindad tulevast südalinna kultuurikeskuse iga-aastast tulud-kulud prognoosi? On see realistlik, peaksime midagi kartma või, kuna ma ise ei ole seda näinud, et ta plussi täna nagu läheb, et kas see eeldab siis seda, et me tõstame linnana mingeid toetusi, mida täna veel ei ole nii kõrgel tasemel, mida me eelnevalt ka küsisin siin kellegi käest? Kas see tähendab seda, et tõstame toetused sinna sihtasutusse mingi nivooni nii-öelda, siis hakkame ütlema, et see asi tasub ära? Ausalt, palun jah.
K. Kokk:
Ma sellega ühinen, et ausalt paluks, jah.
T. Kapp:
No siis ma ei saa ju rääkida. See oli nali. See oli nali. See, et sa mind rahandusadekvaatseks pead, see on mulle muidugi suur tunnustus. Aitäh, ma olen väga meelitatud, aga see kultuuri osa tegelikult on see, mis oli, on ja jääb tegelikult linna ja riigieelarvest toetavaks osaks. Ja ei ole mina see hea hindaja sellele, kas need ruumid on päris adekvaatsed, suurustega ja kas need kulutused, mis täna on tehtud, on adekvaatsed selles kontekstis, mis nad kunagi on ja vastavad soovidele. Me käisime Oodi keskust vaatamas kevadel ja tegelikult selle seltskonnaga, kui me käisime, siis sai Tõnis Arjusele ja Elo Kiivetile öeldud seda, et kuulge, olge nüüd kenad, käige läbi need teised keskused, Oodi ja veel mõned sarnased keskused ja küsige nende inimeste käest, kes seda asja kavandasid, planeerisid, mis kõik olid need alused, kuidas planeeriti, kuidas terve see protsess käis ja mis läks teistmoodi, kui see kavandatud oli. Tegelikult majanduskomisjonis saime päris põhjaliku vastuse, et on käidud, küsitud ja tegelikult on erinevaid inimesi siia kaasatud. Ma tunnistan, mina pole seda enda jaoks päris pilbasteni selgeks teinud, sellepärast et ma ei oska. Ma ei ole sellist hoonet ehitanud. Ma ei ole kultuuritöötaja, ma ei ole kontserdikorraldaja, ma ei oska seda osa öelda. Ma pean usaldama seda informatsiooni, mis mulle siia tuuakse. See on nüüd üks pool. Teine pool, mis mulle enda jaoks on tegelikult maksumusest olnud alati see mõttemaailm, et lausa kerib ja kerib. Sel aastal inflatsiooniprotsent on siis 24, 25 ja meie arvel olev raha on tegelikult muutunud ju selle võrra odavamaks ehk me saame selle protsendi võrra vähem osta. Tuletan meelde sellised ajajärgud, et kui meil Vene rubla ära läks ja tuli Eesti kroon, siis äkki maksis jäätis 50 senti. Nüüd ma panen siia juurde selle teise osa, et siis, kui meil euro tuli, siis maksis jäätis 1 euro 50 senti, vahe 15,63 korda. Tegelikult vaadates seda inflatsiooni, kõike muud asja, siis see maksumus, ütleme niimoodi, et ei pruugi olla ebaadekvaatne. Üks asi oli veel, mida ma küsisin, see oli kuskil komisjonis, majanduskomisjon siis äkki, et kas nüüd see keskus tahab edaspidi peale maksmist, siis kui ta valmis on ja kõik see opereerib, et kas talle makstakse peale. Siis tegelikult oli vastus, et ei maksta. Ma ise arvasin, et tegelikult ikkagi toimub sarnane protsess, nagu on tänagi nende kultuuriasutustega, on ta siis Vanemuine, kus tegelikult ikkagi mingite asjade jaoks raha juurde küsitakse. Aitäh, pikk ja keeruline vastus.
K. Kokk:
Aga aus. Kas on veel kellelgi küsimusi kaasettekandjale? Kaks küsimust iga päevakorrapunkti juures. On küsimusi veel? Ei ole. Aitäh kaasettekandjale sellisel juhul.
T. Kapp:
Ma ühe asja õiendaks veel ära, et peale rahanduskomisjoni tegelikult väga hea märkuse tõi Imre Vähi. Ta ütles, et tegelikult täna on seda sükut visualiseeritud kogu aeg kastina, on ta siis ajakirjanduses või mujal. Ja temal oli väga kihvt kogemus Kõrgema Kunstikooli tudengitega, kel mõte läks rändama, siis kui ta nägi neid erinevaid lahendusi, pilte, siis samamoodi läks mõte rändama. Võib-olla tuleb Imre Vähi selle koha pealt kuulata, et võib-olla see kommunikatsiooni osana, see, et see hoone ei tule sinna kast, vaid vastupidi, tuleb üks äge ehitis, et võib-olla see on üks tunnus, et kommunikatsioon pole kõige parem olnud. Aitäh.
SÕNAVÕTUD:
M. Pärn:
See on ehk repliik või nii. Ikkagi ma ei saa aru. Mina olen lihtne inimene. Lasteaiatasusid me ei saa alandada, ära kaotamisest rääkimata. Meil ei ole seda kahte miljonit kuskilt võtta. Kultuuritöötajate palku ei saa tõsta. Lumekoristusmasinaid ei saa osta, kõnniteed on praegu juba lumes ja varsti on nad jääs ja inimesed murravad luid. Meie oleme nii vaesed. Aga vana pargi hävitamisele, pargi, mille meie esivanemad istutasid sõjaohvrite mälestuseks ja sinna tuhandete tonnide betooni ja klaasi kokkuvedamiseks on meil kohe võtta 88 miljonit. Nojah, pikkamööda, jupphaaval ja ei tea, kui palju veel, mis juba on sellele kulutatud. Ma ei saa midagi teha, mina mõtlen ikka kõige vaesematele lastega peredele kujundlikult. Lapsed on näljas, aga isa kulutab raha luksuslimusiini ostmiseks.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on kellelgi veel sõnavõtusoovi? Kas kellelgi on repliigisoovi? Urmas Klaas, palun.
REPLIIGID:
U. Klaas:
Aitäh. Tanel Tein, see Civitta majandusanalüüs on linna koduleheküljel kättesaadav ja sealt jälgitav ka. See on olemas, see viimane, jah. Teine asi on see, et mingisuguseid varjatud finantseerimiskavalaid käike ei ole. Neid ei ole seal. Kõik majandusanalüüs on tehtud selle pealt, mida ikkagi reaalselt on võimalik selle hoonega teenida. Me teame seda, et seal on ju planeeritud ka rendipinnad, olgu selleks Eesti Rahvusringhääling või mõni teine, toitlustuskohad, sündmuskeskus kindlasti ka oma võimalustega, nii et need tulud kõik kajastuvad selles majandusanalüüsis. Aitäh.
M. Sutrop:
Aitäh. Ma võib-olla oleks tahtnud hea meelega öelda selle kohta, et kui palju kultuuriasutuse ehitamisse investeerimine tuleb meile tagasi. Ma saan kindlasti sellest murest aru, et me räägime, et meil on väga palju muid vajadusi ja kohti, kuhu seda raha panna. Nii riigi mõttes, kui me tõesti võtame Eesti maksumaksja raha, 67% kultuurkapitali raha, mis sellesse läheb ja ka see linna omaosalus. Võib isegi öelda nii, et Eesti kõik elanikud panustavad sellesse, et meie süku saab siin valmis ehitatud. Aga ma usun, et niimoodi mõtlemine, et mis on need tänased vajadused, olgu lumekoristusmasina ostmine või mõned sellised hädapärased investeeringud sellega võrreldes, kui me ehitame midagi suurt, mis jääb püsivalt paljudele põlvkondadele, on kindlasti kaalumise koht. Teine, mida ma olen ka Riigikogus näinud viimasel ajal seda mõtlemist arenemas, kui me kohtume ka kultuuritöötajatega, et väga palju on nüüd täna sellist mõtlemist, et iga euro, mis me investeerime kultuuri, toob kaks eurot tagasi. Ma arvan, et me peaksime lähtuma mitte ainult sellest, kui palju on see kulu otseselt selle maja ehitamisse või isegi ülapidamisse, vaid mõtlema hoopis rohkem selliste kaudsete tulude peale, mis on inimeste vaimne tervis, nende rikkam maailmapilt, nende võimalus enda niisugust võib-olla vaba aja veetmise kaudu ka sotsiaalseid kontakte arendada. Need on need asjad, mida me igapäevaselt rahaks väga ei saa arvestada, aga mis ometi on hästi olulised. Täna hommikul oli Riigikogus olulise riikliku tähtsusega küsimusena laste ja noorte vaimse tervise küsimus, mida Reformierakonna fraktsiooni poolt vedas ka meie minister Signe Riisalo. Võib öelda nii, et need lood, mida rääkisid noored ise ja mida me kuulsime kooli psühholoogide käest, kui katki meie noored on, kui vähe nad tegelikult tunnevad ka enda niisugust elu mõtet. Tegelikult oleks ka kõik vastatavad sellega, et rohkem raamatute lugemist, rohkem tähenduse andmist oma elule läbi kultuuri oleks see, mis vähendaks neid vaimse tervise probleeme. Need rahad, mis me kulutame vaimse tervise abi andmisele või nende ka isegi kaotatud elude näol, rohkem kaaluvad ka rahalises mõttes, rääkimata sellest, et me tahame oma inimesi aidata. Nii et mina küll ikkagi katsuks teid üles kutsuda sellele mõtlema, et niisuguse olulise kultuurile tähtsa investeeringu tegemine toob kasu meie rahvale ja on midagi sellist, mille üle me oleme pärast aastakümneid veel uhked. Tõesti meenutaksin ka siin seda, et kõik need suuremad ehitised, mida me Kultuurkapitali rahaga oleme teinud, olgu selleks siis ERM või Kumu, on tekitanud tohutult vastuseisu ja kui nad on valmis, oleme me uhked ja rõõmsad. Ma usun, et samamoodi läheb ka sükuga. Aitäh teile.
H. Everaus:
Ma ei tee üldse pikalt. Ma usun, et see ettevõtmine on väga oluline. Miks ma seda arvan? Ma olen ajalooliselt piisavalt vana inimene, kuulnud mitte ainult oma mõtteid, vaid nende mõtteid, kes on ajaloolised ka seda teistmoodi Tartut näinud seal, kus see park praegu on, ka neid, kes on käinud, tagasi tulnud ja vaadanud ja mõelnud, mida sellest võiks olla ja ma arvan, et see mõte, mis meil praegu on, on õige mõte ja ma soovin jõudu kõigile selle teostamisel. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on kellelgi lõppsõnasoovi? Tundub, et mitte. Eelnõule ei ole esitatud muudatusettepanekuid. Panen selle eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 25 pluss 4 kirjalikult ehk kokku 29 poolthäält.
Vastu 14 pluss 1 kirjalikult ehk 15 vastuhäält. Oleme otsuse vastu võtnud.
6. Loa andmine Tartu linnas arendajate ehitatavatel teedel ja kõnniteedel omanikujärelevalve teenuse riigihanke korraldamiseks
Ettekandja abilinnapea Raimond Tamm:
Lugupeetud volikogu liikmed, tere päevast kõigile. Tõepoolest, meil on terve hulk selliseid tänavaid, mis rajatakse just nimelt erinevate kinnisvaraarenduste käigus ja selleks, et need tänavad tulevad ju hiljem linnale üle, meil on vaja veenduda, et nende kvaliteet on ka piisav selleks, et me ei peaks neid kohe remontima hakkama. Sellepärast oleme juba mõningatel aastatel kasutanud sellist võimalust, et tellime linna poolt omanikujärelevalve teenust ja sellega seeläbi oleme ka ise veendunud, millise kvaliteediga need teed meile lõpuks üle tulevad. Senisel perioodil, viimasel kolmeaastasel perioodil, on OÜ Esprii meile seda teenust pakkunud. Ettepanek ongi nüüd teha uus kolmeaastane riigihange ja leida endale partner. Prognoosime, et see maksumus on kokku 100 tuhat eurot koos käibemaksuga kolme aasta peale. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh, kas on ettekandjale küsimusi? Ei ole.
Kaasettekandja majanduskomisjoni aseesimees Pärtel Piirimäe:
Lugupeetud volikogu, majanduskomisjonis kuulasime Raimond Tamme ettekannet sellel teemal ning vastuseid küsimustele. Keegi komisjoni liikmetest ei protesteerinud, et seda eelnõud toetada, nii et majanduskomisjoni poolt ühehäälne toetus. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Aitäh. Kas kellelgi on sõnavõtusoovi? Repliigisoovi? Lõppsõnasoovi? Muudatusettepanekuid ei ole ka esitatud. Ma panen selle eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 32 pluss 5 kirjalikku ehk 37 poolthäält.
Vastuhääli ei antud. Oleme otsuse vastu võtnud.
7. Loa andmine Tartu haljasalade ja puittaimede hoolduse riigihangete korraldamiseks
Ettekandja abilinnapea Raimond Tamm:
Head volikogu liikmed, tõesti tegemist oluliste hangetega Tartu linna jaoks, kuna meie linnaruumi heakord suuresti ka ju nendest hangetest sõltub. Tänased hoolduslepingud meil haljastuse hooldushanke puhul lõpevad järgmise aasta 30. aprillil. Lepinguperiood on meil olnud kolmeaastane, viimane lepinguperiood. Ettepanek ka selle uue hanke puhul on viia läbi kolmeaastane hange. Kokku oli meil tänase perioodi mahus 413 hektarit erinevaid alasid, mida selle lepingu mahus hooldati ja kokku maksime selle perioodi puhul 2,4 miljonit eurot. Haljasalad on meil koondatud erinevatesse plokkidesse, kokku seitsmesse plokki. See mõte just selles, et tagada sellist head konkurentsi, et meil ei oleks liiga suured alad, mida suudavad ainult väga suured hooldada, vaid et meil oleks just see konkurents tagatud ja viimati meil oli ka kaheksa pakkujat, kui me hanke läbi viisime. Siia alla käib kõik avalikud haljasalad, pargid, alleed, meie tänavakoridoride haljasmaad, metsad, supelrannad, ka spordi- ja mänguväljakud, koerteväljakud ja ka nendel paiknev inventar. Nende aastaringne hooldus on selle hanke mahus ja on samamoodi siis kõik aastaringsed tööd, mitte ainult suvel, aga ka talvel tehtavad tööd. Vastavalt sellele, et milline on nende haljasalade asukoht, kui palju neid kasutatakse, milline on nende funktsionaalsus, on nad jagatud erinevatesse hooldusklassidesse. Meil on neli sellist põhilist hooldusklassi ja lisaks on siis veel metsad ja rannad. Nendest hooldusklassidest sõltub ka see, et kui sageli mingisuguseid töid tehakse, kui kõrgelt muru niidetakse. Näiteks samuti see, et kui sageli prügi koristatakse ja kõik muu. See sõltub nendest hooldusklassidest. Oleme siis haljasala kaupa üle vaadanud nõuded, et järjest rohkem ka selliseid tänapäevaseid lähenemisi meie linnahaljastusse sisse tuua. Kõik need haljasalad on niimoodi üksipulgi üle vaadatud, igal pool on siis lisaks nendele hooldusklassi nõuetele kehtestatud ka veel erinõudeid. Kuna objektid eeldavad spetsiifilisemat käsitlust, siis ka need erinõuded on vajalikud. Oleme kõik need haljasalad saanud ka kenasti meie geoinfosüsteemi ja see omakorda võimaldab meil nii andmeid vahetada, samuti tööülesandeid edastada ja kontrollida nende täitmist. Oluline on ka see, et me jätkuvalt ei luba kahetaktiliste õhuluudade kasutamist ja neljataktilisi lubame kasutada ainult lehekoristustöödeks või siis erandjuhtudel, kui meiega kooskõlastatakse, ka muudeks töödeks. Üldiselt soosime ikkagi elektrilist tööriistade kasutuselevõttu. See on selline müra seisukohalt oluline samm. Puulehtede koha pealt on siis oluline see, et neid võimalikult vähe ära vedada vaid maksimaalselt püüda neid kohapeal purustada, sest see on jälle selline keskkonnasõbralik tegevus ja ka loodusele hea. Hooldatav pind tulevaseks perioodiks on meil siis kasvanud 17 hektarit võrreldes möödunud korraga ja hanke mahtu lisanduvad ka kõik need mänguväljakud ja ujula ala, mis nüüd vahepeal on meil valmis saanud. Pakkujad teevad meile hinnapakkumise esimeseks aastaks. Järgnevatel aastatel korrigeerime tarbijahinna indeksi muutumise võrra neid pakkumisi. Eeldatav hanke maksumus esimesel aastal on 1 miljon 51 tuhat eurot. Nii palju sissejuhatuseks selle hanke puhul. Räägin kohe siia otsa ära ka puuhooldustööde hankest, siis on korraga võimalik küsida mõlema kohta. Puuhooldustööde puhul on tegemist esmakordselt nüüd hankega, millega teie ees olen. Varem on neid töid tellitud iga-aastaselt eraldi, seekord on ettepanek viia läbi kolmeaastane riigihange, kuna meil ka puuhooldustööde maht iga-aastaselt kasvab. Meil on palju uusistutusi ja ka erihooldustöid, mis nendega seonduvad. Kõik see 430 hektarit, millest enne juttu oli, et nendel aladel paiknevad puud ja põõsad, need on selle hanke objektiks. Soovime siis seda, et tõesti need hooldustööd oleksid tehtud professionaalsel tasemel, et oleks kutsetunnistusega arborist see, kes nende tegevuste eest seisab ja sellega siis tagada ka hooldustööde kvaliteet. Kõik puud ja põõsad on meil samamoodi inventeeritud, kantud ka haljastuse andmebaasi ja tööd muidugi andmebaasi kaasajastamisega jätkuvad pidevalt. Siia alla käivad kõikvõimalikud hooldustööd, mis puude-põõsastega seonduvad, nii raietööd, lõikustööd, võrakujundustööd, toestamised ja nii edasi. Tõesti terve hulk töid. Lisaks oleme siia hanke mahtu kavandanud ka meie liiklustaristuga seonduvalt haljastuse hooldamise. Kui puud varjavad tänavavalgustust või liiklusmärke, et siis ka see hooldus käib selle hanke mahus. Loomulikult kõik uued objektid, mis nüüd vahepealsel ajal tulevad selle kolme aasta jooksul, et need ka siis on võimalik võtta selle hanke mahus töösse. Iga pargiallee kohta koostatakse ka regulaarse hoolduse graafik, et need puuhooldustööd ka saaksid nii-öelda süstematiseeritult meie haljasaladel tehtud. Samamoodi tuleb siin pakkuda hinda esimeseks aastaks, järgnevatel aastatel korrigeeritakse tarbijahinna indeksi muutumisega vastavalt siis seda hanke maksumust. Nii palju minu poolt sissejuhatuseks. Aitäh.
KÜSIMUSED:
L. Ots:
Hea ettekandja, see kõik on väga hea ja tore. Mulle hakkas silma koht, kus küsisime, et vähendada kahetaktiliste lehepuhurite tööd ja nii edasi ja siis meenus mulle tegelikult, et siin on nagu hea võimalus täita lastekaitseseaduse paragrahvi 21, kus on öeldud, et linn loob vabatahtliku töö või mis tahes töötingimused lastele ja noortele. Mul on lihtsalt küsimus, et kas vana hea tava kohaselt, mis tegelikult näiteks minu nooruses väga häid vilju kandis, võiksid näiteks koolinoored ise korrastada oma kooli ümbruse, haljasalasid vabatahtliku töö korras ja kas ei võiks just noortele anda ühest küljest võimalus füüsiliselt liigutada, olla värskes õhus? Asi, millest me kogu aeg räägime ja mis on vaimse tervise tähtis alus, eeldus ja teisest küljest kasvatada neis armastustööga saavutatud armastust oma kodukoha vastu. Kas linnal mingeid selliseid plaane, projekte, rohepöördliikumisi nagu selliste laialdaste, massiliste kooli liikumiste ja võib-olla ka ülikooli, kõrgkooli liikumiste kohta on? Aitäh.
R. Tamm:
Aitäh, hea küsija. Ma tõesti kõigi koolide plaane nii täpselt ei tea. Küll aga ma tean seda, et kooli territooriumid ei ole ka osa sellest hankest. Kooli territooriumid ei ole avalikud haljasalad. Kooli territooriumi hooldatakse teiste lepingute alusel ja minu teada päris mitmed koolid ikkagi kasutavad ka seda võimalust, et lastele töökasvatust õpetada koolide territooriumitel. Kui palju täpselt, seda võib võib-olla haridusvaldkond paremini vastata, aga jah, kindlasti on lastele töökasvatuse õpetamine oluline. Me oleme teinud ju ka Toomemäel näiteks talguid, kus me oleme kutsunud inimesi, kes on riisunud, selle asemel, et seal õhuluudadega lehti kokku puhuda. Mingis mahus on seda võimalik teha, aga kahjuks selliseid väga ekspansiivseid alasid selle tööjõuga ikkagi ei ole võimalik ära katta. Aitäh.
M. Viilu:
Aitäh, hea ettekandja. Ma küsiks nende puude hoolduse kohalt. Kui puu on saanud oma elukaarega ühele poole ja on aeg tema lõikuseks, kas selle hanke raames tuleb ka tagasiistutus?
R. Tamm:
Suur aitäh, hea küsija. Tegelikult see tagasiistutus on ikkagi eraldi eelarverealt. Nemad selle hanke mahus ei pea tagasi istutama.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on veel ettekandjale küsimusi? Tundub, et mitte. Suur tänu.
Kaasettekandja keskkonnakomisjoni esimees Mart Hiob:
Tervitused kõigile. Keskkonnakomisjonil oli hea meel seda hanget läbi vaadata ja heaks kiita. Meil olid mõned täpsustused, aga üldiselt on hea meel näha, et Tartu haljasalade hooldamine liigub selles suunas, et on rohkem varieeruvust, on rohkem võimalusi ka kesklinnas erinevaid haljasalasid mitte katsetada aga pakkuda. Me vist keegi ei olnud selle asja vastu. See oli ka üksmeelselt heaks kiidetud. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on kaasettekandjale küsimusi? Tundub, et ei ole. Suur tänu. Kas kellelgi on sõnavõtusoovi? Repliigisoovi? Lõppsõnasoovi? Eelnõule ei ole esitatud muudatusettepanekuid ja ma panen selle eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: Poolt 34 pluss 5 kirjalikku ehk 39 poolthäält.
Vastuhääli ei antud. Oleme otsuse vastu võtnud.
8. Loa andmine parkimisautomaatide rentimise ja hoolduse riigihanke korraldamiseks
Ettekandja abilinnapea Raimond Tamm:
Lugupeetud volikogu liikmed, meil on Tartu tasulisel parkimisalal kokku 28 parkimisautomaati ja nende hooldamine, rentimine viimasel viieaastasel perioodil on siis meile maksnud kokku ligikaudu 600 tuhat eurot. Ka selle uue hanke puhul me näeme ette samas mahus parkimisautomaate meie tasulisele parkimisalale. Kui tulevikus peaks parkimisala laienema, siis loomulikult on vajalik automaate juurde soetada, aga tänases mahus võiks olla seesama automaatide arv õigustatud. Loomulikult see võimalus, et me saame automaate juurde sellesama lepingu raames, on ka hanketingimustes ette nähtud. Küsimegi siis selle hanke mahus selliseid võimalikult kasutajasõbralikke parkimisautomaate, mis peavad võimaldama jätkuvalt ka mündiga maksmise võimalust, sest meie tegelik statistika näitab, et 40% automaadist tehtavatest maksetest on jätkuvalt meil mündimaksed, mis on päris suur osakaal. Loomulikult on oluline ka see, et menüü kasutamisvõimalused oleksid võimalikult kasutajasõbralikud. Tänaste automaatide puhul on olnud üksikuid probleeme, et ei ole nad nii kasutajasõbralikud, kui nad võiksid olla. Uue hanke puhul me kindlasti püüame seda olukorda parandada. Viipemakse võimalused loomulikult. See on tänapäeval väga normaalne nähtus ja ka tšekkide väljatrükid ja muud sellised olulised asjad. Meie partner peab pakkuma meile ka tavahooldust, automaatide puhastamist, piletirullide vahetust, kõike seda, et ka andmesidega seonduvad teenused oleks olemas. Prognoosime siis, et selle uue hanke maksumus viieaastaseks perioodiks on siis 700 tuhat eurot koos käibemaksuga. Teemegi siis volikogule ettepaneku, et viia läbi hange viieks aastaks ja jätkata siis 28 parkimisautomaadiga. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Suur tänu ettekandjale.
Kaasettekandja majanduskomisjoni aseesimees Pärtel Piirimäe:
Head volikogu liikmed, majanduskomisjon arutas seda teemat oma 30. novembri istungil ja kuulasime Raimond Tamme ettekannet, mida te ka siin just kuulsite. Komisjoni liikmetel oli mõningaid küsimusi. Üks teema, millele tõesti tähelepanu juhiti, oli see, et tegelikult suur osa sellest tulust, mis üldse parkimisautomaatidest laekub, lähebki nendesamade automaatide rendiks ja hoolduseks. See vist oli umbes 163 tuhat oli sissetulek ja sellest siis arvestuslikult võib olla umbes 140 tuhat läheb selleks hoolduseks. Nii et tegelikult see ongi pigem selline parkimise reguleerimise mehhanism, kuivõrd väga suur tuluallikas. Aga mingeid vastuväiteid sellele riigihanke kavale komisjoni liikmetel ei olnud, nii et me kiitsime selle heaks. Aitäh.
KÜSIMUSED:
M. Kivest:
Kas need tulevased automaadid on nüüd kuluefektiivsemad? Selles mõttes, et kui nüüd see kulu nende hooldusele on nii suur, et kas siin on mingit paranemist?
R. Tamm:
Parkimisautomaadid kindlasti vajavad jätkuvalt hooldamist, nii nagu senini. Ma ei näe, et siin võiks mingisugust sellist olulist efekti olla nüüd kuluefektiivsuse suunas, pigem ikkagi mitte.
K.Tõnnisson:
Mul on ka üks täpsustav küsimus. Palju oli eelmisel korral reaalselt riigihankel osalejaid, kui palju firmasid pakub seda teenust, kas me oleme valiku ees? Aitäh.
R. Tamm:
Seda teenust pakub üsna vähe firmasid. Eelmine kord oli minu teada kaks firmat, kes pakkusid. Siin ei ole väga palju pakkujaid.
K. Kokk:
Aitäh. Kas kellelgi on veel kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Suur tänu. Kas kellelgi on sõnavõtu soovi? Repliigisoovi? Kas kellelgi on lõppsõnasoovi? Eelnõule ei ole esitatud muudatusettepanekuid. Panen eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 33 pluss 5 kirjalikku ehk kokku 38 poolthäält.
Vastuhääli ei antud. Oleme otsuse vastu võtnud.
9. Kohalike teede nimekirja muutmine
Ettekandja abilinnapea Raimond Tamm:
Head volikogu liikmed, tegemist on tõepoolest hästi tehnilise punktiga, kuna igal aastal linna tänavavõrku kuigi palju ümber ehitatakse, kas siis uusi objekte või siis olemasolevaid, sellest lähtuvalt muutuvad ka need meetrid, et kui palju meil ühte või teist tänavat on. Hea meel on teatada, et meil on siis kokku 420 kilomeetrit tänavaid Tartu linnas ja kokku 1200 teed. Rohkem ma ausalt öeldes midagi ei ütlekski, et teen ettepaneku volikogule see eelnõu heaks kiita. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on ettekandjale küsimusi? Ei ole.
Kaasettekandja majanduskomisjoni aseesimees Pärtel Piirimäe:
Aitäh. Arutasime samal komisjoni istungil ja tõepoolest tegu oli tehnilise teemaga, nii et tegelikult komisjoni liikmetel isegi tekkinud selle kohta küsimusi, vaid otsustati usaldada linnavalitsuse andmeid nende tänavate pikkuse osas ja toetada siis seda eelnõu. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas kellelgi on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Aitäh. Kas kellelgi on sõnavõtu soovi? Repliigisoovi? Lõppsõnasoovi? Muudatusettepanekuid ei ole samuti eelnõule esitatud, seega ma panen selle eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 36 pluss 5 kirjalikku ehk kokku 41 poolthäält.
Vastuhääli ei antud. Oleme eelnõu vastu võtnud.
10. Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 „Huvihariduse toetused“ muutmine
Ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski:
Aitäh, hea esimees. Head volinikud, sellel kevadel kinnitasite te uue huvihariduse pearaha toetamise põhimõtted Tartus, millega me lõime rahvakultuurivaldkonnale, loodus-täppisteaduste valdkonnale võimalused saada suuremat pearaha juhul, kui neil on täidetud erinevad kvaliteedinõuded. See määrus on väga hästi rakendunud. Kõik ühingud meil pingutavad selle nimel, et tõsta oma juhendajate kvalifikatsiooni. Väga hea meel on mul ka selle üle, et me prognoosisime kulusid väga täpselt, et ei ole linnaeelarvele tekkinud mingeid ootamatuid kulusid. Nii palju taustast. Teie ees olen siis sellesama huvihariduse toetuste määruse muudatusettepanekutega. Need ettepanekud on ennekõike redaktsioonilised ja ei puuduta seda põhilist pearaha osa üldse, kuna see töötab nii hästi või vähemasti paistab, et nii hästi töötab. Küll on sellesama määruse osaks huvihariduse areng, arengutoetused ja preemiad. Muudatus puudutab ennekõike arengutoetusi, kus osakonna spetsialistid koostöös valdkonna esindajatega leidsid, et on vaja mõningaid menetluslikke detaile täpsustada. Kõige olulisem siit, mida ma soovin välja tuua, mida ma ka komisjonides tõin välja, on see, et kui see huvihariduse arengutoetus on kuni 10 tuhat eurot, siis varasemalt võis kasutada sellest investeeringuks ainult 30%. Kui nüüd mõelda, siis tegelikult see ei ole kuigi mõistlik piirang. Kui tõesti on vaja teha mingi oluline investeering, näiteks soetada sotsiaalne põrand tantsu- ja võimlemisgruppidele või midagi sellist, siis miks selline natukene arbitraarne ja 30% piirang. See on see põhiline muudatus. Ma palun siis sellele ja neile teistele redaktsioonilistele muutustele teie toetust. Muidugi hoiatan ette, et ega see ei jää viimaseks korraks, kui seda põhjalikku määrust üle vaatame. Võib juhtuda, et juba järgmisel volikogu istungil saan uuesti teie ees olla selle sama teemaga. Aitäh. Kui on küsimusi, hea meelega vastan.
KÜSIMUSED:
M. Pärn:
Ma saan aru, me suurendame neid toetusi, aga ütelge mulle, kas see peegeldub kuidagi ka nendes hindades, mida lapsevanemad maksavad näiteks laste huvihariduse eest? Kas ka need hinnad lähevad alla? Kui me toetame huvihariduse ettevõtteid, siis tegelikult ju mingil määral kuuluvad need huvihariduse ettevõtted linnale, meie maksumaksjale. Kuidas on nende hindadega? Kas neid hindasid saab ka alla lasta?
L. Kaplinski:
Aitäh. See küsimus puudutab tõesti väga valusat teemat. Kõikjal meie ümber hinnad tõusevad ja paratamatult on tõusnud ka laste huviringide osalustasud. Nii on. Linn ei ole oluliselt tõstnud tänasel päeval kogu rahastust, mis meil huviringide, huvikoolide tegevuse toetamiseks kulub läbi pearaha süsteemi. See on jätkuvalt suurusjärgus 2,4 miljonit eurot aastas, mis jaguneb siis umbes 1,6 miljonit spordivaldkonnale ja 800 tuhat teistele valdkondadele. Olukorras, kus me ei ole saanud inflatsiooniga samas sammus tõsta oma toetusi, siis kahjuks on paljudes klubides tõusnud lapsevanema omaosalus. Ma saan ainult sedastada, et see niimoodi on.
Kaasettekandja hariduskomisjoni esimees Lembit Kalev:
Tere, head kolleegid ja hea esimees. Nädal tagasi hariduskomisjon arutas täpselt sama päevakorrapunkti, kuulas abilinnapead, olid mõned küsimused ja kõik 13 komisjoni liiget otsustasid ettepanekut toetada. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas kellelgi on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Aitäh. Kas kellelgi on sõnavõtu soovi? Repliigisoovi? Kas kellelgi on lõppsõnasoovi? Eelnõule ei ole esitatud muudatusettepanekuid. Panen selle eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: Poolt Volises 27 pluss 5 kirjalikku. Osad volikogu liikmed ei saanud Volises hääletada. Palun andke käega märku, kes ei saanud Volises hääletada. Saalis poolt 7. Kokku siis 39 poolthäält. Vastuhääli ei antud. Oleme määruse vastu võtnud.
11. Loa andmine Tartu Kunstimuuseumi sihtasutuse kavandamiseks ühiste kavatsuste protokolli allkirjastamiseks
Ettekandja abilinnapea Lembit Kaplinski:
Aitäh. Varemalt andsite loa südalinna kultuurikeskuse erinevate planeerimistoimingute algatamiseks rahastuslepingu sõlmimiseks. Minu eelnõu ei ole otseselt sellega seotud, aga see on teema, mida me soovime hoida paralleelkursil. Selleks on ühiste kavatsuste protokolli sõlmimine Kultuuriministeeriumiga selleks, et leida võimalus asutada koostöös nendega sihtasutus Tartu Kunstimuuseumile. Rändame ajas korraks tagasi, 82 aastat täpsemalt. 17. novembril aastal 1940 asutati sama aasta kevadel toimunud Pallase kunstiühingu näituse tuules Tartu Kunstimuuseum. Asutati see Tartu linna koolide valitsuse hallatava asutusena. Ma saan aru, et see oleks siis umbes nagu ta oleks asutatud tänases mõistes haridusosakonna hallatava asutusena. Me võime öelda, et Tartu Kunstimuuseum sündis linnamuuseumina, aga temast sai küllaltki ruttu riiklik muuseum ja ta on olnud riiklik muuseum kõik oma ülejäänud tegutsemisaastad väga keerulistel aegadel, mille jooksul tema kogu, mis algselt on koosnenud nendest samast Pallase kunstiühingu näitusel olnud töödest, mida oli, ma ütlen peast, 157, aga suurusjärk selline. Tänaseks on saanud üle 25 tuhande teose just meie oma Tartu ja Lõuna-Eesti kunstnikelt. Suuruselt Eesti teine kunstikogu ja väga väga väärtuslik. On täiesti selge, et Tartu linnal on, nii nagu 82 aasta eest, ka täna vastutus selle asutuse hea käekäigu eest. Sihtasutus on see vorm, kuidas tänapäeval koostöös riigiga seda vastutust jagatakse. Ma rõhutan, et täna ma ei ole siin sihtasutuse asutamislepinguga. Selleks tuleme me teilt eraldi luba küsima, kui kõik detailid on selged. Aga mõned sellised põhirõhuasetused, mille kohta ka küsimusi on esitatud, on esmalt rahastuse osas. Selles, et riik asutab koos kohaliku omavalitsusega muuseumipidamiseks sihtasutuse, ei ole midagi uut ega erakordset. Seda on tehtud Haapsalus, Narvas, Virumaal, väga paljudes kohtades riigis. Selge prioriteet ja poliitika on riigimuuseumide viimine sihtasutuse vormi. Kõige selle juures oleme me näinud ja minister on ka meile kinnitanud korduvalt, et riik kavatseb jätkata Tartu Kunstimuuseumi rahastamist kõigi põhitegevuste osas. See tähendab rendi- ja kommunaalkulud, palgakulud, näitusetegevus, kogude soetamine ja nii edasi. Seega meie hinnangul ei tohiks kasvada püsikulud Tartu linna eelarves selle sihtasutuse asutamisest, aga täpse rahastamise lepimegi kokku asutamislepingus. Nii et täna ühiste kavatsuste protokoll, meie läheme sinna hea tahtega teha koostööd niivõrd olulise asutuse puhul, kellest saab ju ka südalinna kultuurikeskuse ankurrentnik ja riik tuleb meiega edasistele läbirääkimistele hea tahtega katta kõik selle asutuse põhitegevuse kulud. Loomulikult, kui nad võtavad ette täiendavaid projekte, tõsi, mitte enam siis küll võib-olla kultuuripealinna raames, sest see saab juba kahe aasta pärast läbi, aga kultuur jääb Tartusse, siis meil on alati võimalus toetada neid täiendavate projektide läbiviimisel, nii nagu kõiki teisi asutusi. Ühiste kavatsuste protokollis on toodud veel mõned põhimõtted ja sellised kõige olulisemad ootused mõlemalt poolt on siis eraldi veel lisas, kus me räägime täpsemalt, et millised on need mõõdikud, millega me hakkame seal asutuse tööd hindama, nii külastajate arvus, kvaliteedijuhtimise osas ja nii edasi. Need materjalid on teile kõik saadetud. Ma väga loodan, et annate meile selle loa, et me võime tõesti heas tahtes minna edasistele läbirääkimistele ja tulla teie juurde tagasi juba kevade poole eesmärgiga mais sõlmida asutamisleping ja kõik need ülejäänud detailid paika saada. Ma kinnitan, et täna on mõlemalt poolt selge hea tahe. Aitäh.
KÜSIMUSED:
L. Ots:
Hea ettekandja, aitäh. Küsin, miks on südalinna kultuurikeskuse rajamine pandud punktiks number üks, ettepoole kogude hoidmist, kogude täiendamist, kunsti soetamist ja nii edasi? Miks see on esimene punkt? Aitäh.
L. Kaplinski:
Vabandust, kas küsimus käib selle protokolli enda kohta?
L. Ots:
Valdkonnapõhised eesmärgid, mis meile olid saadetud, et miks see heade kavatsuste protokoll sõlmitakse. Kui te vaatate teksti, siis seal on olemas loetelu. Miks selles loetelus süku on esimesel kohal ja kõik muu nagu tagapool?
L. Kaplinski:
Ma arvan, et siinkohas punktide järjestus kindlasti ei oma tähendust nende tähtsuse osas ja see võib olla lihtsalt redaktsiooniliselt selliselt juhtunud. Kindlasti ei ole need asjad selliselt omavahel seotud. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas kellelgi on veel ettekandjale küsimusi? Tundub, et mitte. Suur tänu.
Kaasettekandja kultuurikomisjoni esimees Kristo Seli:
Head volikogu liikmed, abilinnapea tutvustas antud eelnõud viimasel kultuurikomisjoni koosolekul ja nii nagu natuke juttu oli, meil oli küsimusi rahastuse ja võimaliku linnapoolsete kohustuste kohta. Tundub, et need küsimused said vastuse, sest kõik kohal olnud 10 komisjoni liiget toetasid seda eelnõu. Aitäh.
K. Kokk:
Suur tänu. Kas kellelgi on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Aitäh. Kas kellelgi on sõnavõtusoovi? Repliigisoovi?
REPLIIGID:
L. Ots:
Jätkates oma endist juttu, et nii väga tahaksin anda jaa-sõna ja kirjutada alla. Ma arvan, me kõik tahaksime seda, et me seisaksime kunsti eest ja seisaksime Tartu kunstikogude täiendamise, säilitamise, edendamise eest, aga ausa inimesena, kui ma olen enne hääletanud vastu süku rajamisele, siis ma pean ausa inimesena vastu ka siin hääletama. Lihtsalt sellepärast, et muidu oleks süku toetamine minult ühelt poolt ja siis nagu vaenamine teiselt poolt. Aitäh repliigi eest.
K. Kokk:
Aitäh. Kas on kellelgi veel repliigisoovi? Kas kellelgi on lõppsõnasoovi? Ei ole. Eelnõule ei ole esitatud muudatusettepanekuid. Ma panen selle eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 28 pluss 4 kirjalikult ehk 32 poolthäält.
Vastu 6 pluss 1 kirjalikult ehk 7 vastuhäält. Oleme otsuse vastu võtnud.
12. Loa andmine Tartu Hooldekodule inkontinentsitoodete ostu riigihanke korraldamiseks
Ettekandja abilinnapea Mihkel Lees:
Aitüma, lugupeetud esimees. Austatud volikogu liikmed, selle peene nimetuse taga peidab ennast tegelikult see, et suuresti Tartu hooldekodu tahab hankida mähkmeid. Tõsi, ka veel mõned imavad linad ja võib-olla veel selliseid imavaid asju, aga mähkmeid eelkõige. Mähkmete hind on kõvasti tõusnud. Kliendid Tartu hooldekodus on jäänud vanemaks, on suurema hooldusvajadusega kui varasemalt. Selle tõttu tõuseb ka eeldatav hanke maht suurusjärgule 60 tuhat eurot järgmisel aastal. Üks põhjus veel, mida seletuskirjas ei ole, et Tartu hooldekodu, kuivõrd kõik meie hoolekandeasutused on usinasti teinud kriisiplaane ja varunud varusid selle jaoks, siis varub järgmisel aastal ka mähkmekoguse ette, et olla võimalikult toimepidev juhul, kui mõni elutähtis teenus peaks katkema. Aitäh teile.
KÜSIMUSED:
M. Kivest:
Täpsustan üle, et 60 tuhandele lisandus käibemaks ja lõppsummaks tuli 65 tuhat millegagi?
M. Lees:
Jah, midagi selle suuruseni jäi. Üheksa protsenti käibemaks on nende toodete puhul.
K. Kokk:
Aitäh. Kas kellelgi on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu.
Kaasettekandja sotsiaalkomisjoni aseesimees Merle Kivest:
Komisjon kuulas Mihkel Leesi ettekannet ja tegelikult küsimusi tekitas võib-olla kõige enam see, et summa tõusis siis 30 tuhandelt ligi 60 tuhandeni, mis võib olla ei olnud ka väga hästi selles eelnõus põhjendatud. Komisjon sai ka vastused, et plaanis on päris korralik varu koguda ja tõesti need hinnad olevat siis tõusnud nii palju, et see summa tõesti kaks korda tõusis. Nüüd saime ka vastuse komisjonis olnud küsimusele, et koos käibemaksuga on see summa siiski üle 65 tuhande. See oleks kõik. Toetasime eelnõud.
K. Kokk:
Aitäh, kas kellelgi on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Suur tänu. Kas kellelgi on sõnavõtusoovi? Repliigisoovi? Lõppsõnasoovi? Eelnõule ei ole esitatud muudatusettepanekuid. Panen eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 35 pluss 5 kirjalikult ehk 40 poolthäält.
Vastuhääli ei antud. Oleme otsuse vastu võtnud.
13. Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2021. a määruse nr 131 "Puudega lapse lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse osutajale toetuse andmise kord" muutmine
Ettekandja abilinnapea Mihkel Lees:
Aitüma, hea esimees. Puuetega laste lapsehoiuteenus ja tugiisikuteenus on sotsiaalhoolekande seaduse järgi kohaliku omavalitsuse kohustuslikult osutatav teenus. Meil on mitmeid teenusepakkujaid, kes siis Tartu lastele antud teenuseid pakuvad ja olles läbi rääkinud neist suurematega, on selge, et tänane määr 9 eurot teenustunni kohta kergema abivajadusega laste puhul ja 12,80 eurot teenustunni kohta keerukama abivajadusega laste puhul enam hästi välja ei vea teenuse osutajate vaatest. Teeme siis ettepaneku tõsta makstavat teenustunni hinda 10 eurole madalama vajadusega laste puhul ja 15,5 eurole suurema abivajadusega laste puhul. Mõju linna eelarvele aastas suurusjärgus 92 tuhat eurot. Kokku aastane kuluprognoos teenusel 916 tuhat eurot. Tegemist on kalli sotsiaalteenusega kahtlemata, aga selle hinnatõusuga oleme siis järgmise aasta eelarves ka arvestanud. Loodan, et toetate.
KÜSIMUSED:
K. A. Adson:
Aitäh. Austatud abilinnapea, vaatasin neid numbreid eelkõige tõus 9 eurolt 10-le. Tekib küsimus, kas võttes arvesse inflatsiooni nüüd inimesed mitte ei kaota hoopis raha? Kas see ei olnud mingi asi, mis diskussioonist läbi käis?
M. Lees:
Nagu ma ütlesin, et see tõus 9-lt 10-le on suuremate teenusepakkujatega läbi räägitud, küsitud ka, et kas see on see tõus, mis aitaks hoida töötajaid, aitaks järjekorras olevate laste arvu vähendada ja praeguse seisuga tundus, et aitaks. Eks alati võiks ju rohkem maksta, nagu usutavasti kõikide sotsiaalteenuste puhul. Teie küsimus on selles suhtes väga asjakohane, et ma ei välistaks seda, et me peame tulema selle eelnõu juurde tagasi kas siis esimese või teise lisaeelarve jooksul ja vaatama otsa, et kas ka tegelikult teenusepakkujad nüüd selles inflatsiooni tingimustes saavad tegelikult seal üheeurose tõusuga hakkama või mitte. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas kellelgi on veel ettekandjale küsimusi? Ei ole. Suur tänu.
Kaasettekandja sotsiaalkomisjoni aseesimees Merle Kivest:
Sotsiaalkomisjonis tekkisid täpselt samad küsimused, kas see tõus 9 eurolt 10-le on piisav ja no me pidime uskuma seda, et tõesti meie suurimad teenuse osutajad on Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga suhelnud ja tõesti nendelt ettevõtjatelt saadi see tagasiside, et nad suudavad selle summaga selle teenuse ära osutada. Mis muidugi seniajani ei tundu väga usutav, aga eks siis paistab, kui neil ei õnnestu omale töötajaid leida. Põhimõtteliselt komisjon otsustas eelnõud toetada.
K. Kokk:
Suur tänu. Kas kellelgi on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole, aitäh. Kas kellelgi on sõnavõtusoovi? Repliigisoovi? Kas kellelgi on lõppsõnasoovi? Ei ole. Eelnõule ei ole esitatud ka muudatusettepanekuid. Panen eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 34 pluss 5 kirjalikult ehk kokku 39 poolthäält.
Vastuhääli ei antud. Oleme sellega määruse vastu võtnud.
14. Isikliku abistaja teenuse osutamise kord
Ettekandja abilinnapea Mihkel Lees:
Aitüma, härra esimees. Lugupeetud volikogu liikmed, suuri sisulisi muudatusi tegelikult võrreldes senise korraga see eelnõu küll ei kehtesta. Õiguskantsler juhtis meie tähelepanu sellele, et meie enda kord on võrreldes sotsiaalhoolekande seadusega mõnevõrra liialt kitsendav. Kui sotsiaalhoolekande seadus räägib, et antud teenus on kõigile täisealistele inimestele, kes puude tõttu vajavad iseseisvaks toimetulekuks ja kõigis eluvaldkondades osalemiseks füüsilist kõrvalabi, siis meie määrus veel vana korra järgi kirjeldas teenust inimestele, kellel sügav liikumis- või nägemispuue. Laiendame siis nüüd uues määruses vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse mõttele selle teenuse ära. Aga ega sisuliselt väga palju ei muutu, sellepärast, tegelikult me oleme ikkagi hinnanud inimesi, kellel on abivajadus, on seda abi ka saanud, ka siis, kui tal on mõni muu mure kui sügav liikumis- või nägemispuue. Teine muudatus, kui me juba selle lahti võtsime, selle määruse, mis me sooviksime teha, on see, et kui varasemalt määruses oli sätestatud teenuse hind saajale 3% teenustunni maksumusest, siis nüüd me paneme siia ikkagi konkreetse rahasumma ehk 0,26 eurot, mis siis see 3% ongi, et inimene täpselt ka näeks või teaks, kui palju ta teenustunni eest maksab. Loodan, et toetate. Aitäh.
KÜSIMUSED:
L. Ots:
Palun öelge, miks paragrahvis 4, mis räägib, et isiklik abistaja ei tohi olla... miks on seal kirjas, ei tohi olla isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga? Kui me räägime näiteks Duchenne`i sündroomiga inimestest, kelle viimases elujärgus tuleb neile ööseks magamiseks paigaldada hapnikumask ja hommikul esimese asjana see eemaldada, kas on mõistlik suunata isiklik abistaja kuskile mujale ööbima ja tuua ta sealt tagasi? See on asjatu ajakulu. Küsimus on, et kas me peame selle punkti kindlalt ja jäigalt sisse laskma või me siis eeldame, et ta spekuleerib ja elab seal kohapeal, aga kirjutab kuskile mujale sisse ja kas me sel juhul peame teostama järelevalvet? Ühesõnaga, küsimus on Duchenne`i omad ja väga paljud teised just füüsilise puudega inimesed, kellel on mõistus peas, saavad iseseisvalt elada, aga vajavad seda isiklikku abistajat. Kas või näiteks, kui meil oleks mõni selline üliõpilane või magistrant, et nende hooldajaid või sellist isiklikku abistajat on väga raske leida, ei ole kerge ja igaüks ei jää ka kohale püsima, nad on hinnaline vara. Kas me peame kitsendama tingimusi just selle elamispinna suhtes või me võiksime olla armulised ja lubada neil elada ja siiski olla isiklik abistaja? Aitäh.
M. Lees:
Aitäh. Isiklik abistaja on ikkagi teenus, mida hangime teenusepartnerilt ja seda osutavad teenusepartneri poolt kvalifitseeritud isikud. Kui inimese abivajadus muutub tõepoolest juba nii suureks, et temaga praktiliselt 24/7 toimetama ja ka selliseid väiksemaid meditsiinilisi protseduure läbi viima või see hooldusvajadus on nii suur, siis sellisel juhul pigem me oleme inimesed suunanud ikkagi hooldekodusse. Aitäh.
L. Ots:
Minu teine küsimus, formeerime siis küsimusena, miks sel juhul me suuname ta hooldekodusse, kui üldised sotsiaalsed printsiibid näeksid ette võimalikult toetatud iseseisvat elu ja kui ka inimesed ise tegelikult eelistaksid iseseisvust hooldekodule? Milleks on see kitsendus nüüd selle elamispinnaga ja miks me peame suunama hooldekodusse, kus tegelikult teenuste hinnad, kui ma hinnakirja olen jälginud, läheksid vist kallimaks, kui lubada kellelgi elada samas korteris? Aitäh.
M. Lees:
Aitäh küsimuse eest. Ega me ju tegelikult ikkagi hindamegi inimese abivajadust ja kui vähegi võimalik on, mõistlik on selle inimese enda vaatest või siis selle hoolduskoormuse vaates või siis ka koduse hoolduse maksumuse vaatest, siis pigemini me ikkagi ju soovimegi, nõus, et inimesed kodus elaksid. Aga ühel hetkel paratamatult tekib selline nii-öelda mõistlikkuse printsiip sinna vahele ja ka hinnaprintsiip, et koduhooldus on odavam kuni ikkagi teatud hooldusvajaduseni ja teatud hooldusvajaduse puhul on institutsionaalne hooldus ehk hooldekodu nii odavam, kui ma väidan, et võimaldab tegelikult inimesele ka paremat hooldust seal kohapeal. Aitäh.
K. Kokk:
Aitäh. Kas kellelgi on veel küsimusi ettekandjale? Tundub, et mitte. Aitäh.
Kaasettekandja sotsiaalkomisjoni aseesimees Merle Kivest:
Sotsiaalkomisjon toetas nimetatud eelnõud. Põhimõtteliselt olime me kõik nõus sellega, et see kord tuleb viia sotsiaalhoolekande seadusega vastavusse. Tõesti nende detailideni, mida Loone Ots nüüd küsib, me ei jõudnud, aga ma usun, et hoolekandes ikkagi on võimalik neid paindlikult lahendada. Komisjon toetas ja see on minu poolt kõik.
K. Kokk:
Aitäh, kas kellelgi on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Suur tänu. Kas kellelgi on sõnavõtusoovi? Repliigisoovi? Lõppsõnasoovi? Eelnõule ei ole esitatud ka muudatusettepanekuid. Panen selle eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 30 pluss 5 kirjalikult ehk 35 poolthäält.
Vastuhääli 2. Oleme määruse vastu võtnud.
15. Linnavolikogu komisjonide koosseisude muutmine
Ettekandja linnavolikogu esimees Kaspar Kokk:
Eelnõu kõlab järgmiselt, et muuta Tartu Linnavolikogu 19. novembri 2022. a otsuse nr 5 "Tartu Linnavolikogu alatiste komisjonide moodustamine" punkti 2 ja määrata revisjonikomisjoni suuruseks 12 liiget ja teiste alatiste komisjonide suuruseks kuni 17 liiget. Selgitan siia juurde, et see tuleneb asjaolust, et meil volikogus osade fraktsioonide koosseisude suurused muutusid. Sellest tulenevalt tekkis vajadus komisjonide koosseisude struktuur üle vaadata, et ta vastaks meie kokkulepitud komisjonide moodustamise korrale sisuliselt. Lihtsalt senise loogika järgne arvutuskäik ei andnud muud ausat tulemust kui see, et suurendada komisjonide liikmete arvu kahe võrra. Me arutasime seda mitmel eestseisuse koosolekul ja jõudsime sellise tulemuseni. Kas kellelgi on sellega seoses minule täiendavaid küsimusi?
KÜSIMUSED:
P. Piirimäe:
Ei kosta täpselt, küsimuse sisu on, et miks ta ei leia ennast majanduskomisjoni koosseisust.
K. Kokk:
Aseesimehed ja esimehed on valitus eraldi otsusega, siin otsuses on liikmed. Kui vaatad, siin on viisteist liiget kõikides komisjonides. Kõik peaks korras olema. Kas on veel küsimusi? Kas kellelgi on sõnavõtusoovi? Lõppsõnasoovi? Ei ole esitatud ka muudatusettepanekuid. Ma panen selle eelnõu hääletusele.
HÄÄLETUS: poolt 32 pluss 5 kirjalikku ehk 37 poolthäält.
Vastuhääli ei antud. Oleme otsuse vastu võtnud.
16.-22. Informatsioonid volikogu komisjonide tööst
K. Kokk:
Meil on jäänud päevakorda ülevaated komisjonide tööst. Eestseisus tegi menetlusliku otsuse või ettepaneku, et kuna kirjalikud materjalid on kõikidele välja saadetud, siis neid komisjonide esimehed eraldi siin ette lugema ei hakka. Mul on ettepanek teha selliselt, et ma küsin, kas mõnel volinikul on mõnele konkreetsele komisjoni esimehele küsimusi, siis me saame paluda sellel komisjoni esimehel tulla ette ja nendele küsimustele vastata. Tundub, et ei ole. Siis mul on selline küsimus, et kas mõnel komisjoni esimehel on endal soovi midagi volikogule täiendavalt lisada. Ei ole. Siis me oleme need seitse päevakorrapunkti läbinud.
K. Kokk:
Volikogu menetluses on, kas ma loen ette või loe, mis volikogu menetluses on? Ma loen ette ära kiiresti. Ihaste linnaosas kohanimede muutmine, Ihaste linnaosas nimeta tänavale nime määramine, Tartu linna siseauditi 2023. aasta tegevusplaan, koolilõpetaja stipendium, linnavalitsusele ülesande andmine rongiliikluse edendamiseks Tartu ja Tallinna vahel, tee sulgemise maks, Tartu linna noortevolikogu valimise ja tegutsemise alused, Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 „Huvihariduse toetused“ muutmine, Tartu 2024 väikeprojekti toetus, loa andmine aktsiaseltsiga Colordia sõlmitud äriruumi üürilepingu pikendamiseks, Tartu linna 2023. a eelarve, Era 2 krundi, Põhjakülje, Väike-Tähe, Võru ja Era tänavatega piirneva ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine. Järgmine, 17. istung toimub neljapäeval, 22. detsembril kell 15.00 Tartu Ülikooli raamatukogu saalis. Eestseisuse koosolek on reedel, 16. detsembril kell 11.00 raekojas. Istung on lõppenud. Aitäh.
| Kaspar Kokk, Esimees | |
| Istungi juhataja |
Marys Piller, peaspetsialist Stenografeerija |