EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
09. mai 2023. a. nr LV-IP-0092 |
| Informatsioon Tartu Veeriku Kooli rekonstrueerimisest | |
| KUULATI: | Kunnar Jürgensoni ja Priit Metsjärve ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. võtta informatsioon teadmiseks;
2. kooli ehitustööde osas liikuda edasi stsenaariumiga 2 (uue kooli- ja spordihoone rajamisega);
3. alustada 2023. aastal kooli arhitektuurivõistluse läbiviimist ja sellest lahendusest lähtuvalt detailplaneeringu koostamist. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon Tartu Veeriku Kooli rekonstrueerimisest " juurde
1. Olemasolev olukord
Tartu Veeriku kool paikneb Tartu Veeriku linnaosas, aadressil Veeriku 41. Kinnistu pindala on 26 557 m2. Krundil paiknevad koolimaja, staadion, kaks mini-jalgpalliväljakut, kergliiklustee ja vaba aja veetmise väljakud (pumptrack rada, veeriku mänguväljak, korvpalliväljak jne).
1.1. Hoonete ja rajatiste olemasolev olukord.
Koolihoone, mis on ehitatud 1987, üldine tehniline seisukord on rahuldav. Kandekonstruktsioonid on visuaalsel vaatlusel rahuldavas seisus, vajumeid vms ei ole täheldatud. Hoone välistarindid on aga amortiseerunud. Õpikeskkond on kasutatav, kuid oma normaalse kasuliku eluea ületanud ja sisekliima ei vasta nõuetele. Nii hoone ruumilahendus, välisviimistlus, siseviimistlusmaterjalid kui ka tehnosüsteemid on kas puudulikud (puuduvad) või moraalselt ja füüsiliselt vananenud.
Hoone ümber paiknevad rajatised on samas seisukorras. Hoonest pisut eemal paiknevad vaba aja veetmiseks rajatised on uued (2022) ja heas seisukorras ning neid ei muudeta.
Viimase koolide eelarvestrateegia kohaselt on planeeritud Veeriku kooli rekonstrueerimine aastatesse 2027/2028. Alternatiivne võimalus on tuua koolihoone ehitustööd ühe aasta võrra ettepoole s.t. 2026/2027. Enne ehitustööde teostamist on vajalik teostada DP, arhitektuurikonkurss ja projekteerimine.
Kooli hoone ja kinnistu korda tegemiseks on kehtiva eelarvestrateegia kohaselt ette nähtud aastatel 2027/2028 summas 31,5 miljonit eurot.
- Uus või rekonstrueeritud lahendus peab olema 4 paralleeliga 860 lapsega põhikool.
- Koolimajale juurde rajatakse ca 2200 m2 spordihoone, mis lisaks koolile hakkab teenindama ka piirkonna elanikke (analoogne Variku spordihoonele).
- Koolimaja ja spordihoone kogupind peab jääma ca 10 000 m2 piiresse.
- Lisatud täpsemad seisukohad klasside arvu, suuruste, funktsioonide, paiknemiste vms kohta, millega eskiiside koostamisel tuli arvestada.
1.2. Kasutajate olemasolev olukord
Tartu Veeriku kool üks Tartu suuremaid koole, kus õpib täna 784 õpilast. Kool on Veeriku linnaosas, Maarjamõisa linnaosa, osaliselt Tähtvere linnosas ja Märja piirkonnas elavate lastele elukohajärgne kool.
Viimased kümme aastat on Veeriku Kooli õpilaste arv pidevalt tõusnud, esimeses klassis on õpinguid alustanud sõltuvalt aastast ca 80 - 100 õpilast.
Kuigi 2035. aastaks Tartu linnas tervikuna põhikooli õpilaste arv oluliselt ei muutu, on olukord piirkonniti erinev. Veeriku, Maarjamõisa ja Märja piirkond on uuenev asum, kus linnaruumi tihendatakse uushoonestustega, kuid toimub ka järkjärguline ning laialdane uuenemine renoveerimistena.
Põhikooli õpilaste arvu tõus Veeriku piirkonnas järgneval 15 aastal ei ole, aga ei ole ka langust. Seega selles piirkonnas on vajalik säilitada senine õppekohtade arv.
Veeriku Kooli tegevuse lähtealuseks on, et iga õpilane õpiks tundma enda väärtust ja omandaks oskused, mis aitavad tal edasiseks valikuid teha. Igapäevases õppetöös pööratakse erilist tähelepanu õpilaste individuaalsusele, digipädevusele, väärtuskasvatusele, ettevõtlikkusele, õppeainete lõimimisele ja innovaatilisusele. Veeriku koolist saavad põhikooli õpilased lisaks headele ainealastele teadmistele ka ürituste organiseerimise, läbiviimise ja vastutuse kogemuse.
Hetkel olemasolev koolikeskkond ei toeta kaasaegset õppekorraldust. Üldine ruumipuudus, eriti keeruline on korraldada kaasava hariduse põhimõtteid, puuduvad ruumid väikeklasside ja üks ühele õppe korraldamiseks. Õppekorralduses tähendab kaasava hariduse põhimõtete järgimine seda, et õpilase elukohajärgses haridusasutuses arvestatakse õppurite individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja vajadustega ning tagatakse vajalike tugisüsteemide kättesaadavus. Puudub ventilatsioon ja tervisekaitse nõuetekohane aspiratsioon ja ventilatsioon tehnoloogia klassides. Paigaldatud õhupuhastussüsteem on kõva müraga, hommikupoolikuti on klass päikesepaisteliste soojade ilmadega kevadel ja ka soojal sügisel väga -väga palav. Müra levimine (klassist koridori, koridorist klassi), kaja nii klassis kui koridoris, mis ei võimalda kasutada aktiivõppe meetodeid, õuealal puuduvad varjualused õuesõppetundideks. Piiratud on võimalused mitteformaalsete õpirühmadega töötamiseks, sest klassiruumid ei võimalda paindlikkust (puudub võimalus ruume liita/lahutada)
Veeriku kool on lapsesõbralik ja sealt saab igakülgse ettevalmistuse edasises elus toimetulekuks.
2. Järeldus tänaste tingimuste kohta
Käesolevas koolimajas valitseb ruumikitsikus ning senised kooli logistilised liikumisteed ja lahendused ning ruumide paiknemised on moraalselt aegunud ja suurest kasutajate arvust tingituna nende seisukord ruumide seisukord amortiseerunud. Seetõttu on vajalik lähiaastatel teostada olemasoleva hoone rekonstrueerimine või olemasoleva koolihoone lammutamine ja uue hoone ehitamine.
Et edasi liikuda otsustusprotsessis, kas oleks mõistlik olemasolev hoone lammutada ja rajada uus hoone või rekonstrueerida olemasolev, on linnavarade osakond tellinud arhitektuuribüroolt RTG Projektbüroo OÜ mitmeid erinevaid stsenaariumeid/eskiise leidmaks optimaalne sisu uuele koolimajale.
Selleks koostati 9 versiooni vana hoone rekonstrueerimise ruumiprogrammilist lahendust ning 3 versiooni uue hoone ruumiprogrammilist lahendust arvestades kasutajate soove, erinevaid rahalisi võimalusi ning erinevaid kooliruumi arengu suundi. Selliselt leiti parim ruumiprogrammiline lahendus hoone rekonstrueerimise kui ka uue hoone rajamise osas ning eelarvestus ettevõtte lisas nendele lahendustele võimaliku tänase ehitusmaksumuse.
Lähteseisukohtades lepiti kokku, et
Mõlema stsenaariumi korral on tehtud eeldus, et õueala lahendus ja krundil paiknemine on lahendatud analoogse maksumusega ning sisuga, seega need eeldused õueala lahenduseks võib käsitleda konstantse suurusena.
Lisaks on võetud spordihoone ruumiprogramm samaks lahenduseks nii rekonstrueerimise kui uue hoone osas, kuna selles osas oleks nagunii tegu uue hoonemahu rajamisega. Kasutati Variku kooli juures paikneva spordihoone rajamise analoogi, mis on Tartu Spordi ja kasutajate sõnul saanud väga positiivset tagasisidet.
Lahtine sisustus ja väikevahendid ei sisalda eelarvestuses ja need tuleb planeerida kooli eelarvesse.
Tänases ruumiprogrammis ei ole arvestatud ruume (300-400 m2) Veeriku piirkonna haruraamatukogu jaoks.
2.1 Stsenaarium 1 - Rekonstrueeritud koolihoone koos juurde ehitatava spordihoonega.
Käesoleva lahenduse plussid ja miinused:
+ Lahendus on odavam.
- Ruumiprogrammiliselt on keerulisem lahendada uusi vajadusi, kuna olemasolev hoonekarp ja kandekarkass annab teatavad suunised, mõõdud, logistilised lahendused ette.
- Ehitustööde käigu protsess on pisut keerulisem, kuna on teadmata mingite lahenduste, konstruktsioonide vms seisukord.
Stsenaariumi 1 korral rekonstrueeritakse ja tehakse väiksemaid juurdeehitusi olemasolevale koolihoonele ja rajatakse uus spordihoone kogu netopinnaga ca 10 200 m2. Nimetatud hoonekompleksi eeldatav ehitusmaksumus on täna ca 17,3 miljonit eurot. Summale lisandub projekteerimise, sisustamise, omanikujärelevalve ja liitumiskulud. Kogu rajamismaksumus on 19 miljonit eurot.
2.2 Stsenaarium 2 - Uus rajatav koolihoone.
Käesoleva lahenduse plussid ja miinused:
+ Ruumiprogrammiliselt on arhitektil hea ja mugav kõiki kasutaja soove arvestada, kuna ei ole olemasolevaid konstruktsioone, mis dikteeriks või kitsendaks asjaolusid.
+ Ehitustööde käigu protsess on lihtsam, sest ootamatusi olemasoleva konstruktsioonidest ei tulene.
- Lahenduse maksumus on suurem. Lisaks võib maksumus suureneda lähtuvalt arh konkursi võidutööst, kui selles sisaldub julgemaid arhitektuurilisi lahendusi.
- Kaasneb suurem ajakulu, kuna on vajalik läbi viia arhitektuurikonkurss ja DP menetlus.
Stsenaariumi 2 korral rajatakse uus kooli hoone netopinnaga ca 10100 m2. Nimetatud hoonekompleksi eeldatav rajamismaksumus on 22,0 miljonit eurot. Summale lisandub projekteerimise, sisustamise, omanikujärelevalve ja liitumiskulud. Kogu rajamismaksumus on 24 miljonit eurot.
Ehitustööde maksumuse osas on eelarvestusettevõte nimetanud ära mõned märkused:
*Uue hoone puhul arvatavalt lisandub arh võistlusest tingitud ehituse maksumus “erilahendused-kunst“ jms, arvestaks nii 100-300 EUR/m2 kohta suletud neto pind, sõltuvalt lahendusest.
*Kuna praegu ehitusturg pigem madalseisus oleks eelarveliselt mõistlik antud hoonete maksumused korrutada 1,1-1,2; kuna ehitama hakatakse arvatavasti mitme aasta pärast
*Ehitustööde täpsus on +- 18% ning arvestatud on 2023 I kvartali hindadega.
3.4. Järeldused ja kokkuvõte.
Täna on toimunud võrreldes eelmise aastaga ehitushindade mõningane alanemine ning stabiliseerimine.
Eelarvestusfirma on hinnanud kooli kordategemise:
Tänastes (2023) hindades on koolihoone kogumaksumus 2026/2027 hindades (oletus)
1. Rekonstrueerimisel ca 19 miljonit eurot 21,5 milj. eurot
2. Uue hoone rajamisel ca 24 miljonit eurot. 26,5 milj. eurot
Hoone ehituse hind sõltub kõige enam hoone arhitektuurikonkurssi lahendusest ning hoone netopinnast ja ruumiprogrammist.
Kokkuvõttes on uue hoone rajamise maksumus võrreldes olemasoleva hoone rekonstrueerimise maksumusega hinnavahe olla 5-6 miljonit eurot.
Veeriku kool, Haridusosakond ja Linnavarade toetavad uue koolihoone rajamist olemasoleva hoone asemele koos kahe saaliga spordihoonega, mis toetab piirkonna sporditegevusi koolivälisel ajal.
Tegevuste ajakava uue hoone korral 2026/2027:
suvi 2023- suvi 2024 DP koostamine.
suvi 2023 - detsember 2023/kevad 2024 arhitektuuri konkurssi korraldamine
juuli 2024- jaanuar 2026 projekteerimise ettevalmistamine, riigihange ja projekteerimine/ekspertiisid
veebruar - aprill 2026 Ehituse riigihanke ettevalmistamine, riigihanke menetlus.
juuli-august (detsember*) 2027 Ehitus ja sisustamine.
(*Mõistlik oleks jätta ehitusperioodiks 18 kuud, mitte 12 kuud)
Koostasid:
Märt Mõttus
Katrin Parv
Kunnar Jürgenson.