EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
24. november 2022. a. nr LVK-M-0042 |
| Isikliku abistaja teenuse osutamise kord |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekandeseaduse § 14 lõike 1 alusel, võttes arvesse § 27 lõikes 1 sätestatut.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev määrus sätestab rahvastikuregistri andmetel Tartu linna registreeritud ja Tartu linnas tegelikult elavale puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajavale täisealisele isikule isikliku abistaja teenuse (edaspidi teenus) osutamise tingimused ning korra.
(2) Teenuse osutamist korraldab Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond).
§ 2. Teenuse eesmärk ja sisu
(1) Teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, toetada nende sõltumatust, sotsiaalset aktiivsust, sealhulgas tööturul osalemist ning vähendada teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tema igapäevaelu tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi, näiteks liikumisel, toidu valmistamisel, riietumisel ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(3) Teenuse hulka ei kuulu tegevused, mida tavapäraselt osutab eriväljaõppe ja -ettevalmistusega isik, nagu näiteks tervishoiu-, tõlke-, nõustamis-, remondi- jms teenused.
§ 3. Teenuse eest tasumine
(1) Teenuse saaja tasub teenuse eest 0,26 eurot ühe teenustunni eest. Teenuse kogumaksumusest puudujääv osa kaetakse Tartu linna eelarvelistest vahenditest.
(2) Osakonna sotsiaaltöötajal on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik kas täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku majanduslikku olukorda, ülalpidamiskohustusega isikute olemasolu ja nende majanduslikku toimetulekut.
§ 4. Isiklik abistaja
(1) Isiklik abistaja on vahetu teenuse osutaja.
(2) Isiklik abistaja ei tohi olla isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(3) Isiklik abistaja arvestab teenuse osutamisel teenuse saajalt saadud selgeid, arusaadavaid ning teenuse osutamisega vahetult seotud juhiseid.
§ 5. Teenuse osutamine
(1) Isikliku abistaja teenust osutab Tartu linnaga sõlmitud lepingu alusel juriidiline isik, kellel on vajalikud oskused ja kogemused isikliku abistaja teenuse või sarnaste hooldusteenuste osutamisel ning puuetega inimestega töötamisel (edaspidi teenuse osutaja).
(2) Teenuse saajal on teenuse osutaja juures õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Vastava tahteavalduse esitamise korral abistab osakond teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel.
(3) Teenuse osutamine toimub vastavalt isiku teenusvajadusele ning teenuse saaja tööjuhistele.
§ 6. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitab isik osakonnale taotluse ning muud tõendid ja dokumendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.
(2) Osakonnal on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente, kui see on vajalik teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.
§ 7. Abivajaduse hindamine ja otsuse tegemine
(1) Osakonna sotsiaaltöötaja selgitab teenuse vajaduse hindamise käigus välja isiku abivajaduse, lähtudes terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele ning võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid tegureid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõime ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(2) Teenusvajaduse hindamine toimub osakonna juhataja poolt kinnitatud hindamismetoodika alusel.
(3) Teenuse osutamise või sellest keeldumise otsustab osakonna sotsiaaltöötaja kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise päevast arvates.
(4) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) teenuse vajadus puudub;
2) osakonnale ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsuse tegemiseks;
3) taotleja ei võimalda teenuse vajadust hinnata.
(5) Teenuse osutamiseks vajalikud toimingud määratakse kindlaks teenuse osutamise haldusaktis.
(6) Kui teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu, viib osakonna sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.
§ 8. Teenuse osutamise lõpetamine
(1) Teenuse osutamise võib lõpetada, kui teenuse saaja:
1) on esitanud teenuse taotlemisel teadvalt valeandmeid;
2) on asunud elama teise omavalitsusüksusesse;
3) abivajadus on ära langenud;
4) on asunud teisele teenusele, mis katab tema abivajaduse.
(2) Teenuse osutamise lõpetamise otsuse teeb osakonna sotsiaaltöötaja esimesel võimalusel teenuse osutamise lõpetamise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest arvates.
§ 9. Rakendussätted
Tartu Linnavolikogu 16. oktoobri 2017. a määrus nr 48 "Isikliku abistaja teenuse osutamise kord" tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.
Käesoleva määrusega ei kehtestata sisuliselt uut isikliku abistaja korda, aga kuna olemasolevat määrust muudetakse olulisel määral, on põhjendatud uue tervikversiooni kehtestamine. Senikehtinud määruse muutmise tingis vajadus viia kord kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 27 lg-s 1 sätestatuga ja seda osas, mis puudutab isikliku abistaja teenust saama õigustatud isikute ringi. SHS § 27 lg 1 kohaselt on isikliku abistaja teenus mõeldud täisealisele inimesele, kes puude tõttu vajab iseseisvaks toimetulekuks ja kõigis eluvaldkondades osalemiseks füüsilist kõrvalabi. Hetkel kehtiva korra järgi on isikliku abistaja teenuse saaja isik, kellel on sügav liikumis- või nägemispuue, seega on määratlus seaduses sätestatust kitsam ega ole seadusega kooskõlas. Samuti muudetakse selgemaks ja isiku võimalustega arvestavaks teenuse eest tasumise regulatsiooni ning lihtsustatakse teenusele saamise menetluskorda.
Regulatsiooni selgitused
1. Eelnõu §-des 1-2 sätestatakse määruse reguleerimisala, määratletakse teenuse saaja ning selgitatakse teenuse eesmärki, mis sisuliselt kattuvad SHS § 27 lg-s 1 ja 2 sätestatuga. Isikliku abistaja teenus on väga laiapõhjaline ning kõigi teenuse hulka kuuluda võivate tegevuste üles loetlemine pole võimalik. Seetõttu tuuakse välja üldlevinud tegevused, aga loetelu tervikuna jäetakse avatuks. Siiski mitte kõik tegevused ei kuulu isikliku abistaja teenuste hulka. Sellisteks tegevusteks on tegevused, mida tavapäraselt osutab eriväljaõppe ja -ettevalmistusega isik. Sarnaselt teenuse hulka kuuluvate tegevustega, tuuakse ka teenuse hulka mittekuuluvatest tegevustest välja üldtuntumad, aga loetelu ise jääb avatuks. Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatu eesmärk on teavitada teenusele soovijat, et teenuse osutamise korraldamise õigus on Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal.
2. Eelnõu § 3 puudutab teenuse eest võetavat tasu. Teenuse eest võetava tasu suuruse arvutamise metoodika muutub võrreldes varasemas korras sätestatuga. Seni oli teenuse hind selle saajale 3% teenustunni maksumusest, aga kuna teenustunni enda maksumust korras märgitud ei olnud, siis ei ole teenust saaval isikul võimalik teenuse eest võetava tasu suurust ette teada. Teenuse eest võetava tasu arvutamine on lihtsam, kui isikule on teenustunni tasu teada. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 määrataksegi teenuse eest võetava tasu suurus kindla summana ja see on 0,26 eurot ühe teenustunni eest. Kindla teenustunni maksumuse korral on peale teenusvajaduse hindamist ja teenustundide arvu selgumist lihtne teenusele kuluv summa välja arvutada. Arvestades, et isikliku abistaja teenuse vajajate hulka kuulub palju madala sissetulekuga inimesi, siis selleks, et teenuse eest võetav tasu ei saaks teenuse kasutamisel takistuseks, on paragrahvi lõikes 2 antud sotsiaaltöötajale õigus vabastada põhjendatud juhul teenuse saaja kas osaliselt või täielikult teenuse eest tasumisest.
3. Eelnõu § 4 sätestab isikliku abistaja mõiste ning nõuded isikliku abistaja teenust vahetult osutavale isikule. Paragrahvi lõikes 2 loetletud nõuded vahetult teenust osutavale isikule tulenevad SHS §-st 29, täiendavaid nõudeid ei lisata. Teenuse parima osutamise eesmärgil tuuakse paragrahvi lõikes 3 välja põhimõte, et isiklik abistaja arvestab teenuse osutamisel teenuse saajalt saadud selgeid, arusaadavaid ning teenuse osutamisega vahetult seotud juhiseid.
4. Eelnõu § 5 sätestab teenuse osutamise korralduse. Paragrahvi lõikega 1 määratakse, et teenust osutab Tartu linnaga lepingu sõlminud juriidiline isik, kellel on vajalikud oskused ja kogemused isikliku abistaja teenuse või sarnase hooldusteenuse osutamisel ning puuetega inimestega töötamisel. Juriidiline isik, kellega teenuse osutamiseks leping sõlmitakse, selgitatakse välja riigihankemenetluses. Isikliku abistaja teenuse osutamisel on väga oluline teenuse saaja ning teenuse vahetu osutaja omavaheline sobivus. Seda arvesse võttes on paragrahvi lõikes 2 sätestatud teenuse saaja õigus valida teenuse osutaja juures temale vahetult teenust osutavat isikut.
5. Eelnõu § 6 sätestab teenuse taotlemise korralduse. Korraldus põhineb haldusmenetluse seaduses (HMS) §-des 14 ja 15 tulenevatel üldnormidel. Paragrahvi lõige 1 sätestab, et teenuse saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus koos teenuse vajadust tõendavate dokumentidega. Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, eelkõige taotleja teavitamise eesmärgil, on osakonnal õigus nõuda teenuse taotlejalt vajadusel täiendavaid andmeid ja dokumente.
6. Eelnõu § 7 sätestab abivajaduse hindamise ning otsuse tegemise protsessi. Paragrahvi lõikest 1 ja 2 tulenevalt toimub, sarnaselt varasemas korras sätestatuga, teenusvajaduse väljaselgitamine osakonna juhataja kinnitatud hindamismetoodika alusel ja hindamise teostab osakonna sotsiaaltöötaja. Paragrahvi lõige 3 sätestab käesoleva eelnõu peamise muudatuse varasemaga võrreldes. Muudatus seisneb sotsiaaltöötajale teenuse määramise ja sellest keeldumise otsuste tegemiseks volituse andmist. Sotsiaaltöötaja on eriväljaõppega isik, kellel on teadmised ja oskused isiku abivajaduse hindamiseks ning teenusvajaduse väljaselgitamiseks. Seega on sotsiaaltöötaja pädev, lisaks varasemalt teenuse määramise otsusele tegema ka teenuse määramisest keeldumise otsust ning selle otsuse tegemise sotsiaalhoolekande komisjoni pädevusse jätmine pole vajalik. Uus korraldus annab sotsiaaltöötajale aega asjaolude väljaselgitamiseks ja hindamisprotsessi läbiviimiseks ning paragrahvi lõikes 3 sätestatud 10 tööpäeva otsuse tegemiseks on piisav.
7. Eelnõu § 8 sätestab alternatiivsed alused, mille esinemisel on õigus teenuse osutamine lõpetada. Iga juhtumi korral hinnatakse, kas juhtumi asjaolud toovad kaasa teenuse osutamise lõpetamise või mitte. Teenuse osutamise võib lõpetada, kui taotleja on teenuse taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid, teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksusesse, abivajadus teenuse saamiseks langeb ära, teenuse saaja asub teisele teenusele, mis katab abivajaduse. Käesolevas paragrahvis sätestatule lisaks jääb õigus lõpetada teenuse osutamine sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 19 lg 1 toodud alusel. Paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt on teenuse osutamise lõpetamise õigus osakonna sotsiaaltöötajal.
