Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" eelnõu

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Istungi protokolli kantav otsus
Teema: Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" eelnõu
Reg. number: LV-IP-0159
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 14.11.2023
Koostaja: Anneli Apuhtin
Ettekandja: Merle Liivak
Failid: Tartu linna sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord [Autosaved].002.pptx ( 11069 kb )
EELNÕU




I. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmise regulatsioonist

Tartu linnas on seni sotsiaalteenuseid ja -toetusi antud kas otse seaduse alusel või linnavolikogu poolt reeglina ühe konkreetse sotsiaalteenuse või -toetuse osutamise või andmise korra kohaselt. Vastavad korrad on linnavolikogu poolt kehtestatud erinevatel aegadel ja neid on ette valmistanud sotsiaal- ja tervishoiuosakonna erinevate teenistuste eestvedamisel erinevad inimesed. Seetõttu on kehtivates kordades menetlusreeglid mõnevõrra erinevad, varasemad korrad on lakoonilisemad, uuemad põhjalikumad. Kokku kehtib sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas hetkel 25 erinevat linnavolikogu kehtestatud õigusakti.

Käesoleva eelnõu koostamisel võeti eesmärgiks koondada enamus sotsiaal- ja tervishoiuosakonna teenuseid ja toetusi ühte õigusakti ning ühtlustada sellega teenuste või toetuste taotlemise ja otsuste tegemise regulatsioon. Teiseks oluliseks eesmärgiks on muuta teenusele suunamise ja toetuse andmise otsuse tegemise taset. Kõiki haldusaktiga tehtavaid otsuseid hakkab edaspidi tegema ametnik. Sotsiaalhoolekandekomisjon kui kollegiaalne otsuste tegija kaob. Sotsiaalhoolekandekomisjoni ära kaotamise eesmärgiks on ühelt poolt otsuste tegemise kiirendamine, teisalt komisjoni liikmete tööaja kokkuhoidmine. Kolmandaks oluliseks põhimõtteks on otsuste ettevalmistaja vastutuse suurendamine läbi selle, et otsuse ettevalmistaja peab ise olema valmis enda tehtud otsuse allkirjastama ja sellest lähtuvalt olema veendunud, et otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning piisavalt kaalutletud.

Käesoleva määruse kehtestamise õiguslikud alused tulenevad järgmistest õigusnormidest:
1) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 5, mille kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
2) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest 2, mille kohaselt õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule;
3) sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §ist 14, mille lõike 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda ning mille lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras;
4) sotsiaalhoolekande seaduse §ist 89, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses ning
5) sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikest 5, mille kohaselt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:
1) üür;
11) eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset;
2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
8) majapidamisgaasi maksumus;
9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
10) hoonekindlustuse kulu;
11) olmejäätmete veo tasu ja lõikest 6 mille kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse määramiseks lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ja vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad.

Kokkuvõtvalt kohustavad nimetatud õigusnormid kehtestama teenuste osutamise ja toetuste andmiseks regulatsiooni ning võimaldavad volitada teenuste osutamise ja toetuste andmise ning muude tegevuste ja toimingute teostamise linnavalitsusele, kes omakorda saab määrata konkreetsed isikud, kes vastavaid otsuseid või tegevusi tegema asuvad.
II. Määruse regulatsioon

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus reguleerib Tartu linnas sotsiaalhoolekandelise abi andmist, sealhulgas teenuste ja toetuste taotlemise põhimõtteid, teenuste osutamise ja toetuse andmise otsustamise põhimõtteid, osutatavate sotsiaalvaldkonna teenuste ja antavate sotisaalvaldkonna toetuste ning nende rahastamise põhimõtteid niivõrd, kuivõrd reguleerimine on vajalik. Reeglina rahastatakse teenuseid ja toetusi Tartu linna eelarvest (kuigi osadel juhtudel tuleb raha riigieelarvest või ka ajutiselt mõnest meetmest) ja teenuse saaja omaosaluse arvelt.

Määrus kohaldatakse koos valdkonna seaduste ja käesoleva määruse paragrahvi 2 lõike 5 kohaste juhistega. Nii sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest, lastekaitseseadusest kui mitmetest muudest seadustest, aga ka nimetatud seaduse alusel antud määrustest tuleneb terve hulk norme konkreetse teenuse osutamiseks, mida ei ole võimalik ega õigusloome põhimõtteid arvestades põhjendatud käesolevas määruses kajastada. Samas teenuste osutamisel ja toetuse andmisel tuleb neid järgida. Lisaks on sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhatajale antud õigus kehtestada täpsemaid juhiseid eelkõige taotluste ühetaolise menetlemise ja otsuste tegemise ühetaolise praktika kujundamiseks. Viimane on oluline põhjusel, et samaliigiliste otsuste tegijad töötavad füüsiliselt erinevates asukohtades ja kirjapandud juhiste abil on mõistlik praktikat kujundada, samas on osakonna juhatajal võimalik juhiseid operatiivselt muuta, kui töökorraldus või muud asjaolud muutuvad.

Sotsiaalteenuseid osutatakse ja sotsiaaltoetusi antakse Tartu linna poolt isikutele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn. Nimetatu tuleneb SHS § 5 lõikest 1, mis sätestab, et isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab erandi vältimatu abi andmise osas, mida tuleb osutada igal omavalitsusel kõigile. Riigikohus on aga SHSi tõlgendamise osas andnud olulise seisukoha. Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsuse nr 5-18-7 punktis 137 on Riigikohus öelnud, et arvestades inimeste seadusest tulenevat kohustust tagada registris elukoha andmete õigsus ning seda, et elukoha andmete vastu on oluline avalik huvi, on põhjendatud tõlgendada SHS § 5 lõikest 1 tulenevat kohustust nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. See tähendab, et omavalitsusüksusel ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile registrijärgsetele elanikele, kes elavad mõne teise omavalitsusüksuse territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged. SHS § 5 lõike 1 selline tõlgendus on enam kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse põhiseaduslike tagatistega, tagades ka abivajava inimese õigustele suurema kaitse, kuna võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel paremini korraldada teenuse osutamist. Nimetatud tõlgendusest lähtuvalt on käesolevas määruses osade teenuste osutamise puhul seatud teenuse osutamisele selge lisanõue, st teenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes ka elavad Tartu linnas. Nimetatu on aktuaalne eelkõige selliste teenuste puhul, mille osutamiseks Tartu linn on Tartu linnas palganud isikuid enda hallatavatesse asutustesse või hankinud teenuse osutamise riigihanke korras. Füüsiliselt igapäevaselt Tartust mujale teenust osutamas käia ei ole jõukohane ja muudes omavalitsustes kohapealt teenust korraldada on Tartu linnal väga keeruline kui mitte võimatu.

§ 2. Ülesannete delegeerimine

Sotsiaalhoolekande seaduses ja lastekaitseseaduses sätestatud teenuste ja toetuste andmine, aga ka muud toimingud ja tegevused on täitevtegevused, mida saab rakendada valdavalt spetsialist või mõningatel juhtudel ka linnavalitsus organina, seetõttu delegeeritakse käesoleva määrusega linnavalitsusele sotsiaalhoolekande seaduses ja lastekaitseseaduses kohalikule omavalitsusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete täitmine. Linnavalitsusel on õigus määrata haldusmenetluse seaduse paragrahvi 8 lõike 2 alusel struktuuriüksus, ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on nimetatud ülesannete täitmine. Nimetatu eeldab linnavalitsuse vastava määruse kehtestamist käesoleva määruse jõustumise ajaks.

Siiski on kaks väga konkreetset volitust, mis on mõistlik käesolevas paragrahvis eraldi välja tuua. Neist esimene tuleneb SHS §ist 89, mis sätestab et kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Kuivõrd seni on igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks kasutatavate ruumidega seotud kulude katmise määra kehtestanud sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja, siis sarnaselt antakse volitus osakonna juhatajale ka käesolevas määruses. Hetkel kehtiv määr on teenusel viibiva isiku kohta 50,75 eurot kuus ja see jääb kehtima ka edaspidi, määra suurendamine ei ole põhjendatud, samuti ei võimalda määra tõsta eelarvelised võimalused.

Teine oluline volitus on seotud toimetulekutoetusega. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abivajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ja vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad (SHS § 133 lg 6). 2022. aastani kehtestas Tartu linnas piirmäärad volikogu, kuid 2022. aastal anti vastav volitus linnavalitsusele.

Toimetulekutoetuse piirmäärade piisavuse analüüsi teeb vähemalt ühel korral aastas sotsiaal- ja tervishoiuosakond. Mitmete aastate jooksul ei olnud vajadust piirmäärasid muuta, kuna eluasemekulud olid stabiilsed. 2022. aastal pidi sotsiaal- ja tervishoiuosakond oluliselt tõusnud elektrienergia, küttepuude, maagaasi ja majapidamisgaasi, vee ja kanalisatsiooni hindade ning lisandunud kohustusele arvestada toimetulekutoetuse määramisel eluasemelaenu tagasimaksetega, hindama piirmäärade muutmise vajadust rohkem kui ühel korral ja tegema ettepaneku uute piirmäärade kehtestamiseks. Vajadusest reageerida operatiivselt kiirele hinnatõusule kõigi eluaseme kõrvalkulude osas, et toimetulekutoetust vajavad inimesed ei satuks veel suuremasse vaesusriski, on mõistlik jätta piirmäärade kehtestamine linnavalitsuse pädevusse ka edaspidi. Viimati uuendati piirmäärasid septembris 2024. a.

Nagu eelmise paragrahvi selgitustes öeldud, antakse käesolevaga sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhatajale, aga ka linnavalitsuse sotsiaalvaldkonna hallatavate asutuste juhtidele volitus täpsemate teenuse osutamise ja toetuse andmise juhiste andmiseks. Juhised vormistatakse osakonnajuhataja otsuse või hallatava asutuse juhi otsusega. Juhised on koos käesoleva määruse ettevalmistamisega välja töötatud ja need antakse vastavalt vajadusele käesoleva määruse jõustumise järgselt.
2. peatükk
Abi taotlemine ja määramine

Abi taotlemise ja määramise peatükk laieneb nii teenuste kui toetuste taotlemisele, ühegi teenuse ega toetuse juures eraldi taotlemise ja taotluse menetlemise ega teenuse või toetuse andmise otsuse tegemist täiendavalt ei käsitleta. Eelnevast lähtuvalt on peatüki sõnastus mõnevõrra abstraktne ja iga teenuse või toetuse puhul peab oskama ära tunda, millised on minimaalsed vajalikud andmed, dokumendid, tõendid või tegevused, mida tuleb konkreetse teenuse või toetuse juures nõuda või teha. Vajadusel saab vajalikku ja olulist täpsustada paragrahvi 2 lõike 5 kohastes juhistes. Lisaks käesolevale määrusele tuleb juhinduda sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest.
§ 3. Abi taotlemine

Üldine loogika sotsiaalhoolekandelise abi puhul on see, et võrdselt on võimalik toetust taotleda nii suuliselt kui kirjalikult. Kuigi teoreetiliselt võib mõnda toetust saada ka ilma sotsiaaltöötajaga füüsiliselt kokku puutumata, siis valdavalt eeldab sotsiaalhoolekandelise abi saamine siiski kohtumist sotsiaaltöötajaga, sest oluline on abivajadust hinnata ja sellest lähtuvalt leida just kõige sobivam meede.

Tartu linnaportaali kaudu peaks olema võimalik igal juhul abivajajast teada anda, kuid valdaval osal juhtudel ei ole abivajajal endal ega muul abivajajast teataval isikul kohe võtta kõike vajalikku infot, et abi andmise otsus teha. Seetõttu võib siiski olla vajalik pöördumine sotsiaaltöötaja vastuvõtule või otsib sotsiaaltöötaja abivajajaga ise kontakti, et läbi viia vestlus ja vajadusel kodukülastus ning koguda vajalikud dokumendid ja andmed muudest allikatest. Nimetatut toetab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 7 tulenev avaliku võimu selgitamis- ja abistamiskohustus.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 13 kohaselt võib abivajadusest teada anda igaüks, seega tuleb vastava teate saamisel omavalitsusel abivajaja üles leida, kui ta seni ei ole ühtegi teenust ega toetust saanud ega ole valdkonna töötajate vaatevälja sattunud. Nimetatu toetab asjaolu, et ka laiemalt peab sotsiaaltöötaja abistama isikut vajalike andmete ja dokumentide esitamisel. Sotsiaaltöötajate töövahendid peavad muutuma selliselt, et neil oleks lihtne vajalikku infot abivajaja eest ise talletada ja vajadusel võtta abivajajalt allkiri andmete õigsuse kinnitamise kohta.

Suulise pöördumise puhul tuleb pöördumine protokollida või sisestada suuliselt esitatud andmed dokumendiregistrisse või muusse infosüsteemi.

§ 4. Abi taotluse läbi vaatamata jätmine

Siiski ei pea igasuguseid abitaotlusi lahendama, SÜS kohustab §is 5 abivajajat omavastutusele ja igakülgsele koostööle. Lisaks on abivajajal õigus abist keelduda või teatud juhtudel saab abi anda üksnes juhul, kui taotlus on esitatud tähtaegselt.

Isiku põhikohustused hüvitise taotlemisel ja saamisel on sätestatud SÜSi §is 21. Nimetatud paragrahvist lähtuvalt on sõnastatud abi taotluse läbi vaatamata jätmise õiguslikud alused, abi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:
1) taotleja ei esita kõiki teadaolevaid tõesed ja täielikke andmeid, dokumente või muid tõendeid, mis on vajalikud abi saamise õiguse või muu olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmeid kolmandate isikute kohta või jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata;
2) taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada või kontrollida;
3) isik keeldub abist, eelkõige kui abi on taotlenud isiku eest muu isik;
4) taotluse esitamise tähtaeg on möödas ja tähtaega ei ennistata;
5) taotluse lahendamine ei kuulu linnavalitsuse pädevusse.

Siiski võib konkreetse teenuse või toetuse puhul seadus täpsustada ja sätestada isikule täiendavaid kohustusi, mis võivad olla abi taotlemise eeldused ja milleta võib abi andmise taotluse jätta läbi vaatamata.

Olukorras, kus isiku taotlus ei ole algselt täielik, tuleb isikule anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (nt 10 päeva) ja selgitada, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõige 3 sätestab, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks, kui puudust aga ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbivaatamata jätmisest tuleb taotlejat täiendavalt teavitada. Seega tuleb taotlejale saata ka teine kiri.

Taotluse läbi vaatamata jätmise võib tingida ka olukord, kus isik keeldub abivajaduse hindamisest, kuigi ta on esitanud avalduse ja muud dokumendid abi saamiseks tähtaegselt. Seega ei ole sellisel juhul vaja teha abi andmisest keelduvat otsust, vaid saab kirjas selgitada, et taotlus jäetakse läbi vaatamata.

On ette tulnud olukordi, kus omavalitsuselt taotletakse teenuseid või toetusi või muid hüvitisi, mille andmine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses. Sellisel juhul tuleb taotlejale kirjaga selgitada, millise haldusorgani pädevusse teenuse või toetuse andmine kuulub ja suunata isik õigesse kohta, teine võimalus on edastada taotlus pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale (HMS § 15 lg 4). Sellisel juhul on samuti tegemist taotluse läbi vaatamata jätmisega, seega ei ole õige teha toetuse andmisest keeldumise otsust.

§ 5. Abivajaduse hindamine

Käesolev paragrahv sätestab üldpõhimõtted abivajaduse hindamise kohta. Abivajaduse hindamine on üks viis teenuse osutamiseks või toetuse andmiseks vajalike andmete väljaselgitamisel ja kontrollimisel. Abivajaduse hindaja on vastava valdkonna teenistuja, kes hindab abivajajat lähtuvalt oma erialasest ettevalmistusest ja kokkulepitud metoodikast kas hindamisvahendi abil või muul viisil. Abivajaduse hindamise viis konkreetse teenuse või toetuse puhul täpsustatakse juhistes.

Taotleja võib taotlemisel ise nimetada soovitud teenuse või toetuse, kuid võib seda ka mitte teha, abivajajale sobiv(ad) teenus(ed) või toetus(ed) peaks selguma hindamise tulemusena. Abivajaduse hindamisel kogutakse isiku kohta andmeid, hinnatakse nii isiku ea- ja terviseseisundi eripärasid, varanduslikku seisu, lähedaste olemasolu jms. Üldjuhul abivajaduse hindamise tulemus dokumenteeritakse kirjalikult, kuid teatud juhul võib lühiajalisele teenusele saada ilma kirjaliku abivajaduse hindamiseta (nt varjupaigateenusele, vältimatu abi teenusele, turvakodu teenusele). Abivajaduse hindamise tulemusena tehakse otsus abi andmise või mitteandmise ja selle kohta, kuidas isik tasulise teenuse eest maksab.

Abivajaduse hindajale annab tuge SÜS ja käesolev paragrahv, seda eelkõige olukordadeks, kus abi küll soovitakse, kuid samas ei tehta abivajaduse hindamiseks piisavat koostööd. Abivajaduse hindaja lähtub hindamisvahendi olemasolul hindamisvahendist, taotleja taotluses esitatust ja klienditöö käigus kogutud teabest. Hindaja võib:
1) viia läbi kodukülastuse taotleja tavapärases keskkonnas toimetuleku väljaselgitamiseks;
2) kohustada taotlejat esitama vabas vormis selgitusi enda toimetuleku kohta;
3) kohustada taotlejat esitama andmeid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, raha jm vara);
4) kohustada taotlejat esitama andmeid kolmandate isikute (ülalpidajad, muu tugivõrgustik) kohta;
5) kohustada taotlejat esitama enda kohta muude hüvitisi andvate asutuste või isikute koostatud toimetulekut, arengut või terviseseisundit või muid abivajaduse hindamist abistavaid dokumente.
Kui koostööd abivajaduse hindajaga ei tehta, on alus jätta abi taotlus läbi vaatamata käesoleva määruse paragrahvi 4 kohaselt.

Oluline abivajaduse hindamisel on selle regulaarne üle hindamine, et tagada isikule õige abi. Seega ei ole hindamine üksnes teenusele sisenemise eeldus, vaid abivajaduse hindamine on oluline teenuse kvaliteedi tagamise meede. Kindlasti ei ole põhjendatud iga isiku puhul ühesugune lähenemine, samuti ei saa kõikide teenuste osas ette näha ühesugust abivajaduse ülehindamise regulaarsust. Vajalikud suunised sotsiaaltöötajale antakse vastava teenuse kohta koostatavas juhises.

§ 6. Abi andmise otsuse tegemine

Pärast abivajaduse hindamist ja abivajaduse tuvastamist tuleb teha otsus teenuse osutamise või toetuse andmise kohta. Samas, kui teenuse saamiseks või toetuse andmiseks alust ei ole, tuleb teha otsus teenuse mitteosutamise või toetuse mitteandmise kohta. Otsust ei tehta lihtsa ja ühekordse abi puhul, kus teenusele lubamine toimub toiminguga või toetus makstakse välja andmete kontrollimise tulemusena (nn universaaltoetus - lapsetoetus).

Teatud juhtudel võib hindamise tulemusena olla isikul ja sotsiaaltöötajal erinev arusaam sellest, millist teenust isik tegelikult vajab. Seetõttu võimaldab käesolev paragrahv siiski tuvastatud abivajaduse korral teenusele andmise otsust mitte teha, kui isik teenusest keeldub. Nimetatu ei saa tähendada inimese abita jätmist, kuid vastu tahtmist ei ole võimalik teenust osutada.

Paragrahv annab minimaalse vajaliku sisu teenuse ja toetuse andmise otsuse sisu kohta.

Teenuse andmise otsuses kajastatakse:
1) teenus, mida isikule antakse;
2) toimingud, milles isik abi vajab või tegevused, milles isik vajab juhendamist ja suunamist;
3) teenuse eest tasumise kord;
4) vajadusel teenuse saaja kohustused;
5) muud olulised teenuse osutamisega seotud asjaolud.

Toetuse andmise otsuses kajastatakse:
1) antava toetuse suurus ja vajadusel põhjendused toetuse suuruse kujunemise kohta;
2) vajadusel toetuse saaja kohustused;
3) muud olulised toetuse saamisega seotud asjaolud.

Teenuse või toetuse andmise otsus tehakse isikule teatavaks ja edastatakse vajadusel teenuseosutajale. Teenuseosutaja võib teenuse saajaga sõlmida lepingu teenuse osutamise kohta. Kuigi õigusteoorias rõhutatakse tihti kolmepoolse halduslepingu sõlmimise vajadust, siis praktika halduslepingu vajadust ei kinnita. Haldusleping ei ole kindlasti vajalik olukorras, kus teenust osutab linnavalitsuse hallatav asutus või linnavalitsuse enda teenistuja. Samuti ei ole halduslepingu sõlmimine mõeldav lühema perioodilise teenuse puhul ja eriti olukorras, kus teenuse saaja saab või võiks saada teenuse osutajat ise valida ja lihtsasti vahetada.

Teenuse või toetuse andmise saab otsustada ka isiku taotluseta, selline olukord saab kõne alla tulla eelkõige alaealiste puhul, aga ka eestkostel olevate isikute puhul.

§ 7. Abi andmisest keeldumine

Nagu juba ülal mainitud, otsustab abi andmisest keeldumise (st teenuse mitteosutamise või toetuse mitteandmise) linnavalitsuse vastav teenistuja.

Abi andmisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) isik ei vasta abi saamise tingimustele - tegemist on kõige tüüpilisema keeldumise alusega, nimetatu ilmneb andmete kontrolli käigus ja eeldab, et isikul puudub abivajadus, st ta saab igapäevaselt ise hakkama nii ea- kui terviseseisundi tõttu ja tal on ka hakkamasaamiseks piisav varanduslik seis (st regulaarne sissetulek või muu vara). Eraldi alusena näiteks valeandmete esitamine ei ole teenuse andmisest keeldumise alus, kui tegelikult ikkagi alus teenust saada on;
2) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast - käesolev alus võimaldab nügida isikut oma õigusi maksma panema, samas võib inimene oma õiguste maksmapanekuks vajada välist abi ja julgustust;
3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek - käesolev alus võimaldab nügida isikut mõtlema vara otstarbeka majandamise või teatud juhtudel toimetulekuks otseselt mittevajaliku või üle jõu käiva vara võõrandamise peale, aga inimene võib vajada nõustamist vara majandamise teemal;
4) isiku abivajaduse katab muu juba saadav toetus või teenus.

Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-4 on kirjeldatud olukordi, mis aitavad selgitada, miks isik ei vasta teenuse saamise tingimustele.

Vastavalt SÜSi § 26 lõikele 2 peab keeldumise otsus sisaldama taotluse kokkuvõtet ja keeldumise põhjendust, mis ei saa olla üksnes viide paragrahvile, vaid peab sisaldama sõnalist selgitust, mis abivajaduse hindamisel on tuvastatud ja miks isik abi ei vaja.

§ 8. Abi andmise lõppemine

Abi andmise lõpetamise otsuse teeb vajadusel linnavalitsuse vastav teenistuja seaduses sätestatud juhul.

SÜS § 19 sätestab hüvitise saamise õiguse lõppemise üldised alused ja sätestab, et muu seadus võib lõppemise aluseid piirata. Seega tuleb abi andmise lõppemisel lähtuda kas SÜSist või mõnest muust abi kohta käivast seadusest. Ise abi andmise aluseid juurde leiutada ei ole võimalik. Erandiks võib olla olukord, kus tegemist on toetuse või teenusega, mis on kohaliku omavalitsuse vabatahtlik teenus või toetus.

Igal juhul ei ole vaja abi andmise lõppemise kohta otsust teha. Näiteks ei ole see vajalik isiku surma korral, samas on teatud teenuste puhul abi andmise otsuse edasiulatuv kehtetuks tunnistamine siiski vajalik, et lõpetada perioodilise toetuse väljamaksmine või teenuse osutamine.

Käesoleva määruse kontekstis on eelkõige oluline anda vastava otsuse tegemise õigus linnavalitsuse vastavale teenistujale, iga teenuse ja toetuse puhul võib esineda vajadus kirjeldada täpsemat töökorraldust juhises.
3. peatükk
Teenused

Määruse kolmas peatükk on pühendatud Tartu linna osutatavatele sotsiaalhoolekandelistele teenustele. Peatükk sisaldab nii kohaliku omavalitsuse kohustuslikke sotsiaalteenuseid kui Tartu linna vabatahtlikuna täiendavalt osutatavaid sotsiaalteenuseid. Käesolev määrus ei kajasta asendushooldusteenust ja järelhooldusteenust, kuna asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise regulatsioon on uuendatud üsna hiljuti ning selle sihtgrupp on väga piiratud. Seega Tartu Linnavolikogu 01. aprilli 2021. a määrus nr 134 "Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord" jääb kehtima.

Teenuste paragrahvid on üles ehitatud lühidalt, välja on toodud iga teenuse eesmärk ja tingimus, kas teenuse saamiseks peab isik lisaks rahvastikuregistri järgsele elukohale reaalselt Tartus elama. Lisaks on reguleeritud teenuse hind, millises määras tuleb teenuse eest tasuda või kuidas määratakse konkreetsel juhul teenuse maksumus. Osade teenuste puhul on sätestatud korraga määratav teenuse maht või maksimaalne teenuse periood, mis tagab kindlamalt selle, et abivajaduse hindamist regulaarselt läbi viidaks.
§ 9. Eluruumi tagamise teenus

Käesolev paragrahv reguleerib Tartu linna poolt sotsiaalhoolekandelise teenusena Tartu linna omandis oleva eluruumi võimaldamist. Tegemist on kohustusliku omavalitsuse eluruumi tagamise teenusega (SHS § 14 lg 1 ja 41-43). Eluruumi tagamise teenus on kahesugune: sotsiaaleluruumi kasutusse andmine ja sotsiaalmajutusteenus, viimane sisaldab võrreldes eluruumi kasutusse andmisega täiendavaid toetavaid teenuseid ja teenused sõltuvad sellest, kas tegemist on üksikisikuga või lastega perega.

Mõlema teenuse taotleja peab määruse kohaselt olema isik, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn. Kui taotlejaga koos soovivad eluruumi kasutada muud pereliikmed, siis nende suhtes enne taotlemist eelnimetatud nõuded täidetud ei pea olema, küll aga tuleb eluruumi kasutama asudes elukohaandmed rahvastikuregistris korrastada. Käesoleva teenuse puhul ei saa eeldada, et isik omaks elukohta Tartu linnas, vastasel juhul ei oleks tal vajadust eluruumi tagamise teenuse järele.

Nii sotsiaaleluruumi kasutamise kui sotsiaalmajutusteenuse eest tuleb tasuda, kuid kuivõrd teenuse saajad on reeglina väikese või puuduva sissetulekuga, siis üürikomponenti teenusel sisuliselt ei ole. Tasuda tuleb kõrvalkulude eest või sotsiaalmajutusteenuse eest üksikisikule 60 eurot kuus. Tasu suurus on varasemalt olnud seotud Riigikogu kehtestatud toimetulekupiiriga ja on hetkel sellest 30%. Siiski ei ole põhjendatud tasu suuruse automaatne sidumine toimetulekupiiriga ja seetõttu kehtestatakse tasu konkreetses summas ja tasu suuruse muutmiseks tuleb edaspidi käesolevat määrust muuta.

Samuti on oluline tähele panna, et käesoleva paragrahvi kohasele sotsiaaleluruumi kasutusse andmisele ja sotsiaalmajutusteenusele ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut nii nagu võimaldab võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punkt 4.

SHS ei kohusta omavalitsust andma isiku kasutusse omavalitsuse omandis olevat eluruumi. Tartu linna omandis olevate eluruumide arv on piiratud ja seetõttu tehakse eluruumi vajavate isikutega tööd selliselt, et nad oleksid võimelised üüriturult eluruumi leidma. Seetõttu ei anta sotsiaaleluruumi kasutusse ega sotsiaalmajutusteenust pikemaks perioodiks kui kaheks aastaks korraga. Eluruumi tagamise teenuse andmisel tehakse vastav haldusakt. Eesmärk on jõuda tulevikus selleni, et eraldi lepingut pärast haldusakti andmist ei sõlmita, vaid vormistatakse eluruumi üleandmise akt.

Eluruumi tagamise teenuse osutamiseks kvalifitseeruvad ka muud tegevused, mida omavalitsus koos abivajajaga teeb, sest SHSi kohaselt on teenuse eesmärgiks kindlustada isikule eluruumi kasutamise võimalus. Isikule sobiva eluruumi leidmise töö seisneb seega ka isiku abistamises üüriturult sobiva eluruumi otsimisel ja tema juhendamisel/nõustamisel eluruumi valimisel ja üürilepingu sõlmimisel. Nimetatu osas otsest õiguslikku regulatsiooni vaja ei ole, töötatakse SHSi eesmärgist lähtuvalt ja haldusotsust sellisel juhul ei tehta. Vajadusel nõustatakse isikut toimetulekutoetuse taotlemisel ja selgitatakse selleks vajalikku.

Eluruumi tagamise teenust osutab Tartu linn talle kuuluvate eluruumidega olgu need siis üksikud korteriomandid kortermajades või tervikuna vastava teenuse osutamiseks kohandatud hooned (nt Tüve 6 ja 8). Sotsiaalmajutusteenust üksisikule osutab Tartu Varjupaik ja sotsiaalmajutusteenust peredele Tartu Laste Turvakodu.

Sotsiaaleluruumi kasutajaid oli 2023. a 469 ja teenuse osutamiseks on Tartu linnal 520 eluruumi üle linna. Sotsiaaleluruumi saajate hulk on aasta-aastalt vähenenud, 2019. a oli teenuse saajaid näiteks 530.

Sotsiaalmajutusteenuse saajaid üksikisikutena oli 2023. a 53 ja teenuse osutamiseks on Tartu linnal Tartu Varjupaik 16 majutuspinda 28 voodikohaga. Sotsiaalmajutusteenust perekonnale osutati 2023. a 63 isikule ja selleks on Tartu Laste Turvakodul Rahu tänava hoones 14 korterit.

Ühes kalendriaastas tasuvad teenuse saajad teenuse eest Tartu linnale kokku 19 000 eurot. Teenuse osutamiseks vajalikele eluruumide ja muude majutuspindade ülalpidamiseks on linnaeelarves kalendriaastas 288 000 eurot.

§ 10. Isikliku abistaja teenus

Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse paragrahvi 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Isikliku abistaja teenus on kohustuslik kohaliku omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 27-29).

Teenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Isikliku abistaja teenuse määramisel täpsustatakse vajalik teenuse maht, teenuse eest tasumine toimub reaalselt kasutatud tundide hulga alusel teenuse osutajale.

Isikliku abistaja teenus on tasuline, kuid isik maksab teenuse eest väga väikese osas teenuse tegelikust maksumusest. Teenuse tasu suurus isikule tõuseb käesoleva määrusega 40 sendini ühe teenustunni eest, hetkel tasub teenuse saaja teenustunni eest 26 senti. Teenuse osutaja leitakse hetkel riigihanke korras ja teenust osutab Mittetulundusühing Händikäpp, kuid tulevikus on plaanis teenuse osutajate ringi laiendada, andes teenuse osutajatele teenuse osutamiseks toetust.

Isikliku abistaja teenuse saajaid oli 2023. a 58 ja teenuse osutamiseks kavandatud rahaliste vahendite maht oli 2023. a 522 755 eurot kalendriaastas.

§ 11. Koduteenus

Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Koduteenus on kohaliku omavalitsuse kohustuslik teenus (SHS § 14 lg 1 ja 17-19).

Koduteenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.

Koduteenust osutab Päevakeskus Kalda. Koduteenust on viimase pooleteise aasta jooksul analüüsitud ja disainitud ning jõutud arusaamisele, et jätkusuutlikult koduteenuse osutamiseks tuleb teenusele kehtestada hind. Teenuse analüüsimisel on arvutatud välja teenuse tegelik hind, mis täna on 25 eurot ja 80 senti tunnis. Teenuse hinna sisse on arvestatud Päevakeskuses Kalda vahetult koduteenust osutavate inimeste tööjõukulud, teenuse osutamisega kaasnevad muud kulud (inventar, juhtimine ja koordineerimine, koolitused jne). Koduteenuse hinnastamisel ei ole võetud arvesse Tartu linnavalitsuse töötajate poolt tehtavaid toiminguid, mis on vajalikud koduteenuse määramiseks nt sotsiaaltöötajate toimingud, raamatupidamistoimingud ja kulutused raamatupidamisprogrammidele, infotehnoloogilised vahendid ja infotehnoloogiline abi. Seega arvutuslik teenuse tunnihind on tegelikest kuludest soodsam.

Teenuse saajale on koduteenuse tasu 1 euro ühe koduskäimise eest sõltumata isiku sissetuleku suurusest ja koduskäimisele kulunud ajast. Sõltuvalt isiku sissetulekust, milleks loetakse samad tulud nagu üldhoolduse puhul (st teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimeseaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses) tasub isik täiendavalt:
1) 6 eurot ja 50 senti tunnis, kui tema sissetulek on vahemikus 601-800 eurot kuus (st 25% teenuse tegelikust tunnihinnast);
2) 13 eurot tunnis, kui tema sissetulek on suurem kui 801 eurot kuus (st 50% teenuse tegelikust tunnihinnast).

Seega näiteks, kui isiku juures käiakse 20 korral kuus ja iga kord üks tund, siis on tasu suurus kuni 600 eurose sissetulekuga isikule 20 eurot, 601-800 eurose sissetulekuga isikule 20 eurot + 130 eurot = 150 eurot ja üle 801 euro suuruse sissetulekuga isikul oleks samas mahus teenuse hinnaks aga 20 eurot + 260 eurot = 280 eurot. Teenuse reaalset kasutamise aega arvestatakse 0,5-tunnise sammuga.

Koduteenuse saajaid oli 2023. a 756 ja teenuse osutamiseks kavandatud rahaliste vahendite maht oli 2023. a 1 201 267 eurot.

Teenuse tasuliseks muutumisega prognoositakse teenuse tasuna laekuvaks summaks ca 200 000 eurot kalendriaastas.

§ 12. Lapsehoiuteenus

Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada suure hooldus- ja abivajadusega lapse erivajadusest tulenevat koormust. Lapsehoiuteenus on kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 451-454).

Lapsehoiuteenust osutatakse lapsele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Lapsehoiuteenust osutatakse lapsele alates 1,5 eluaastast kuni eani, milleni tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.

Lapsehoiuteenust määratakse korraga kuni 400 tunni ulatuses. Nimetatu ei tähenda, et teenust rohkem ei saa, lihtsalt iga 400 tunni täitumisel hinnatakse teenusvajadust uuesti. Teenuse saaja valib ise teenuse osutaja, teenuse osutajat võib igal ajal vahetada, lapsehoiuteenuse määramisel informeeritakse teenuse saajat teenuse osutajatest. Lapsehoiuteenus on määratud mahus tasuta. Teenuse osutajad taotlevad teenuse osutamise eest Tartu linnalt toetust Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2021. a määruse "Puudega lapse lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse osutajale toetuse andmise kord" alusel, hetkel on toetuse suurus 11 eurot ja 20 senti tunnis. Kui teenuse osutajal on vajalik eriharidus (eelkõige meditsiiniline eriharidus), siis on toetuse suurus 15 eurot ja 50 senti tunnis. Teenuse osutajatele toetuse andmisega saavad teenust osutada erinevad juriidilised isikud, kes omavad vastava kvalifikatsiooniga isikuid ja teenuse saajal on võimalik endale sobiv teenuse osutaja vabamalt leida.

Lapsehoiuteenust osutavad hetkel Tartus:
1) Sihtasutus Eesti Agrenska Fond;
2) Varajase Kaasamise Keskus OÜ;
3) osaühing ASKELADDEN;
4) MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool;
5) mittetulundusühing Tartu Maarja Tugikeskus;
6) Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa;
7) Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing.

Lapsehoiuteenuse saajaid oli 2023. a 133 ja teenuse osutamiseks kavandatud rahaliste vahendite maht oli 2023. a 289 907 eurot.

Hetkel on Riigikogu menetluses alushariduse seaduse eelnõu, millega muudetakse muuhulgas ka SHSi ja lapsehoiuteenus muutub suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuseks. Nimetatu eeldab ilmselt seda, et 2025. a tuleb lapsehoiuteenuse osutamise regulatsioon käesolevas määruses üle vaadata ja teha vajalikud muudatused.

§ 13. Päevahoiuteenus

Päevahoiuteenuse eesmärk on kindlustada mäluhäiretega isikule turvaline ja toimetulekut toetav keskkond ning järelevalve, et vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust ning lükata edasi isiku suundumist üldhooldusteenusele. Päevahoiuteenus on omavalitsuse vabatahtlik teenus (SHS § 14 lg 2).

Päevahoiuteenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.

Päevahoiuteenus määratakse tähtajatult, teenuse kasutamisel tuleb teenuse osutajaga kokku leppida teenuse kasutamise päevad. Teenust osutab Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus nii tööpäevadel kui puhkepäevadel. Teenus ei sisalda teenuse saaja transporti ja toitlustamist. Küll aga pakub Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus nimetatud teenuseid tasu eest.

Päevahoiuteenus on isikule tasuta.

Päevahoiuteenuse saajaid oli 2023. a 43 ja teenuse osutamiseks kavandatud rahaliste vahendite maht oli 2023. a 94 100 eurot.

§ 14. Sotsiaaltransporditeenus lapsele

Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega lapsel, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Sotsiaaltransporditeenus lapsele on kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 38-40). Sotsiaaltransporditeenust osutatakse lapsele, kuni tal on õigus lapsetoetusele, st kuni 19-aastaseks saamiseni või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapse jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

Sotsiaaltransporditeenust osutatakse lapsele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Sotsiaaltransporditeenust osutatakse lapsele, kui tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.

Sotsiaaltransporditeenus määratakse lapsele õppeasutusse sõitmiseks õppeaastaks ja vajadusel täiendavalt avaliku teenuse kasutamiseks (näiteks sõiduks raviasutusse või rehabilitatsiooniteenusele) reeglina Tartu linna haldusterritooriumi piires.

Sotsiaaltransporditeenus on lapsele määratud mahus tasuta. Sotsiaaltranspordi teenuse osutaja leitakse riigihanke korras, teenust osutab OÜ Tartaline.

Sotsiaaltransporditeenuse saajaid lapsi oli 2023. a 92 ja teenuse osutamiseks kavandatud rahaliste vahendite maht oli 204 276 eurot.

§ 15. Sotsiaaltransporditeenus täisealisele

Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Sotsiaaltransporditeenus täisealisele on kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 38-40).

Sotsiaaltransporditeenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Sotsiaaltransporditeenust osutatakse reeglina Tartu linna piires.

Sotsiaaltransporditeenuse kasutamise õigus määratakse täisealisele isikule reeglina rahalise mahuga kuni 50 euro ulatuses kvartali kohta. Nimetatud raha saab kasutada sotsiaaltransporditeenuse eest tasumisel põhimõttel, et iga sõidu eest tuleb kasutajal tasuda 1/3 sõidu tegelikust hinnast. Sotsiaaltranspordi teenust osutab riigihanke korras leitud töövõtja OÜ Tartaline.

Sotsiaaltransporditeenuse saajaid on 1294 ja teenuse osutamiseks kavandatud rahaliste vahendite maht oli 2023. a 192 700 eurot.

§ 16. Tugiisikuteenus lapsele

Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Tugisikuteenus on kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 23-25).

Tugiisikuteenust osutatakse lapsele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Tugiisikuteenust osutatakse lapsele alates 3. eluaastast kuni eani, milleni tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.

Tugiisikuteenust määratakse korraga kuni 400 tunni ulatuses. Nimetatu ei tähenda, et teenust rohkem ei saa, vaid 400 tunni täitumisel hinnatakse teenusvajadust uuesti. Teenuse saaja valib ise teenuse osutaja, teenuse osutajat võib igal ajal vahetada, tugiisikuteenuse määramisel informeeritakse teenuse saajat teenuse osutajatest. Tugiisikuteenus on määratud mahus tasuta. Teenuse osutajad taotlevad teenuse osutamise eest Tartu linnalt toetust Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2021. a määruse "Puudega lapse lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse osutajale toetuse andmise kord" alusel, hetkel on toetuse suurus 11 eurot ja 20 senti tunnis. Kui teenuse osutajal on vajalik eriharidus (eelkõige meditsiiniline eriharidus), siis on toetuse suurus 15 eurot ja 50 senti tunnis. Teenuse osutajatele toetuse andmisega saavad teenust osutada erinevad juriidilised isikud, kes omavad vastava kvalifikatsiooniga isikuid ja teenuse saajal on võimalik endale sobiv teenuse osutaja vabamalt leida.

Tugiisikuteenust osutavad hetkel Tartus:
1) Sihtasutus Eesti Agrenska Fond;
2) Varajase Kaasamise Keskus OÜ;
3) osaühing ASKELADDEN;
4) MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool;
5) mittetulundusühing Tartu Maarja Tugikeskus;
6) Mittetulundusühing KODUABI.

Tugiisikuteenuse saajaid lapsi oli 2023. a 176 ja teenuse osutamiseks kavandatud rahaliste vahendite maht oli 2023. a 543 370 (sellest välisabi vahendid 263 582) eurot kalendriaastas.

§ 17. Tugiisikuteenus täisealisele

Täisealisele tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Tugiisikuteenus on kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 23-25).

Tugiisikuteenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.

Tugiisikuteenusel koostatakse isikule tegevuskava ja teenuse maht sõltub tegevuskavast. Tegevuskava järgimine on teenuse saajale kohustuslik ja tugiisikuteenus on tasuta. Tugiisikuteenust osutab Tartu Varjupaik.

Tugiisikuteenuse saajaid oli 2023. a 33 ja teenuse osutamiseks kulunud rahaliste vahendite mahtu ei ole täpselt välja arvutatud, kuna tugiisikuteenuse osutamiseks kavandatud vahendid on Tartu Varjupaik vahendite hulgas, kuna tugiisikud töötavad Varjupaigas.

§ 18. Turvakoduteenus

Turvakoduteenuse eesmärk on tagada lapsele ja täiskasvanud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Turvakoduteenus on kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 33-37).

Turvakoduteenust osutab lapsele ja lapsega koos vanemale Tartu Laste Turvakodu. Turvakoduteenust täisealisele osutab Tartu Varjupaik.

Turvakoduteenusele võetakse laps ja ka täiskasvanu toiminguga ilma haldusakti andmiseta. Lapse puhul tuleb teenuse osutamisel lähtuda lastekaitseseadusest ning teha järgnevad vajalikud toimingud koos sotsiaal- ja tervishoiu osakonna lastekaitseteenistuse vastavate spetsialistidega. Lastekaitseseaduse § 33 lg 4 kohaselt, kui hädaohus olev laps tuleb ise või satub muul viisil teenuseosutaja juurde, peab teenuseosutaja viivitamata taotlema lastekaitseseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud otsust lapse ajutise perekonnast eraldamise kohta, kui talle on saanud teatavaks või tal on alust arvata, et lapse hooldusõigust teostav isik on põhjustanud lapse hädaohtu sattumise.

Turvakoduteenus on tasuta.

Laste turvakodu teenuse saajaid oli 2023. a 78, täisealisi teenuse vajajaid ei ole viimastel aastatel olnud ja teenuse osutamise rahaliste vahendite maht oli 2023. a 77 000 eurot.

§ 19. Täisealise isiku hooldus

Täiesealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on abi andmine isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Täiesealise isiku hooldus on kohustuslik kohaliku omavalitsuse teenus (SHS 14 lg 1 ja 26).

Hooldus seatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Hooldaja suhtes Tartus elamise ja rahvastikuregistris Tartus elukoha omamise nõuet seada ei ole võimalik.

Hoolduse seadmisel määratakse hooldajale hooldajatoetus hoolduse seadmisele järgnevast kalendrikuust järgmiselt:
1) 23 eurot ja 40 senti, kui hooldatava toimetulek majapidamistoimingutes on raskelt häiritud;
2) 39 eurot, kui hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud;
3) 120 eurot, kui hooldatav ei suuda teostada majapidamistoiminguid ega eneseteeninduse toiminguid.
Hooldaja toetuse summasid käesoleva eelnõuga ei muudeta. Hooldatavale on hooldus tasuta.

Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.

Hooldus oli 2023. a seatud 1604 isikule ja hooldajatoetusteks kulus 2023. a 1 295 498 eurot ja sotsiaalmaksuks 153 isiku eest 354 042 eurot, st kogukulu oli 1 649 540 eurot.

§ 20. Vaimse tervise teenus

Vaimse tervise teenuse eesmärk on nõustamise kaudu toetada isiku psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Vaimse tervise teenus on omavalitsuse vabatahtlik teenus (SHS § 14 lg 2).

Vaimse tervise teenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.

Vaimse tervise teenustest leinanõustamine ja sõltuvusnõustamine on suunatud alaealistele, psühhosotsiaalset ja võimalusel muud nõustamist osutatakse ka täisealisele isikule.

Eelkõige leinanõustamisel ja sõltuvusnõustamisel, aga ka täisealistele mõeldud grupinõustamisel koostatakse isikule või grupitegevusele tegevuskava ja teenust osutatakse tegevuskava kohaselt eesmärkide saavutamiseni. Psühhosotsiaalset nõustamist määratakse isikule kuni 5 nõustamiskorda jooksva aasta kohta. Muu nõustamine võib olla näiteks perenõustamine või grupinõustamine, aga ka hingehoid. Nii psühhosotsiaalse nõustamise kui muu nõustamise puhul arvestatakse ühe nõustamiskorra pikkuseks 1 tund ja 30 minutit, grupinõustamise puhul on ühe nõustamiskorra pikkus 2 tundi ning vajadusel rohkem.

Vaimse tervise teenus on tegevuskavast tulenevas mahus või määratud nõustamiskordade ulatuses tasuta. Täiesealistele mõeldud teenuste osutajatele hakatakse maksma toetust sarnaselt lapsehoiuteenusele ja lapse tugiisikuteenusele, selleks on ette valmistatud ja koos käesoleva määruse eelnõuga linnavolikogule esitatud määruse "Sotsiaalhoolekandelise abi teenuse osutajale toetuse andmise kord" eelnõu.

Vaimse tervise teenuse saajaid lapsi oli 2023. a 354, sh 24 last, kes said leinanõustamisteenust, täisealisi teenuse saajaid oli 359 ja kokku kulus 2023. a vaimse tervise teenustele 141 000 eurot.

§ 21. Vanemluse toetamise teenus

Vanemluse toetamise teenuse eesmärk on last kasvatavas peres vanemluse toetamine, suunamine, jõustamine ja last arvestava ning arendava kasvukeskkonna kujundamine. Lähtudes lapsest ja tema vajadustest suunatakse lapsega pere elu nii, et suureneks lapsevanema iseseisvalt toimetulemise oskused. Vanemluse toetamise teenus on omavalitsuse vabatahtlik teenus (SHS § 14 lg 2).

Vanemluse toetamise teenust osutatakse täisealisele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.

Vanemluse toetamise teenusel koostatakse isikule tegevuskava ja teenuse maht sõltub tegevuskavast, mille järgimine on teenuse saajale kohustuslik ja vanemluse toetamise teenus on tasuta. Vanemluse toetamise teenus võib olla seotud sotsiaalmajutusteenusega, kuid seda osutatakse ka peredele, kes elavad muus eluruumis. Vanemluse toetamise teenust osutab Tartu Laste Turvakodu.

Vanemluse toetamise teenuse saajaid oli 2023. a 42 ja teenuse osutamise rahaliste vahendite maht oli 2023. a 58 000 eurot.

§ 22. Varjupaigateenus

Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. Varjupaigateenus on kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 30-32).

Varjupaigateenuse osutamisel tagatakse isikule võimalus viibida öisel ajal teenuse osutaja ööbimiseks ettenähtud ruumides ja päevasel ajal teenuse osutaja päevakeskuse ruumides.

Varjupaigateenusele lubatakse isik ilma haldusakti andmata. Küll aga rakendatakse isikule juhtumikorraldust ja koostatakse individuaalne juhtumiplaan koos tegevuskavaga ja teda toetatakse ning juhendatakse tegevuskava täitmisel. Varjupaigas tuleb kinni pidada varjupaiga sisekorraeeskirjast.

Varjupaigateenus on tasuta.

Varjupaigateenust osutab Tartu Varjupaik.

Varjupaigateenuse saajaid oli 2023. a 50 ja teenuse osutamiseks kulunud rahaliste vahendite mahtu ei ole täpselt välja arvutatud, kuna varjupaigateenuse osutamiseks kavandatud vahendid on Tartu Varjupaik vahendite hulgas.

§ 23. Viipekeele tõlketeenus

Viipekeele tõlketeenuse eesmärk on tagada kuulmispuudega inimesele, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt, tõlge asjaajamisega seotud suhtlemisel tema kodus või vajalikes ameti- ja teenindusasutustes. Tegemist on Tartu linna vabatahtlikuna osutatava teenusega (SHS § 14 lg 2).

Viipekeele tõlketeenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Reeglina osutatakse teenust Tartu linna piires (st Tartu linnas töötavad tõlgid ei sõida reeglina kliendiga kaasa muusse omavalitsusse), kui kliendil on vajadus minna mõnda teise omavalitsusse, siis kui teenuseosutajal on teises omavalitsuses tõlk olemas, saab teenust seal kasutada.

Teenust vajavale isikule määratakse reeglina viipekeele tõlketeenust 180 minuti ulatuses kuus. Täiendavat teenusmahtu kuus saab aga juurde taotleda ja täiendav maht määratakse kuni kuueks kuuks. Otsuse teenuse määramise kohta teeb vastavat pädevust omav ametnik, tegemist on haldusaktiga.

Viipekeele tõlketeenus on määratud mahus tasuta, st tasuta on nii 180 minutit kuus kui sellele lisaks määratud lisamaht.

Viipekeele tõlketeenust osutavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Viipekeele tõlketeenuste osutajatele hakatakse maksma toetust sarnaselt lapsehoiuteenusele ja lapse tugiisikuteenusele, selleks on ette valmistatud ja koos käesoleva määruse eelnõuga linnavolikogule esitatud määruse "Sotsiaalhoolekandelise abi teenuse osutajale toetuse andmise kord" eelnõu.

Viipekeele tõlketeenuse saajaid oli 2023. a 119 ja teenuse osutamise rahaliste vahendite maht oli 2023. a 115 424 eurot.

§ 24. Võlanõustamisteenus

Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Võlanõustamisteenus on kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 44-45).

Võlanõustamisteenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.

Võlanõustamisteenusel koostatakse isikule tegevuskava ja teenuse maht sõltub tegevuskavast. Teenuse osutamise kestus sõltub tulemuste saavutamisest. Võlanõustamisteenus on tasuta. Võlanõustamisteenust osutab sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltööteenistuse võlanõustaja.

Võlanõustamisteenuse saajaid oli 2023. a 210 ja vahetuid nõustamistunde kokku 1818, millele lisandus telefoninõustamine ja juhtumipõhine võrgustikutöö. Võlanõustamiseteenust osutab sotsiaal- ja tervishoiuosakonna koosseisus töötav teenistuja, seetõttu ei ole täpset kulu teenuse osas välja arvestatud.

§ 25. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealise isikule, kes terviseseisundist, tegutsemisvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Üldhooldusteenus on SHSi kohaselt kohustuslik omavalitsuse teenus (SHS § 14 lg 1 ja 20-221).

Üldhooldusteenus on tasuline, teenuse saaja tasu suurus sõltub teenuse hinnast, mille määrab teenuse osutaja, ja teenuse saaja varanduslikust seisust, aga ka SHSis sätestatust. Linnavalitsusele on antud volitus kehtestada SHS § 221 lõikes 2 nimetatud kuludele piirmäär. Hetkel on piirmäär 800 eurot, vastav piirmäär tuleb uue volitusnormi alusel uuesti kehtestada pärast käesoleva määruse jõustumist. Osas, mille ulatuses peab omavalitsus isikut teenuse eest tasumisel abistama antakse isikule toetust, reeglina makstakse toetus otse üldhooldusteenuse osutajale koormamata teenuse vajajat vastavate toimingute tegemisega.

Teenusele suunamiseks teeb otsuse ja määrab linna poolse toetuse suuruse ning isiku enda poolt makstava tasu suuruse vastav ametnik, otsus on haldusakt. Reeglina määratakse üldhooldusteenus tähtajatult, kuid teenusele võib suunata isiku ka tähtajaliselt, kui isik seda soovib või selleks on mõjuv põhjus (nn intervallteenus).

Teenust osutavad Tartu linna jaoks üldhooldusteenust osutavad hoolekandeasutused üle Eesti, nende seas Tartu Hooldekodu, mis tegutseb linnavalitsuse hallatava asutusena ja Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, mis on Tartu linna poolt asutatud. Viimati nimetatud asutused on saanud suunise osutada teenust üksnes tartlastele. Tartu Hooldekodu tagab Tartu linnale nn hooldekodu EMO teenust, st asutus hoiab kiiret reageerimist vajavateks juhtudeks alaliselt vabana kohti, kuhu saab teenusele suunata isiku, kellel on teenusele vaja suunduda viivitamatult.

Üldhooldusteenuse saajaid oli 2023. a 854 ja teenuse osutamise rahaliste vahendite maht oli 5 076 793 eurot kalendriaastas. Siinjuures on oluline märkida, et teenuse rahaline maht omavalitsusele kasvas oluliselt 1. juulist 2023. a jõustunud hooldereformiga, seega ei peegelda 2023. a eelarve praegust seisu. Uueks aastaks eelarvesse kavandatud rahaliste vahendite maht on 8 492 562 eurot.

§ 26. Vältimatu sotsiaalabi

Vältimatu sotsiaalabi andmise eesmärk on elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja ajutise majutuse pakkumine. Vältimatut abi on kohustuslik omavalitsuse teenus ja seda tuleb anda nii oma omavalitsuse elanikele kui ka teisest omavalitsust pärit isikule. Vältimatu abi andmist reguleerivad SHS § 5 ja 8. Vältimatu sotsiaalabi on tasuta. Vältimatut sotsiaalabi teenus osutab 2025. aastast Tartu Varjupaik ja eelduslikult on võimalik seejuures hoida kokku rahalisi vahendeid. Kuna vältimatu abi raames antavat toiduabi kasutasid olulises mahus isikud, kes viibivad varjupaigateenusel, on samas majas ka toiduabi osutamine mõistlik.

Vältimatu sotsiaalabi saajaid oli 88 ja teenuse osutamise rahaliste vahendite maht oli 2023. a 59 168 eurot kalendriaastas.

4. peatükk
Toetused

Määruse 4. peatükk koondab Tartu linna antavad sotsiaalhoolekandelised toetused. Toetused jagunevad universaaltoetuseks, mida saavad kõik seatud tingimustele vastavad isikud ja vajaduspõhisteks toetusteks, mida saavad isikud, kellel on väike või puuduv sissetulek ja puudub muu vara, mida saab kasutada enda ülalpidamiseks.
1. jagu
Universaaltoetused

§ 27. Eaka toetus

Eaka toetuse eesmärk on toetada saja-aastase ja vanema tartlase toimetulekut. Toetus makstakse välja eaka sünnipäevaks. Eaka toetuse suurus on 400 eurot kalendriaastas, mis on võrdne kahekordse Riigikogu kehtestatud toimetulekupiiriga. Tegemist on omavalitsuse vabatahtliku toetusega.

Eaka toetus on samasugusena olemas käesoleva määruse kehtestamiseni kehtivas Tartu Linnavolikogu 24. mail 2028. a määruses nr 23 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord".

Eaka toetuse saajaid oli 2023. a 24, seega kulus toetuse maksmiseks 9600 eurot.

§ 28. Lapse hooldaja toetus

Lapse hooldaja toetuse eesmärk on kõrge hooldusvajadusega lapse vanuses 3. eluaastat kuni eani, mil lapsel on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele, hooldaja, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu töötada, toimetuleku toetamine. Reeglina on lapse hooldaja toetuse saajaks vanem, lapse hooldaja toetus ei ole mõeldud lapsehoidjateenuse vms teenuse eest tasumiseks. Tegemist on omavalitsuse vabatahtliku toetusega.

Lapse hooldaja toetuse suurus on 100 eurot kuus. Seni kehtis lapse hooldaja toetus kahes summas: 70 eurot ja 100 eurot sõltuvalt hoolduse ulatusest/vajadusest, mida aga on praktikas keeruline mõõta ning segaduste ja ebavõrduse vähendamiseks makstakse edaspidi kõigile toetust ühesuguses määras.

Lapse hooldaja toetus määratakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Hooldatav laps peab elama toetuse saajaga samas eluruumis.

Lapse hooldaja toetuse saajaid oli 2023. a 29 ja toetuseks maksti välja 25 900 eurot. Lisaks maksti sotsiaalmaksuna välja 42 517 eurot 16 isiku kohta.

§ 29. Matusetoetus

Matusetoetuse eesmärk on kanda osaliselt surma hetkel rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas elanud isiku matuse korraldamise kulud. Tegemist on toetusega, mille andmiseks rahalised vahendid tulevad riigilt, kuid mille andmise tingimusi saab täpsustada kohalik omavalitsus. Tartu linn on otsustanud maksta matusetoetust universaalsena kõigi surma hetkel Tartu linnas elanud isikute kohta ühesuguses summas. Sarnaselt toimetavad enamik omavalitsusi, siiski on mõnedes omavalitsustes matusetoetus mõnevõrra kõrgem.

Matusetoetust makstakse isikule, kes esitab isiku surmatõendi või arstliku surmateatise hiljemalt kuus kuud pärast isiku surma. Matusetoetus makstakse isikule, kes esimesena matusetoetuse saamiseks linna poole pöördub. Praktikas ei ole lähedaste vahel matusetoetuse saamise küsimuses vaidlusi tekkinud või need vaidlused ei ole jõudnud linnani. Matusetoetuse suurus on 250 eurot.

Matusetoetuse saajaid oli 2023. a 958 ja toetuseks maksti välja 239 500 eurot.

§ 30. Sünnitoetus

Sünnitoetuse eesmärk on perekonna toetamine lapse sündimisel, tema 1-aastaseks ja 2-aastaseks saamisel. Tegemist on vabatahtliku kohaliku omavalitsuse toetusega.

Sünnitoetus makstakse lapse vanemale või muule last kasvatavale isikule, kes saab lapse eest riiklikke peretoetusi. Toetuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht peab olema Tartu linn vähemalt kuus kuud enne lapse sünnikuupäeva, 1-aastaseks ja 2-aastaseks saamist. Toetuse kõikide osade saamiseks peab lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht olema Tartu linn.

Sünnitoetuse suurused on järgmised:
1) esimene osa 64 eurot, teine osa 128 eurot ja kolmas osa 320 eurot;
2) kolmanda ja järgmise lapse puhul esimene osa 112 eurot, teine osa 176 eurot ja kolmas osa 352 eurot.
Toetuse suurused on püsinud muutumatuna juba eesti krooni ajast.

Sünnitoetuse suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik taotleja peres kasvavad lapsed, kellel on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele, see tähendab, et lapseks loetaks kuni 19-aastased ja üle 19-aastased õppimise korral kuni õppeaasta lõpuni või kooli lõpetamiseni. Pere koosseisu ei arvata last, kes on asendushooldusteenusel.

Sünnitoetuse taotluse saab esitada kuue kuu vältel pärast lapse sünnikuupäeva, 1-aastaseks ja 2-aastaseks saamist. Toetust ei maksta lapse eest, kes on asendushooldusteenusel.

Sünnitoetuse esimese osa saajaid oli 2023. a 601, teise osa saajaid 726 ja kolmanda osa saajaid 907 Toetuse rahaliste vahendite maht oli 2023. a 444 336 eurot.

§ 31. Tšernobõli veterani toetus

Tšernobõli veterani toetuse eesmärk on Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenu tervise taastamise toetamine. Toetus makstakse välja igal aastal hiljemalt 31. detsembriks. Tšernobõli toetuse suurus on 200 eurot, mis vastab ühekordsele Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiirile. Tegemist on vabatahtliku omavalitsuse toetusega.

Tšernobõli veterani toetus on samasugusena olemas käesoleva määruse kehtestamiseni kehtivas Tartu Linnavolikogu 24. mail 2028. a määruses nr 23 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord".

Tšernobõli veterani toetuse saajaid oli 2023. a 81, seega kasutati toetuse maksmiseks 16 200 eurot.
2. jagu
Vajaduspõhised toetused

§ 32. Vajaduspõhise toetuse saamise eeldused