|
|
|
TARTU LINNAVOLIKOGU ISTUNGI STENOGRAMM |
|
|
Tartu |
09. juuni 2022. a. nr 11 |
Päevakord:
- Istungi avab linnavolikogu esimees Tõnis Lukas:
Meil on praeguseks linnavolikogu 11. istungile häälestussüsteemi Voli järgi pannud ennast kirja 35 linnavolikogu liiget. Kirjalikust osalemisest ei ole keegi teada andnud. Zoomis osalemisest on teada andnud 13 volikogu liiget. Istungile on kutsutud linnapea Urmas Klaas, abilinnapead Lemmit Kaplinski, Gea Kangilaski, Mihkel Lees, Raimond Tamm, Priit Humal, linnasekretär Jüri Mölder, Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor ning Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Kalev Sepp, Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri õppetooli peaspetsialist Toomas Muru, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru, volikogu keskkonnakomisjoni liige Irja Alakivi. Teile on välja saadetud istungi päevakord. Siin on muutusteks kaks ettepanekut: lisada punktis 16 ettekandjaks Toomas Muru, kes koos Kalev Sepaga teeb siis ühisettekande. Ettekande pikkus jääb ikka kokku samasse mahtu, 15 minutit, ja lisada punktis 15 arupärimisele vastajaks lisaks abilinnapeale Mihkel Leesile ka abilinnapea Lemmit Kaplinski. Arupärimisele on vastatud juba kirjalikult ja siis vastavalt volikogu saalis viibijate kokkuleppele, kas see tuleb ka suusõnaliselt vastamisele või mitte. Praegu ta on nii plaanis.
Päevakorra kinnitamise HÄÄLETUS: poolt 40, vastu ei ole keegi. Seega on päevakord kinnitatud.
Kas kellelgi on soovi anda üle arupärimisi ja eelnõusid? Registreerinud on selleks Jaak Laineste, palun.
J. Laineste:
Austatud volikogu liikmed, linnavalitsuse esindajad. Arupärimine on siis Tartu linnapeale Tartu linna omavalitsuse piiridest. Nimelt pärast viimast haldusreformi ühelt poolt on Tartu linnast saanud üks veider linn, mille keskkoht asub Tähtvere külas Tiksoja rabas, mis on kolmveerand mahus maapiirkond, mitte linnapiirkond, samas 97% elanikest on linnas. See on üks küsimus ja teine küsimus on see, et Tartu linn on kasvanud viimaste aastakümnetega päris märgatavalt eelkõige ruumiliselt, inimesed on välja kolinud, uued inimesed on tulnud, kes on kolinud piiri taha, samas linna piiri on viimati täpsustatud nõukogude ajal 1989. aastal. Pärast seda on see sisuliselt jäänud samaks eri põhjustel. Selle vaheteemaga seoses ongi rida konkreetsemaid küsimusi, et kuidas on plaanis seda probleemi lahendada, kas on käimas aktiivne tegevus, et rääkida läbi naabervaldadega, kas on käimas aktiivne tegevus rääkida läbi riigi tasemel? Teiselt poolt, mida ikkagi inimesed sellest täpsemalt arvavad, et kas tahetakse moodustada linna, mis oleks ka linna kujuga ja linna moodi või siis on olemasolev inflatsioon ka piisavalt hea. Linna üldplaneeringud võiksid ka käia linna kui loogilise ja kompaktse terviku kaupa, mitte nii, nagu on aastakümneid tagasi. Aitäh.
T.Lukas:
Aitäh. Arupärimine on vastu võetud. Palun, Reno Laidre.
R. Laidre:
Head linnavolinikud, hea esimees, ma sooviksin pärida aru iseendalt ja teilt kõigilt, et kas me oleme linnavolikogu esimeest õnnitlenud tema juubelisünnipäeval, mis oli 5. juunil. Kes ei ole, siis võib kõvasti kaasa plaksutada, kes on, võib seda samuti teha. Meie esimehel oli juubelisünnipäev, palju-palju õnne.
T. Lukas:
Lugupeetud volikogu liikmed, mul on teile ettepanek. Kui plaanite kunagi vananeda, siis tehke seda aeglaselt, mitte järsku. Aitäh südamest kõigile. Läheme päevakorra juurde.
1. Aleksandri 8 ja Aleksandri 8a krundi detailplaneeringu kehtestamine
- ettekandja abilinnapea Gea Kangilaski:
Hea volikogu esimees, head volinikud. Aleksandri 8 ja Aleksander 8a krunt oli meil volikogu poolt saadetud avalikustamisele. Avalikustamise käigus ei tulnud sinna ühtegi kommentaari. Seepärast palun volikogul nüüd see detailplaneering kehtestada. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh, kas on küsimusi abilinnapeale? Kui küsimusi ei ole, siis suur tänu.
- kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni aseesimees Jaak Laineste:
Seda planeeringut arutati mitu korda komisjonis. Oli tuliseid vaidlusi. Viimasel ringil said need täna valdavalt vastuse. Siin on huvitavaid järelmeid, mis tulevad kohtuotsusest, kuna see planeering käis 15 aasta jooksul läbi vist isegi kõik kohtuastmed, aga komisjon soovitas selle samuti vastu võtta.
T. Lukas:
Aitäh, kas on kaasettekandjale on küsimusi? Kui ei ole, siis suur tänu, kas on sõnavõtusoove, repliike, lõppsõnu? Ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole esitatud, siis panen lõpphääletusele detailplaneeringu kehtestamise.
HÄÄLETUS: otsuse vastuvõtmise poolt 39, vastu ei ole keegi.
Seega siis detailplaneering kehtestatud.
2. Võru 47A ja sellega piirnevate kruntide detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Kastani tn 64a krundi osas
- ettekandja abilinnapea Gea Kangilaski:
Tegu siis Võru 47A ja sellega piirnevate kruntide detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega seetõttu, et Kastani 64A krundi omanik on meile sellekohase taotluse esitanud. Võru 47A ja piirnevad krundid koosnevad neljast erinevast krundist, mis said detailplaneeringu veebruaris 2000 linnavolikogu otsusega. See lahendas ligikaudu 2,8 hektari suuruse ala Võru-Kastani-Filosoofi tänava vahelisel alal. Kastani tänav 64A krundile määrati tookordse detailplaneeringuga tootmismaa sihtotstarve ja ehitusõigus oli määratud kuni kahekorruselise hoonele absoluutkõrgusega 64 meetrit. Juurdepääs krundile on ette nähtud Kastani tänavalt Kastani 68, 70, 72 ja Kastani tänav 66 krundi vaheliselt alalt. Seetõttu see detailplaneering, mille volikogu tookord kehtestas, määras sinna ka servituudi seadmise vajaduse. Tartu linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Kastani tänav 64A krunt aga osalise korterielamu otstarbega ärihoonete maa-alal ja alal kehtivad ärihoone maa-ala kohta toodud üldtingimused. Ühtlasi saab üldplaneering eesmärgiks Kastani-Filosoofi asumis tootmisfunktsiooni järkjärgulise asendumise avalikkusele suunatud väikeettevõtluse ja teeninduse funktsioonidega. Olemasolevate tootmishoonete ümberehitamisel tuleks tagada arhitektuurne tervik ja väärtustada esialgset algupärast tööstusarhitektuuri. Lisaks on lubatud tootmishoonetega kruntidele ka 20% mahus kortereid rajada. Tartu linn on seisukohal, et Kastani 64A krundi osas planeeringu kehtetuks tunnistamise korral on detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine tagatud. Ühtlasi täidame ka ja liigume siis üldplaneeringuga kehtestatud eesmärgi poole arvestades, et piirkond on muutumises ja tootmisfunktsioon seal tõepoolest järk-järgult ka väheneb. Oluline on see, et tagaksime ikkagi mainitud juurdepääsutee. Kui me nüüd kuulutame osaliselt selle detailplaneeringu selle krundi osas kehtetuks, siis säiliks servituudi seadmise vajadus, sest nimetatud juurdepääs on vajalik erinevate liiklejagruppide teenindamiseks ja eeskätt jalakäijatele, jalgratturitele otsema ja lühema ligipääsu tagamiseks. See kindlasti ei muuda ka seal väljakujunenud olukorda kuidagi halvemaks, pigem atraktiivsemaks ja korrastatumaks. Selline ettepanek, aitäh.
T. Lukas:
Kas on küsimusi ettekandjale? Paistab, et ei ole. Suur tänu.
- kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni aseesimees Jaak Laineste:
Arengu- ja planeerimiskomisjon samuti soovitas konsensuslikult selle heaks kiita ja see on positiivne areng. Tootmispiirkonnad elamurajooni isegi väga ei sobi, nii et igati hea otsus.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on küsimusi? Aitäh, küsimusi ei ole. Kas on sõnavõtte, repliike? Lõppsõnu ka ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole esitatud, siis panen hääletusele selle vastuvõtmise.
HÄÄLETUS: otsuse vastuvõtmise poolt 42, vastu ei ole keegi.
Seega on kehtetuks tunnistatud planeering krundi vastavas osas.
3. Tartu linna 2021. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2021. a ülesannete täitmise aruanne
-ettekandja abilinnapea Gea Kangilaski:
Jagan siis taas kord teiega slaide. Mina annan ülevaate sellest, kuidas meie oma arengukava täitmisega oleme aasta jooksul hakkama saanud. Priit Humal räägib juba täpsemalt finantsnäitajatest. Aga kõigepealt selleks et asetada teid olukorda, kus me oleme, igaks juhuks teile ette ka, millised arengudokumendid linnale raamistiku loovad ja mille põhjal me oma arengustrateegia, arengukava täitmist mõõdame. Kõige olulisem dokument on Tartu linna seisukohalt arengustrateegia visioon Tartu 2030, kõige pikema ajasuunitlusega dokument. Sellele omakorda sekundeerivad Tartu linna arengukava ja selle osana ka Tartu linna eelarvestrateegia, mille me igal aastal kehtestame nelja aasta ulatuses. Lisaks on paljud valdkondlikud arengukavad, mis meile sihte seavad, need on siin toodud, ma ei hakka neid ükshaaval üles nimetama. Muidugi kohaliku omavalitsuse seisukohalt väga oluline ülddokument on meie eelmisel aastal vastuvõetud linna üldplaneering. Teile ka etteulatuvalt teadmiseks, et me oleme nüüd koostamas ka linna uut arengustrateegiat. Arengustrateegia koostamises saate te järgneva aasta jooksul kindlasti kõik kaasa lüüa ja eriti kui me nüüd vaatame natuke lähemalt neid seni siis aastast 2013 linnavolikogu poolt kehtestatud mõõdikute täitmist, siis ma kujutan ette, et nii mõnelgi teil tuleb mõttesse, et võib-olla peaks neid mõõdikuid, mille alusel me linna arengut mõõdame, muutma. Võib-olla on ajas meie fookus teisenenud, tahame kas täpsemaid andmeid või fookustatult mõnele valdkonnale keskenduda. Selle osas siis saamegi järgmise aasta osas selgust ja kindlasti teie osalusel. Aga kõigepealt teie ees üldised rahvastikunäitajad. Siin punasega olen välja toonud need näitajad, mis on meil sihttasemest kaugel, mida me täitnud ei ole. Sinistel ma väga peatuma ei hakkaks ja päris kõiki arve teile ette ka ei loe, kuna me oleme peaaegu kõigis komisjonides neist palju põhjalikumalt juba rääkinud. Toon vaid mõned väga üksikud olulisemad näitajad teie ette. On päris selge, et rahvaarvu sihtnäitu, mida me 2030. aastaks 2013. aastal prognoosisime ja soovisime, me täita ei suuda. Siin all muidugi kajastub ka see, et vahepeal Vabariigi Valitsuse otsusega sai seaduses elanikeregistrisse kantavate andmete osas muudatus tehtud. Need inimesed, kes olid linna täpsusega sisse kirjutatud, meil registrist kustutati. Selle võrra muidugi vähenes võimalus sihtnäite saavutada veelgi ja see on toonud ka kaasa selle, et võrreldes aastaga 2014 on meil ka oluliselt väiksem rahvaarv, mitte vastupidi. Loomulik iive ehk siis sündide arv miinus surmade arv aasta lõikes on meil negatiivne. Sooviksime loomulikult positiivset loomulikku iivet. Rändesaldo nii Eesti-sisene kui välisriikidega on negatiivne, aga juhin teie tähelepanu sellele, et välisriikidest on Tartu rändesaldo positiivne ja sealhulgas peamiselt pöördutakse siis viimase kahe aasta jooksul Tartusse tagasi elama. Aga võrreldes lähivaldadega on meie rändesaldo negatiivne. Tartust kolitakse eeskätt lähiasulatesse. Lühidalt nüüd eraldi valdkondades mis on meie selle aasta võib-olla suurimad saavutused, olulisemad objektid, mille oleme valmis teinud ja seejärel siis ka mõõdikute kaupa nende saavutusnäitajad. Kindlasti kooli ja teadmuslinna ehk siis haridusvaldkonnas hästi oluline on see, et me suutsime tulla toime Covid-tingimustes. Koolid, lasteaiad olid võimalikult avatud ja seda haridusosakond ja kindlasti lapsevanemad ja lapsed väga väärtustavad. Tartu kui õpikeskkond on pidevas arenemises ja linn on osalenud viimastel aastatel eeskätt koostööprojektides, nagu „Õppida saab kõikjal“, kus nii aktiivõpe, õuesõpe kui integreeritud õppekavad on fookuses. Kaasavat haridust rakendatakse nii koolides kui lasteaedades, sealhulgas on Tartu linn kujunenud hariduslike erivajadustega laste kompetentsikeskuseks ja toevajadustega laste tugiteenuste arendamisele pöörame me siin eriliselt tähelepanu. See on kindlasti saavutus. Samuti on oluline võib-olla eelarvestrateegia ja tulevaste finantsnäitajate poolest see, et me lasteaedade, koolide uute eelarvestamise alustega väljatöötamise tegelesime ja seal ka osaliselt sai sellisest alampalgast või ka õpetajate palgast näitajaid lahti seotud, selleks et meil oleksid tegelikele majanduslikele kuludele rohkem vastavad need eelarvestamise alused. Hoolekogude moodustamisega tegelesime terve aasta. Viisime kõigisse hoolekogudesse ka vilistlaste esindajad. Haridusvaldkonna olulisemad näitajad on see, et koolieelsete lasteasutuste kohti on meil küll vähem kui sihtnäitaja. Samas oleme me kenasti saavutanud kohtade täitmise arvu, see näitab seda, et Tartu haridusvõrk on eriti lasteaedade osas päris hästi kohanduv sellele, kui palju meil on lasteaiakohti vaja. Siin kindlasti eralasteaiapidajad aitavad meile oluliselt kaasa. Õpingute jätkajate osakaal peale põhikooli lõpetamist on küll mitte 100% aga siiski küllaldaselt kõrge ja ma tegelikult siin suurt muret ei näe, sest just Covid-i ajal meil siin ärakukkumist ei olnud. Kui teile hakkab siin silma see kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaalu täitmise protsent, siis tõepoolest sihtnäitajat me ei suuda täita, aga Tartu on nüüd selline piirkond, kus me õpetajatena võtame tööle tihti ka neid inimesi, kes alles parasjagu haridust omandavad. Kõik need inimesed on siin siis nüüd tähtajaliste lepingutega haridust omandavad õpetajad. Mis ilmselt vajab tulevikus lähemalt sissevaatamist, on kõrgkoolis õpingute jätkajate osakaal gümnaasiumilõpetajate hulgas. Ühelt poolt saab välja tuua, et väga paljud noored eelistavad sellist ühte või kahte vaheaasta võtmist enne kõrgkooli edasiõppima suundumist. Ehk siis võib-olla me peaksime seda näitajat täiendama tulevikus. Mõtlema näiteks, et kes on kahe või kolme aasta jooksul õppima suundunud, mõõdame seda kuidagi niimoodi, aga jah, ilmselt tulevikus peame rohkem sisse vaatama. Nutika ettevõtluslinna raames saab välja tuua olulise ärimissiooni EXPO 2020 Araabia Ühendemiraatidesse ja sellest tegelikult tõusetunud üleriikliku teadliku tervisetehnoloogia ekspordiprogrammi samas sihis, kus on väga suur Tartu ettevõtete osakaal. sTARTUp ärifestivali toimumine on jätkuvalt Tartule väga oluline aasta sündmus ja selles valdkonnas on meil ka päris olulist edu ette näidata. Ainuüksi eelmise kolme kvartaliga kasvatasid Tartu ja Tartumaa iduettevõtted käivet 84%. Võrreldes eelmise aasta käibenäitajatega on käive oluliselt kasvanud. Oluline on ka tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE tegevuste toomine Tartusse ja digitoetuste edukas ellurakendamine. Kui vaadata siin ettevõtluse tööhõivevaldkonna näitajaid, siis milles me ei ole saavutanud oma sihttaset, on kindlasti sekundaarsektori osakaalu suurenemine, mis sihiks seatud on. Pigem kipub meil ikkagi kasvama tertsiaarsektor ehk teenindusvaldkond ja mitte tugev, ütleme, ekspordipotentsiaaliga tootmisvaldkond. Samas ei saa öelda, et need protsendid oleks nüüd oluliselt suurt tagasikaalu näinud ja see on ka üldine, et ka mujal maailmas samamoodi teenindussektor on kiires arenemises. Tartu keskmine brutotulu on ikka Eesti keskmisest kõrgem. See on kindlasti oluline ja loodame, et nii see ka jääb. Tööviljakus on nüüd vahepealsetel aastatel pidevalt polnud kasvamises, aga just viimasel koroona-aastal vähenenud. Nii et ilmselt siin võib olla tegu ka koroonapandeemia mõjutustega, kuidas täpsemalt, seda nüüd näitavad järgmised aastad. Muudel asjadel ei peatuks, sest siin on juba koroona mõjutused väga suurelt sees. Konverentsiturismi loomulikult meil koroona-aastatel peaaegu et ei olnudki. Inspireeriva elukeskkonnaga linna strateegiliste eesmärkide raames kõige olulisemana saab välja tuua Riia-Vaksali liiklussõlme valmimise ja ka selle kergliiklussilla, mis sellega risti jookseb. Samuti valmis meil Tartu uus üldplaneering digiraamatu formaadis ja selles osas käiakse meie juures väga paljudest teistest omavalitsustest õppimas. Ka järgmisel nädalal võtame taas ühte erinevate kohalike omavalitsuste esindust vastu ja koolitame neid sellel teemal. Valmis Tartu linna energia- ja kliimakava, rekonstrueeriti 8,5 km sõiduteid ja tervelt 27 km kergliiklusteid. Olulisemana Vaksali-Maaülikooli-Waldorfkooli kergliiklustee, mis on ka väga agaralt kasutuses. Kes ise seal käinud, on näinud. Tartu pälvis keskkonnaministeeriumi tunnustuse kui üks kõige keskkonnasõbralikumaid omavalitsusi ja ühtlasi ka Green Destination edulugude hulgas saime maailma linnade arvestuses rattaringluse ja gaasibusside lahenduse eest teise koha.
Kuna see elamispinna suurus elaniku kohta tuleneb rahvaloendusest, siis need on vananenud andmed. Ootame uue rahvaloenduse andmeid, seni sellel ei peatuks. Kindlasti, kui vaadata aga, kui palju me oleme uusi eluruume loonud, siis saame öelda, et inimese kohta see on kasvanud ja ma kahtlustan, et meil on sihttase praeguseks juba täidetud. Jalgsi ja jalgrattaga liiklejate osakaal ei ole meil nende aastate jooksul tõusnud, aga õnneks ei ole see ka vähenenud. Ilmselt nüüd need uuemad andmed, kui me järgmise küsitluse ellu viime, näitavad siin ka kasvu. Seda võib ennustada. Ühistranspordi kasutajate osakaalu osas on sama kommentaar. Kus on nüüd võib-olla murettekitav trend esmapilgul, on isikuvastaste kuritegude kasv, aga siin nüüd PPA küll toonitab, et oluliselt on kasvanud pigem inimeste märkamine, teatamissoov kuritegudest ehk tegelikkuses ei pruugi see tähendada mitte seda, et meil kuritegevus on kasvanud, vaid seda, et me oleme palju hoolivamad ja märkavamad. Kui nüüd hooliva linna tulemusteni jõuda, siis selles valdkonnas ongi meil kõige olulisem märksõna Tüve tänava üürimajad, mis valmisid meie vähekindlustatud leibkondade jaoks ja kuhu nüüd on ka päris palju elanikke juba sisse kolida saanud. Valmis ka Raatuse uus tervisekeskus. Edulugu on kindlasti Tartu jaoks vaktsineerimiskeskuse avamine ja siis visioonidokument Easõbralik Tartu 2030 ja ka Tartu linna heaolu profiil oma kodanike toimetuleku mõõtmiseks.
T. Lukas:
Linnavalitsusesisese koostöö huvides ma soovitan nüüd jätta natukene ka järgmisele abilinnapeale, sest talle on jäänud praeguse seisuga kolm minutit.
G. Kangilaski:
Loova linna raames võib-olla kõige olulisem on Annemõisa jalgpallihalli valmimine ja südalinna kultuurikeskusele rohelise tee saamine riigikogu poolt. Palju olulisi tunnustusi ka rahvusvaheliselt taas kord. Kultuurinäitajate osas ma ei tooks siin midagi väga välja, sellepärast et kõik need näitajad, mis on punases, on punases seetõttu, et olid koroona-aastad ja seetõttu võingi öelda aitäh.
- ettekandja abilinnapea Priit Humal:
Ma siis räägin natuke numbritest nii palju, kui mulle aega jäi. Me majandusaasta aruande teeme konsolideerimisgrupi kohta tervikuna. Meie Tartu linna konsolideerimisgruppi kuuluvad koolid, kes annavad kõige suurema osa meie töötajatest, aga siis on meie valitseva mõju all olevad üksused ja sidusüksused. Keskmine töötajate arv on aasta-aastalt veidikene kasvanud. Bilansimaht on jäänud võrdlemisi sarnasesse piiridesse. Need hambad, mis siin on, näitavad lihtsalt konsolideeritud ja konsolideerimata bilanssi. Põhimõtteliselt on nii konsolideeritud kui konsolideerimata tegevustulem positiivne ja on kasvanud 2021. aastal võrreldes eelmise aastaga. Millest need muutused on tingitud, on siit ka näha. Maksutulud on tõusnud. Teised tulud ka kokkuvõttes natuke rohkem, kui on kulud tõusnud ja seega aruandeperioodi tulem on suurem, kui oli varem. Kokku konsolideerimisgrupi kohta me võtame ka laenukohustused, mida meil oli 2021. aasta lõpuks 98 miljonit, mis moodustasid 49% põhitegevuse tuludest, mida me peame kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse järgi järgima. Aga olulisem kui see laenukohustuste brutoväärtus, on netovõlakoormus, mis tähendab siis seda, et kokku võlasummast on lahutatud aastalõpu likviidsed vahendid, mille kujunemist ma lisaeelarve tutvustamise käigus siin volikogus seletasin ja pikemalt ei peatuks. Tulemus on siis selline, et meil 34% põhitegevuse tuludest moodustab meie netovõlakoormus ja see on see, mida me kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse järgi peamegi linnas järgima. Need puudutasid nüüd majandusaasta aruannet, samal ajal me tegelikult räägime ka eelarve täitmise aruandest. See on natukene teistsugustel alustel arvutatud, nii et kui kellelgi tekib küsimus, miks siin on mõned numbrid natuke teistmoodi kujutatud kui aruandes, siis ma võin seda eraldi seletada, aga ma kohe ei hakkaks peatuma sellel. Siin te näete põhitegevuse tulude erinevust võrreldes eelarvega ja kulude erinevust. See on üsna selles mõttes tüüpiline, et kulud on alati meil väiksemad, kui on eelarve piir seatud. Natuke suuremad olid muutused sellega seoses, et koroonaga olid viivitused suuremad kui tavaliselt ja sellega seoses olid ka investeerimistegevuse kulud rohkem alatäitmises, kui on varasematel aastatel olnud, aga suures piiris on need näitajad sarnased, kui on varasematel aastatel olnud. Tegevusvaldkonniti on, nagu tavaliselt, need kõige suuremad kulud meil seotud haridusvaldkonnaga. Üldine proportsioon ei oluliselt muutunud ja sisu lõikes on meil tegemist siis tööjõukuludega, mis on valdavalt õpetajate palgakulud. Investeerimistegevuse kulud jagunevad majanduse ja hariduse vahel, kõige suuremad valdkonnad alati ja nii on ka sel aastal see olnud. Linna valitseva mõju all olevate üksuste bilansimaht on jäänud samaks või vähemalt kasvanud ja reservfondi kasutamine siis oli eelmisel aastal 1,7 miljonit reservfondis. Selle kasutus jagunes ka selliste valdkondade vahel. Minu poolt kõik.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on küsimusi ettekandjatele?
KÜSIMUSED:
K. Leetmaa:
Ise valite, kummale see küsimus on. Kas on kavas ka neid sihtnäitajaid kunagi muuta? Maailm muutub ja see, kuidas me konverentsi peame, muutub ja ei lähe see linna elanikkond tõusuteele, et äkki mõni asi ongi teistmoodi. Mis rütmiga seda muudame? Teine küsimus on ka pärast.
P.Humal:
Jah, seda arengukava puutuvaid sihtnäitajaid me muudame tegelikult iga kord, kui me uue arengukava teeme ja see tuleb järgmisel volikogul, mis toimub juuni lõpus, ja eelarvestrateegia on samuti pikemaks perioodiks meil ette kavandatud ja need muutused, mis me sinna kavandame, siis tutvustaksin järgmine kord.
G.Kangilaski:
Ma lihtsalt täpsustan, et mitte neid sihtnäitajaid või mõõdetavaid mõõdikuid me ei muuda arengukavaga, vaid arengustrateegiaga. Arengustrateegia tuleb pikemaajalisem ja tuleb meil täiesti uus. Aga arengukavaga me täpsustame üksikuid eesmärke, mis on vahepealsel ajal muutunud.
K. Leetmaa:
Teine küsimus on detailsem. Kas selles numbris, mis sisaldab pärast gümnaasiumi lõpetamist kõrgkooli astumist, mis on drastiliselt langenud, kas see sisaldab ainult eri Eesti hariduse infosüsteemi andmeid ja kas seal sees on need lapsed ka, kes välismaal õpivad?
G. Kangilaski:
Just nimelt. Sinna peabki sisse vaatama, et seal ei ole ilmselt sugugi neid, kes on välismaale siirdunud, seal ei ole selles mõttes täpset ülevaadet, kes on aasta vahele jätnud ja ülejärgmisel aastal alustavad. Peame seda mõõdikut täpsustama kindlasti tulevikus.
T. Lukas:
Kas on veel küsimusi? Mul üks on. Kui vaadata neid rahvastikunäitajaid, et ega need järgmise planeeritava strateegia puhulka ju pigem jäävad eesmärkidest maha, et mis see retsept on, et me oma linna territooriumil elavate inimeste, maksumaksjate arvu saaksime tõsta, kas see on elamuehituse tihendamine? See on liidetud valdade territooriumi elamuehituseks aktiivsemalt kasutusse võtmine või see on lisaks Piirissaarele näiteks Aegna saare ühendamine Tartu linnaga?
G. Kangilaski:
Piltlikult öeldes võib öelda, et nad kõik kindlasti. Elamuehituse osas, meil on ka üldplaneeringuliselt seatud ju eesmärk juba, et me tahame elamuehituse osas tihendada linna ja uued elamualad on meil ka pidevalt fookuses ja arendustega tegelema. Aga loomulikult, Suur-Tartu idee ei ole midagi, mida me päriselt oleks kõrvale heitnud. Selles osas me peame tegema väga palju koostööd riigi tasemel kui ka lähivaldadega.
T. Lukas:
Aitäh, kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis mul üks on. Tartu Kutsehariduskeskuse õpilaste arvu tõstmise osas on planeeritud õigusega, kuna tegemist on Eesti parima kolledžiga, siis on õigusega arvestatud, et tõuseb mujalt pärit õppurite hulk. Kas see tähendab, et meie oma siseselt oleme siis otsustanud, et Tartu on nii akadeemiline linn, et Tartust sinna õpilaskontingenti, täiendavat publikut ei tule, kuigi me suurenemise oleme ette näinud, ja et muud maakonnad peaksid pühenduma rohkem kutseharidusele kui gümnaasiumi muudele haridustele?
G. Kangilaski:
Ei, me seda ei näe, lihtsalt Tartust õppureid on seal juba väga palju ja Tartu õppurite arv on kasvamises. Aga õnneks on kutsehariduskeskus Voco selline väga hea kool, mis tõmbab üha rohkem ka teisi meie juurde õppima, nii et lihtsalt mujalt kohalikest omavalitsustest tulnute osakaal on kasvanud kiiremini.
- kaasettekandja revisjonikomisjoni esimees Silver Kuusik:
Aitäh. Hea volikogu esimees, austatud linnavalitsuse liikmed, volikogu liikmed, head külalised, loen ette linnavolikogu revisjonikomisjoni kaasaruande Tartu linna 2021. aasta majandusaasta aruande juurde. Revisjonikomisjon kuulas 5. mail 2022 toimunud koosolekul KPMG Baltics osaühingu esindaja Siim Külasepa ettekannet Tartu linna 2021. aasta majandusaasta aruande auditeerimise kohta ja Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lusti ülevaadet reservfondi kasutamise kohta. 26. mail 2022 tegid 2021. aasta majandusaasta aruande ning linna arengukava täitmise kohta ülevaate abilinnapead Gea Kangilaski ja Priit Humal. Revisjonikomisjon on eraldi arutanud ettepanekut tutvustada siseaudiitori tegevuskava revisjonikomisjonis ja esitanud selle kohta ettepaneku linnavalitsusele. Kindlasti saab kahtluse alla seada arengukavas esinenud mõningad sihtnäidud, aga nende korrigeerimisega hakkame siis üheskoos tegelema. Tartu linna 2021. aasta tegevust mõjutas kindlasti ja kahtlemata koroonapandeemia, nii nagu ka abilinnapead viitasid ja selle taustal kõrgenenud ehitushinnad. Ometi lõpetati linnale mitmed olulised strateegilised objektid, muuhulgas Vaksali sild, rekonstrueeriti suures mahus tänavaid, 8,5 kilomeetrit autoteid ja 27 kilomeetrit kergliiklusteid. Edukalt jätkus Tüve tänava munitsipaalmajade ning Annemõisa jalgpallihalli ehitus. Valmis Tartu linna üldplaneering. Negatiivse poole pealt peab ütlema, et linnaelanike arv jätkab langust. Aruandeperioodi alguses oli Tartus 95 910 ja perioodi lõpus 94 663 elanikku. KPMG Baltics Osaühing hindas auditis muuhulgas eelarve koostamise ja täitmise protsessi, tegevusaruannet, sisekontrolli tegevust ja muud. Audiitorid ei tuvastanud ühtegi olulist puudust. Komisjon nõustub audiitorbüroo hinnanguga. Lahkarvamusi, mis oleks oluliselt konsolideeritud raamatupidamise, aastaaruande või vandeaudiitori aruande seisukohalt, ei esinenud. Aitäh.
T. Lukas:
Suur tänu, kas on küsimusi kaasettekandjale? Paistab, et ei ole. Suur tänu. Muudatusettepanekuid ka ei ole.
HÄÄLETUS: otsuse vastuvõtmise poolt 41, vastu ei olnud keegi.
4. Informatsioon revisjonikomisjoni tööst perioodil detsember 2021- mai 2022
-ettekandja revisjonikomisjoni esimees Silver Kuusik:
Aitäh taas kord. Annan ülevaate nimetatud perioodil revisjonikomisjoni tegevusest. Revisjonikomisjon moodustati pärast kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 19. novembril 2021. Komisjonis on 12 liiget ning esindatud on kõik volikogu fraktsioonid ja Keskerakonna saadikurühma saadikud. Seejuures tuleb öelda, et revisjonikomisjoni volikogu väliseid liikmeid ei kuulu. Komisjoni esimees on Silver Kuusik ja aseesimees Helmer Jõgi. Komisjoni liikmed Ene Ergma, Reno Laidre, Senta-Ellinor Michelson, Tamara Kristoforova, Toomas Jürgenstein, Kaspar Kokk, Kristina Kallas, Anneli Kannus, Laane Ots ja Artjom Suvorov. 20. jaanuaril 2022 valiti Toomas Jürgensteini asemele tema volikogu liikme volituste peatumise tõttu komisjoni liikmeks Eveliis Padar. Eveliis Padari volikogu liikme volitused lõppesid, kui 13. mail 2022. aastal taastusid Toomas Jürgenstein volitused ning 19. mail 2022 valiti ta taas volikogu revisjonikomisjoni liikmeks. Komisjon töötas 6. jaanuaril 2022. aastal kinnitatud I poolaasta tööplaani alusel. Komisjon pidas 2021. aastal ühe koosoleku ja 2022. aastal kuus koosolekut. Koosolekutel on arutlenud järgmisi teemasid: kõigepealt komisjoni töökorraldus, siis sisekontrolli osakonna tegevus, Salme tn 1a koolihoone linnale omandamine ja remondi kavandamine. Panime paika I poolaasta tööplaani. Saime ülevaate Tartu linna teehooldushangetest perioodil 2021 kuni 2027. Teehoolduslepingud oleme üle vaadanud. Ettepaneku sisekontrolli osakonna töö tõhustamiseks oleme teinud. Ülevaated oleme saanud Tartu linna haridusasutuste remondikavast, koolides pakutavast tervishoiuteenusest, Tartu linna ja kõrgkoolide toetustest ning koostööst Tartu linnaga. Oleme üle vaadanud sisekontrolli osakonna tegevusplaani 2022. aastal. Oleme saanud ülevaate ASi Tartu Turg majandus- ja haldustegevusest. Oleme käsitlenud Tartu-Riia rongiliikluse tööplaani. Oleme saanud ülevaate eelmises päevakorrapunktis olnud 2021. aasta majandusaasta auditist. Oleme saanud ülevaate reservfondi rahade kasutamisest. Oleme paika pannud komisjoni II poolaasta tööplaani. Oleme saanud ülevaate pagulaskriisiga seotud kuludest. Oleme saanud ülevaate linna 2021. aasta majandusaasta aruandest ja Tartu linna arengukava 2021 ülesannete täitmise aruandest ja viimase päevakorrapunktina siis seesama revisjonikomisjoni kaasaruanne Tartu linna 2021. aasta majandusaasta aruande juurde. 16. detsembril 2021 läbisid kõik revisjonikomisjoni liikmed korruptsiooniennetuse koolituse. Komisjoni liikmete osavõtt koosolekutest on üldjuhul olnud väga hea. Isamaa esindajal on väikene miinus, seitsmest istungist kolmel on osa võetud, aga muus osas on eeskujulik käitumine olnud. Rohkemat ei oska lisada, olen valmis küsimusteks.
T. Lukas:
Aitäh, kas on küsimusi revisjonikomisjoni esimehele? Mul üks on. Kas mul on õigus, kui ma väidan, et revisjonikomisjon üks Tartu linnavolikogu aktiivsemaid komisjone?
Vastus saalist: jaa, Silver Kuusik on tubli olnud.
Aitäh vastuse eest. Siin muud ei olegi, kui et kuulame ära selle ettekande ja otsuseid ei langeta, kuna see oligi informeerimiseks mõeldud.
5. Tartu linna 2022. a I lisaeelarve II lugemine
-ettekandja abilinnapea Priit Humal:
Lisaeelarve teiseks lugemiseks laekus meile kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on linnavalitsuse poolt tõsta ümber laste päevakeskuse raha 70 tuhat eurot sotsiaal- ja tervishoiuosakonna eelarvest kultuuriosakonna eelarvesse. Teine ettepanek on Pille Tsopp-Paganalt Tartu Luterliku Peetri kooli erivajadustega laste õpetamiseks vajaliku uue hoone toetamiseks 21 tuhande euro võrra reservfondi vähendamise arvelt. Esimest ettepanekut, mis on linnavalitsuse enda oma, linnavalitsus loomulikult toetas, aga teise ettepanekuga, me tegelikult sisuliselt toetame seda ettepanekut selles mõttes, et me tegelikult tahame anda 25 tuhat sellesama otstarbe jaoks siis, kui see Luterlik Peetri Kool saab selle hoonele ehitusloa. Hetkel seda ehitusluba ei ole ja selle tõttu me arvasime, et on praegu ennatlik lisaeelarvesse panna seda raha, aga kui nad ehitusload kõige suurema tõenäosusega lähiajal saavad, siis me selle reservfondist linnavalituse otsusega ka eraldame. Nii et sisuliselt me tegelikult seda toetame ja täname selle ettepaneku eest. Kuna me teeme selle ühe muudatuse linna eelarvest, siis uus eelarve maht on 238 miljonit eurot. Aitäh.
KÜSIMUSED:
K. Tõnnisson:
Aitäh. Tahtsin täpsustada seda olukorda, mis on tekkinud Tartu Linnamuuseumi ümber seoses sellega, et püsiekspositsiooni ja maja remondiks ei ole leitud raha, eriti arvestades, et Tartu on kultuuripealinn. Minu küsimus on, et millal peaks praegu siis see remont ja püsiekspositsioon valmis saama, rahastatud saama? Ma ei tea, kas retooriline küsimus, aga kui ei tule uut linnamuuseumit ja loodetavasti ei tule uut SÜKUt siin, nagu plaate, siis mis siis tuleb? Aitäh.
P. Humal:
Lisaeelarve kontekstis muidugi ei toimu see igal juhul selle aasta sees, aga kui selle tänase praeguse päevakorrapunkti väliselt vastan, siis SÜKU ikka tõenäoliselt tuleb, see on meil eelarvestrateegias kavas, aga linnamuuseumi täpne ajakava ei ole praegu kinnitatud, see on eelarvestrateegia küsimus, millisesse aastasse ta mahub. Sel aastal kahjuks me ei saa sellega edasi minna, sest ehitushinnad on nii palju kallimaks läinud. Aga konkreetset kuupäeva, millal me saame, seda ei saa praegu otsustada ja see lõpuks on volikogu otsus tegelikult eelarvestrateegia menetlemise raames, mitte linnavalitsus üksinda.
- kaasettekandja rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp:
Aitäh. Hea volikogu esimees, head kolleegid, külalised, noorus on kingitus, vanadus on saavutus. Nautige kingitust. Rahanduskomisjon arutas tehtud ettepanekuid, kahte ettepanekut. Linnavalitsusele oli meil küsimus, kas seal ümbertõstmisega teenuse kvaliteet võiks paraneda. Hiljem komisjoniga liitunud Mihkel Lees kinnitas, et teenuse kvaliteet paraneb. Teine ettepanek oli Pille Tsopp-Paganalt. Sisuliselt linnavalitsus toetas, mitte vormiliselt, sest ei olnud selge, kas sellel aastal load saadakse. Otsustati, et toetatakse seda reservfondist, kui vajalik. Koos nende parandustega rahanduskomisjoni otsustas seda eelnõu, teist lisaeelarvet toetada. Aitäh.
KÜSIMUSED:
T. Lukas:
Aitäh. Kas on küsimusi? Ma lihtsalt ühe täpsustava küsimuse, et see tähendab põhimõtteliselt seda, et kui me praegu teise muudatusettepaneku sisse hääletamine, siis see oleks vähem, kui linnavalitsus reservist planeerib anda Luterlikule Peetri Koolile? Linnavalitsus planeerib anda rohkem. Nii et selles mõttes saaks linnavalitsus, kui praegu volikogu heaks kiidab selle teise muudatusettepaneku, juurde panna vajaliku määra?
T. Kapp:
Ei. Kokkulepe oli selline, et siis, kui nende asjadega, dokumentidega saadakse vajalikule maale, siis tegelikult eraldatakse.
T. Lukas:
Just. Aga see, mis eraldatakse, on rohkem, kui küsitud praegu siin.
T.Kapp:
Komisjon seda ei arutanud. Seda me täna ei tea.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on sõnavõtusoove, repliike? Ei ole. Ei ole ka lõppsõnu. Siis läheme hääletuse juurde. Kui soovitakse hääletada? Linnavalitsuse ettepanek on esimene, volikogu liikme Pille Tsopp-Pagana ettepanek on teine. Esimese ettepaneku on rahanduskomisjon heaks kiitnud. Kas nõutakse selle hääletamist? Ei nõuta, aitäh. Teine, kas ettepaneku tegija soovib hääletamist? Ei soovi. Siis muudatusettepanekutega on asi selge ja läheme lõpphääletuse juurde.
HÄÄLETUS: määruse vastuvõtmise poolt 34, vastu 8.
Seega on selle aasta esimene lisaeelarve heaks kiidetud.
6. Loa andmine Ehitaja tn 55, Tartu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandiosa võõrandamiseks
-ettekandja abilinnapea Priit Humal:
Austatud linnavolinikud, linn saab aeg-ajalt pärandvara. Antud juhul on tegemist kaasomandiga, mille kasutust linnal endal ei ole. Meil on kõige otstarbekam see kaasomanikule võõrandada. Me oleme teinud hindamisakti, mille alusel selle vara väärtus on 52 tuhat eurot ja meie arvates on see päris hea hind. Meil ei ole otstarbekas seda panna kuhugi konkursile või oksjonile ja tõenäoliselt me saame umbes sama hinna suuremate kulutustega ja pärast sellel kaasomanikul on eelisostuõigus, nii et ta saab selle ära osta. Meie arvates on mõistlik see kaasomand talle selle meie hindamisaktis toodud hinna alusel võõrandada.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on küsimusi? Aitäh, küsimusi ei ole.
- kaasettekandja rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp:
Hea esimees, head kolleegid, külalised. Põhjendan eelmise punkti täpsustuse, et linnavalitsus on kavandanud 5 tuhat eurot rohkem anda seda toetust. Küll aga kui hange peaks tulema erinev, näiteks 25 300, siis ei saa ka see probleemiks. Käesolevat päevakorrapunkti me väga pikalt ei arutanud. Linnavalitsuse ettepanek tundus väga mõistlik. Otsustasime konsensuslikult toetada. Aitäh.
T. Lukas:
Suur tänu. Küsimusi paistab, et ei ole. Kas on sõnavõtusoove? Repliike? Lõppsõnu ka ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole, siis panen hääletusele selle võõrandamise.
HÄÄLETUS: otsuse vastuvõtmise poolt 43 volikogu liiget, vastu ei olnud keegi.
Seega on võõrandamise otsus vastu võetud.
7. Loa andmine Tartu Lasteaia Tähtvere rekonstrueerimise projektis osalemiseks
- ettekandja abilinnapea Priit Humal:
Haridusasutuste renoveerimine on loomulikult Tartu linna prioriteet ja meil on selleks eelarvestrateegia juures lisana toodud ka järjekord objektidest, millal ja mida me tahaksime teha. Aga tavapraktika on olnud see, et kui meil on võimalik mõne objekti jaoks saada toetust, siis me neid objekte oleme teinud eelisjärjekorras, see tähendab, et me nihutame neid ettepoole ja mõni teine objekt selle tõttu nihkub tahapoole. Lihtsalt me saame välisvahendite kaasamise kaudu natuke kiiremini projektid summaarselt korda tehtud ja nii on ka praegu. CO2 vähendamise meetmest on meil võimalik taotleda siis 850 tuhat maksimumsumma lasteaia rekonstrueerimiseks ja nende näitajate alusel, mida selles meetmes hinnatakse, on meil kõige paremate võimalustega võita seda Tähtvere lasteaiaga. See on meie kava, et me proovime sealt taotlusmeetmest selle raha saada ja siis puuduolev summa, mis paraku on aasta-aastalt järjest suurenenud, on siis 5 miljonit umbes. Me täpselt seda summat ei tea, aga suurusjärk on selline, mis tuleb siis linna omal leida selleks, et see hoone korda teha. Aga see 850 tuhat, mida me sealt saame, on ikkagi arvestatav raha ja sellepärast me arvame, et on mõistlik see taotlus teha ja sealt raha küsida.
T. Lukas:
Aitäh, kas on küsimusi? Küsimusi ei paista olevat. Suur tänu.
- kaasettekandja rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp:
Aitäh. Head kolleegid, külalised, rahanduskomisjon arutas ja otsustas toetada.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on kaasettekandjale küsimusi?
KÜSIMUSED:
H. Pikhof:
Minu küsimus puudutab seda, et mis on see eripära, mille pärast just see lasteaed sobib nendele tingimustele, et seda lisaraha siis välisvahenditest saab? Aitäh.
T. Kapp:
See oli see eripära, et sel lasteaial on võimalik toetust saada.
H. Pikhof:
See ei ole küll küsimusele vastus.
T. Kapp:
Vastus on vastus.
P. Humal:
Energiakasutus ühe pindala ruutmeetri ühiku kohta ja energia summaarne kasutus terves hoones on kaks peamist näitajat, mida selles meetmes hinnatakse, ja nende meetmete alusel on just see lasteaed kõige suuremate näitajatega ja selle tõttu ta saab ka sealt kõige suurema tõenäosusega toetust.
T. Lukas:
Aitäh. Kas on veel küsimusi? Ei paista olevat. Aitäh ettekande eest. Sõnavõtte, repliike, lõppsõnu ei ole. Seega, kuna muudatusettepanekud ka ei ole, panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETUS: otsuse vastuvõtmise poolt 45, vastu ei ole keegi. Seega on otsus langetatud.
8. Loa andmine Ilmatsalu Põhikooli õpilaste veoteenuse riigihanke korraldamiseks
- ettekandja abilinnapea Raimond Tamm:
Lugupeetud volikogu liikmed, tere päevast kõigile. Ilmatsalus asuvad kool ja lasteaed teenindavad meil Tartu linna hajaasustatud piirkonda, kellel ei ole sellist luksust nagu linnas, et võid võtta linnaliinibussi ja sõita endale sobival ajal kooli juurde. Sellepärast ka on juba mitmendat korda on volikogu ees selline eelnõu, mis tähendab põhimõtteliselt koolibussiteenuse hankimist. Kokku on niimoodi, et kes seda teenust vajavad, kes käivad Ilmatsalu koolis ja lasteaias, neid on 136 last ja nendest kaks kolmandikku on Märja suunalt ja üks kolmandik siis Varbuse suunalt. Need koolibussid toovad igal hommikul lapsed kella 8.35-ks ilusasti kohale, et saaks haridusteed alustada, ja viivad peale tunde ka kenasti koju tagasi või, kellel on huvi, ka linna trenni minna või huvikoolidesse, need saavad siis ka kenasti sellega bussiga linna tulla. Sellel õppeaastal maksime selle teenuse eest 60 900 eurot. Õppeaasta pikkus meil siis teatavasti 175 päeva. Me näeme seoses erinevate sisendhindade kasvuga, et järgneva õppeaasta puhul on see kulu ligikaudu 88 tuhat eurot täiesti objektiivsetel põhjustel. Palume volikogu luba, et selline hange korraldada. Aitäh.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Suur tänu.
- kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Verni Loodmaa:
Aitäh. esimees Tõnis Lukas. Head volikogu liikmed, majanduskomisjon arutas kõneks olevat päevakorrapunkti oma viimasel koosolekul ja arusaam oli ühine, et kui lapsed tahavad kooli minna, siis nad peavad ka kooli saama. Olge head, toetame seda otsuse eelnõu siin. Aitäh.
T.Lukas:
Aitäh, kas on küsimusi? Küsimusi ei paista olevat. Suur tänu. Sõnavõtte, repliike ka ei ole. Lõppsõnu, muudatusettepanekuid ei ole ka esitatud ja vastuvõtmiseks nõuab eelnõu 25 poolthäält.
HÄÄLETUS: otsuse vastuvõtmise poolt 40 volikogu liiget, vastu ei ole keegi.
Otsus on vastu võetud.
9. Loa andmine Kristikum OÜga äriruumi üürilepingu sõlmimiseks
-ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski:
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed. Tõesti, me soovime sõlmida, mitte lõpetada üürilepingut tähtajaga viis aastat, mis on ka põhjus, miks me teie poole loa saamiseks pöördume, Kompani 1c ligi 255 ruutmeetrit. Seal tegutses varem lastehoid Harmoonia, 45 kohaga. Meist sõltumatutel põhjustel lõpetavad nad oma tegevuse. Kesklinna piirkonnas on hoiukohtasid väga vaja ja seetõttu on meie ettepanek sõlmida üürileping, võtta need ruumid üle, jätkata ise munitsipaalhoiuna seal teenuse pakkumist niimoodi, et laste ja lastevanemate jaoks ei katkeks see teenus. Muu info on teil kenasti eelnõus olemas. Üürisumma teeb midagi kummalist, alguses natuke kõrgem ja siis läheb odavamaks. Selle põhjus on see, et ruumides on siiski teatud remonditöid vaja teha. Linnavarade osakond on need üle vaadanud. Ruumide omanik teeb need tööd ja me siis maksame kõrgema üüriga need esimesel kahel aastal kinni. See baasüür on tegelikult 2100 eurot kuus. Nagu siin enne öeldi, kui lapsed soovivad kooli, siis nad peavad kooli saama. Ma tahaks julgustada, et kui nad soovivad lastehoidu, siis nad peavad ka sinna saama. Nii et palun teie luba selleks. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh. Kas on küsimusi? Ei paista olevat.
- kaasettekandja hariduskomisjoni esimees Lembit Kalev:
Aitäh. Hea esimees, head volinikud, kutsutud külalised, täpselt nädal tagasi hariduskomisjon kogunes ühel või teisel moel, kõik 15 olid koosoleku töös osalised. Kuulati samuti Lemmit Kaplinski ettepanekut. Ega siin sisuliselt midagi lisada ei ole. 45 lastehoiukohta säilib, nüüd küll teises vormis, munitsipaalvormis. Kõik komisjoni liikmed toetasid. Aitäh.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on küsimusi? Küsimusi ei paista olevat. Kas on sõnavõtusoovi? Repliike? Lõppsõnu ei ole, muudatusettepanekuid ka ei ole. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja 25 poolthäält.
HÄÄLETUS: otsuse vastuvõtmise poolt 46, vastu ei ole keegi.
Seega on otsus langetatud.
10. Kommunaalkulude tõusu toetus huviharidust ja huvitegevust pakkuvatele ühingutele ja kultuuriühingutele 2022. aastaks
- ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski:
Aitäh, lugupeetud esimees. Head volikogu liikmed, mõned asjad ikkagi lähevad kallimaks ja, nagu te teate, energia on üks nendest. Meie oma lisaeelarvest ligi 33% oli suunatud energia hinnatõusu kompenseerimiseks linna asutustele. Oleme näinud ette ka meie headele partneritele kultuurivaldkonnas ja huvihariduse valdkonnas lisaeelarves mõlemale siis 45 tuhat eurot ehk ka neile kompenseerida, kuni nad leiavad endale täiendavad vahendit või saavad oma tööd ümber korraldada. Toetus on kavandatud võimalikult administratiivselt lihtsaks. Me palume esitada siis asutustel arved või kuludokumendid perioodi detsember 2020 kuni jaanuar 2021 ja detsember 2021 kuni jaanuar 2022. Kui nende kahe perioodi võrdluses on kas elektri või kütte hind tõusnud vähemasti 20%, siis me ka kompenseerime selle. Loomulikult me ei saa kõigile kõike kompenseerida. Me kompenseerime maksimaalselt esitatud perioodi jooksul kallinemise kahekordselt, sest tegelikult hakkas kallinemine peale varem ja samuti kevadperiood jääb nendest arvete esitamise perioodist välja. Me jagame selle toetussumma võrdselt kõigi taotluse esitajatega. Mingit aruandlust me taotlejatelt ei oota. Kuludokumendid on objektiivne tõendus selle kohta, et need kulud on kallimaks läinud. Kes saavad taotleda, see on väga oluline, ka komisjonis tekkis küsimusi. Taotleda saavad esmalt need juriidilised isikud, kes on saanud Tartu linnalt varemalt kas siis kultuuriprojektide, noorsootöö, huviharidusprojektide toetust ja kes rendivad püsivalt ruume. Ma rõhutan siinkohas väga, et siis need, kes näiteks tunnipõhiselt kooli saali rendivad, isegi kui nad teevad seda regulaarselt iga nädal või üle nädala, need jäävad siit määrusest välja. Neil peab endal olema vähemasti aastane rendileping üürileandjaga ja seal rendilepingus selle alusel esitatud arvetes on ka näha elektri rida ja kütte rida. Neid ühinguid, kes võiksid seda toetust saada, me ei tea, kui palju neil kallinemised on olnud, mis lepingut neil on, näiteks elektrilepingud, aga me oleme hinnanud, et kultuurivaldkonnas on kuni 20, huvihariduse valdkonnas maksimaalselt 140. Kõik arvatavasti nendest ei oma aastaseid rendilepinguid. Seega me ei saa täielikult kompenseerida hinnatõusu, aga me saame anda sellise toetuse, mis võimaldab neil oma tegevusi loodetavasti jätkata, sest meie partnerid on meile väga olulised Tartus. Nii et palun teie toetust sellele määrusele.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on küsimusi?
KÜSIMUSED:
S. Kuusik:
Aitäh. Küsin seda, et eks need asjad ikka omavahel kipuvad seotud olema ja sellesama ukrainlaste vastuvõtu alguses tahtsin küsida, kui palju on prognoositud nendes samades huviringides ja nende kulude kasvus selle sektoriga seotud kulude kasvu? Aitäh.
L. Kaplinski:
Kas ma sain küsimusest õigesti aru, et kui palju oleme me prognoosinud kultuuri- ja huvihariduse valdkonna üldistes kuludes kasvu Ukraina sõjapõgenikele pakutavate teenuste tõttu?
S. Kuusik:
Jah.
L. Kaplinski:
Me ei ole otseselt selliseid prognoose teinud, küll aga rõhutan taas, et haridusministeerium on eraldanud iga Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud Ukraina põgenikust lasteaialapse või koolilapse kohta igakuise toetuse, mille eest on ette nähtud pakkuda lisaks haridusele ka huviharidust ja kultuuritegevusi. Ministeeriumi eraldatud toetus katab ära meie kulud, kindlasti.
P. Piirimäe:
Aitäh. Tahaks küsida täpsustavalt. Sa ütlesid, et taotlejate vahel antakse võrdselt toetust. Kas sa pead silmas võrdelisust ehk siis võrdse protsendi ulatuses nendest kulude kasvust?
L. Kaplinski:
Jah.
T. Lukas:
Aitäh. Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei paista olevat.
- kaasettekandja kultuurikomisjoni aseesimees Nikolai Põdramägi:
Tänan, volikogu esimees. Tere kõigile. Kultuurikomisjon kuulas ära abilinnapea Kaplinski ettekande ja kõik saime asjast aru ja toetame. Vastu ei olnud keegi. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh. Kas on küsimusi? Küsimusi ei paista olevat. Suur tänu. Sõnavõtusoove, repliike? Lõppsõnu ka ei paista olevat. Muudatusettepanekuid ei ole, nii et panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETUS: määruse vastuvõtmise poolt 44, vastu ei ole keegi.
Seega on otsus langetatud.
11. Spordi valdkonna toetused
- ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski:
Aitäh. Ma soovisin ekraani jagada. Nagu te teate, kultuuriosakond tegutseb neljas peamises suunas: sport, kultuur, noorsootöö ja huviharidus. Me järk-järgult kaasajastame ja ühtlustame neid määrusi, mille alusel toetusi välja antakse. Spordivaldkonna erinevad projektid on saanud seni toetust 2016. aastast kehtinud määruse alusel, mida oleme siin-seal täiendanud, parandanud, aga nüüd oleks vaja täiesti uus määrus kehtestada, et viia ta kooskõlla teistega nii vormilt kui ka sisult, põhimõtetelt. Sealhulgas on väga oluline, et kõik kultuurivaldkonna uued määrused näevad ette vastavalt linna finantsjuhtimise korrale ka keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhise järgimise. Tulevikus tahaksime näha, et spordivaldkonnas oleks toetusmeetmeteks väikeprojektid, sealhulgas linna meistrivõistlused, mida on võimalik taotleda kahel korral aastas, summad jäävad 400-4000 euroni ja omafinantseeringu nõue on 50%. Spordi suurprojektid, mida saab taotleda ühel korral aastas, summad jäävad 4100-50000, omafinantseeringu nõue on 70%. Nii väikeprojekte kui suurprojekte hakkab hindama ekspertkomisjon, nii nagu see on juba teistes valdkondades, mis on ennast hästi tõestanud. Seal on viis erinevat kategooriat, kus igas kategoorias antakse ekspertide poolt punkte ja moodustub pingerida. Nii et see on võimalikult objektiivne. Ega ükski hindamismetoodika siin ei ole lõpuni kõigile sobiv, aga kultuuris on ausalt öeldes väga hästi õigustanud selline lahendus ennast. Suurprojektide puhul, nii nagu ka kultuuris, kui te mäletate, hiljuti rääkisime ka neist, on võimalus taotleda ühekordselt ka suuremat toetust kuni 70 tuhat eurot, kui on tegemist olulist rahvusvahelist mõõdet omava projektiga. Sellisel juhul tuleb juba eelnevalt, juulis, osakonda minna eelkonsultatsioonile, et kvalifitseeruda sellele suuremale toetusele. Siis on veel kaks meedet. On koolide karikavõistlused, kus toetuse summa sõltub puhtalt osalejate arvust. Miinimum on, et on kolm gümnaasiumi või viis põhikooli. Komisjonis tuli ka küsimus, et kuidas lasteaedades on spordiürituste korraldamine toetatud ja mul on hea meel teatada, et lasteaedadeüleste liikumispäevade korraldamiseks on, nagu haridusosakonna eelarves alati, tuhat eurot, millest on kenasti ka välja tulnud alati, nii et oleme ka selle peale mõelnud. Ja siis Tartu linna esindusvõistkonna toetus. Täna meil on neli esindusvõistkonda: Tartu Ülikool Maks ja Moorits, Tammeka, Bigbank ja Välk 494. Kui eelarve võimaldab, me näeme, et esindusvõistkondi võiks olla kuus tükki. Kusjuures olulise põhimõttena me näeme, et samas valdkonnas võib esindusvõistkond olla nii meeskond kui naiskond. Siin me vaatame ennekõike võrkpalli poole. Esindusvõistkonna toetuse taotlemine käib niimoodi, et selle algatab tegelikult linnavalitsuse kultuuriosakonna sporditeenistus, kes vaadates seniseid tulemusi, ambitsioone teeb ise ettepaneku klubile kandideerida. Nii päris ei saa, et mõtlen, et hakkan esindusvõistkonnaks, siis äkki läheb täppi. See on kutsetega voor ikkagi. Toetussummad, näete, on 50 ja 100 tuhande vahepeal, nii nagu ka täna. Lühidalt see ongi kõik. Võib-olla veel meenutan, et eelneva määruse, mis tähendab, et ka loodetavasti teie kehtestatava uue määruse järgi me jagame igal aastal suurusjärk 750 kuni 850 tuhat eurot erinevatele projektidele, mille hulgas on siis nii Rally Estonia, Tartu Maraton, Miss Valentine, kõik teised Tartus teatud-tuntud ja armastatud spordiprojektid. Nii et see on väga oluline määrus ja palun teie toetust sellele. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh, kas on küsimusi? Suur tänu, küsimusi ei paista olevat. Aitäh veel kord.
- kaasettekandja kultuurikomisjoni aseesimees Nikolai Põdramägi:
Ka seda määruse eelnõu kultuurikomisjon toetas ja vastu ei olnud keegi. Aitäh.
T. Lukas:
Suur tänu. Kas on küsimusi? Ei ole. Kas on sõnavõtusoove? Repliike? Lõppsõnu? Muudatusettepanekuid esitatud ei ole.
HÄÄLETUS: määruse vastuvõtmise poolt 42, vastu ei ole keegi. Seega on toetuste eelnõu heaks kiidetud.
12. Rahvaküsitluse kord
- ettekandja linnavolikogu EKRE fraktsiooni aseesimees Jaak Valge:
Tervist! Lugupeetud volikogu esimees ja volinikud, lugupeetud linnapea, abilinnapead, teised linnavalitsuse liikmed, head külalised ja loomulikult austatud abipersonal, mul on siin nüüd 15 minutit aega seda eelnõu vajalikkust põhjendada ja kavatsen selle aja täiega ära kasutada. Alustan sellest, et väga lugupeetud volikogu esimees märkis minu arvates 8. aprilli põhimääruskomisjoni koosolekul, mitte sugugi pahatahtlikult, vaid lihtsalt märkis, et see rahvaküsitluse eelnõu, et vaadake, see on üks EKRE katse kuidagi ringiga või vargsi oma otsedemokraatia agendat realiseerida valimisteni. No ja ega mina toona ei vaielnud sellele ka kuidagi vastu ja ei vaidle ka praegu vastu selle lause teisele poolele, aga lause esimene pool, et tahaksime seda kuidagi nurgataguselt teha või põranda alt teha, vaat see ei pea paika. Jah, meie poliitilisteks agendaks ongi demokraatia instrumentide laiendamine ja meie peame demokraatiat väärtuseks ja me käsitleme demokraatiat klassikaliselt. Tsiteerin siin Britannica entsüklopeediat, mitte mingit nurgatagust, vaid Britannica entsüklopeediat: „Demokraatia on valitsusvorm, kus kodanikud teevad otsuseid ise kas otse või oma valitud esindajate kaudu.“ Miks siis nüüd seda lisainstrumenti vaja on selle määruse näol, mis me siis esitasime? Otsedemokraatia teatavasti aitab luua sidusat ühiskonda ja väldib poliitika võõrandumist kodanikest. Kõige tihedamate rahvahääletustega riik, kui veel keegi ei tea, on Šveits, mis on siis maailma üks kõige õnnelikumaid riike, ühiskondi. Kõige edukam Ida-Euroopa riik on Sloveenia ja iseenesest mõista on seal ka Ida-Euroopa riikidest kõige tihedamini rahvahääletused. Eesti referendumikultuur siis, millele me panime alguse juba kahe maailmasõja vahel juba 1919. aastal, muide, kui Vabadussõda käis, oli meil see võimalus olemas. Tänaseks on see meie referendumikultuur hääbumas. Praegu me üleriiklikke referendumeid algatada ei saa. Aga mujal Euroopas toimuvad rahvahääletused ka kohalikes omavalitsustes ja loomulikult ainult kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste üle. Mul on siin hea meel tsiteerida kohaliku demokraatia üht mainekamat uurijat Theo Schillerit ja tema käsitluses on kohalikud rahvahääletused teinud Euroopa riikides läbi eduloo. Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, on selline asi olemas, viitab selgesõnaliselt kodanike õigusele osaleda kohalikel referendumitel. Täpsemalt sätestab see harta punkt 3.2. et kohalike rahvahääletusi kui otsese osalemise vormi saab kasutada kodanike õiguse realiseerimiseks kohalikul tasandil avalike asjade ajamisel, kui see on seadusega lubatud. Kohalike rahvahääletuste reeglid varieeruvad erinevates riikides. Rahvas saab kohalikul tasemel ise referendumeid algatada näiteks Bulgaarias, Norras, Prantsusmaal, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias, Šveitsis loomulikult. Kohalikud rahvahääletused on siduvad või vähemalt mõnedes küsimustes on siduvad näiteks Islandil, Itaalias, Poolas, Šveitsis ja Tšehhis. Aga ma nüüd pean jälle ütlema, et nii, nagu üleriigiliste referendumite puhul, ka kohalike referendumite sageduselt vaatab Eesti teistele Euroopa riikidele alt üles. Oleme kohalike rahvahääletuste puhul samuti erand. Meil mingit progressi toimunud ei ole. Vastupidi, meil on toimunud regress. Aastatel 1993 kuni 1999 oli kohalik rahvahääletus kohaliku omavalitsuse teostamise üks vorme ehkki täpsemalt seadus seda toona ei reguleerinud. 30. septembril 1999 võeti vastu aga KOKS-i muutmise seadus, millega kaotati kohalik rahvahääletus ja muudatust põhjendati vajadusega viia seadus kooskõlla põhiseadusega, ehkki õiguskantsleri hinnangul ei keela põhiseadus kohalikku rahvahääletust ja selle kaotamise põhjendus ei olnud korrektne. Aga nii see jäi ja on siiamaani. Küll aga on riigikogu menetluses EKRE esitatud eelnõu, millega taastataks kohalike omavalitsuste õigus korraldada siduvaid rahvahääletusi ja seda ka kohalike elanike endi algatusel. Niisiis praeguse seisuga kohalikke õiguslikult siduvaid rahvahääletusi korraldada ei tohi, aga see ei tähenda, et korraldada ei võiks mittesiduvaid rahvahääletusi ehk Eesti õigusruumi mõistes rahvaküsitlusi. Nüüd ongi seesama eelnõu, mida te ise võite vaadata. Mul ei ole mõtet seda hakata ümber refereerima, hoiame aega kokku. Klõpsake palun selle viite peale ja avaneb see eelnõu teile täies hiilguses. Selle kohaselt rahvaküsitluse võib algatada vähemalt 3% Tartu volikogu valimisõiguslikest elanikest, ehk Tartus oleks vajalik volikogu valimiste ajal siis 2229 isiku taotlus. Eelnõus on ka ajajoon, mis on koostatud Šveitsi eeskujul. See ajajoon on selleks sinna sätitud, et esiteks inimestel oleks aega piisavalt nende küsimuste üle mõelda ja teiseks, et linnavõimul oleks vajadusel võimalik viia oma eelarve kooskõlla rahvaküsitluse tulemustega. Niisiis, nagu öeldud, menetlesime seda eelnõu põhimääruskomisjonis kolmel koosolekul ja mulle tundus küll isiklikult, et kõik küsimused said vastatud ja vastuargument ka võib-olla ümber lükatud. Eks see on nagu minu silmadega vaadates, aga mulle tõesti niimoodi tundus. Eelnõu lükati komisjonis tagasi mitte sisulistele argumentidele toetudes, vaid väitega, et selle KOKS-i muudatustega on tulemas vastav üleriigiline regulatsioon. Ja tõesti, eelmisel nädalal jõudis selle praeguseks lagunenud valitsuse algatatud eelnõu tõesti riigikogu põhiseaduskomisjoni ja nüüd plaan oli siis selline, et sinna muudatusettepanekud saaksid tehtud septembriks ja isegi selle algse plaani kohaselt on raske uskuda, et seda eelnõud vastu võetakse veel selle koosseisu ajal. Aga ka see algne plaan on juba praeguseks nurja läinud. Igatahes vaatame seda regulatsiooni ja selle regulatsiooni kohaselt võib kohalikes omavalitsustes korraldada rahvaküsitluse volikogu ettepanekul või siis 10% elanike ettepanekul. Siin on ka rida selliseid teemasid, mis teemal ei tohi rahvaküsitlust korraldada, sellised filtrid on ees. Mina olen ajaloolane, mitte futoroloog, aga luban endale arvata, et kui tõesti millegipärast juhtub nii, et seesama regulatsioon heaks kiidetakse millalgi, et siis mina luban endale arvata, et ühtegi rahva poolt algatatud rahvaküsitlust kunagi selle eelnõu alusel ei korraldata, vähemalt natukenegi suuremates omavalitsustes mitte. Vaat see on nagu ilus läikiv auto, mis küll justkui on kena, aga millega sõita ei saa, sest see 10% on liiga kõrge ja filtrid liiga tihedad olukorras, kus see tulemus on nõu anda. Ehk teisisõnu seda 10% on üsna võimatu kokku saada, kui küsitluse teemad on piiratud ja isegi ülekaaluka tulemuse juures otsustab ikka keegi teine, kas seda tulemust arvestada või mitte. Seega, kui see eelnõu peaks vastu võetama, aga ma arvan, et ei võeta, siis oleks see mitte kodanikuaktiivsust tõstev, kasvatav, vaid kodanikuaktiivsust pärssiv. Teine asi oleks siis, kui see 10% puuduks siduvate rahvahääletuste puhul, siis võib-olla see sobiks. Vaevalt et see eelnõu sellisel kujul seaduseks saab. Nii EKRE kui ka teised erakonnad, kes sisulisi muutusi soovivad, sellega nõustuda ei saa. Võimalik, et see muudetud kujul saab olema just selline, nagu meie eelnõus, pole välistatud. Aga igatahes seda ei juhtu nii pea, seaduse kehtima hakkamise tähtajaks oli sätitud esialgu 1. juuni 2023, aga juba praegu on näha, et see graafik ei toimi. Ma tõesti ei ole futoroloog, aga pole tõenäoline, et selle riigikogu koosseisu ajal see seadus ükspuha mis kujul vastu võetakse ja pole loogiline, et see kehtima hakkaks enne 2024. aastat. Kui me täna näiteks oma eelnõu vastu võtaksime, saaksime seda vähemalt aasta jooksul kasutada. Pealegi soovitataksegi sellesama KOKS-i muudatuseelnõu seletuskirjas sisalduvas ekspertarvamuses rahvahääletust kui otsedemokraatia instrumenti enne selle juurutamist omavalitsustes piloteerida. Täpselt seda me siis teeksimegi, muide, seejuures ilma riskita, sest lõppotsuse võimalus jääb ikkagi volikogule. Kuskohal ikka neid uusi asju esimesena juurutada, kui mitte Eesti vaimupealinnas Tartus. Aga isegi kui mu ajaprognoos pole täpne, ma olen siiski ainult ajaloolane, siis pole ka ikkagi kaotada mitte midagi, sest seaduse vastuvõtmise korral, sellise seaduse, mis meie põhimäärusega oleks vastuolus, tuleb see põhimäärus seadusega kooskõlla viia ja see on momendi küsimus, kaotada pole mitte midagi. Hakkan lõpetama. Lõpetuseks ma esitan teile ühe palve. Vaadake, mõelge palun Tartu volikogu otsustusrolli üle. Ei selles ega eelmises volikogu koosseisus pole olnud ühtegi juhust, kus valitseva koalitsiooni ehk siis linnavalitsuse seisukoha vastu oleks hääletanud volikogu enamus ehk kui linnavalitsuse soov ei oleks läbi läinud. Ma küsin siis, et kes seda linna juhib? Kas seda linna juhib valitsus või teie kodanike esindajatena? Minu ja kõigi teie roll on praegu ammendunud tegelikult valimistega ja linnavalitsuse ja volikogu juhtide paika seadmisega. Rohkem meie rolli ei ole. Pärast seda otsustusrolli ei ole. Kõikide eelnõude hääletustulemused on ette teada. Argumendid ei loe, loevad hääled. Nii et aga linnakodanikele pole valimiste ajal üldse otsustusrolli ja ärge rääkige mulle siinkohal sellest kaasavast eelarvest, mille jaotamise puhul te kasutate terminit rahvahääletus. Selle Tartu linna kaasava eelarve maht on 200 tuhat eurot, see tähendab, et linnakodanikud saavad otsustada tervelt 0,09% linna tegude üle, 0,09%. Meil on nüüd võimalik seda olukorda muuta. Kui anname linnakodanikele rohkem otsustusõigust, siis tähendab see, et ka meie volikogus peame tundma rohkem vastutust ja selgemalt sidet siis valijatega ja ei hääleta ehk alati nii, nagu linnavalitsus soovib. Vaat see ongi demokraatia ja mõelge sellele. Mõelge, palun, sellele isegi siis, kui te täna vastu hääletate. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh. Kas on küsimusi? Küsimusi ei paista olevat, aitäh.
- kaasettekandja ajutise põhimääruskomisjoni esimees Tõnis Lukas:
Austatud volikogu, te andsite tõesti ülesande põhimääruskomisjonile, kelle siis volikogu otsusega moodustasite, tegeleda oluliste küsimustega. Üks nendest oli EKRE eelnõu, mis menetlusse anti, aga põhimäärust või linna põhilisi suunasid muutvaid teemasid on teisigi. Me oleme arutanud põgusalt ka ühte teist teemat, mis eraldi eelnõuni ei ole jõudnud, sest linnavalitsuse regulatsioon siseauditi korraldamisel, mis meile ette pandi, oli piisav. Seega praeguseni on põhimääruskomisjon tegelenud rahvaküsitluse eelnõuga, mille EKRE fraktsioon esitas. Jaak Valge küllalt ammendavalt andis ülevaate, mis need põhiteemad olid. Kolmel korral põhimääruskomisjon sellega tegeles. Nüüd, kuna tähtaeg lähenes 1. juunil, pidime me olema küpsed volikogule oma otsusest teatama. Niisiis enne 1. juunit, maikuus toimuval koosolekul otsustasimegi volikogu palge ette tulla selle konkreetse eelnõuga. Kuidas põhimääruskomisjonis arutelu kulges ja milline on meie otsus, sellest kohe. Arutelu kulgemise kohta Jaak Valge andis ka ülevaate. Võib-olla rõhutan lihtsalt üle, et argumendid, mille ümber diskussioon käis, oli küsimusi, oli vastamisi, oli ka ammendavad vastused, olid seotud sellega, et milline on tegelikult eelnõu laiem mõju ja kas ei ole varjatult tegemist ikkagi nii-öelda tingimusliku või rahvaküsitluse korraga, mille tulem võiks olla tegelikult volikogule surve ja mida esitajad näeksid parema meelega pikemas perspektiivis hoopis rahvahääletuste läbiviimise moodusena. Tõepoolest, kas tulemused on siduvad või mitte, siis juriidiliselt see eelnõu käsitles mittesiduvaid rahvaküsitlusi ja need küsimused, mis komisjoni liikmed esitasid, said oma vastuse. Nii et ma olen Jaak Valge sellealase argumentatsiooniga nõus. Nii et praegu me rääkisime rahvaküsitlustest. Teine valdkond või teemade ring oli seotud tõesti sellega, et kus riikides, millised mudelid on rakendatud. Enamustes riikides, kus rahvaküsitlus on sisse viidud ka kohalikul tasemel, on selle seadusandlik raam siiski riigi seadusandja poolt fikseeritud. Ka põhimääruskomisjoni enamus lähtus sellest, et teadaolevalt eelnõu, mida Jaak Valge ka nimetas, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu muudatused, olid arutelul ja esimesel kahel istungil ei olnud teada, kas nad esitatakse tegelikult valitsuse poolt riigikogu menetlusse või mitte. Viimasel istungil sai selgeks, et nad on esitatud parlamendi menetlusse ja seega tekkis enamusel põhimääruskomisjoni liikmetel selge seisukoht, et ootame selle üleriigilise raamistiku ära, sest kui me praegu kehtestame oma lävendid, oma korra, see läheb riigikogus seadustatud üle-eestilise mudeliga vastuollu, siis me peame hakkama kohe kiiresti neid muutma. Aga võib-olla oleme me andnud linnakodanikele vale signaali ja on ootused, justkui nende lävendite madaluse osas, protsendi osas, teistsugused. Me anname signaale, mida me ei suuda kodanikele pakkuda. Seda ei ole tarvis. Viimasel istungil enamus siis selgelt asus sellele seisukohale, et ootame ära menetluse sügisel. Meie ei hakanud seal prognoosima, kas valitsus langeb, muutub või mis sellega toimub. Menetlusse on antud, riigikogu koosseis ju ei muutu, siis valitsuste vahetudes võib tulemus olla üks ja sama. Ootame selle hääletuse ära. Tegin komisjoni esimehena ka ettepaneku, et pikendada mandaati või taotleda volikogu käest mandaadi pikendamist põhimääruskomisjonile oktoobri lõpuni, et oleks näha, kuidas see asi riigikogus laabub, siis tulla asja juurde tagasi. Esitajad aga soovisid ikkagi mitte selle asja venitamist ja edasilükkamist, vaid praegu volikogu saali saatmist eelnõuna kohe esimesel võimalusel. Seda me ka hääletasime, kas olla antud olukorras selle eelnõu poolt või vastu. Eelnõu poolt oli 2 põhimääruskomisjoni liiget, vastu 7, komisjoni ametnikest liikmed ei hääletanud. Minu mäletamist mööda Kristina Kallas pani sinna juurde veel lisaks oma motiivi, et tema seisukoht on otseselt seotud sellega, et kas menetlus riigikogus toimub või mitte, ta ei ole põhimõtteliselt selle asja vastu, see oli veel see täpsustus. Nii et teie ette me tulime nüüd seisus, kus eelnõu on esitatud, läheb siin hääletusele ja põhimääruskomisjon teeb ettepaneku eelnõud mitte heaks kiita. Kas on küsimusi? Aitäh, küsimusi ei paista olevat. Kas on sõnavõtusoove?
SÕNAVÕTUD:
R. Laidre:
Aitäh selle arutelu ja sissejuhatuse, info ja kõige eest. Lihtsalt üks asi jäi mind natuke häirima härra Jaak Valge sõnavõtus. Nimelt seal öeldi, et komisjon lükkas selle tagasi ilma sisuliste argumentideta. Mina olin ka põhimääruskomisjonis ja minul olid väga sisulised argumendid, miks ma ei saanud seda eelnõu heaks kiita. Esiteks on see, et ühest küljest selle eelnõu, selle korra mõte oli suurendada demokraatiat, nagu te ise ka oma kõnes mainisite, aga tegelikult Tartus see pigem vähendab demokraatiat, sest need kaasamise mehhanismid, mis meil on elanike arvamuste selgitamiseks, on oluliselt paindlikumad, kui vähemalt 3% kaasamine. Oluliselt väiksemaid huvirühmasid arvestatakse. Teiseks oli veel juttu sellest, et riik võtab vastu seadust ja Tartu on julge piloteerimises, aga me teeme seda piloteerimist erinevates valdkondades parima teadmise järgi. Kui me näiteks uut üldplaneeringut menetlesime, siis tõesti paljud õigusaktid, palju planeeringud olid menetluses, aga me juba kasutasime seda parimat teadmist. Täna seda õigusakti heaks kiites me tegelikult ei kasuta parimat teadmist, sest me teame, milline õigusakt on juba Tallinnas menetlusse antud. Mina isiklikult seda eelnõud ei toeta. Aitäh.
K. Kallas:
Head volikogu liikmed, ma kasutan seda sõnavõtuvõimalust selleks, et raamida ära see, mis on Eesti 200 või isiklikult ka minu seisukoht selle seaduseelnõu suhtes. Ma tegelikult toetan Jaak Valget kõiges selles, mis ta rääkis. Päriselt, Jaak, ma arvan, et su jutul oli väga kõva iva ja kõik see, millele sa vihjasid ja viitasid, et inimeste osalus demokraatlikus protsessis on see, mis demokraatiat tugevdab. Mina usun ka seda, et 21. sajandil ei toimi demokraatia tegelikult ainult esindusdemokraatiana. Sellest ei piisa. Põhjuseks on tegelikult see, et inimesed täna osalevad demokraatlikus protsessis palju aktiivsemalt, kui nad seda kunagi varem teinud on ja see toimub muidugi nutitelefoni, Facebooki ja Twitteri konto kaudu, aga see on osalemine demokraatlikus protsessis. Kui see nüüd jääbki sinna Twitterisse ja Facebooki see osalemine, siis sellel on omad halvad küljed. Jah, inimesed saavad oma arvamusi avaldada, inimesed saavad oma emotsioone välja pursata, poliitikud saavad inimestega suhelda, võib-olla ka aru anda, toetada, mitte toetada, aga suures osas jääb see ikkagi laadaks. See jääb selliseks kohaks, kus poliitikud saavad lubada maad ja ilma kokku, ilma igasuguse vastutuseta tegelikult. See on see koht, kus inimesed saavad emotsioone välja pursata, aga ka tegelikult midagi otsustama ju ei pea. Kui inimene otsustama ei pea või tal seda otsustamise kohustust ei ole, sest tal ei ole ka vastutust. Tegelikult vastutuse toob ikkagi see, kui me anname talle võimaluse otsustada. Selle tõttu ma väga toetan rahvaküsitluste sisseviimist. Kohalikul tasandil on see kindlasti vahend, mis toob inimesi mitte ainult võimule lähemale, vaid tugevdab tegelikult usaldust meie volikogu, linnavalitsuse ja ka tartlaste vahel. Teine põhjus on see, et asjad tänapäeva maailmas muutuvad maru kiiresti. Kerkivad üles teemad, mis veel kuus kuud tagasi valimiste ajal ei olnud üldse teemaks. Me peame siin volikogu saalis otsustama asjade üle, millelt me tegelikult ei ole oma valijatelt mandaati saanud, sest see ei ole ühiskondlikus arutelus üles kerkinud. Sellistes olukordades, eriti, kui tegemist on väga oluliste suurte teemadega, on vajalikud teatud mehhanismid, kuidas me saame valijatelt saada mandaadi valimistevahelisel vahelisel perioodil väga suurte fundamentaalsete otsuste tegemiseks. Nii et ma sisuliselt olen Jaak Valge ja EKRE fraktsiooni eelnõuga väga ühte meelt. Ma tahtsin oma ettekande lõpetada sellega, et minu isiklik hääletus täna on pragmaatiline, mitte sisuline. Me oleme fraktsioonis kokku leppinud, et me laseme hääletuse vabaks. Iga inimene otsustab ja hääletab oma seisukoha järgi. Minu pragmaatiline põhjus on tõesti see, et ma ootaks ära selle KOKS-i seaduse menetluse vastuvõtmise riigikogus, et me ei kiirustaks Tartus selle rahvaküsitluse läbiviimisega. Ma pean tunnistama, et Reno Laidre sõnavõtt tekitas mul küll selle emotsiooni, et mul tuli tahtmine poolt hääletada sellele seaduse eelnõule, sest mina arvan, et kaasamine ei ole mitte midagi muud, kui lihtsalt info jagamine inimestele. Inimestel ei ole võimalik kaasamisprotsessis tegelikult osaleda ja otsustada. Me ei saa kaasamist kindlasti nimetada osalus- või otsedemokraatia osaks. See on selles mõttes hea meetod inimesteni info viimiseks, et inimesed oleksid nii-öelda inforuumis, aga otsustamisega ja osalemisega ei ole seal tegelikult ikkagi väga midagi pistmist. Nii et ma väga loodan, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses see regulatsioon vastu võetakse ja juba aastal 2023 sügisel, järgmisel sügisel on Tartu esimene linn, kes tegelikult seda võimalust ka kasutab ja küsib oma inimeste käest, näiteks küsimust Tartu rohealade arengu kohta. Aitäh.
J. Valge:
Aitäh. Ma kõigepealt tänan Kristina Kallast sellise sisulise poolehoiu eest, aga ka ühtlasi avaldan kahetsust, et ikkagi Eesti 200 ei näe Tartut või Eesti 200 juhid ei näe Tartut Eesti vaimupealinnana ja meie demokraatia vedurina. Aga see selleks. Tegelikult mu küsimus või retooriline küsimus on hoopis härra Laidrele. Kui teil oleks võimalik võtta oma nutiseade ette ja avada siis see eelnõu ja vaadata, et kus koha peal selles eelnõus on kirjas, et kõik teised kaasamise instrumendid on annulleeritud? Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh. Kas on veel sõnavõtte? Ei ole. Kas on repliigisoove? Ei ole. Kas on lõppsõnasoove? Lõppsõnasoove ka ei ole. Siis läheme selle asjaga hääletusele. Muudatusettepanekuid meil ei ole. Põhimääruskomisjon eelnõu ei toeta, aga praegu on sõna siis volikogu koosseisu käes. Panen antud eelnõu lõpphääletusele.
HÄÄLETUS: määruse vastuvõtmise poolt poolt 16, vastu 28.
Seega eelnõu ei leidnud toetust.
T. Lukas:
Suur tänu, nüüd mul on teile küsimus, meie volikogu mõtteliselt jaguneb täna kaheks, teine suur plokk on veel ees, see puudutab Sanatooriumi parki olulise tähtsusega kohaliku küsimusena. Praegu on meil jäänud sellest senisest või ütleme siis eelnevast päevakorrast veel üks punkt ja kaks arupärimist. Kas me teeme vaheaja praegu ära? Teeme siis praegu vaheaja ära.
Vaheaeg kümme minutit. Koguneme kell 17.00.
13. Linnavolikogu ajutise põhimääruskomisjoni tegevuse peatamine
- ettekandja ajutise põhimääruskomisjoni esimees Tõnis Lukas:
Lugupeetud volikogu liikmed. Ajutine põhimääruskomisjon, nagu eelmises punktis juttu oli, oli kokku kutsutud teie poolt selleks, et arutada rahvaküsitluse eelnõu. Aga ajalugu näitab, et põhimääruskomisjonil võib veel erinevaid teemasid ette tulla ja kui me ta kord juba oleme kokku kutsunud, siis võiks tema jätta nii-öelda pausile ehk komisjonil on ettepanek peatada tegevus. Volikogu otsustaks komisjoni tegevuse peatada ja siis meid lahti sulatada, kui mõni teema jälle tuleb, mis põhimääruse tasemel nõuab kui mitte just muutmist, siis vähemalt arutamist ja me sellise ülesande teilt saame. Kui komisjoni tegevus on peatatud, siis sellel kulusid peal ei ole. Nii et see ei võtaks üldiselt ka tükki küljest ära. Palume põhimääruskomisjoni tegevus peatada ja mitte lugeda meie tegevust lõpetatuks. Kas on küsimusi?
KÜSIMUSED:
E. Ergma:
Aitäh. Mul on ainult küsimus on selles, et kas saab kuskilt teada, mida te tegite nüüd sellel ajal, kui te eksisteerisite elavana? Mida tehti ja kas oli sellel ka sügavam mõte sees?
T. Lukas:
Aitäh küsimuse eest. Me võime korrata eelmist päevakorrapunkti. Ma ei taha öelda, et hingetuks, aga ma siiski püüdsin eelmisel päevakorrapunktil enam-vähem anda ülevaadet, mida komisjon tegi, ja ka Jaak Valge oma eelnõust andis päris põhjaliku ülevaate, et see kõik käiski põhimääruskomisjoni senise tegevuse kohta kolme istungi ajal. Ma ei tea, kas ma peaks seda kordama. Loeme selle ülevaate siis antuks, aitäh. Kas on veel küsimusi? Ei ole rohkem küsimusi. Aitäh, kas on sõnavõtusoove? Repliike? Lõppsõnu? Seega peaksime me nüüd otsuse langetama, kui keegi nõuab hääletamist. Kui keegi hääletamist ei nõua, siis loeme lihtsalt asja otsustatuks, et peatame komisjoni tegevuse. Hääletamist ei nõuta, seega on otsus või, ütleme, siis ettepanek heaks kiidetud. Aitäh.
14. Vastus Silver Kuusiku arupärimisele Kardla asfalditehase kohta
- ettekandja abilinnapea Gea Kangilaski:
Tartu Linnavolikogu liige Silver Kuusik on esitanud arupärimise Kardla baasi kinnistul tegutseva asfalditehase kohta. Arupärimise esitaja on isiklikult tuvastanud, et tegemist on hetkel toimiva asfalditehasega, kuigi tehasel võivad puududa tegevuseks vajalikud kooskõlastused ja load. Endine sõjaväelinnak ja selle lähiümbrus on arupärimise esitaja andmetel kehtiva üldplaneeringu järgi puhke- ja virgestusala ning sealsete metsade vahele saaks ehitada spordi- ja vabaajakeskuse, samuti on ette nähtud krossisõidurajad, sportimis- ja õppe-treeningukeskus. Arupärimises soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Kas antud tehasel on tänaseks ehitus- ja kasutusluba? 2) Kui luba ei ole, siis millised tegevused ning mis aja jooksul on kavas ettevõtja tegevuse seadustamiseks? 3) Kas nimetatud territooriumil on kavas muuta detailplaneeringut või hakata teostama üldplaneeringu järgseid tegevusi? Arupärimisele vastamiseks on oluline minna ajas tagasi ja anda ülevaade linna viimaste aastate tegevustest nimetatud asfalditehasega seoses. Tartu Linnavolikogu 20. veebruari 2020. a otsusega nr 229 algatati Kardla küla, Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks, maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja asfaltbetooni segisti (tehase) ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneering algatati üldplaneeringut muutvana, sest Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt oli Kardla endine Nõukogude Liidu sõjaväelinnak ja selle lähiümbrus määratud puhke- ja rekreatsioonialaks. 5. juulil 2021 koostas linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistus asfalditehase omanikule (AS TREV-2 Grupp) ettekirjutuse nõudega ehitis seadustada ja koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ning taotleda selle alusel ehitusluba hiljemalt 1. novembriks 2021. a. Ehitusloa väljastamine eeldas sel hetkel eespool viidatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist. 22. oktoobril 2021 esitas AS TREV-2 Grupp linnavalitsusele ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotluse, kuna detailplaneeringu koostamise protsess on õigusaktides ettenähtud tähtaegadest, mida AS TREV-2 Grupp ei saa omalt poolt mõjutada, tingitult aeganõudev. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond pikendas 1. novembril 2021 ettekirjutuse täitmise tähtaega ja määras uueks tähtajaks üks kuu Tartu Linnavolikogu poolt detailplaneeringu kehtestamise otsusest alates. Uue tähtaja andmisel arvestati taotluses toodud põhjendusi ja Tartu Linnavolikogu poolt 7. oktoobri 2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna uut üldplaneeringut. Tartu linna uues üldplaneeringus muudeti nimelt nimetatud maa-ala olulisi ehitus- ja kasutustingimusi, määrati alale muuhulgas ka tootmishoone maa-ala funktsionaalsus ja anti sinna asfaltbetooni segisti (tehase) ehitamise õigus. Tartu linna uue üldplaneeringu selline lahendus tähendab, et asfalditehase detailplaneeringu edasises menetluses ei tule seda käsitleda üldplaneeringut muutvana. Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2021 istungi protokolli kantud otsusega kiitis linnavolikogu heaks detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud ja saatis need avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 21.07.-24.08.2021. 23. septembril 2021 toimus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna poolt korraldatud avaliku arutelu, kus tutvustati detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi. Detailplaneeringu koostamise menetlus jätkub. Aitäh.
KÜSIMUSED:
S. Kuusik:
Aitäh. Tegemist on minu arust jätkuva probleemi või teemaga ja tegelikult ka vastuses seda ju selgelt näha on, aga oleks protseduuriline ettepanek. Kuigi meie põhimäärus otseselt seda ei nõua või või ei sätesta, siis äkki oleks võimalik sedalaadi arupärimistele vastused saada siiski päev enne, mitte pool tundi enne. Ma lihtsalt ei jõua süveneda ja tahan oma küsimustes olla ka konkreetsem, pädevam ja ma usun, et linnale ka vajalikum. Aitäh.
G. Kangilaski:
Mina võin küll lubada, üritan järgmine kord kiiremini. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh, aitäh, kas on veel küsimusi? Aitäh. Paistab, et ülevaade oli siiski ammendav.
15. Vastus Silver Kuusiku arupärimisele päevakeskuste kohta
- ettekandja abilinnapea Mihkel Lees:
Aitäh. Lugupeetud esimees, lugupeetud arupärija, lugupeetud volikogu liikmed, laste päevakeskuse temaatikat on nüüd arutatud, lisaks siis meie tänasele arutelule ka juba päris mitmes Tartu linnavolikogu komisjonis ja eks ole see ka arusaadav, kuivõrd lastekeskuste teenus sellises formaadis, nagu ta siiamaani toiminud, on ju tegelikult pika traditsiooniga teenus, mis algas juba 90-aastatel, kui Eesti Vabariik koos nii oma sotsiaalsüsteemiga kui haridussüsteemiga kui noorsootööga oli tunduvalt teistsugune sellest, milline on Eesti Vabariik täna. Tollel ikkagi suhteliselt keerulisel ajal, kus paljud inimesed uue riigikorra tingimustes suutsid kenasti hakkama saada, paljud inimesed nii kenasti hakkama ei saanud. Kahtlemata see avaldas oma mõju ka lastele. Tolleaegsed päevakeskused, esimene siis 1997. aastal loodud, olid tõepoolest siis sellised kohad, kus lapsed said tuge, turvatunnet, vajadusel süüa, vajadusel duši all käia, vajadusel pesu pesta ehk siis sellist ütleme tugifunktsiooni, mida võib-olla täna täidavad päris mitmed erinevad partnerid, oli sinna ühte päevakeskusesse koondatud päris palju. Märkida tasub seda ka, et üheksakümnendate lõpus kõik säärased lastele ja peredele suunatud tegevused pigem oma olemuselt olid sekkuvad lastekaitsemeetmed ehk siis mõnes mõttes sellised meetmed, et kui juba tulekahju oli puhkenud, siis mindi neid kustutama. Tänapäevane noorsootöö ja ka lastekaitsetöö on mõnevõrra teistsugune. Riiklik prioriteet, Tartu linna prioriteet nii meie lastekaitsjatel kui meie headel partneritel on varajane märkamine, on võrgustikutöö ehk siis nii lastekaitseteenistus, nii koolid, hariduse tugiteenuste keskus, noorsootöötajad. Ei maksa tähelepanuta jätta ka seda, et arenenud on tugevalt ka meie huviharidussüsteem. On tekkinud mitmekesised võimalused, huvitegevused. Majanduslikult keerukas olukorras peredel on võimalik saada kindlasti rohkem ja suuremamahulisi toetusi kui tollal. Nii et olukord on muutunud ja kuivõrd see olukord on muutunud, siis oleme me otsustanud anda lastekeskuse funktsioonid, ja ka neid lastekeskuse funktsioone arendada, anda siis nad üle sotsiaal- ja tervishoiuosakonna hankemenetluse partnerite käest noorsooteenistuse ja nende partnerite kätte, pannes tähele seda, et see teenus tervikuna saaks kaasajastatud, see teenus abivajajate laste tarbeks kindlasti jätkuks, see teenus oleks erinevate lapsi aitavate partnerite jaoks sidusam, sobituks paremini noorootöö tervikusse ja et ka siis neid lapsi, kes võib-olla vajaksid ühe- või teistsugust säärast tuge, saaks olla ka mõnevõrra rohkem kui täna. Täna me oleme arvestanud suurusjärgus 120 lapsega sihtgrupina, kelle puhul me teame, vaadates erinevate lastekeskuste kohalkäimise statistikat, et väga tihe see just ei ole. Kõige paremini töötas või töötab Annelinnas tegutsev lastekeskus. Teistes võisime leida mõnes päevas keskmiselt 0,5 või 2,5 külastust. Seda pole just väga palju. Tasub ära märkida ka seda, et selles varasemas diskussioonis ka leheveergudel ja televiisoris on tekkinud küsimus, et kas siis need Tartu linn tahab lastelt raha ära võtta. Ei taha. Just mõni aeg tagasi lisaeelarves see 70 tuhat eurot, mis oli sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas, te siis nüüd uuele teenuse haldajale liigutasite. Tegelikult on meil linnavalitsuses kokkulepe, et juhul, kui nüüd nende uute ruumide, noortekeskuse ruumide sisustamiseks on vaja täiendavaid vahendeid, et siis ju sügisel ka täiendavad vahendid leiame. Kas noored jäävad abita? Noored kindlasti ei jää abita. Kõik need noored on oodatud uutesse tegevuskohtadesse ja arvestame ka sellega, et tõesti kõik see toetav võrgustik, nii noorsootöötajad, lastekaitsetöötajad, hariduse tugiteenuste keskus, koolides tegutsevad spetsialistid ühiselt selle nimel töötaksid, et neil noortel võimalikult ikkagi hea olla oleks. Aga mis nüüd puudutab tulevikku, siis siin ma palun abilinnapea Lemmit Kaplinskit rääkima, kelle haldusalasse see teenus siis minu haldusalast üle läheb. Aitäh.
- ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski:
Aitäh põhjaliku sissejuhatuse eest. Lugupeetud volinikud, tõesti, nii see on, et kultuuriosakond võtab selle teenuse üle ja seda hakkab korraldama Tartu Noorsootöö Keskus, kes peab kolme noortekeskust Tartu linnas: Anne Noortekeskus, Lille Maja ja Ilmatsalu Noortekeskus, mis, tõsi küll, ei asu Tartu linnas, küll aga meie administratiivterritooriumil. Lastekeskuse teenusega jätkame me praegu Anne Noortekeskuse ruumides ja Lille Majas. Selleks on vaja teha nendes ruumides remont, sest sihtrühmad on natukene erinevad. Lastekeskuse sihtrühm on 7-12, noortekeskuse oma sealt edasi. Loomulikult ühes majas tegutsedes on võimalik mitmeid ruume ristkasutada ja see muudab paljud asjad nii efektiivsemaks kui sisulisemaks. Küll aga on kindel see, et lastekeskusel on vaja oma eraldi ruume, vaikseid ruume, õppimisruume ja need me ka korrastame. Linnavarade osakond siin selgitab koostöös Noorsootöö Keskusega täpset lõplikku maksumust aga nii nagu abilinnapea Mihkel Lees ütles, et need vahendid me kindlasti ka leiame. Mõlemasse noortekeskusesse võtame kindlasti tööle kaks täiendavat noorsootöötajat, mis katavad ära selle osa, mida tegelikult lastekeskuses väga palju kasutati: huvitegevus, sotsialiseerumine, sotsiaalsed oskused jne. Mis puudutab ennetust ja märkamist ja spetsialisti teenuseid, et siin kohas Tartus korraldab kõiki neid teenuseid tegelikult Hariduse Tugiteenuste Keskus (HTK). Ja kas meil on vaja veel lisaks HTK spetsialistidele ka kohapealset spetsialisti, kas seda teenust peab seal kohapeal pakkuma või lahendame selle olemasoleva HTK personaliga ära, et seda me analüüsime tihedas koostöös HTK juhataja Anneli Võsastega. Nii et kui on vaja, siis on meil võimalus siiski ka täiendavaid inimesi selleks tööle võtta. Aga mis koormusega ja mis täpse erialaga, seda peab veel analüüsima. Tegelikult mida me teeme? Me, nagu Mihkel Lees hästi ütles, ei lõpeta midagi, lapsed ei jää abita, me tegelikult piloteerime natukene uut mudelit, piloteerimine laste ja noorte kogukonnakeskuse mudelit. Mida me näeksime tegelikult hea meelega, ei ole mitte see, et meil on neid kaks tükki. Me näeksime väga hea meelega, et tegelikult igas linnaosas võiks olla noortel oma kogukonnakeskus. Aga enne, kui me saame üldse sellest rääkida, peame me ise hästi läbi mõtlema, kuidas selline keskus töötab, mis teenuseid pakutakse kohapeal, milliseid teenuseid pakutakse läbi HTK, kuskohas on lastekaitseroll siin jne. Kindlasti, kui nüüd jätkub see teenus Noorsootöö Keskuse korraldusel, me väga tihedalt koostöös sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga jälgime, kuidas see areneb ja püüame sellest kujundada sellise hea töötava mudeli kõigile Tartu noortele nii 7-12 kui ka vanematele. Üks hea asi selle juures, et Noorsootöö Keskus võtab selle teenuse korraldamise üle, on see, et laste päevakeskused siiamaani suvel ei töötanud tegelikult. Noorsootöö Keskus töötab ja kui nad teenuse juba üle võtavad, siis juba sellel suvel tegelikult tekib ka noorematel lastel, päevakeskuste külastajatel, võimalus võtta osa erinevatest tegevustest nii autovabaduse puiestee mobiilse noorsootöö punktides kui ka loomulikult noortekeskustes endites. Me saame öelda, et juba sellest suvest tegelikult lähevad need tegevused paremaks noorte jaoks. Teenust pakume kõikidel tööpäevadel ja kellaajad ning muud sellised asjad kindlasti ei muutu. Küsimuseks on olnud ka sooja toidu pakkumine, mida on kasutatud lastekeskustes. Saan kinnitada, et ka Noorsootöö Keskuses, mõlemas noortekeskuses, saab see jätkuda. Siin on väga erinevaid mudeleid, kuidas me seda saame korraldada. Meil on endal sotsiaalvaldkonnas hankepartner, kes pakub sooja toitu. Meil on koolide toitlustajad, kellega on võimalik läbi rääkida. Esmalt aga selgitame selle täpse vajaduse välja. Sooja toidu pakkumine vajajatele, soovijatele jätkub samamoodi. Tegelikult saab seda kõikide nende teenuse aspektide kohta öelda, teises asukohas, koostöös noortekeskustega, Noorsootöö Keskus haldab noortekeskuseid. Need arenguvõimalused on tegelikult ka ju väga põnevad. Kuigi noored ja lapsed ei saa kõiki asju koos teha, sest muidu on ühel igav ja teisel oleks liiga keeruline, siis sotsiaalsete oskuste arendamise mõttes koostööprojekte teha erinevate vanusegruppide vahel on kindlasti väga perspektiivikas ja seda me kindlasti püüame ka teha. See on siis teenuse sisu. Lastevanematele oleme nüüdseks esitanud täpse informatsiooni, kuidas see töö hakkab toimuma. Tuleb ka avatud uste päev. Iga laps, kes täna käib lastekeskuses, saab kindlasti täpselt teada, kuidas jõuda neid tegevusi läbi viima noortekeskusesse. Ma arvan, et see võtab kokku lühidalt töös oleva muudatuse.
KÜSIMUSED:
S. Kuusik:
Aitäh. Saan aru, et on võimalus mõlemale ettekandjale küsimusi küsida. Kõigepealt Mihkel Leesile küsimus. Sa mainisid, et on arutatud mitmes linnavolikogu komisjonis ja minu selline pisut noriv küsimus on see, et miks seda ei arutatud enne, kui see meediasse jõudis, vaid miks hakati arutama hiljem? Kas see ongi tavapärane praktika või on tööõnnetus? Aitäh.
M. Lees:
Aitäh. No mina ei saa muidugi vastutada selle eest, et millal meedia ühe või teise natukene pooltoore asja üles võtab. Nii oli, et ühel hetkel Aktuaalne Kaamera avastas, et tuleb küsida ja täpselt sellel hetkel me seal olime, et AK-le siis seda kommenteerida ja täpselt samamoodi ka Tartu Postimehele. Mis aga nüüd puudutab sellist ametkondlikku arutelu ja arutelu erinevate linnavalitsuse osakondade vahel, meie noorsootöötajate vahel, meie sotsiaaltöötajate vahel, siis tegelikult see arutelu toimus juba ju eelmisel aastal. Üldiselt on olnud heaks tavaks see, et volikogu komisjonidesse selliseid pooltooreid produkte ei tooda. Hea on tulla komisjoni siis, kui on ka millestki konkreetsemalt rääkida ja ma arvan, et nüüd neis viimastes komisjonides meil juba millestki konkreetsemalt rääkida oli. Aitäh.
S. Kuusik:
Kuivõrd küsimuste arv on piiratud, siis ma ei saa siit jätkata oma küsimust, aga küsin siis niimoodi, et hea abilinnapea Lemmit Kaplinski rääkis siin uhkete sõnadega piloteerimisest, läbimõtlemisvajadusest ja analüüsivajadusest ja teenuse parendamise vajadusest jne. Neid uhkeid sõnu oli nii palju. Kas see on õige teha asutuste statistikat või kasutamisstatistikat üldse koroonaajastu põhjal või järgselt, kas see pole väär? Tuginedes härra Leesi poolt vastatule, siis kas võiksime kaaluda äkki hoopis sellist kombineeritud varianti siinkohal, et MTÜ Öökull võib-olla jätkaks oma tegevust ja ülejäänute puhul, kus on siis tõesti madal see statistika, siis seal pakkuda alternatiive? Aitäh.
L. Kaplinski:
Aitäh. Ma saan aru, et küsimus oli minule. Siin oli kohe mitu küsimust koos, kas on õige tugineda koroonaajastu statistikale ja kas on võimalik ka MTÜ Öökulli jätkamise variant. Tegelikult me ei võrrelnud ainult koroonaajastu statistikat. Need numbrid, mida me oleme siin võrrelnud, lastekeskuste numbrid, me oleme võrrelnud neid ka noortekeskuste numbriga ja ikkagi püüdnud aru saada, et mis nüüd sõltumata koroonast on see osalus olnud. Tõesti mõnes lastekeskuses on see olnud väga madal kahjuks. Mis puudutab sellist kombineeritud varianti, siis täna me oleme otsustanud korraldada töö ümber selliselt, et Noorsootöö Keskus võtab kogu selle teenuse pakkumise üle, sest muidu me ei suuda tagada ühtlast taset erinevates asutustes. Kindlasti ma siinkohas ei välista seda, et tulevikus, kui me näeme vajadust ja võimalust kaasata kolmanda sektori partner, siis kui me oleme põhjalikumalt jälle läbi mõelnud, kuidas 21. sajandil seda teenust pakkuda, siis me kaasame partnerit. Aga nüüd ja täna on meil vaja endal see teenus kujundada selliseks, mis vastab tõesti Tartu noorte vajadustele ja selleks on meie allasutus Tartu Noorsootöö Keskus, kes võtab juhtrolli siinkohas. Aitäh.
M. Kivest:
Minu küsimus on tegelikult natuke samasse kohta, et miks linn ei kaalunud sellist pehmemat ülemineku varianti? Päevakeskus on ikkagi 7-12 vanuses lastele, et nad kasvaksid sellest vanusest välja, jõuaksid sinna noortekeskuse ikka. Kuna see noortekeskuse teenus on ikkagi praegu piloteerimisel, siis me ei tea veel, kui efektiivne see on. Lihtsalt seesama pehme üleminekuteema, miks te seda ei kaalunud? Ei saa ju kohe tagada seda teenust, et need lapsed, kes sealt kasvavad välja ja jõuavad siis noortekeskuse ikka, et nad siis saaksid sealt edasi selle teenuse. Need Öökulli lapsed, kus keskus tõesti töötab ja lapsed käivad, võiksid selle teenuse saada siis lõpuni.
L. Kaplinski:
Aitäh. Hea küsija, aga täpselt sellist teenust me soovimegi pakkuda. Lapsed lähevad samasse majja täna, kuhu nad hiljem lähevad juba ka noortekeskusesse. Ma ütleks, et see on kõige pehmem üleminekuvariant üldse. See, et Noorsootöö Keskus hakkab korraldama nii lastekeskuse kui noortekeskuse tegevust, tähendab, et me saame kasutada ära kogu nende huvitegevuse korraldamise pagasi niimoodi, et tegelikult ka lastekeskuse jaoks nende erinevate tegevuste ampluaa laieneb. Nii et ma tahaks küll öelda, et meie plaan vastab täpselt küsija ettepanekule. Aitäh.
M. Kivest:
See kaunis jutt tõesti sellest, et kuidas kõik on ennetatud tegevused ja kõik see on linnavalitsuse poolt. Väga tubli. Siiski need lapsevanemad sealt päevakeskusest ju pöördusid meie erakonna poole just selle ehmatusega, et ootamatult paneb päevakeskus ennast kinni. Kuidas te seda nimetate, see on hea ennetustöö?
L. Kaplinski:
Aitäh küsimuse eest. Ma pean tõdema, et siin võime öelda, et me ei ole kommunikatsioonis olnud võib-olla nii kiired, kui me oleksime pidanud olema. Aga tänaseks võin kinnitada, et lastekeskuste juhtidega on meil olnud väga põhjalik koosolek taas selle nädala alguses. Me oleme jõudnud ühiselt selgele arusaamisele, kuidas me edasi liigume. Nad jäävad meile headeks partneriteks, kellega konsulteerida ka edaspidi. Nende kaudu on läinud informatsioon laste vanemateni. Meil on kokku lepitud avatud uste päevad. Kui tõesti ka varem võis lastevanematele jõuda ekslik info, et see otsus on sündinud ootamatult, siis tänaseks, ma usun, on kõik lapsevanemad saanud piisavalt infot, et olla kindlad, et see teenus jätkub, kus ta jätkub, mis kujul ta jätkub.
T. Lukas:
Aitäh, kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on selle arupärimise käsitlemine lõpetatud. Aitäh.
16. Linnale olulise tähtsusega küsimus - Tartu Sanatooriumi pargi kaitsmise vajaduste teadvustamine, arutamine ja ettepanekute tegemine
T. Lukas:
Ettekandeid on siin planeeritud kolm. Teil on see kava ka olemas, nii et ma kogu kava ei hakka praegu ette lugema. Ettekande pikkus on 15 minutit. Sellele järgnevad küsimused, kokku kolme ettekande puhul me oleme siis kehtestanud praegu niimoodi, et ei ole igale ettekandjale eraldi kahte küsimust igal volikogu liikmel, vaid igal volikogu liikmel on kolme ettekande peale kaks küsimust, mitte rohkem. Pärast on muidugi sõnavõttude ja repliikide võimalus ka. Kõigepealt on üles antud siin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse maastikukorralduse professor, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Kalev Sepp ja teiseks Maaülikooli maastikuarhitektuuri õppetooli peaspetsialist Toomas Muru. Paistab, et kohapeal on ainult Toomas Muru, Kalev Seppa ei ole.
-ettekandja Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri õppetooli peaspetsialist Toomas Muru:
Tere. Vabandan alguses kohe, et professor Kalev Seppa siin ees ei seisa. Tal tulid välitööd sellisesse kohta, kus ei ole piisavalt netilevi ja otsustasime, et tulen mina teie ette. Mul on väga hea meel, et sellisest pargialast nagu Sanatooriumi park tahate rohkem ülevaadet saada. Selle ettekande kolmas autor on volitatud maastikuarhitekt Sulev Nurme, kelle eestvedamisel 2021. aastal koostati eksperthinnang sellesama pargiala kaitseväärtuste kohta. Aga juttu tuleb siis sellisest suurepärasest pargi keskkonnast ja selle ala suurus ja ulatus siin Tartu Ülikooli Kliinikumi kahe hoone vahel ja Riia tänava ja Tervise ja Sanatooriumi tänavate vahel on selline suurepärane roheline pargi keskkond, millest minu tänane ettekanne räägib. Ma tõin kohe siia ettekande algusesse ka põhisõnumid, mida ma teile tahaksin edastada. Kõigepealt see maastik ökoloogiliselt ja linnaplaneerimislikult on oluline säilitada terve Sanatooriumi pargi olemasolevas suuruses, seal on neli olulisemat põhjust. Kõigepealt maakasutuslikult on selle linna piirkonnas ja lähiraadiuses väga vähe teisi massiivseid puistusid ja seetõttu on see piirkonna rohevõrgustikus oluline elurikkust pakkuv tuumala. Teiseks, see pargimassiiv leevendab läheduses olevate suurte kuumasaare efektiga alade üha ekstreemsemat kohakliimat. Kolmandaks, see pargiala on välja kujunenud viimase sajakonna aasta kestel, mis on siis tekitanud ümbruskonna elanikele, aga mitte ainult neile, nii looduslikult kui ajalooliselt rikastatud igapäeva maastiku ehk siis elukeskkonna ressursi igapäevaelu tegevusteks just selles kohas. Neljandaks, see hetkel kehtiv detailplaneering nõndanimetatud Kallaste maja ja pargiosa kohta on oma sisult vananenud ja ei arvesta tänapäevaseid linnaplaneerimise põhimõtted. See ennist nimetatud eksperthinnang lähtus järgmistest punktidest: kõigepealt kirjeldati ajaloolist planeeringut, siis dendroloogilist väärtust, ökoloogilist väärtust, kultuuriloolist väärtust kohalikul ja üleriigilisel tasandil, esteetilist ja puhkemajanduslikku väärtust linnaosa ja terve Tartu linna seisukohalt võrrelduna Eesti teiste samalaadsete parkidega. Hästi lühidalt ajaloost. Need kaks selles pargis ajalooliselt algselt olnud ja selle pargi tekitanud kinnistud osteti siis 1911. aastal Maarjamõisa mõisa talumaadest ja ostjateks olid siis Oskar Kallas, Aleksander Eisenschmidt, kes on kultuurilooliselt väga olulised persoonid meie kultuuris. Kallase uusklassitsistlik villa projekteeriti Soome arhitekti Valter Thomé poolt. Kallased elasid küll selles majas suhteliselt lühiajaliselt. Kinnistu jagati 1922. aastal pooleks ning hoone jäi ühele krundile, mille siis Oskar Kallas müüs Tartu linna väikelastekodu rajamiseks. See teine Aleksander Eisenschmidti heimatstiilis elamu arhitekt ei ole teada. Hoone valmis 1912. aastal ja kahetsusväärselt ka Aleksander Eisenschmidt koos lähikondsetega hukkus ise sellel samal kinnistul olevas liivakarjääris. Korraks näitan siin ka ühte joonist Kallaste kinnistu kohta, kus see hoone ja selline algne pargi lahendus on näha, ka Eisenschmidtide villa ja samuti ka Kallaste perele kuulunud villa. Nüüd pargiruumist. Kogu selle Sanatooriumi pargi võib jagada kolme ossa: endise Kallase kinnistu aed-park, siis endise Eisenschmidti kinnistu aed-park ja siis Riia tänava äärne metsapark. Kui Kallase kinnistu on neoklassitsistlikus stiilis, Eisenschmidt kinnistu on heimat-juugendlikus stiilis, need on kumbki omaette erinevas nii arhitektuurses kui pargi arhitektuurses stiilis kujundatud, nii hoone kui ka kinnistu pargiosa. Metsapark on siis võimalik, et see oli Eisenschmidti aia ruumiline pikendus, rajatud vabakujulise pargi osana ja võis olla algselt inglise pargi laadne ala, mis hiljem metsastus. Siin on need alad ka nüüd natukene juba selgemalt piiritletud. All vasakul on Eisenschmidti villa territoorium. Siin nende valgete mummudega on pargiosa piiritletud. Need valged mummud tähistavad pärnaalleed, mis on tänaseni säilinud. Paremal pool on sKallaste villa ja kus on kaks võib-olla sellist markantset maastikulist elementi lisaks sellele pargi puistule, paar puude rida ja kolmas osa on siin põhjapoolses osas vastu Riia tänavat metsapargi osa, kus on praegu terviserada rohkem sisustatud ja on aktiivses kasutuses. Siis ka üks vaade võib-olla sellest pärnaalleest, mis on suhteliselt unikaalne oma pikkuses ja terviklikkuses ja puude hea tervisliku seisukorra poolest. Teine vaade Kallaste villa ümber olevasse pargiossa, mis on rohkem niisugune looduslikum ja salumetsa laadne väljanägemine. Puittaimestikust pargis. Seal on 46 liiki puittaimi. Eesti kontekstis suhteliselt liigirikas. Enamuses küll on harilik vaher, harilik mänd, harilik kuusk ja siis ka lääne pärn alleede koosseisus. Istutatud on sinna ka künnapuid, mis on looduskaitse kolmanda kategooria taim. Vanad ebatsuugad ja lehisegrupid on selgelt sinna istutatud. Siis seesama hobuserauakujuline lääne pärnaallee Eisenschmidti kinnistul ja tammerida ja pärnaallee ka Kallaste kinnistul on puittaimestiku osas võib-olla sellised markantsemad andmed. Kasvukohatüübid. Kogu selle Kallaste ja Eisenschmidti kinnistul olev pargiala on viljaka mulla ja niiskusrežiimiga. Valdavalt naadi ja jänesekapsa kasvukohad, kui see midagi ütleb juurde. Tihedate puistuosade sees on rohurinne suhteliselt puudulik vähese valguse tõttu ja on kohti, kus alusmetsas domineerib hariliku vahtra ülekaaluga tihe looduslik uuendus, mis sageli asendab tihedamates osades rohurinde täiesti. Need on siis noored vahtrad seal maapinda katmas. Esimene vaade sellest vähesest valgusest aluspinnas, kus on niisugune suhteliselt tüüpiline salumetsalik situatsioon ja teine siis nendest noorte vahtrate poolt loodavast vahtravaibast nii-öelda alusmetsana, kus siis on ka varjatud rohurinne nende puistute all. Kaitseväärtustest rääkides, siis Sanatooriumi park on 15 hektari suurune roheline massiiv Tartu linnakeskkonnas, mis pakub mitmeid ökosüsteemi hüvesid. Piirkondlikult võib välja tuua seda, et tegemist on sellise kohakliima stabiliseerijaga, sealhulgas ka näiteks Lõunakeskuse ja teiste ümbritsevate kuumasaarte mõjuväljas olevate alade osas. Tänu vaheldusrikkusele ja mitmekesiste elupaikade pakkujale on siis vana metsa ja surnud puiduelustikule tugi sellest pargi kompleksist väga-väga oluline. Globaalses mõttes saame muidugi selliste vanade parkidega siduda ka süsiniku sidumise funktsiooni ja kliimasoojenemise mõjudega kohanemise valmisolekut või toetamist. Veel korra võib-olla olulisemad looduslikud rikkused: salumetsalaadne suurte vanade puudega, aga suhteliselt tihe pargipuistu Kallaste kinnistu osas ja kohati juba küll kahjuks kinni kasvama hakkavad pargiaasad oma niiduniidukooslustega. Nüüd, kui vaadata linnaplaani, siis selline 15 hektari suurune puistuala on suhteliselt harv või võiks öelda, et pea ainukene sellises ulatuses. Siin lähimad puistualad on siin raudteeäärses koridoris, aga linna vahetus naabruses, linnahoonestuse vahetus naabruses siin Lõunakeskuse ümbruses ega seespool sellised suuri pargimassiive ei ole. Lähimad suured alad ongi võib-olla siis siin A-ga tähistatud Toomemäe pargimassiiv ja B-ga tähistatud Ropka pargimassiiv ja C on siis Sanatooriumi pargimassiiv ise. Need on samaväärses suuruses, aga siin vahepeal on suhteliselt vähe kahjuks. Ei olegi selliseid samaväärseid, samamoodi funktsioneerivad pargialasid. Kaitseväärtustest. Kõigepealt maastikuarhitektuurne väärtus. Ma võin siis välja tuua selle, et selle ala sees on 1910. aastatest kujundatud villa aed-parki kaks tükki, kaks erinevat, erinevates stiilides ja omasuguste hulgas suhteliselt unikaalsed. Eriti heaks näiteks on see Eesti juugendlikus pargi kujunduses. Hästi on tõesti säilinud Kallaste villa uusklassitsistlik pargiala, mis vähemalt Tartu kontekstis on ainulaadne. Siis loomulikult Sanatooriumi park on ka piirkonna miljöökandjaks, see on niivõrd lõimunud sellesse piirkonda, igapäevasesse elukeskkonda, inimeste igapäevasesse tegevusse, et ta on saanud sellise identiteedi osaks ja võib ka siis välja tuua selle U-kujulise lääne pärnaallee, mida saab võrrelda siis ümbruskonna kaitsealuste alleedega nii pikkuselt kui ka mõjukuse poolest. See konkreetne pargis olev allee on tänu oma ruumikujule, linnalisele asukohale, terviklikule säilimisele ja puude suhteliselt heale seisukorrale jällegi suhteliselt unikaalne, eriti linna kontekstis.
T. Lukas:
Kas te soovite lisaaega kolm minutit?
T. Muru:
Jah, paluks. Aitäh. Kohe hakkame lõpetama ka. Kaitseväärtustest veel. Kultuuriväärtuste osas villakompleksid ehk siis eriti Kallaste kompleks on siis Eesti 20. sajandi alguse villa suburbana harvaesinevaks näiteks. Pargiosad on seotud tuntud Eesti ajaloost ja kultuuriloost isikutega, nii Aino kui Oskar Kallasega ning Aleksander Eisenschmidti elukohaga ja tegevusega. Parim kujunemislugu on seotud lisaks ka eelnevale Maarjamõisa ja Tähtvere mõisa ruumilise arenguga ning hiljem ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku ja psühhoneuroloogia kliiniku ajalooga. Kasutusväärtustest tooks välja selle, et pargi Tervise ja Raja tänava vaheline ala on üks Tartu linna vaiksetest aladest, mis vastavalt Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavale on täheldatud üks kahekümnest senistest vaiksetest alades Tartu linnas. Pargis on pidev inimkasutus kõigil aastaaegadel, pea igasuguse ilmaga. See võimaldab kasutajatel ühelt poolt saada nii-öelda metsiku looduse kogemust, eriti see Kallaste pargi osa, kus on lopsakam looduslikum osa, kogeda liigirikkust, taimed, linnud, putukad, kõigis osades tegeleda liikumisharrastusega ja spordiga ja ka mängida maastikumänge kõigis vanusrühmades ja lõpuks osaleda koolitundides, mis on ka siis lähedal oleva Tamme gümnaasiumi niisugune välikasutuses ala. Veel korra roll Tartu rohestruktuuris. Tartu rohevõrgustiku tugiala praeguses konfiguratsioonis on Sanatooriumi park, näha sarnase suurusega ariaale nende ennist nimetatud kolme suurema pargimassiivi ümber. Ülelinnaliselt on Sanatooriumi park hetkeseisus elupaikade pakkujana võrreldav vaid Emajõe luhaga seal olevate looduslike ja poollooduslike aladega. Lõpetuseks ka mõni mõte kehtiva detailplaneeringu kohta. Kehtiv detailplaneering Kallaste pargiosa kohta on koostatud 2004-2005. Linnaplaneerimislikud põhimõtted on pea 17 aasta kestel oluliselt muutunud. Igasugune pargimassiiv linnakeskkonnas on muutunud tunnustatud ressursiks ja lihtsalt ei ehitata väikeelamuid parkidesse linnas. Detailplaneeringu koostamisel muudeti sel ajal kehtinud üldplaneeringut või taotleti selle muutmist. See põhjendus, ma tõin selle ka välja planeeringu tekstist, Tartu linn ei näinud ette kõnesolevale krundile ette avaliku pargi rajamise vajalikkust ning kuivõrd ka krundiomanikel puuduvad võimalused planeeringualas olevat metsaparki hooldada ja rekonstrueerida, siis on mõistlik rajada sinna elamupiirkond. Lihtsalt ei olnud piisavalt võimekust pargi eest hoolitseda. Linn on näinud ette, et leitigi lahendus, et teeme siis sinna elamud ja sellega saame pargiala korrastatud ehk siis tegelikult kaotame selle. Aitäh.
KÜSIMUSED:
K. Kallas:
Suur tänu. Väga-väga hariv ja huvitav. Ma küsin sellise küsimuse, et Tartu selles piirkonnas, kas selle pargiala massiivi juures on ka linnaloomi? Ma mõtlen rebaseid, jäneseid, kas neid seal liigub? Ülejõe osas, kus mina elan, neid seal aeg-ajalt näeb ja kassid peavad ikka jälgima oma trajektoore öösel, aga kas seal alal on ka loomad, kes seda ala kasutavad?
T. Muru:
Ma julgen öelda, et kindlasti on, aga oma silmaga näinud ei ole. Need on niivõrd tavalised tänapäeval. Jänest võib-olla vähem, aga rebane, üle linna võib kohata praktiliselt väga paljudes kohtades rebaseid liikumas. Mina ise liigun rohkem Emajõe ääres, Emajõe vasakul kaldal, kus rebasega pea igapäevaselt kohtub nii-öelda.
P. Piirimäe:
Aitäh väga huvitava ülevaate eest. Ma tahaks küsida nüüd natuke võrdlevalt Tartu positsiooni kohta rohealade osas võrreldes teiste Eesti ja võib-olla ka Põhjamaade linnadega. Mulle endale on jäänud selline subjektiivne mulje, et Tartu on just metsamassiivide poolest linna ümbruses ääretult vaene linn ja kui me võrdleme kas või Tallinnaga, seal on Pääsküla, Männiku, Harku, Õismäe, Kakumäe, Pirita, et on nagu oluliselt rohkem selliseid nii-öelda metsalaadseid rohealasid. Kuidas te seda oskate võrrelda?
T. Muru:
Numbrilisi väärtusi ei ole välja pakkuda, aga kui kaardile vaadata, siis on ilmne, et Tartu ümbruses on tõesti vähem selliseid kasutatavaid, rekreatiivses mõttes kasutatavad või ka tõesti siis nii-öelda selle soojasaartega seotud efekti leevendusega meid abistavaid metsaalasid. Kahjuks see nii on jah, et Tartu ümbruses on metsasid vähe ja veel vähem Tartu linna sees, mida jääb järjest vähemaks.
M. Lotman:
Suur tänu, ettekandja, selle huvitava ülevaate eest. Seal meie programmis oli kirjas ka, et ettepanekute tegemine. Ettepanekuid tahaks ka kuulda, mis sellega nüüd teha. Siis võib-olla ma küsiks ka veel, kui lubatakse.
T. Muru:
Kui nüüd te ootate ettepanekuid, mis funktsioone võiks anda nendele hoonetele, siis selle ma jätaks ikkagi teile välja mõelda, aga ettepanek on tegelikult see, et täies ulatuses see pargimassiiv on tegelikult ülioluline nii linna jaoks, nii koha kliima jaoks, inimeste igapäevase elutegevuse jaoks kui ka ökoloogilises mõttes. Täies ulatuses tuleks seda ikkagi hoida pargimassiivina.
M. Lumi:
Miks need pargid siis lastakse ikkagi niimoodi käest ära? Neid ei hooldata, nad kasvavad täis. On linnas mitmed pargid, kus hooldus on väike ja pärast tulevadki elamupiirkonnad sinna, sest et ei ole hooldatud.
T. Muru:
Eks see on nii, et kus inimene taandub, seal tuleb loodus peale selles mõttes. Aga siin on see, võiks ju oodata, et see võib igal pool juhtuda, aga siin on lihtsalt see toimunud niivõrd pika aja kestel, ka pargi mõttes saja-aastase ajaloo kestel, et see, mis on tegelikult nii looduse kui inimese koostoimes tekkinud, on lihtsalt niisugune unikaalne kompleks, mis on tekitanud selle väärtuse. Tõesti, kui inimene hoolduses tõmbab tagasi, siis puud ja muud taimed võtavad tagasi selle, mis on nende oma. Ja see on väga põnev keskkond ka, mis on tegelikult tekkinud, loodushariduslikud. Kui seda veel juurde tuua.
V. Ipits:
Aitäh. Mul on selles saalis vist juba kord olnud võimalus öelda, et mina olen selles pargis üles kasvanud ja tean seda parki 50-60 aastat tagasi, missugune ta täpselt välja nägi. Tean seda juugendlikku osa ja seda osa, mis on niinimetatud Kallase park. Ma võiks sellest päris pikalt rääkida, aga kuivõrd on küsimuste voor, siis ma küsiks nii, et mis on siis teie nägemus sellest, et missugune peaks olema see pargi haldamise vorm? Kas see oleks looduskaitse all, kas see tähendaks seda, et olemasolev peaks seal säilima sellisena, nagu praegu on, et teda ei võigi korrastada, taastada seda juugendiku ilusat parki, mis seal kunagi oli? Need vanad joonised on ju tegelikult kõik olemas, et täna on ta tegelikult täis kasvanud ja on täis kasvanud selliseks metsistunud, kohati ka võsastunud pargiks, milles on küll tõesti üksikud ja väga hästi säilinud ja kasvanud vanad puud ja selle Kallase pargi osas, see tegelikult ei olnud ju üldse pargiosa, seal oli ainult need puiesteed, ülejäänu oli tegelikult õunaaed, kust mina olen üksjagu õunu korjanud, ja seal oli kapsamaa, nii et see on tegelikult viiekümne aastaga sinna kasvanud. Missugune see nägemus võiks siis olla, et mis seal peaks juhtuma, et mis kaitsevorm võiks olla?
T. Muru:
Isikliku ja võib-olla maastikuarhitektuursena ma ütleks, et see Kallaste pargiosa on kujunenud tegelikult juba praegu omaette sellise kvaliteediga alaks, et seda esimese hooga ei tormaks kohe nii-öelda taastama nii-öelda juugendstiilis pargiks, vaid pigem võib-olla tekitaksin natukene rohkem ligipääsu võimalusi. Seal on suhteliselt vähe neid radu, muidugi saab ka väljaspool radu kõndida, kuigi linnainimesed tihtipeale ei julge kingi märjaks teha, et minna kõrge rohu sisse, aga seal on tekkinud selline väärtus, mida ka tasub kaaluda selle hoidmist juba. Aga teiselt poolt loomulikult ka needsamad pargi ajaloolised elemendid on, nagu siin selles eksperthinnangus välja toodi, suhtelised unikaalsed ka Eesti kontekstis. Nii et siin on kaalumist tegelikult veel, mida siis reaalselt teha.
M. Lotman:
Aitäh. Mind huvitab nimelt pargi arhitektuuri seisukohalt. Tegelikult Veljo Ipits küsis suure osa minu küsimusest juba ära, aga see metsapark, ta on, ütleme, heterogeenne oma päritolult, heterogeenne oma praeguses seisus. Kas on mõtet seal taastada osaliselt nagu prantsuse regulaarpark, osaliselt inglise või ühtlustada või kuidas? Ma kujutan ette, et see on päris hea väljakutse maastikuarhitekti jaoks. Tahakski küsida teie plaane või teie ettepanekut selle kohta. Aitäh.
T. Muru:
Ma arvan, et siin on veidi ohtlik nagu puusalt tulistada ja ütelda, et just nii peab olema, ühe inimese vaatest. Siin on tõesti, nagu te ütlesite, põhjust maastikuarhitektuurseks põhjalikumaks aruteluks siis, kui see pargiala säilumine on võib-olla kindlam. Kindlasti tuleks siin põimida nii tänapäevaseid vajadusi ja neid ökoloogilisi hüvesid, mis sellest pargialast tuleb kui ka seda kultuuriloolist tausta. Eks siin natuke ole niisugune tavapärane väga sage situatsioon selliste pikema ajalooga parkide puhul, kus looduskaitselised ja muinsuskaitselised huvid kohati põkkuvad, kohati kattuvad ja tuleb teha raskeid valikuid tegelikult.
M. Sutrop:
Tere. Suur aitäh teile selle põhjaliku ülevaate eest. Väga huvitav ja hariv oli. Minu küsimus puudutab seda, et kuivõrd te peate võimalikuks, et selle pargi puhul võiks justnimelt järgida väga erinevaid tsoone? Siin küsivad inimesed, miks park on käest ära, aga tegelikult just ma saan ka teie jutust aru, et needsamad looduslikud, lausa nii-öelda metsikuks kasvanud osad on väga suure oma väärtusega, et kui on võtnud loodus üle, et siis niisugused metsikud alad võiksid olla omamoodi esteetilise naudingu objektiks ja ka niisuguseks nagu eraldi väärtusega. Ma mõtlen, et näiteks võrreldes Kadrioru pargiga, kus on väga palju erinevaid tsoone, et osad on niidetud, osad on väga hästi korrastatud ja siis on ka sellised metsikud vabalt kasvavad alad. Minu enda kogemus, ma lihtsalt korraks siia vahele ütleksin, et näiteks Mainau saar on üks selline hästi ilusasti hooldatud Rootsi kuningaperekonnale kuulunud ala, kus bussidega tuuakse turiste ja seal oli hästi huvitav vaadata, et kaua aega püüti seda hästi-hästi hoolitsetud hoida, aga umbes viis aastat tagasi äkki hakati just osasid alasid laskma täitsa metsikult kasvada ja toodi kohale ka lambad, mitte lillepeenrad ja roosid. Kuivõrd te arvate, et see tendents nii-öelda rohkem väärtustada mitte ainult kultuuriliselt hooldatud ala, vaid just seda metsikut ala, võiks olla ka see, mida selle pargi puhul hinnata ja säilitada? Aitäh teile.
T. Muru:
Aitäh. Mulle tundub, et see pargiala on tegelikult sedavõrd suur, et seal ongi võimalik väga mitmeid erinevaid alasid kujundada ja teiselt poolt tundub mulle, et läbi võib-olla sellise kaasamise ja hariduslike programmide, kohalike inimeste kaasamise, on võimalik ka neid erinevaid pargiväärtusi välja tuua ja inimestele teadvustada ja pakkuda neile omaksvõtmiseks. Eestis sellesama Kallaste krundi osas olev niisugune metsikus on üheks selliseks võib-olla väärtuseks, mida hoida. Teiselt poolt on Eisenschmidti kinnistu, nende alleede, seal vahel ja metsapargi osa need, mis võivad olla rohkem hooldatud, kultuuristatud alad. Seal on tegelikult seda ruumi sarnaselt Kadrioru pargiga, kus ongi need erinevate hooldusrežiimiga alad.
M. Pärn:
Missugune on teie suhtumine keskpargi ära hävitamisse?
T. Muru:
Ökoloogilises mõttes on ta muidugi vähem mitmekesine kui see Sanatooriumi pargiala ja, nagu ma ennist ütlesin, tänapäeval linnadesse parki ei ehitada vähemalt väikeelamuid. Niisuguse väga olulise tähtsusega hoone puhul on jällegi suur kaalumiskoht, aga kindlasti mitte ei peaks tulema niisugused väikeelamud pika ajalooga parki. Keskpark on muidugi ka veidi lühema ajalooga ja vähem kujunenud kui Sanatooriumi pargiala.
M. Pärn:
Praegu korraldatakse seal seda autovabaduse puiesteed selle pargi kõrval. Aga kõik see, mis tehakse autovabaduse puiesteel või, nagu rahvas ütleb, ajuvabaduse puiesteel, võiks ju olla seal pargis?
T. Lukas:
See teema nüüd väga täpselt tänase aruteluga ei haaku, aga kuna juttu on pargist ja meil on spetsialist, siis palun vastata.
T. Muru:
Kindlasti võib kõiki asju. Vabaduse puiestee pigem muutub linnaväljakuks, ta ei ole ju roheala iseenesest ja linnaväljakul on teised tegevused kui haljastusega pargialal. Seal ei ole sillutisi ja kõiki tegevusi seal ei saa juba sellisel kujul teha, kui saab tänavaruumis.
M. Sutrop:
Aitäh. Ma tahtsin just selle keskpargiga võrdluse kohta küsida, et kuivõrd, ütleme, teie meelest on see pargi tekkimise lugu iseenesest ka üks argument, kuidasmoodi temaga ümber käia? Ma saan aru, et roheala on väärtus, aga keskpark on ju tegelikult, ta ei ole ajalooliselt mitte park, vaid ajalooliselt ehitusala. See on tekkinud sellepärast sinna varemete peale, et hoida ära stalinlike nii-öelda hoonete ehitamine, ja loomulikult on teil õigus, et see on ka vähem liigirikas. Mind huvitab just see, et kuivõrd see ajalooline argument, et kunagi ehitati või kujundati Sanatooriumi park just pargiks või niisuguseks looduslikuks alaks ja võrdluses keskpargiga, kus tegelikult on nii-öelda ära hoidmaks kole-ehitisi tekkinud sinna selline puistu, et kas see võiks olla maastikuarhitektuuri seisukohalt ka selline argument? Aitäh.
T. Muru:
Aitäh. Kindlasti on, jah. Igasugune ajaloo kestel toimuv tegevus, ühiskonna mõjutus lisab lisa kihistu sellesse pargiruumi või ka linnaruumi ja see muudab selle linnaruumi või pargiruumi huvitavamaks inimestele. Nii et mida kauem kellegagi koos elame või millegagi koos elame, seda paremaks see muutub meie jaoks.
T. Lukas:
Aitäh veel kord hariva ettekande eest ja küsimustele vastamise eest. Järgmine ettekanne on meil Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessorilt Hans Orrult. Seoses tehniliste probleemide ja halva helikvaliteediga võtaksime järgmise ettekande, linnavalitsuse ettekande siis vahele.
- ettekandja abilinnapea Gea Kangilaski:
Ma annan teile ülevaate sellest, millised on linna plaanid, erinevad plaanid ajalooliselt olnud sellega, millest me täna räägime kui Sanatooriumi pargist ja mida me siis üldse Sanatooriumi pargi all mõistame. Ehk siis oma raamistavad küsimused ma olen kirja pannud niimoodi: millisena on kujunenud Sanatooriumi pargi piirid ajalooliselt, mis see on, millest me räägime, kui me räägime Sanatooriumi pargist, mis aladest me üldse räägime, mis kaasneks kaitse alla võtmisega linna jaoks, linnakodanike jaoks, missugune on ala planeeringuline seis, mida linn seni on plaaninud ja mis sellest tuleneda võib ja mis saaks, kui Raja 31a detailplaneering tunnistatakse kehtetuks, mis sellega kaasneb. Nagu me teame ja siin ka eelnevalt oli juttu, et Keskkonnaamet on informeerinud linnavalitsust, et kodanikualgatuse korras esitati märtsikuus 2021. aastal Keskkonnaministeeriumile ettepanek võtta looduskaitse alla Tartu linnas asuv Sanatooriumi park. Käsitletakse seda ala siis tervikuna. Keskkonnaameti tellimusel on selle kohta koostatud ka eksperthinnang, millest eelnevas ettekandes oli ka juttu. Seal tõesti märgitakse, et park omab just sellise tervikuna tähtsat rolli linna ja linna lähiümbruse rohevõrgustikus ja seda ökoloogiliselt rekreatiivselt kui ka dendroloogilise ja kultuuriloolise tähtsuse tõttu. Eksperthinnangu kohaselt on pargi väärtuste säilitamiseks ja edendamiseks riiklik kaitse vajalik. Räägitakse eksperthinnangus riiklikust kaitsest ehk siis Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium on kaalumas seda, kas võtta need pargi osad riikliku kaitse alla. Nüüd, mida me mõtleme, mida me peame silmas, kui me räägime Sanatooriumi pargist või mille kohta Keskkonnaamet on selle uuringu tellinud. Siin on ta viirutusega toodud meie üldplaneeringust, see ala tervikuna. Aga, nagu näete need alad, mis on siin rohelisena märgitud, ühelt poolt Riia tänava ja Raja tänava vaheline ala ja ka praegu Tartu Ülikooli Kliinikumile kuuluv endine Eisenschmidti kinnistu on meie üldplaneeringu kohaselt juba rohealadena määratletud. Ehk millest me räägime, kui me räägime, et see park võib saada teistsuguse ilme ja sinna võidakse ehitada, seal on ehitusõigus määratletud, siis me räägime üksnes selles pargi osast, mis on endine Aino ja Oskar Kallasele kuulunud kinnistu. Sellest tuleb nüüd päris selgust saada, et kas küsimus on siis selles, et kas ka see pargiosa, mis linna üldplaneeringu järgi on juba rohealaks mõeldud, kas me ka siin peame kaaluma riikliku kaitse alla võtmist või piisab siiski linna üldplaneeringuga määratud roheala staatusest. Linn on kavatsenud ja ka avalikult tunnistanud, et soovib seda roheala kindlasti säilitada ja hooldada. Mõlemad need rohealad, mis on üldplaneeringu mõistes ka rohealadena määratletud, on ajalooliselt avaliku pargialana kasutusele võetud juba ammusest ajast. Sel hetkel, kui linn kaalus detailplaneeringu kehtestamist ja me räägime siin aastast 2004, kui see algatati Aino Kallase ja Oskar Kallase maja kinnistu osas, siis need sellise avaliku pargina kasutusel ei olnud, tegemist oli pigem sellise nii-öelda aed-pargiga ja kindlate inimeste kasutuses. Küll kasutati tol hetkel ka juba aktiivselt ja rekreatiivselt mõlemat praegugi linna üldplaneeringu mõistes pargina ja rohealana käsitletavat kinnistut. Linna seisukohalt ja planeeringuliselt on neid alasid siis käsitletud eraldiseisvana. Kui me räägime siin Raja ja Riia tänava vahelisest pargi osast, siis me räägime ikkagi Raja pargist ja Sanatooriumi park jääb siia linna seisukohalt siis Eisenschmidti kinnistu aladele. Kui nüüd rääkida sellest, mida kaalutleb praegu Keskkonnaamet, siis Keskkonnaamet võtaks riikliku kaitse alla, siis ta laiendaks siin Raja pargi osa võrra. Mis sellise riikliku kaitse alla võtmisega kaasneks? See kindlasti tähendaks seda, et seal hakkaksid kehtima erinevad looduskaitse tingimused, kus looduskaitseala valitseja oleks Keskkonnaamet ja Keskkonnaametiga tuleks ka kõik pargi sellised olulisemad tegevused kooskõlastada. Kindlasti siis on keelatud näiteks puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie ilma Keskkonnaameti loata, kindlasti ehitamine, uuendusraie, erinevate maaparandussüsteemide rajamine ja nii edasi. Aga see selleks. See ei olegi oluline. See lihtsalt tähendab seda, et linn ise ei saaks enam selliseid otsuseid tulevikus teha. Pargi valitseja ei kooskõlasta seda tegevust üksnes sellisel juhul, kui ta näeb, et kaitseala võib selle tõttu kahjustatud saada. Võib-olla olulisem linnakodanike seisukohalt on see, et üldjuhul, kui kaitse all olevas pargis korraldatakse rahvaüritusi, siis üle viiekümne inimesega või osalejaga üritused tuleb ka samuti kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Neid ei saaks siis enam linna enda otsusega lubada. Linna üldplaneeringu kohaselt on ka see, igaks juhuks rõhutan üle, ka Tartu Ülikooli Kliinikumile kuuluv ala, kindlasti hoonestusest välja jääv ala, et siia jääb üksnes praegu olemasolev hoonestus ja seda ala ei ole ehitusõigusega kuidagi koormatud. Nimetatud raamistik võimaldab meie hinnangul vähemalt neis kahes erinevas pargi osas kõiki neid, ka eelmises ettekandes määratletud tegevusi ja kaitseväärtusi säilitada juba ka linna enda määratluste järgi enda üldplaneeringust lähtuvalt. Linna seisukoht on seni olnud, et nende rohealadena määratletud alade täiendav riikliku kaitse alla võtmine ei ole vajalik, see nagu midagi ei lisa. Ainus, mida see lisab, on see, et tegevusi, mida me seal pargis hakkame tegema, või heakorrastustegevusi peaksime me siis kaitseala valitsejaga tulevikus kooskõlastama hakkama. Otseselt linnakodanike jaoks säilivad mõlemal puhul kõik väärtused, sealhulgas ka rekreatiivne kasutus. Aga sellel alal siin, mainitud Aino ja Oskar Kallase kinnistul ehk Raja 31a krundil kehtib detailplaneering aastast 2005, algatati 2004. See on Nordeconile kuuluv elamumaa sihtotstarbega krunt. Koosneb ta praegu neljast erinevast krundist: Tervise tänav 6, 8 ja 10 ja Raja tänav 31a. Need krundid on, nagu öeldud, määratud elamumaa alaks ja selle detailplaneeringuga on lubatud senisele haljasmaale moodustada elamukrundid ja on määratud ehitusõigus väikeelamute ehitamiseks. Siin on ka näha, millistest väikeelamu positsioonidest me räägime detailplaneeringu mõttes.
Linna seisukohalt on linnakeskkonnale iseloomulikud sellised erineva funktsiooniga alad ja Raja pargina käsitletavat ala saabki lugeda piisavaks roheala piirkonnaks, mis tagab kõik need võimalused, nagu öeldud. Aga Raja 31a puhul me peame tõesti mainima, et siia hoolimata sellest, et detailplaneeringuga on määratletud päris paljude roheväärtuste säilitamine, lisanduksid tulevikus ka elamud või kaksikelamud. Aga rõhutan, et see kehtiv detailplaneering esiteks määratleb sellised hoonestusalad, kus krundi täisehitusmaht on 16% ja Kallase maja krunt eristub sellega, et seal on täisehitusmaht lausa 8,7%. Kui me võrdleme praeguste tänapäevaste detailplaneeringutega, siis täisehituse protsent on 20 kuni 25% ehk oluliselt tihedamalt planeerime me tänapäeval linna. Juba selle detailplaneeringu koostamise ajal, niivõrd ammusel ajal nagu 2004 aastal loodi tegelikult päris keskkonnasäästlik lahendus, võeti juba tol ajal arvesse selle krundi nii dendroloogilist väärtust kui põlispuude olemasolu seal ja nähti ette kindlasti nende põlispuude ja eriti mainitud alleede säilitamine. Saab ka öelda, et seni on kõigil kaalutlusetappidel linnal puudunud selline ülekaalukas avalik huvi, mis annaks meile kuidagi põhjenduse kehtivat omandiõigust riivata. Kui me seal selle detailplaneeringu kehtetuks tunnistaks, siis järgneks linnale päris oluline rahaline kompensatsioonikohustus omanikule. Omanik võib ka nõuda ühelt poolt nii detailplaneeringu koostamise kulude hüvitamist kui ka maa-ala väljaostu. Kui me räägime, kui palju võiks see maa-ala väljaostu maksumus olla, siis loomulikult meil ei ole tellitud sellist eksperthinnangut, aga me räägime päris suurtest summadest linna jaoks ehk siis kuskil 3,5-4 miljonist eurost, millele lisanduks ikka detailplaneeringu koostamisega seotud kulud. Saamata tulu küll ei tuleks meil kompenseerida omanikule, aga sellegipoolest oleksid need kulud päris suured. Kui asetada nad meie linna eelarvestrateegia konteksti, siis see maksumus võrdub umbes vähemalt ühe lasteaia kordategemisega või kahe Marja silla ehitamisega. Lihtsalt viies teid sellesse konteksti, siis loomulikult see kaalutlus on, see on keeruline. Ma saan aru, et linnakodanikud on esitanud meile sooviavaldused, et linn võtaks selle kohaliku kaitse alla, aga niivõrd suure kulutuse tegemine linnaeelarvest, jättes samas tegemata väga paljud teised olulised ja ka siin eelarve ja eelarvestrateegia raames läbi räägitud olulised investeeringud, see nüüd oleks ikkagi, ma ei ole kindel, et see on antud hetkel kõige parem valik, eriti kui arvestada, et Keskkonnaministeerium on parasjagu kaalumas siin riikliku kaitse alla võtmist ja riikliku kaitse alla võttes see kohustus langeks riigile, mitte linnale. Juhin ka sellele tähelepanu, et selle kehtiva detailplaneeringuga on nõutud ka dendroloogilise uuringu läbiviimine ja linn on siin linna dendroloogilt ka hinnangu küsinud, kes on siis öelnud, et eeskätt siin positsioon 8 raames võib juhtuda, et siin need olemasolevad põlispuud, nende juured saaksid kahjustada, kui see rajada. Seetõttu on linn ka juba rääkinud omanikuga võimalusest see positsioon 8 maa-ala välja osta, et säästa see ehitusest. See võimaldaks nii-öelda selles detailplaneeringus ettenähtud oluliste väärtuste säilitamist paremini. Kui nüüd kokkuvõtte juurde minna, mis siis on see, miks linnavalitsus ei ole seni oma plaanides esitatud tingimustel, mis puudutab seda petitsiooni, ja ulatuses maa-ala kaitse alla võtmist kaalunud. Kuna tõesti, nagu öeldud, üldplaneeringus rohealadena määratletud linnale kuuluv ja Tartu Ülikooli Kliinikumile kuuluv endine Eisenschmidti kinnistu juba on rohealadena määratletud ja nende täiendav kaitse alla võtmine ei muudaks linnakodanike seisukohalt praktilises mitte midagi. Sellest meie hinnangul piisab nende kinnistute osas. Samas kinnistu omanik, kes omab seda Aino ja Oskar Kallase kinnistut, ei soovi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, sellest oleme teile ka keskkonnakomisjonis ülevaate andnud, mistõttu kindlasti kaasneks linnale oluline hüvitise nõue selle kinnistu kaitse alla võtmisel. Üldplaneeringusse on samas lisatud meie poolt täiendav tingimus, lähtuda ala hoonestamisel dendroloogilise hindamise tulemustest ja põlispuud säilitada ehk tegelikult see planeeritud detailplaneering ei hävita, nagu väidetakse, kõiki olulisi elurikkusi sellel krundil ja krunt säilib ikkagi olulise kõrghaljastusega. Üldplaneeringus on määratud väikeelamumaa juhtotstarvena see krunt ja seda ei saa muuta ilma üldplaneeringut koostamata. Meil tuleks üldplaneeringu menetlus alustada ja siis viiendaks Keskkonnaamet ei ole omaettepanekus edasise menetluse käigus esitanud infot ega võtnud seisukohta selle ettepaneku kohaselt kaitse alla võetavate maade omanikele makstava võimaliku hüvitise osas või muude võimalike kokkulepete osas. Meil ei ole ka sellist lähtumust, et me saaks kinnitada, et linnal on kuskilt võimalik väljastpoolt finantseerida nende alade väljaostu. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh. Palun, kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh. Nüüd me katsume siis saada uuesti Hans Orruga ühendust. Teil on maksimaalselt 15 minutit aega.
- ettekandja Tartu Ülikooli kaasprofessor H. Orru:
Räägin parkide rohealade kasust tervisele. Olen keskkonnatervise kaasprofessor Tartu Ülikoolist ja üks teema, millega ma tegelen, olen nüüd hakanud ka tegelema, et mis kasu sellest tervisele tuleb. Just praegu ma olen siin Utrechtis, see on Hollandis ja eile esines ka meile Utrechti abilinnapea ja ütles, et nende linna sõnum, nagu Tartu on heade mõtete linn, siis neil on, et luua tervislik linnakeskkond kõigile. Üks näide sellest on, et teinekord me oleme teinud vigu. Siin paremal on näha, kuidas ühel hetkel mõnikümmend aastat tagasi oli kanal, siis tehti sõiduteeks ja viis aastat tagasi muudeti see tagasi kanaliks ehk et inimestel oleks olemas selline koht, kus puhkamas käia. Ka siin on rattasõit ja kõndimine prioriteet, millele mõeldakse, et kuidas autode hulga kasvu pidurdada ja kuidas ka parkimisplatsid ja teed tagasi rohealadeks muuta. Mõni nädal tagasi käisin ka Uppsalas ühel seminaril, kus näiteks Gentis on selline nõue, et kui tehakse uus tee, et siis sellest 15% peab minema roheliseks, sul on näiteks tee neljameetrine, kui sa rekonstrueerid tee, siis sellest 15% peab minema rohealaks ehk 60 sentimeetrit kaob tegelikult ära. Teine sõnum, mis siin on, et tervis peaks minema kõikidesse poliitikatesse. See on meie jaoks on väga oluline teema. Nendel rohealadel on ka päris suur tervisekasu. Ühtepidi on sellised tervisenäitajad nagu oodatav eluiga, et sa oled füüsiliselt aktiivsem, kui sul on võimalus viibida rohealadel, aga ka psühholoogilised nii-öelda kasud, ehk tegelikult on näidatud rahvastikupõhistes uuringutes, nendel inimestel on vähem stressi, parem kognitiivne võimekus eeskätt eakatel inimestel. Kas sinu vanaisa, vanaema saab täpselt aru, mida sa räägid, ja kuidas ta mingeid asju teeb, seda mõistame kognitiivse võimekuse all ja ka see võib aja jooksul muutuda. Kui me räägime lastest, kes on meie jaoks väga olulised, ka siin on, et milline keskendumisvõime on tänapäeva nutiajastul, on see ka väga oluline, et meil oleks rohkem võimalust õues liikuda. Ka sportlikkus, igasugu muud näitajad, mida me uurime, sünnikaal, mis tuleviku tervist mõjutab, sotsiaalsed oskused. See kõike on näidanud, et need otsused on seotud rohealadega. Mida me ise oleme teinud, iga, ütleme, kolme aasta tagant, on Eesti inimarengu aruanne, mis tegelikult näitab, kus me oleme ja kuhu me tahaksime jõuda. Eelnevas inimarengu aruandes oli selline peatükk ka nagu loodusalade mõju inimeste tervisele. Mina olin seal, aga ka mu abikaasa, kes on sotsiaalteadlane, kellega me vahest koos uuringuid teeme. Tegelikult on olulised just need rohealad, mis on kodu lähedal, mitte see, et nad on mitmekümne kilomeetri kaugusel, isegi juba viie kilomeetri kaugusele teinekord peab sõitma transpordiga. Tegelikult on just väga oluline, et nad oleksid meie kodu ümbruses. Me vaatasime sellist sotsiaaluuringut, mis on üle-euroopaline ja lained on ka Eestis olnud ja siis me nägime, on see, et kui ikkagi sinu kodu läheduses ehk sellesama viiesaja meetri raadiuses, see on selline distants, kuhu on mõnus minna, lihtne minna, inimesed sinna lähevad, kui ta on kaugemal, siis on raske minna, on suurem või väiksem võimalus, et inimene sinna läheb. Need, kellel on neid rohkem, neil on, see on jällegi epidemioloogiline termin, millega me tegeleme, et neil on, ütleme, suurem tõenäosus, et nad sinna lähevad ja nad ka oma tervist paremaks hindavad või nad on ka füüsiliselt rohkem aktiivsed. Kui sul on see võimalus, siis inimesed pigem seda ka teevad või siis nad tunnevad, nad on rohkem kontaktis teiste inimestega ja nad on vähem depressiivsed. Siis on olemas ka selline vahend, mille jällegi üks selline suur keskkonnaepidemioloogia organisatsioon Global Barcelonast lõi üks aasta aega tagasi, kus on siis 866 suuremat Euroopa linna ja saad sinna oma linna sisse toksida ja siis ma toksisin sinna ka Tartu sisse ja tuli näiteks hinnang, kui palju on Tartus rohelust ja kuidas me siis ennast suhestume teiste nende suuremate sise-Euroopa linnadega. Seal on ka Tallinn ja Narva. Tartul läheb paremini, kui nendel kahel linnal ja me oleme siis, näiteks üks selline näide on selline NDVI indeks ehk, kui sul on satelliidipildid, siis ta pildistab erinevaid kiirgussagedusi ja selle alusel saab hinnata, kui palju on siis seda rohelust keskmisest natukene paremini. Täpselt tegelikult maailma terviseorganisatsiooni selline piiripealne rohelus on meil praegusel hetkel, aga see on ka ebavõrdselt jaotatud. Ehk ühel kolmandikul Tartu elanikest on seda suhteliselt palju, aga kahel kolmandikul on seda ikkagi vähe. Ehk kui sa oled, ütleme, seal, kus need suuremad rohealad on, Toomemäe kandis, mida siin enne näidati, Emajõe luha kandis, siis on sul hea juurdepääsetavus, aga kui sa oled mingites teistes piirkondades, et siis tegelikult on sellest puudus. Natukene täpsem pilt, kus me kaardimaterjale kasutame. Seal on meie nii-öelda positsioon ikkagi oluliselt halvem, oleme seal viimase kolmandiku piiri peal. Selles mõttes kvaliteetse rohealaga kokku puutuvaid inimesi on natukene ikkagi veel rohkem. Siis üks uuring on meil praegu käsil. Selle tulemusi tõenäoliselt sügisel kuulete ajakirjandusest, kus me vaatame täpsemalt ka kõik Eesti linnad, palju nad rohealadega kokku puutuvad ja ka võrdlevalt siis kahte aastat, 2010 ja 2020, ehk siis iseenesest kõigis linnades on suur surve, et ehitada rohealadele. Ma arvan küll, kui linnas ringi kõndida oma kodu lähedal, et siis ei ole nii, et rohealasid tuleks juurde. Tegelikult neid pigem jääb ikkagi vähemaks ja ka siin me kasutame seda 500 meetri raadiust ja siis näitame, milline see eelnev tervisekasu oli ja milline on praegune tervisekasu. Kindlasti on see vähenenud, aga kui palju, seda saab sellest uuringust siis sügiselt täpsemalt teada. Meil esialgsed andmed on olemas, aga neid ma välja veel ei ütle, natukene on see olukord halvemaks läinud. Siis teine on see, et meil võivad olla ka eksperimentaalsed andmed. Ehk et meil on tõepoolest uuring, et inimesed viiakse rohealadele ja siis saab hinnata näiteks, tänapäeval on igasugu moodsaid tsensoreid, saab vaadata, kuidas inimeste stressihormoonid suurenevad, kuidas nende vererõhk muutub, südame löögisagedus. Siin vasakul pildil ongi näha, kui inimesed panna parki, versus nad kõnnivad kuskil rohealas või nad on kuskil tiheda liiklusega tänava ääres. See müraprobleem näiteks linnades on ka ikkagi üsna terav. Seda me oleme ka uurinud ja näidanud, et tegelikult see tekitab häiritust, see tekitab öösel uneprobleeme, mis viib suurenenud kehakaalu, metaboolse sündroomini, diabeedini ja mitmete teiste haigusteni. Ka kardiovaskulaarsed ehk siis südame-veresoonkonna haigused, ka seda on näidatud, et rohealade juures, rohealadel viibides südame löögisagedus näiteks on väiksem. Pikas perspektiivis on see hea, sest sa ei koorma nii palju südant. Kui sa oled kuskil täis ehitatud alal tee ääres, siis on jällegi suurem koormus sinu organismile. Mis praegu Sanatooriumi pargi osas ka arutatakse, on see, kas ta peaks olema niisugune nagu praegu või siis sobib ka, kui tuleks natukene väiksem. Ka seda on tegelikult maailmas vaadatud. Praegusel hetkel näiteks, mis on rahvastiku tervise jaoks oluline, et inimesed oleksid füüsiliselt aktiivsed. Et ta on kui spordiobjekt, mis tähendab seda, et on kirjas selles süsteemis, et inimesed saavad tulla ka kaugemalt. Siin ongi näited paarist uuringust nii Ameerikast kui Austraaliast, kus teadlased on vaadanud, et kui me vaatame erineva suurusega neid parke, kas tegemist on, ütleme, lihtsalt nende kohaliku pargiga, et näiteks need majad, mis seal praegu on või siis ka uus elurajoon, mis tuleb, et kas siis ainult nemad hakkavad seda parki kasutama või meil on tegemist natukene suurema pargiga, et on, ütleme, selle piirkonna pargiks. Kui suur see vahe on, see uuringutes ka siin varieerub, et kui me siin üleval vaatame, et seal ühel juhul on tegemist 5 versus 10 hektarit. Inglise pargid on teistsugused, siin on meil tegemist juba 2 versus 20 hektarit. Selle üle võib siin diskuteerida, aga iseenesest mida suurem on park, seda rohkematele elanikele see kasu toob ja seda suurem on tõenäosus ka, et kaugemalt tulevad elanikud ka seda siis kasutavad. Millised need kasutatuse perspektiivid siis üldiselt võiks ka olla? Ma arvan, ma selle juba rääkisin ära, et kas see ongi siis, ütleme, vaid kohaliku kasutusega või siis ka natukene kaugematele olev. See oleks siis, selline negatiivne stsenaarium, kui see väheneks. Eelnevalt oli juttu ka sellest Keskpargist. Ka siin on, et kuidas me seda näeme, kas selline eraldiseisev park või siis, kui tuleb sinna suur hoone, et siis ka tema funktsioon mõnevõrra võib muutuda ja tegelikult jällegi see kasutajate hulk, need funktsioonid muutuvad ja inimestel on vähem võimalust sinna tulla ja seal end hästi tunda. Mainiti siin ka kliimamuutuste teemat ja tegelikult ka sedasama kuumasaart, kogu seda piirkonda. On teada, et Tartu on tegelikult väga tubli ja tahab saada juba kiiresti-kiiresti kliimaneutraalseks, et kuna neid kuumalaineid tulevikus on järjest rohkem ja mida me näeme, et meil on ka võimalik selliste seadmetega vaadata, et mis on temperatuurid. Ja no, ütleme, et see on selline talupojatarkus, et kui on palav, siis minna varju. Kui meil on need suured majad, varju pakuvad nad küll, aga tegelikult nad lähevad kuumaks, nagu siin alumiselt pildilt on näha, et kõik see punane on tegelikult need temperatuurid on väga palju suuremad. Inimestele see ei meeldi, et siin on jällegi paar näidet siin, kus Haapsalus torud seati prioriteediks inimeste ees ehk siis meil oli vaja teha remont, kommunikatsioonid ümber vahetada, aga tegelikult inimesed pidid ju kuuma käes olema. Või siis Tallinnas Pronksi tänaval jällegi, kus ka inimesed streikisid selle vastu, et hea küll, sinna tuleb haljastus, aga kui eelnevalt on suured puud, siis pärast seda, kui nad maha võetakse, on tegemist ju alguses väikeste puudega ja siis läheb veel kakskümmend aastat, kui nad suuremaks kasvavad. Kuigi me istutame juba päris suured puud, siis tegelikult läheb ikkagi aega, et nad kasvaksid nii suureks, et nad siit sellistel juhtudel varju annaksid. Nii, kokkuvõtteks, mis ma teadlasena saan öelda, on juba päris hästi teada, et ma arvan, et me nüüd otseselt uusi uuringuid ei vaja, et rohealadel on positiivne mõju nii laste kui täiskasvanute tervisele. Tegelikult seda tervisekasu oleme juba ühes uuringus näidanud ja teises uuringus, mis nüüd sügisel välja tuleb, näitame ka, et nad on head, ja selles mõttes ma arvan, keegi ei vaidle sellele vastu. Kui pargid on suuremad, siis jällegi nendest saab kasu suurem hulk elanikke, seal on siis ka kaugematest piirkondadest tulevad inimesed ja selles mõttes minu kui eksperdi seisukohast saaks sellega öelda, et on oluline, et see park säiliks tervikuna, ta säiliks suuremana, sest kui me sinna juba ehitame, siis pärast tagasi selliseid protsesse muuta on väga raske. Praegu tundub, et kõik see kompenseerimine on kallis, aga kui on juba sinna hooned rajatud, siis selle hoonestuse või parkimisplatside uuteks rohealadeks tegemine on tegelikult veelgi kallim. Oli juttu sellest, et see aitab neid kliimaeesmärke saavutada, aitab nende sagenevate kuumalainetega toime tulla. Ka see kohanemine, mitte ainult kliimamuutuste ärahoidmine, vaid tegelikult, mida me praegu saame teha, on siis ka nendega kohaneda. Mina kui terviseteadlane pean ikkagi ütlema, et rahvastiku tervis, see peaks saama ikkagi prioriteediks muude küsimuste eest. Kes meid ikka kaitseb, kui me ennast ise ei kaitse. Nii, see oleks minu poolt kõik, et kui nüüd küsimusi tuleb, et siis ma hea meelega vastaksin neile.
KÜSIMUSED:
N. Põdramägi:
Aitäh huvitava ettekande eest, aga ikkagi küsimus tekkis küll. Mina kui staažikas meditsiinitöötaja püüdsin oma ajusid ragistada, kas ma leian ise küsimusele vastuse, aga ei leidnud. Pole üldse mingisugust suurt teadust tarvis, et tõestada, et tõepoolest rohealade positiivne mõju inimeste tervisele kahtlemata on väga suur. Aga küsimus tekkis mul selles vallas, et kuidas on rohealad seotud sünnikaaluga. Kas roheluses sünnivad priskemad lapsed? Teatavasti maal on ju rohelust rohkem kindlasti kui linnades. Siis peaks nagu laps maal olema priskem või vastupidi. Ma ei tea sellele vastust, kuidas see on, igatahes teaduspõhist kirjandust mina ei ole muidugi väga tuhninud ka, aga ei ole ka leidnud, nii et võib-olla teie oskate mulle öelda. Aitäh.
H. Orru:
Aitäh selle küsimuse eest. Epidemioloogilised uuringud maailmas on täiesti olemas, mis neid seoseid näitavad. Kui me Eesti lapsi vaatame, siis kõige raskemad lapsed, kõige suurema sünnikaaluga lapsed on Saaremaal ja Hiiumaal. Seal on kindlasti rohelust üsna palju. Kui me nüüd linnas vaatame, siis pigem on nii, et on nagu vastupidine seos, et kui sul rohelust on vähe, siis sünnikaal on väiksem ehk siis tähendabki, et need emad on füüsiliselt vähem aktiivsed ja nende elustiil on teistsugune. Aga ma võib-olla ei läheks selle patofüsioloogia juurde siin praegu, et seda saame võib-olla teinekord arutada.
T. Lukas:
Aga kui rohelust üldse ei ole, mis siis saab? Kas sündimus on ka sellest mõjutatud?
H. Orru:
Tegur number üks on ikkagi kultuurilised küsimused ehk siis see mõjutab kindlasti kõige rohkem, isegi keskkonnast veelgi rohkem, aga see rohelus annab need võimalused. On selline nii-öelda kahepidine seos.
T. Lukas:
Aitäh, kas on veel küsimusi? Paistab, et rohkem teile küsimusi ei ole, aitäh huvitava ettekande eest. Suur tänu osalemise eest. Nüüd on meil registreeritud sõnavõtud.
SÕNAVÕTUD:
I. Alakivi:
Tänu ka minu poolt varasematele ettekandjatele. Tõesti olid head ja ülevaatlikud. Nüüd aga minu poolt. Linnavalitsus on korduvalt kaitsnud ja kinnitanud seisukohta, et kui Oskar ja Aino Kallase poolt 1910. aastatel rajatud uusklassitsistliku villa ümber olev elustikurikas, kõrge loodusväärtusega pargi osa elamumaaks muuta (loe: tegelikult ehitamisega hävitada), sest detailplaneeringu kohaselt on kavas 80% elamumaad ja 20% transpordimaad, siis järele jäävast pargi osast piisab Tartu linnale ja linnaelanikele. See väide ei päde. Järele jääksid ribad ja riismed, kui sedagi. Seda, et vanad puud ei ela selliseid muutusi üle, on öelnud ka linna dendroloog. Pargi tervikliku kaitsmise vajadust näitasid selgelt ka täna äsja kuulatud ettekanded. Miks on Tartus unustatud paljud keskkonnaseaduste sätted? Näiteks keskkonnaseadustiku üldosa seadusesäte, et igaühel on õigus tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Linnakeskkonnas, nagu on Tartu linna tiheasustusala, tuleb elanikele planeeringutega tagada parkide ja muude kõrge loodusväärtusega rohealade säilimine. See on vajalik tervise ja heaolu vajaduse tagamiseks elukoha lähedal igapäevaselt lühikese jalutuskäigu kaugusel ühistranspordiga hõlpsalt ligipääsetavalt. Sellele kõigele vastab Sanatooriumi park. Miks on unustatud planeerimisseaduse põhisäte, mille kohaselt planeeringuga tuleb luua eeldused kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi? Tartu kogukondlikud väärtused eeldavad parke ja elustikurikkaid rohealasid, nende kultuurimiljöö hoidmist ja säilitamist. Eriti veel, kui need on seotud Eesti teadust ja rahvusskulptuuri kõige olulisemal moel mõjutanud ja rikastanud ajalooliste isikutega, rahvuse ja rahvuskultuuri suurkujudega. Eriti, kui lähedal on suured raviasutused. Sanatooriumi park, mille saatust täna arutame, on näide eespool kirjeldatud põhimõtete hülgamisest. Detailplaneering on vananenud ja aegunud, sellest oli juba juttu. See detailplaneering vajab lõpetamist või tühistamist ja park vajab säilitamist tervikuna looduskaitseseaduse ja muinsuskaitseseaduse alusel. Jah, pikas perspektiivis kahekordne riiklik kaitse, sest kohalik omavalitsus on näidanud Tartus, et ei ole loodusele usaldusväärne partner. See ala väärib seda. Eestis on 292 parki kahekordse kaitse all. Sanatooriumi pargi säilitamist terviklikuna ning kaitsmist nõuab kõrge avalik huvi. Seda näitab veel kord äsja petitsioon.ee veebis lõppenud pöördumisele pargi kaitseks antud allkirjade arv 1161, pluss 34 allkirja, pluss arvamused. Need on üle antud linnavolikogu esimehele. Pargiala tervikuna säilitamise ettepanekud on linnale üldplaneeringu protsessis 2017. aastal esitanud üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tegijad, uUsaldusväärsed keskkonnakonsultandid Skepast & Puhkim OÜ-st. Pargile ja selles asuvale Oskar ja Aino Kallase villale on kaitset nõudnud ja linnale vastavad pöördumised esitanud või pöördumise ettevalmistamises osalenud Soome kultuuriseltsid, andes Eesti suursaadikule Soomes üle pöördumise, Eesti Looduskaitse Selts, Akadeemiline Muinsuskaitse Selts, Emakeele Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts. Viimasel juhatuse koosolekul oli järjekordselt arutuse all Sanatooriumi pargi kaitsmise küsimus. Sellest teatas mulle Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.
T. Lukas:
Kas te soovite lisaminutit?
I. Alakivi:
Jah, palun. Juhin tähelepanu mõnedele sätetele ja unustatud kohustustele: säästva arengu seadus, välislepingute täitmine, Firenze harta on ajalooliste parkide harta, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Euroopa maastikukonventsioon, Pariisi kokkulepe, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia. Tartu linn on ühe korra põhjalikult koostanud säästva arengu strateegia. See on Tartu Agenda 21, seda võib Riigi Teatajast lugeda. Seda võib internetist ka trükisena lugeda. Lõpetuseks. Planeerimisseadus võimaldab linnal keskkonna ja kultuurimiljöö säilitamise suhtes vaenulikud otsused ümber vaadata, arvestades ekspertarvamusi ja selle lisasid, puistuplaan ja kaitseala piiri ettepanek. Minu ettepanek esimeseks sammuks on algatada kõrge loodus- ja kultuuriväärtusega pargiala, praegu AS Nordeconile kuuluva pargiala vahetamine teises asukohas Tartu linnas asuva elamumaaks määratud maa-ala vastu. Selleks on linnal võimalused ja võimekus. See oleks esimene tõeline samm ajaloolis-kultuuriloolise kõrge loodusväärtusega pargiala säilitamiseks koos selle lahutamatuks koostisosaks oleva Kallaste villaga. Eesmärk on mõlemad korrastada park ja villa, lagunemisohus olev villa, tagada avalik kasutus. Seitseteist aastat on kirves ja saag seda parki ähvardanud. Nüüd on aeg päästmiseks. Kutsun linnavolikogu liikmeid teemat konstruktiivselt arutama ja vastavat ülesannet linnavalitsusele andma. Tänan.
L. Ots:
Armsad volikogu liikmed, peame veel natuke vastu selle väga tähtsa küsimuse nimel, kõik head külalised, kes te meid vaatate. Väga palju tähtsat on lugupeetud eelkõnelejad enne juba ära rääkinud ja tundub, et ei pargi looduskaitselises, tervisekaitselises ega kultuuriloolises väärtuses ei ole mingisugust kahtlust ja kui seda kinnitab mitte ainult Eesti, vaid ka Soome pool, siis oleks see praegu ideaalne võimalus luua või edendada või kindlustada Eesti-Soome silda, millest me nii palju räägime. See oleks ka hea võimalus olla aus, sest kui me kõneleme, et Tartu on paljudes rohelistes tegudes Euroopas esirinnas ja me saame mingeid aunimetusi ise, aga suhtume pehmelt öeldes lugupidamatult sellesse, et meil on olemas rohelus, loodus ja põlispuud, siis me räägime iseendale risti vastu. Tahaksin aga ka meenutada seda, et me võlgneme tohutult palju ühele suurele tartlasele, ühele suurele eestlasele. Oskar Kallas kui tõeliselt õlis ja tõeliselt kõrge nimi, kõrgemal kõikvõimalikust poliitilisest korruptsioonist. Mees, kes võitles ainult Eesti eest. Mees, kes müüs maha omaenda maja ja talu, kus ta plaanis veeta oma keskeast edasi jäävaid päevi selleks, et minna suursaadikuks Soome ja Inglismaale. Mees, kes ohverdas iseenda plaanid oma isamaa nimel, vääriks vägagi seda, et me püstitame talle monumendi. Suurest kolmikust - Oskar Kallas, Jaan Tõnisson, Villem Reiman - on Reimanil ja Tõnissonil monumendid Tartus olemas. Mis oleks ideaalsem, kui püstitada monument Kallasele, mitte kivist, mitte pronksist, mitte plekist, vaid teha see monument roheliselt. See oleks unikaalne võimalus näidata, et me hoolime Tartus parkidest. Oleks unikaalne võimalus näidata, et Oskar Kallas ei ole unustatud. Oleks samamoodi ka unikaalne võimalus, kas siis jätta osa alast metsa ja pargialaks ja osa ala taastada, mitte tõesti küsitava pargina või et mis stiilis seda teha, vaid jälle, harukordne võimalus on meil, et kirjandusmuuseumis on säilinud ülidetailsed, täpsed kirjeldused sellest, kuidas see park omal ajal üles ehitatud, kavandatud oli ja ka täpset puude, põõsaste ja kõigi lillede liigid, mida sinna liigiomaselt istutati. Aga ma meenutan meile kõigile seda, et praegu on ka väga hea võimalus näidata meile, et me kõik seisame siin Tartu eest, mitte igaüks oma isikliku erakonna eest, sest meie erakondadel, kes me siin volikogus oleme, ongi võrratu ühisosa. Ma uurisin tänaseks läbi kõikide siinistujate erakondade programmid ja isegi põhikirjad ja ma leidsin nii palju rõõmustavat, et meil on see ühisosa olemas, millega me siit saaksime Sanatooriumi ehk Aino ja Oskar Kallase ja Eisenschmidti pargi nimel edasi minna. Siin on väga ilusasti näidatud Reformierakonna suur programm 2021 kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel: saame hoida kõike seda, mis on igaühele kallis, eesti keelt ja kultuuri, meie puhast loodust ja elukeskkonda. Kirjutan kõhklemata alla. KOV 21 Tartu programmis: tahame, et Tartu oleks üks tõeliselt mõnus paik, kus õhk on puhas, müra vähe, linnaruum, sõbralik ning roheline. Isamaa ütleb enam-vähem sedasama ja ütleb ka seda, et kõiki otsuseid kaaludes mõtleme alati keskkonnale. Kui siin eespool oli juttu, kui kalliks läheks maa-ala välja lunastamine Nordeconi käest, siis meenutan, et Tartu linna eelarvest moodustaks see umbes 1,8 protsenti, aga kui näiteks jagada kümnele aastale, siis tuleks see summa ju tegelikult täiesti üleelatav, ja juttu oli ka maadevahetusest rahvatervise ja roheluse ja kultuuriloo nimel. Kõige olulisem on aga see, et ma rõõmustan, et Isamaa on öelnud, et me parandame ja mitmekesistame Eesti rahva ja kultuuri ning Tartu linna jaoks oluliste isikute ja sündmuste jäädvustamist linnapildis. Täpselt see toimuks meil Sanatooriumi pargiga. Edasi ütleksin ka välja, et sotsiaaldemokraadid on kõige lähemal sellele, mida me praegu kõik, ma usun siiski ühiselt, Sanatooriumi pargi heaks saame teha. Vähe sellest, et nad ütlevad, et keskkonnaalane kommunikatsioon peab olema aus, tõenduspõhine, tunnistama ka probleeme ja otsima koos kogukonnaga lahendusi. Just see probleemi tunnistamine on kallis, ala kuulub Nordeconile, on teistmoodi ja lahenduste otsimine ühes kogukonnaga, kes on andnud pargi kaitseks 1661 e- ja 34 muud allkirja, on ju suurepärane ja täpselt vastab ka valimislubadustele. Mitmekesistame parkide väljanägemist ja kasutust. Täpselt seesama. Loome katkematud ühendused seniste pargi- ja metsaalade vahel, tagame koostöös riigiga rohekoridoride sisseviimise planeeringutesse.
T. Lukas:
Kas soovite lisaminutit?
L. Ots:
Soovin lisaminutit ainult selleks, et lugeda ette sotsiaaldemokraatide viimane tore lause, millega nemad lõpetasid oma programmi keskkonna osa: korrastame Raja tänava pargi. Ma tänan teid tuhatvõrd selle eest ja oleme täpselt selle poolt, et me võtame selle pargi koos majaga. Me teeme selle korda, me oleme tohutult kolmekordselt võitnud. Linnale park, Eesti kultuurile mälestis ja rahva tervisele edendatud koht. Ma tänan teid tähelepanu eest.
S. Kuusik:
Aitäh. Sõnad elurikkus, kliimaneutraalsus ja rohelus on muutunud kogu Eestis, eriti aga just Tartus populaarseteks sõnadeks. Me räägime rohelusest ning tahame maha võtta enamuse keskpargi haljastusest ja rajada sinna betoonist ja klaasist hoone. Me räägime rohelusest ning rajame üha uusi ja uusi elamuid senistele rohealadele ja puistutele. Me rajame meediaovatsioonide saatel Vanemuise teatri ette kartulipõllu lapikese ja hotelli katusele kaks mesitaru ning nimetame seda siis rohepöördeks. Me võtame Tartu linna peamagistraalilt ehk Riia tänavalt ära kaks sõidurada ning anname selle üksikutele jalgratturitele ja nimetame seda rohepöördeks ja kliimaneutraalsuseks. Samal ajal on kellegi käsi allkirjastanud planeeringud, mille järgmise käiguna tahame rajada 16 eramut Sanatooriumi parki. On tõestatud, et üks efektiivsemaid võimalusi kliima soojenemise tagajärgede likvideerimiseks sealhulgas süsiniku sidumiseks atmosfäärist, on hoida ja suurendada puittaimede osakaalu meie planeedil. Arusaadavalt on täiskasvanud puude ja massiivide võimekus nii õhu puhastamisel kui süsiniku sidumisel oluliselt suurem alles istutatud või noorte taimede omast. Efektiivselt toimivad ainult suured pargimassiivid. Killustatuna, ehitatud keskkonda väikeste platsikestena on mõju tagasihoidlik. Erinevalt muudest intensiivselt hooldatud linnaparkidest, on Sanatooriumi pargis elurikkus olemas. Kui vaadata Tartu ümbrust viie kilomeetri raadiuses, tuleb tõdeda, et visuaalselt Sanatooriumi pargist suuremaid puistumassiive väga palju ei ole. Haljasalade roll linnas ei piirdu ainult ökoloogilise või klimaatilise tähtsusega. Inimene vajab loodusest võõrandumise vältimiseks ka linnaruumis looduse kogemust. Sanatooriumi park on oluline nii kogukonna vaimse kui füüsilise tervise edendamiseks. Linna piires teist metsalaadset haljasala ei ole. Sanatooriumi park on oluline ka seal asunud kahe Eesti kultuuriruumis olulise perekonna kodude tõttu: nimelt nii Aleksander Eisenschmidt kui Aino ja Oskar Kallas on kirjutanud ennast suurte tähtedega Eesti kultuurilukku ja Eesti teaduslukku. Seejuures on ehitustehniliselt oluline mainida, et lähtuvalt perekond Kallaste kodu olukorrast, on vajalik ülikiire sekkumine, et päästa hoone hävimise eest. Sanatooriumi pargis on üles loetud 46 erinevat puittaimeliiki sealhulgas ebatsuugad, vanad tammed, väike läätspuu, vanad lehised, must pappel jpt. Muuhulgas kasvab selles pargis ka III kategooria looduskaitsealune liik – künnapuu. Pargis on kokku loetud vähemalt 19 linnuliiki, 21 putukaliiki ja 17 loomaliiki. Pargi ühes servas paikneb ka psühhiaatriakliinik. Usun, et sealgi ravil olevad inimesed vajavad taastumiseks muruniidukite mürast ja grillimise lõhnadest rohkem enda ümber rohelust ja linnulaulu. Santooriumi pargi kaitseks on volikogu esimehele üle antud 1161 toetusallkirja. Korduvalt on Sanatooriumi pargist kirjutanud meedias mitmed nimekad eestlased. Sanatooriumi pargi suurim kaitseväärtus seisneb tema territoriaalses terviklikkuses. See park peab säilima tervikuna. Pargiala fragmenteerumisel või vähenemisel seal olevad väärtused vähenevad või kaovad sootuks. Pole ju kuidagi mõeldav, et vaadates näiteks Mona Lisa maali, saame me näiteks silmad kääridega välja lõigata ja öelda, et kõik on endine, Mona Lisa naeratab ju endiselt. See pole enam tervik. Loodust ja seda parki ei saa ega tohi käsitleda samuti fragmentide kaupa. Eeltoodust lähtuvalt palume toetada austatud volikogul Sanatooriumi pargi kaitse alla võtmist ning säilitamist täies ulatuses. Aitäh.
R. Laidre:
Aitäh. Head kolleegid, päev on läinud päris pikaks, aga teema on oluline. Minule see park meeldib, millest me räägime ja ma elan sellest pargist kõigest 750 meetri kaugusel. Ma olen seal jooksnud sadu kilomeetreid, lapsega mänginud seal kümneid kümneid tunde, käin rattaga sõitmas, koeraga jalutamas. Aga ma olen kõike seda teinud selles alas, mis on üldplaneeringujärgne roheala, aga mitte selles alas, kus kehtib see väike detailplaneering ja kuhu on antud ehitusõigus. Linnaruumi kujundamisel ongi väga oluline leida tasakaal. Minu hinnangul Sanatooriumi pargis on leitud hea tasakaal ja see ei ole sündinud mitte üleöö, vaid see on sündinud läbi erinevate üldplaneeringute koostamise koostöös Keskkonnaameti ja Tartu elanikega. Need Raja 167 ja 167a, see on seal kõrval olev roheala, see on 9 hektarit suur, mitte 12 hektarit, nagu kõige esimeses ettekandes väideti. Need alad, kus siis täna on juba üksikpereelamud ja kus asub kopsukliinik, see ei ole tegelikult pargiosa. See 9 hektarit on säilitatav roheala ja see jääb rohealaks. Seal saab teha sporti, mängida palli, leida varju nii tuule kui päikese eest, seal on laste mänguväljak, ilusad alleed. Kõik need väärtused, mida üks roheala piirkonnale peaks pakkuma, on tegelikult seal täidetud, viimase üldplaneeringuga sinna põlistatud, kaitstud ja selle 9 hektari suuruse ala veelgi suuremaks jätmine 3,5 hektari võrra tegelikult päris uut väärtust ei loo. Aga räägiks lühidalt keskkonnahoiust numbrite keeles, mitte emotsionaalselt. Meie suurim oht siin planeedil, suurim häda, millega me võitleme, tegelikult on kliima soojenemine ja selle kliima soojenemise peapõhjustaja on CO2, mida siis inimtekkeliselt õhku paisatakse. Ja miks see nii juhtub, et CO2 hulk seal õhus kasvab, on see, et metsade pindala väheneb ja autode hulk suureneb. Põhjusi muidugi hulga veel. Aga need on väga olulised mõjutegurid. Nüüd üks auto aastas tekitab keskmiselt 4,6 tonni CO2. Üks puu suudab aastas siduda 20-25 kilo. See tähendab seda, et ühe auto keskkonnamõju neutraliseerimiseks on vaja kasvada 200 puul. Nüüd kui Raja 31a detailplaneering ellu viidaks, siis saab sellesse piirkonda tulla elama 32 peret. Kui need pered ei saa siia piirkonda tulla, siis tõenäoliselt leiavad nad kodu maapiirkonnas. Maapiirkonnas on keskmiselt iga maja ees kaks autot, linnas on see arv üks auto ja isegi kui see vahe on poole väiksem, siis need lisanduvad 16 autot tegelikult toodavad aastas 60 tonni CO2, mis tähendab seda, et selle neutraliseerimiseks tuleb kasvada 12 tuhandel puul. Need on tegelikult väga suured numbrid ja kõike seda analüüsi tehes tegelikult liikuvuse seisukohast, siis minu arust on väga mõistlik soodustada kodude rajamist eelkõige Tartu linna, kus inimesed saavad teha kliimasõbralikke liikumisvalikuid, käia jala, sõita rattaga, kasutada ühistransporti. Siia lõpetuseks üks kentsakas fakt veel, et kui näiteks tunnistada kehtetuks detailplaneering, mis tegelikult piirab seal piirkonnas ehitusõigust, lubab teha ainult kahe korteriga elamuid, siis tegelikult asub kehtima üldplaneering, mis annab hoopis suurema ehitusõiguse. Küll selle realiseerimiseks tuleb tõenäoliselt koostada uus detailplaneering, aga sellisel juhul võivad sinna tulla juba nelja korteriga elamud. Lõpuks Aino ja Oskar Kallas rajasid sellele maaüksusele oma kodu 1914. aastal. Nad ei teinud oma kodu metsa, vaid nad rajasid kodu linna ja nad ootasid sinna naabreid. Seda ilmekalt tõestab ka tegelikult kõige esimeses ettekandes näidatud joonis, kus kõrvale olid planeeritud talud ja majapidamised. See on minu poolt kõik. Aitäh.
REPLIIGID:
P. Piirimäe:
Aitäh, see debatt muidugi tekitas mitmeid mõtteid. Mul on kaheosaline repliik. Kõigepealt Reno Laidre ettekande osas. Me kuulsime siin enne kahte eksperti, kes eraldi rõhutasid seda, et see ala tervikuna omab väärtust. Nii et kui härra Laidre väidab, et ka pool sellest pargist täidaks täpselt neid samu funktsioone, siis mind see seisukoht üllatas, et millistele andmetele tuginedes seda on võimalik väita, kui mõlemad eksperdid väitsid siin vastupidist. Teine asi, mis mind pani natuke mõtlema, oli Gea Kangilaski ettekandes sisalduv mõte, et 3 või 4 miljonit on hästi palju roheala väljaostmiseks või liiga palju, samas kui lasteaia jaoks tundub see nagu mõistlik. See pani mind ka mõtlema, et 17. sajandi mõtleja Samuel Pufendorf leidis huvitava fakti, et kõige väärtuslikumad asjad siin maailmas, ta tõi näiteks õhu, vee, päikese, on täiesti tasuta. Me oleme harjunud saama looduselt neid asju tasuta nii kaua, kuni me oleme nad ära kasutanud, maha müünud, ära parseldanud, kuni meil ei olegi enam midagi järel. Nii et meil on tegelikult Tartu linnas nüüd jäänud see 15-hektariline roheala, mis on unikaalne, ja meil on tegelikult see hind, mis on, see on unikaalne võimalus suhteliselt soodsa hinnaga osta Tartu linnale välja just see terviklik roheala, mille vajalikkust ka eksperdid siin rõhutasid. Nii et ma arvan, et tegelikult see ei olegi üldse opositsiooni või koalitsiooni küsimus, et see on tegelikult terve mõistuse küsimus, et Tartu linn leiab selle raha, nii meile kõigile endile kui järeltulevatele põlvedele see vajadusel, kui kohus peaks niimoodi leidma, et see hüvitis sellises suuruses tuleb välja maksta, siis me selle raha ka leiame. Aitäh.
L. Ots:
Tahtsin lihtsalt mainida, et Oskar ja Aino Kallas, oodates enda juurde naabreid, eeldasid, et igale poole tulevad umbes talu-sarnased konstruktsioonid. Nad ei oodanud kindlasti enda krundile sellist tiheasustuse stiilis asja. Vaidlus ei vii meid kuhugi, aga tervikpargi ilu ja ajalooväärtuse säilitamine oleks küll vastuolus nende tihe-elamutega, et mitte selliseid naabreid me ei oota, nagu me oleme siin viimase paari kuu jooksul mingites teistes poliitilistes kontekstides öelnud. Aitäh.
J. Toots:
Aitäh. Muidugi, Reno Laidre, see arvutus, mis sa tegid, sundis mind sõna võtma, et mitte siis 32 peret, sinna võiks panna viis kõrghoonet ja siis sinna tuleks 600 peret. Vaata kui palju siis autosid vähem tuleb. Ja need puud, mis siis tagasi pead tegema, ei mahu Tartusse ära. Aitäh.
M. Lumi:
Mind pani jälle mõtlema selline asi, et kui me ehitame linna, siis meil on üks auto. Kui me ehitame maale, siis meil on kaks autot, see tähendab linnastumist vist. Et maal nagu ei ole nagu mõtet üldse elada, et tuleme kõik linna ära, siis vaata, kui puhas meil see keskkond on.
LÕPPSÕNAD:
G. Kangilaski:
Vabandust, et ma veel natuke teie aega raiskan, aga ma lisan siia lihtsalt selle mõtte, mis võib-olla ei ole täna kõlama jäänud. Mulle tundub, et me väga hästi ei saa aru, mis situatsioonis me oleme. Me ei aruta siin praegu seda, mida linn teeb selle maa-alaga, mis konkreetselt puudutab Aino ja Oskar Kallase krunti, sellepärast et seal ei saa linn praegu mitte midagi teha niikuinii, sellepärast et Keskkonnaministeerium on parasjagu kaalumas, kas võtta seda ala kaitse alla või mitte. Ma arvan, et kodanike ettepanekul selle võimaliku otsuse kaalumisele võtnud Keskkonnaministeerium, kui kõige pädevam asutus koos Keskkonnaametiga Eestis, kes on võimeline loodusväärtuste olulisust kaaluma, võiks selle otsuse siis enda poolt ka teha, et me saaksime päris kindlad olla kõiges, ka selles, et see siis on võib-olla linnale ja ka riigile kõige tähtsam hetke otsus. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh tänastele ettekandjatele, aitäh sõnavõtjatele, küsijatele. See teema on nii emotsionaalselt kui ka tegelikult asjalikult faktipõhiselt väga oluline Tartu linnale. Sellega on ta läbi arutatud ja ega me ju selle teemata kindlasti ei saa ja puutume erinevates kontekstides sellega ka edaspidi kokku. Aga nüüd tänase istungi lõpuks on selline teadaanne, et meil on hetkel sees 15 eelnõud ja täna esitatud arupärimine. Järgmine, 12. istung toimub neljapäeval, 30. juunil kell 15.00 siinsamas Tartu Ülikooli Raamatukogu saalis. Komisjonide koosolekud hakkavad järgmisest nädalast, eestseisuse koosolek reedel, 17. juunil. Eelinfoks, et 30. juuni istungile järgneb volikogu hooaja lõpetamine restoranis Vilde ja Vine ja see teadaanne nüüd, lugupeetud linnarahvas, on praegu ainult volikogu liikmetele. Meil on ju ülekanne ka. Kõike, mida on vaja ürituse paremaks korraldamiseks, ma otse-eetris rohkem ei teataks kui vaid seda, et palun oma osavõtust ette teatada. Istung on lõppenud. Aitäh.
| Tõnis Lukas | |
| Istungi juhataja |
Marys Piller Stenografeerija |