EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
25. mai 2021. a. nr LVK-M-0153 |
| Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 5 alusel ning arvestades sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 14 lõiget 1, paragrahvi 41 ja 42.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse eluruumi tagamise teenuse taotlemise ja teenuse osutamise tingimused ja kord ning teenuse saaja kohustused.
(2) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud erisusi.
2. peatükk
Eluruumi teenuse taotlemine
§ 2. Eluruumi teenuse taotlemine
(1) Eluruumi tagamise teenust osutatakse juhtumikorralduse põhimõttel.
(2) Isiku abivajaduse hindamiseks ja juhtumiplaani koostamiseks tuleb pöörduda sotsiaal- ja tervishoiuosakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti poole.
(3) Eluruumi taotlemisel koostatavasse juhtumiplaani kantakse kõigi taotlejaga koos eluruumi kasutama asuvate isikute (perekonnaliikmete) andmed, täisealine perekonnaliige peab enda kohta juhtumiplaani kantud andmed ja soovi eluruumi kasutada kinnitama allkirjaga.
(4) Juhtumiplaani koostab sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialist.
§ 3. Isiku vajaduste arvestamine
Eluruumi taotlemisel esitab ja põhjendab taotleja minimaalseid nõudeid eluruumile, mis lahendaksid tema ja ta perekonnaliikmete vajadused. Andmed tuleb esitada järgmiselt:
1) tubade arv;
2) veevärgi ja pesemisvõimaluse olemasolu, sealhulgas selle asukoht;
3) ahi- või muu kütteliik;
4) ligipääsetavus, sealhulgas korrus, lift, kaldtee.
§ 4. Teenuse saaja
(1) Sotsiaalteenusena on õigus eluruum saada isikul, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama:
1) ebapiisavate füüsiliste võimete tõttu;
2) psüühilise erivajaduse tõttu;
3) sotsiaalse toimetulematuse tõttu;
4) madala või puuduva sissetuleku ja muu vara puudumise tõttu.
(2) Eluruum tagatakse isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri kohaselt on Tartus.
3. peatükk
Eluruumi ja eluasemekulude suurus
§ 5. Keskmine Tartu kinnisvaraturu eluruumi suurus ja arvestuslik eluasemekulude suurus
(1) Keskmiseks Tartu kinnisvaraturu eluruumiks loetakse:
1) kööktuba suurusega 17 m2;
2) 1-toaline korter suurusega 29 m2;
3) 2-toaline korter suurusega 44 m2;
4) 3-toaline korter suurusega 61 m2;
5) 4-toaline korter suurusega 75 m2.
(2) Arvestuslikuks eluasemekulude suuruseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eluruumi kohta loetakse:
1) 223 eurot kööktoa kohta;
2) 319 eurot 1-toalise korteri kohta;
3) 436 eurot 2-toalise korteri kohta;
4) 567 eurot 3-toalise korteri kohta;
5) 638 eurot 4-toalise korteri kohta.
§ 6. Minimaalne vajalik eluruum
(1) Eluruumi tagamise teenuse raames tagatakse isikule kas ahiküttega või muu küttega (keskküte, elektriküte) eluruum, kus peab olema iga perekonnaliikme kohta 6 m2 pinda ja lisaks 10 m2 pinda perekonna kohta.
(2) Isiku nõusolekul võib talle anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust väiksema eluruumi.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 7. Abivajaduse hindamine
(1) Abivajaduse hindamisel loetakse isiku ja temaga ühist eluruumi taotleva perekonnaliikme sissetulekute hulka kõik nende sissetulekud, välja arvatud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 133 lõikes 2 sätestatu.
(2) Abivajaduse hindamisel võetakse arvesse isiku ja temaga ühist eluruumi taotleva perekonnaliikme eluruumi taotlemisele eelneva kolme kuu keskmine netosissetulek, millest lahutatakse käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud ja taotleja vajadustele vastava Tartu keskmise kinnisvaraturu korteri suurusele vastav eluasemekulu. Abivajadus on olemas, kui taotleja ja temaga ühist eluruumi kasutama asuvale pereliikmele jääb elamiseks vahendeid alla Riigikogu kehtestatud toimetulekupiiri.
(3) Abivajaduse hindamisel arvestatakse isiku kõiki reaalseid rahalisi kohustusi (võetud laenud, tasumisele kuuluvad trahvid, teiste ülalpidamiseks tehtavad põhjendatud kulud jm).
(4) Abivajadus on olemas ka juhul, kui taotlejale ja temaga ühist eluruumi kasutama asuvale pereliikmele jääb vahendeid rohkem kui Riigikogu kehtestatud toimetulekupiir, kuid taotlejal on ebapiisavad füüsilised võimed, psüühiline erivajadus või muu sotsiaalne toimetulematus, mistõttu ta ei ole võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
§ 8. Eluruumi tagamine muul moel
Kui isikule on võimalik tagada elukoht Tartu linna eluruumi kasutusse andmata, toetades teda muude sotsiaalteenuste ja -toetustega, eelistatakse isikule eluruumi leidmist kinnisvaraturult, abistades teda sobiva eluruumi leidmisel.
§ 9. Eluruumi andmise või eluruumi andmisest keeldumise otsustamine
(1) Eluruumi andmise otsustab sotsiaalhoolekande komisjon, kui on tuvastatud isiku abivajadus. Eluruumi andmisel arvestatakse isiku põhjendatud vajadustega ja Tartu linna omandis olevate eluruumide võimalustega. Isiku soovidega mittearvestamist tuleb põhjendada.
(2) Eluruumi andmise otsuses sätestatakse:
1) isiku nimi ja isikukood;
2) minimaalne vajalik eluruumi suurus ja nõuded eluruumile (tubade jaotus, veevärgi ja pesemisvõimaluse olemasolu ja asukoht eluruumis, kütteliik, ligipääsetavus, muud erivajadused) või eluruumi andmisel uueks perioodiks eluruumi aadress, kui isik jätkab sama eluruumi kasutamist;
3) eluruumi kasutusse andmise tähtaeg;
4) kohustus sõlmida eluruumi kasutamise leping neljateist päeva jooksul otsuse või pakkumise saamisest.
(3) Sotsiaalhoolekande komisjon keeldub eluruumi andmisest, kui
1) abivajaduse hindamise tulemusena ei tuvastata isiku abivajadust vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 4 ja 7;
2) isik vajab abivajaduse hindamise tulemusena või muudest teada olevatest andmetest lähtuvalt lisaks eluruumile muid teenuseid ning tema toimetulek eluruumis ei ole muude teenuste või kõrvalise abiga võimalik.
(4) Eluruumi andmisest keeldumise otsuses sätestatakse:
1) isiku nimi ja isikukood;
2) põhjendused, miks isikule eluruumi andmisest keeldutakse;
3) sotsiaalhoolekande komisjoni seisukoht selle kohta, milline teenus või toetus võiks isiku abivajadusele vastata ning milliseid toiminguid peaks isik tegema talle sobivama teenuse või toetuse saamiseks.
§ 10. Tasu eluruumi kasutamise eest
Tasu eluruumi kasutamise eest seisneb eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude (eelkõige tasu elektri, vee, prügiveo, kütte (välja arvatud ahiküttega eluruumi puhul), elamu hoolduse, halduse, kindlustuse ja putukatõrje) eest tasumises.
5. peatükk
Eluruumi kasutusse andmine ja kasutuse lõppemine
§ 11. Eluruumi kasutamise lepingu sõlmimine
(1) Sotsiaalhoolekande komisjoni otsuse alusel sõlmitakse isikuga esimesel võimalusel leping eluruumi kasutamiseks.
(2) Lepingu sõlmib linnavalitsuse linnavarade osakonna eluruumide teenistuse vanemspetsialist.
(3) Isikul on õigus loobuda talle kasutusse antavast eluruumist, põhjendades loobumist kirjalikult.
(4) Sotsiaalhoolekande komisjoni otsuses sätestatud nõuetele vastava vaba eluruumi puudumisel võetakse isik eluruumi vajajana ootele ja temaga sõlmitakse eluruumi kasutamise leping esimesel võimalusel.
§ 12. Eluruumist loobumine, lepingu sõlmimata jätmine või eluruumi kasutamata jätmine
(1) Kui isik loobub eluruumist põhjendatult, jääb ta eluruumi vajajana ootele ja talle tuleb teha uus ettepanek eluruumi kasutamise lepingu sõlmimiseks, pakkudes mõnda teist isiku vajadustele vastavat eluruumi.
(2) Põhjendatuks loetakse eluruumist loobumist eelkõige juhul, kui eluruum ei ole isikule sobiv lähtuvalt isiku füüsilisest või püühilisest erivajadusest.
(3) Kui isik loobub eluruumist põhjendamatult või ei ilmu lepingut sõlmima neljateist päeva jooksul vastava teate saamisest või ei asu eluruumi kasutama neljateist päeva jooksul lepingu sõlmimisest, loetakse eluruumi kasutusse andmise otsus kehtetuks.
(4) Eluruumi kasutusse andmise otsust ei loeta kehtetuks, kui isik ei ole lepingut sõlminud, kuid jätkab eluruumi kasutamist uues otsuses nimetatud tähtaja jooksul.
§ 13. Kohustused ja õigused eluruumi kasutamisel
(1) Eluruumi kasutamisel kohustub isik:
1) kasutama eluruumi vastavalt eluruumi kasutamise lepingu tingimustele;
2) kui elamus, kus eluruum asub, kehtivad elamu haldaja või muu isiku kehtestatud sisekorra- või ühiselureeglid, järgima sisekorra- või ühiselureegleid ja tagama, et seda teeksid tema perekonnaliikmed;
3) tasuma eluruumi kasutamise tasu;
4) mitte majutama eluruumis isikuid, keda ei ole eluruumi taotlemisel perekonnaliikmetena nimetatud;
5) mitte andma eluruumi allkasutusse;
6) rikete ja avariide avastamisel eluruumis või üldkasutatavates ruumides rakendama viivitamatult kõiki abinõusid nende kõrvaldamiseks ja kahju ärahoidmiseks ning teavitama kohe elamut hooldavat ettevõtet ja Tartu linna kõikidest avariidest;
7) teavitama soovist lõpetada eluruumi kasutamine enne lepingu tähtaja saabumist ja vormistama lepingu lõpetamine;
8) vabastama eluruumi lepingu lõppemisel seisukorras, mis vastab eluruumi tavapärasele kasutamisele, sealhulgas kolima eluruumist välja koos talle kuuluvate asjadega;
9) ilma linna eelneva nõusolekuta mitte võtma lemmiklooma.
(2) Eluruumi kasutamisel on isikul õigus:
1) eelneval kirjalikul kokkuleppel Tartu linnaga teha omal kulul eluruumi hooldus- ja remonditöid (põrandate, lagede värvimine, tapeedi vahetamine jm);
2) eelneval kirjalikul kokkuleppel Tartu linnaga teha omal kulul ruumide ümberplaneerimisi, seadmete ümberseadistamisi või -paigaldamisi (mööbel, köögiseadmed, vannitoaseadmed);
3) võtta lemmikloom üksnes linna nõusolekul.
§ 14. Eluruumi kasutamise õiguse lõppemine
Sotsiaalhoolekande komisjon võib teha otsuse isiku eluruumi tagamise teenuse lõpetamise kohta enne isikuga sõlmitud eluruumi kasutamise lepingu lõppemist, kui isik:
1) ei suuda eluruumi kasutada halvenevate füüsiliste võimete, süveneva psüühilise erivajaduse või sotsiaalse toimetulematuse tõttu;
2) ei täida eluruumi kasutamise lepingu tingimusi;
3) satub raviasutusse, kinnipidamisasutusse või ei saa muul põhjusel pikema aja vältel eluruumi kasutada.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 15. Rakendussätted
(1) Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määruse nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" alusel tehtud otsus sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmise kohta kehtib ka pärast 1. oktoobrit 2021. a ning sobiva eluruumi vabanemisel otsustab sotsiaalhoolekande komisjon isikuga sõlmitava lepingu tähtaja ning kohustab isikut eluruumi kasutamise lepingu sõlmima neljateist päeva jooksul. Lepingu sõlmimisel juhindutakse käesolevast määrusest.
(2) Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määruse nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" alusel tehtud otsus eluruumi üürile andmiseks ning otsuste alusel sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingud kehtivad kuni neis sätestatud tähtaja lõpuni senistel tingimustel.
§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määrus nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" tunnistatakse kehtetuks.
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2021. a.
I Õiguslikud alused
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel kuulub volikogu ainupädevusse linna eelarvest finantseeritavate teenuste korra kehtestamine.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.
Eluruumi tagamise teenust reguleerib SHSi 2. jao 9. jaotis paragrahvides 41-43.
Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek kehtestada eluruumi tagamise teenuse osutamise tingimused ja kord. Määruse eelnõu sõnastamisel juhindutakse eesmärgist seaduses sätestatut võimalikult vähe üle korrata. Kordusi kasutatakse üksnes teksti loogilisuse ja arusaadavuse tagamiseks.
II Eluruumi tagamise teenusest üldisemalt
Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määrus nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" reguleeris eluruumide kasutusse andmist laiemalt, kui käesolev eelnõu. Käesolev eelnõu keskendub kitsalt SHSis sätestatud eluruumi tagamise teenusele.
Samas ei välista kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) omavalitsusel oluliselt laiemalt eluruumi tagamise teenust osutamast, kuivõrd elamu- ja kommunaalmajandus on muuhulgas KOKSi § 6 nimetatud kohaliku omavalitsuseüksuse ülesandena. Tartu linn osutabki lisaks SHSis nimetatud sotsiaalhoolekandelisele eluruumi tagamise teenusele ka Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse alusel eluruumi üürilepingu alusel eluruumi kasutajatele jätkuvalt eluruumiteenust, sellisel juhul antakse eluruumi kasutusse linnavara eeskirja alusel, vastav uuendatud regulatsioon kehtib alates 1. aprillist 2021. a. Veel laiemale ringile eluruumi tagamise teenuse osutamist piirab Tartu linna omandis olevate eluruumide hulk. Otsest vajadust rohkemate munitsipaaleluruumide järele ka ei ole, kuna Tartus on toimiv eluruumide üüriturg.SHS sätestab eluruumi tagamise teenuse paragrahvides 41 ja 42.
§ 41. Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu
(1) Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded eluruumi tagamise teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.
Vabariigi Valitsus § 41 lõikes 2 nimetatud määrust kehtestanud ei ole.
§ 42. Puudega isikule eluruumi tagamine
(1) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
(2) Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.
SHSi seletuskirjast lähtuvalt tuleb puudega isikute puhul eelistada seda, et inimene saaks võimalikult kaua elada oma kodus, kohandades olemasolevaid eluruume või abistades inimest sobivama eluruumi saamisel. Seega ei pea seadusandja vajalikuks puudega isikule ilmtingimata munitsipaaleluruumi tagamist, pigem eeldatakse isiku aitamist oma kodus.
III Regulatsiooni selgitused
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse eluruumi tagamise teenuse taotlemise ning teenuse osutamise tingimused ja kord ning teenuse saaja kohustused. Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud erisusi.
2. peatükk
Eluruumi teenuse taotlemine
§ 2. Eluruumi teenuse taotlemine
Eluruumi tagamise teenust osutatakse juhtumikorralduse põhimõttel. Nimetatu lähtub SHSi § 9 lõikest 1, mis sätestab, et kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Juhtumikorralduse põhimõte ja juhtumiplaani regulatsioon on olemas SHSis §is 9 ning käesolevas määruses puudub vajadus vastava regulatsiooni oluliseks täpsustamiseks. Lisaks täpsustab juhtumiplaani sisu Sotsiaalkaitseministri 9. veebruari 2016. a määrus "Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu".
Eluruumi taotlemiseks ja juhtumiplaani koostamiseks tuleb pöörduda sotsiaal- ja tervishoiuosakonna elukohajärgsesse piirkonnakeskusesse, sest abivajaduse hinnangu ja juhtumiplaani koostamine ilma isikuga kohtumata on keeruline.
Eluruumi taotlemisel koostatavasse juhtumiplaani kantakse kõigi taotlejaga koos eluruumi kasutama asuvate isikute (perekonnaliikmete) andmed või koostatakse kõigile pereliikmetele eraldi abivajaduse hinnang. Täisealised perekonnaliikmed peavad enda kohta juhtumiplaani kantud andmed ja soovi eluruumi kasutada kinnitama allkirjaga. Täisealiste perekonnaliikmete allkiri on vajalik eelkõige andmete õigsuse kinnitamiseks ning teisalt selleks, et olla kindel, et täisealised perekonnaliikmed tegelikult ka on teadlikud eluruumi taotlemisest ja soovivad ühiselt eluruumi kasutama asuda.
Juhtumiplaani koostab sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialist STARis.
Eraldi eluruumi teenuse taotlust dokumendina esitada vaja ei ole ning teenuse vajaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda juhtumiplaanis kajastatud abivajaduse hinnangust.
§ 3. Isiku vajaduste arvestamine
Eluruumi taotlemisel esitab ja põhjendab taotleja minimaalseid nõudeid eluruumile, mis lahendaksid tema ja ta perekonnaliikmete vajadused. Andmed tuleb esitada järgmiselt:
1) tubade arv;
2) veevärgi ja pesemisvõimaluse olemasolu, sh selle asukoht ja tüüp;
3) ahi- või muu küte;
4) ligipääsetavus, sh korrus, lift, kaldtee.
Seega püütakse taotleja vajadusi arvestada, kuid alati ei pruugi taotleja ja Tartu linna seisukohad vajaduste põhjenduste osas kokku langeda. Taotleja soovidega mittearvestamist tuleb põhjendada. Taotleja ootused eluruumi suhtes räägitakse läbi abivajaduse hinnangu ja juhtumiplaani koostamisel ning kogu informatsioon kajastub juhtumiplaanis.
§ 4. Teenuse saaja
Sotsiaalteenusena on eluruumi õigus saada isikul, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama:
1) ebapiisavate füüsiliste võimete tõttu;
2) psüühilise erivajaduse tõttu;
3) sotsiaalse toimetulematuse tõttu;
4) madala või puuduva sissetuleku ning muu vara puudumise tõttu.
Eluruum tagatakse isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri kohaselt on Tartus.
Eluruumi teenuse saamiseks hinnatakse isiku sotsiaalmajanduslikku olukorda. Teenuse saamiseks peab sotsiaalmajanduslik olukord olema piisavalt keeruline, mis ei võimalda isikul ise eluruumi endale tagada (sh isikul endal ega tema perekonnaliikmel ei ole enda omandis eluruumi või puudub võimekus eluruumi üürimiseks). Keerulise sotsiaalmajandusliku olukorra põhjused saab jagada neljaks:
1) ebapiisavad füüsilised võimed - eelkõige peetakse siin silma füüsilist puuet, mis takistab tööturul osalemist või eeldab eluruumi olulist kohandamist (kaldtee, lift, kohandatud pesemisvõimalused, toed, madalamad pinnad jne);
2) psüühilised erivajadused - eelkõige erinevad psüühikahäired või lihtsameelsus jms, mis taksitavad tööturul osalemist ning ei võimalda isikul tavaelus kõigest hästi aru saada või toimingutega hakkama saada ega vajalikke kokkuleppeid sõlmida või neist kinni pidada;
3) sotsiaalne toimetulematus - eelkõige erinevad sõltuvusprobleemid, kriminaalne minevik, aga ka sotsiaalsete oskuste puudumine;
4) madal või puuduv sissetulek või muu vara puudumine - sissetuleku ja muu vara puudumine.
Paljudel juhtudel esineb nimetatud alustest üheaegselt mitu ning üks põhjustab teist. Madal või puuduv sissetulek võib esineda, kuid see ei ole eluruumi teenuse saamisel alati eelduseks. Eluruumi tuleb tagada ka juhul, kui sissetulekud võimaldaksid kinnisvaraturult eluruumi leida, kuid isik ei ole selleks muudel põhjustel suuteline või ei taheta isikut temast lähtuvate muude probleemide tõttu üürnikuks.
3. peatükk
Eluruumi ja eluasemekulude suurus
§ 5. Keskmine Tartu kinnisvaraturu eluruumi suurus ja arvestuslik eluasemekulude suurus
Eluruumi tagamise teenuse osutamiseks analüüsib Tartu linn jooksvalt Tartu eluasemeturgu. Käesolevas paragrahvis fikseeritakse keskmised Tartu kinnisvaraturu eluruumide suurused, mis on võetud aluseks arvestusliku eluasemekulude suuruse arvestamisel. Fikseeritud eluruumide suuruse ja eluasemekulude suuruse aluseks on kolme eelneva aasta, so 2018-2020. aasta keskmised näitajad. Analüüs on leitav tabelis „Üürihinnad“. Tartu kinnisvaraturu eluruumide suurused on käesoleva hetke seisuga järgmised:
1) kööktuba suurusega 17 m2;
2) 1-toaline korter (üks tuba ja eraldi köök) suurusega 29 m2;
3) 2-toaline korter (kaks tuba ja eraldi köök) suurusega 44 m2;
2) 3-toaline korter (kolm tuba ja eraldi köök) suurusega 61 m2;
2) 4-toaline korter (neli tuba ja eraldi köök) suurusega 75 m2;
Arvestuslikus eluasemekulude suuruseks (sisaldab kinnisvaraturu hindades nii üüri kui kõrvalkulusid) loetakse käesoleva määruse kehtestamise hetke seisuga:
1) 223 eurot kööktoa kohta, so 13,1 eurot ühe ruutmeetri eest;
2) 319 eurot 1-toalise korteri kohta, so 11,0 eurot ühe ruutmeetri eest;
3) 436 eurot 2-toalise korteri kohta, so 9,9 eurot ühe ruutmeetri eest;
4) 567 eurot 3-toalise korteri kohta, so 9,3 eurot ühe ruutmeetri eest;
5) 638 eurot 4-toalise korteri kohta, so 8,5 eurot ühe ruutmeetri eest.
Üürihinnad.xls
Ülalkirjeldatut hakatakse regulaarselt hindama ning vajadusel tullakse muudatuste arvestamiseks linnavolikogusse määruse kaasaajastamiseks. Eelnõus kajastuvad keskmised eluruumide suuruse ja eluasemekulude määrad lähtuvad kolmelt erinevalt kinnisvarabüroolt koondatud andmetel. Määruse koostamisel arutleti ka selle üle, millise sagedusega peaks keskmisi eluaseme suurusi ja eluaseme kulude suurusi üle vaatama. Jõuti arusaamisele, et mõistlik on teha seda kord aastas (sarnaselt toimetulekutoetuse aluseks olevate näitajate üle hindamisele) ja linnavolikogusse tullakse muutmise sooviga siis, kui muutus on eluasemekuludes 10% või rohkem.
Järgnev tabel on abivahendiks sotsiaaltöö spetsialistile abivajaduse väljaselgitamisel:
perekonna liikmelisus | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
normpind määruse järgi | 16 | 22 | 28 | 34 | 40 | 46 | 52 | 58 | 64 |
keskmine m2 arv | 17 | 29 | 29 | 44 | 44 | 61 | 61 | 61 | 75 |
minimaalne tubade arv | 0 | 1 | 1 | 2 | 2 | 3 | 3 | 3 | 4 |
m2 hind | 13,1 | 11,0 | 11,0 | 9,9 | 9,9 | 9,3 | 9,3 | 9,3 | 8,5 |
eluruumi hind | 223 | 319 | 319 | 436 | 436 | 567 | 567 | 567 | 638 |
Taotlejale kohalduva arvestusliku eluasemekulude suuruse leidmisel arvestatakse taotleja ja temaga ühist eluruumi taotlevate isikute arvule vastava keskmise Tartu kinnisvaraturu eluruumi suurust arvestades käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud minimaalset üldpinna normi ühe isiku kohta. Näiteks kaheliikmelise perekonnale sobiv eluruum on minimaalselt 22 m2, sellele vastab Tartu kinnisvaraturul 1-toaline korter ning arvestuslikuks eluasemekulude suuruseks loetakse 319 eurot.
§ 6. Minimaalne vajalik eluruum
Eluruumi tagamise teenuse raames tagatakse isikule kas ahiküttega või muu küttega (keskküte, elektriküte) eluruum, kus peab olema iga perekonnaliikme kohta 6 m2 pinda ja lisaks 10 m2 pinda perekonna kohta. Isiku nõusolekul võib talle anda väiksema eluruumi.
Samad minimaalsed nõuded eluruumi suurusele on hetkel sätestatud Tartu Linnavalitsuse 29. detsembri 2008. a määrusega nr 20 "Sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmise näitajate, toimingute tähtaegade ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu kinnitamine". Käesoleva määruse kehtestamisel kaob vajadus täiendava linnavalitsuse taseme määruse järele ning see tunnistatakse kehtetuks.
Seega üksikule inimesele tagatakse minimaalselt 16 m2 suurune eluruum, kaheliikmelisele perekonnale minimaalselt 22 m2 suurune eluruum, kolmeliikmelisele 28 m2 eluruum jne. Tegelikkuses ei vasta kasutusse antavad eluruumid alati üldpinna minimaalnõuetele, vaid on enamasti suuremad. Samas on ka osad Tartu linna antavad eluruumid väiksemad või näiteks ühisköögi või ühise tualetiga (mida ei arvestata pinna sisse), selliseid eluruume antakse isikule üksnes tema nõusolekul. Osa teenuse saajaid on kulude kokkuhoiu eesmärgil huvitatud väiksematest eluruumidest.
Tartu linn renoveerib pidevalt linna omandis olevaid eluruume, tõstes eluruumide heakorra ja muid standardeid. Järk-järgult püütakse loobuda eluruumidest, kus ei ole ühisveevärki ja -kanalisatsiooni eluruumis sees, samuti liigutakse ahiküttega korterite võõrandamise või ümberehitamise suunas. Ahiküttega eluruum antakse isikule, kes suudab kütmisega toime tulla või kui taotleja eriliselt soovib ahiküttega eluruumi.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 7. Abivajaduse hindamine
Isiku abivajaduse hindamisel lähtutakse tema sissetulekute väljaselgitamisel samadest kriteeriumitest, mis kuuluvad arvestamisele toimetulekutoetuse määramisel, st abivajaduse hindamisel loetakse isiku ja temaga ühist eluruumi taotleva perekonnaliikme sissetulekute hulka kõik nende tulud, välja arvatud SHSi § 133 lõikes 2 sätestatu. SHS § 133 lõike 2 kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
4) riigi tagatisel antud õppelaenu;
5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
7) töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
Abivajaduse hindamisel võetakse arvesse isiku ja temaga ühist eluruumi taotleva perekonnaliikme eluruumi taotlemisele eelneva kolme kuu keskmine netosissetulek, sellest lahutatakse käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud ja taotleja vajadustele vastava Tartu keskmise kinnisvaraturu korteri suurusele vastav eluasemekulu. Abivajadus on olemas, kui taotleja ja temaga ühist eluruumi kasutama asuvale pereliikmele jääb elamiseks vahendeid alla Riigikogu kehtestatud toimetulekupiiri. Abivajaduse hindamisel arvestatakse isiku kõiki reaalseid kohustusi (võetud laenud, tasumisele kuuluvad trahvid, teiste ülalpidamiseks tehtavad põhjendatud kulud jm). Nimetatu erineb toimetulekutoetuse määramisest ning eluruumi tagamisel saab arvesse võtta ka selliseid kulusid, mida toimetulekutoetuse puhul arvesse võtta ei saa.
Näiteks, kui taotlejaks on ema kahe alaealise lapsega ja tema kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on netotöötasu 700 eurot, peretoetus 120 eurot ja elatis 350 eurot, kokku 1170 eurot, kuid kohtutäituritele peab taotleja tasuma 100 eurot, laene kokku 250 eurot ning liisinguid 150 eurot, siis tema tegelik netosissetulek on 670 eurot. Perekonna minimaalsetele vajadustele vastab 28 m2 suurune eluruum. Antud korra järgi on selleks 1-toaline korter, keskmise suurusega 29 m2 ja hinnaga 319 eurot kuus. Perekonna toimetulekupiir on 510 eurot. Arvestades sissetulekut 1170 eurot, on perekonnale tagatud toimetulekupiir (1170-319=851). Arvestades perekonna tegelikku sissetulekut 670 eurot, võib olla perekonnal abivajadus eluasemeteenuse saamiseks (670-319=351), sest tegelikult jääb toimetulekupiir 510 eurot perele tagamata.
Abivajadus on olemas ka juhul, kui taotlejale ja temaga ühist eluruumi kasutama asuvale pereliikmele jääb vahendeid rohkem kui Riigikogu kehtestatud toimetulekupiir, kuid taotlejal on ebapiisavad füüsilised võimed või psüühiline erivajadus või muu sotsiaalne toimetulematus, mistõttu ta ei ole võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
§ 8. Eluruumi tagamine muul moel
Kui isikule on võimalik tagada elukoht Tartu linna eluruumi kasutusse andmata, toetades teda muude sotsiaalteenuste ja -toetustega, siis eelistatakse isikule eluruumi leidmist kinnisvaraturult, abistades tead sobiva eluruumi leidmisel.
Käesolev säte tagab isikule nõustamise ja abi olukorras, kus isik on tulnud eluruumi taotlema, kuid abivajaduse hindamisel ja isiku võimekuse väljaselgitamisel on jõutud veendumusele, et isik suudab iseseisvalt eluruumis elada ning ta saab täiendavate sotsiaalteenuse ja -toetuse abil kinnisvaraturult eluruumi üürimisega endale elamistingimused tagatud. Kinnisvaraturult eluruumi üürimine motiveerib abivajajat iseseisvalt toime tulema ning lähtub sotsiaalkaitse põhimõttest, mille kohaselt isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
§ 9. Eluruumi andmise või eluruumi andmisest keeldumise otsustamine
Eluruumi andmise ja eluruumi andmisest keeldumise otsuseid hakkab tulevikus tegema sotsiaalhoolekande komisjon. Tegemist on komisjoniga, mis täna otsustab väga paljude erinevate sotsiaalhoolekandeliste teenuste ja toetuste andmist, seega on põhjendatud ka eluruumi tagamise teenuse otsustamine sotsiaalhoolekande komisjonis.
Eluruumi andmise otsustab sotsiaalhoolekande komisjon, kui on tuvastatud isiku abivajadus. Eluruumi andmisel arvestatakse isiku põhjendatud vajadustega ja Tartu linna omandis olevate eluruumide võimalustega. Isiku soovidega mittearvestamist tuleb põhjendada. Hinnang isiku abivajadusele kajastub juhtumiplaanis ning see seotakse sotsiaalhoolekande komisjoni otsusega, kuid selles kajastatut sotsiaalhoolekande komisjoni otsusesse ümber ei kirjutata.
Eluruumi andmise otsuses sätestatakse:
1) isiku nimi ja isikukood;
2) minimaalne vajalik eluruumi suurus ja nõuded eluruumile (tubade jaotus, veevärgi ja pesemisvõimaluse olemasolu ja asukoht eluruumis, kütteliik, ligipääsetavus, muud erivajadused) või eluruumi andmisel uueks perioodiks eluruumi aadress, kui isik jätkab sama eluruumi kasutamist;
3) eluruumi kasutusse andmise tähtaeg;
4) kohustus sõlmida eluruumi kasutamise lepingu neljateist päeva jooksul vastava pakkumise saamisest.
Eluruumi andmise otsuses ei määrata ära täpset eluruumi, vaid antakse eluruumi parameetrid, sest sellisel juhul on sama otsus kasutatav uuesti ka juhul, kui isik peaks eluruumist põhjendatult loobuma. Otsusest teavitatakse isikut koos ettepanekuga konkreetset eluruumi vaatama tulla või antakse inimesele teada, et ta on eluruumi ootel, kuni talle sobiliku eluruumi vabanemiseni.
Eluruumi andmise otsuses näidatakse ära konkreetse eluruumi aadress, kui isik jätkab sama eluruumi kasutamist uuel perioodil.
Kui otsus tehakse isiku suhtes, kes varem eluruumi teenust saanud ei ole, algab eluruumi kasutamise tähtaeg eluruumi kasutamise lepingu sõlmimisest ning kehtib vastavalt otsuses nimetatud tähtaja. Selleks, et arvestuse pidamine oleks lihtsam, on mõistlik sätestada, et eluruumi kasutamise tähtpäev saabub selle kuu viimasel päeval, mil vastav periood täis saab. Näiteks, kui eluruumi kasutamise tähtaeg on kuus kuud ja isik sõlmib lepingu 10. mail, siis saabub lepingu tähtaeg 30. novembril. Seega saab teenuse saaja alati teenust kasutada veidi kauem.
Kui otsus tehakse isiku suhtes, kes juba kasutab eluruumi ning sama eluruum antakse isikule järgnevaks perioodiks, siis võib otsuses sätestada ka uue perioodi lõpu kuupäevaga, sest uue lepingu sõlmimise kuupäev ei peaks sellisel juhul niivõrd tähtsust omama.
Sotsiaalhoolekande komisjon keeldub eluruumi andmisest, kui
1) abivajaduse hindamise tulemusena ei tuvastata isiku abivajadust vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 4 ja 7 või kui
2) isik vajab abivajaduse hindamise tulemusena või muudest teada olevatest andmetest lähtuvalt lisaks eluruumile muid teenuseid ning tema toimetulek eluruumis ei ole muude teenuste või kõrvalise abiga võimalik.
Esimesel juhul on inimese võimekus piisav, et suuta üürida eluruum kinnisvaraturult. Kinnisvaraturult eluruumi üürimisel võimaldatakse isikule vajadusel toimetulekutoetus ning vajadusel ühekordne sotsiaaltoetus kolimiseks ja ka tagatisraha tasumiseks.
Teisel juhul aga keeldutakse eluruumi andmisest eelkõige põhjusel, et inimene on väetim, kui ta ise end hindab, ning tema toimetulek eluruumis ei ole tagatud.
Eluruumi andmisest keeldumise otsuses sätestatakse:
1) isiku nimi ja isikukood;
2) põhjendused, miks isikule eluruumi andmisest keeldutakse;
3) sotsiaalhoolekande komisjoni seisukoht selle kohta, milline teenus või toetus võiks isiku abivajadusele vastata ning milliseid toiminguid peaks isik tegema talle sobivama teenuse või toetuse saamiseks. Sotsiaalhoolekande komisjon annab eluruumi andmisest keeldumisel seisukoha, milline võiks olla isikule sobiv elamise viis ning mida peab isik selle saamiseks tegema.
§ 10. Tasu eluruumi kasutamise eest
Tasu eluruumi kasutamise eest seisneb eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude (eelkõige tasu elektri, vee, prügiveo, kütte (v.a ahiküttega eluruumi puhul), elamu hoolduse, halduse, kindlustuse ja putukatõrje) eest tasumises. Ahiküttega eluruumi puhul peab kasutaja ise korraldama küttepuude tellimise ja nende eest eraldi tasuma.
Lisaks võib sõltuvalt eluruumist kõrvalkulude hulgas olla tasu gaasi või lifti kasutamise eest.
5. peatükk
Eluruumi kasutusse andmine ja kasutuse lõppemine
§ 11. Eluruumi kasutamise lepingu sõlmimine
Sotsiaalhoolekande komisjoni otsuse alusel sõlmitakse isikuga esimesel võimalusel leping eluruumi kasutamiseks. Koos sotsiaalhoolekande komisjoni otsusega teavitatakse vaba eluruumi olemasolul isikut talle pakutavast eluruumist ning tehakse ettepanek tulla eluruumiga tutvuma.
Eluruumi sobimisel sõlmib linnavalitsuse linnavarade osakonna eluruumide teenistuse vanemspetsialist isikuga eluruumi kasutamise lepingu.
Isikul on õigus võtta mõtlemisaeg ja teatada eluruumi vastu võtmisest loobumisest põhjendades loobumist kirjalikult lepingu sõlmimiseks ettenähtud 14 päeva jooksul. Eluruumist loobumisel tuleb loobumisest informeerida sotsiaaltöö spetsialisti.
Sotsiaalhoolekande komisjoni otsuses sätestatud nõuetele vastava vaba eluruumi puudumisel võetakse isik eluruumi vajajana ootele ning temaga sõlmitakse eluruumi kasutamise leping esimesel võimalusel. Seega võib juhtuda, et isik saab küll teate, et tema abivajaduse hindamise tulemusena on ta eluruumi vajav, kuid kohe sobivat eluruumi pakkuda ei ole. Pakkumine tuleb teha esimesel võimalusel, kui sobiv eluruum vabaneb.
§ 12. Eluruumist loobumine või lepingu sõlmimata jätmine või eluruumi kasutamata jätmine
Kui isik loobub eluruumist põhjendatult, jääb ta eluruumi vajajana ootele ning talle tuleb teha uus ettepanek eluruumi kasutamise lepingu sõlmimiseks pakkudes mõnda teist isiku vajadustele vastavat eluruumi. Põhjendatuks loetakse eluruumist loobumist eelkõige juhul, kui eluruum ei ole isikule sobiv lähtuvalt isiku füüsilisest või püühilisest erivajadusest.
Kui isik loobub eluruumist põhjendamatult või ei ilmu lepingut sõlmima neljateist päeva jooksul vastava teate saamisest või ei asu eluruumi kasutama neljateist päeva jooksul lepingu sõlmimisest, loetakse eluruumi kasutusse andmise otsus kehtetuks, välja arvatud juhul, kui isik jätkab uuel perioodil sama eluruumi kasutamist. Eluruumi kasutusse andmise otsuse kehtetuks muutumisest teavitatakse isikut kirjalikult ning isikul on õigus esitada uus taotlus, mille menetlemine algab algusest.
§ 13. Kohustused ja õigused eluruumi kasutamisel
Eluruumi kasutamisel kohustub isik:
1) kasutama eluruumi vastavalt eluruumi kasutamise lepingu tingimustele;
2) kui elamus, kus eluruum asub, kehtivad elamu haldaja vm isiku kehtestatud sisekorra- või ühiselureeglid, järgima sisekorra- või ühiselureegleid ning tagama, et seda teeksid ka teised tema perekonnaliikmed;
3) tasuma eluruumi kasutamise tasu;
4) mitte majutama eluruumis isikuid, keda ei ole eluruumi kasutamise taotlemisel perekonnaliikmetena nimetatud;
5) mitte andma eluruumi allkasutusse;
6) rikete ja avariide avastamisel eluruumis või üldkasutatavates ruumides rakendama viivitamatult kõiki abinõusid nende kõrvaldamiseks ja kahju ärahoidmiseks ning teavitama koheselt elamut hooldavat ettevõtet ja Tartu linna kõikidest avariidest;
7) teavitama soovist lõpetada eluruumi kasutamine enne lepingu tähtaja saabumist ning vormistama lepingu lõpetamine;
8) vabastama eluruumi lepingu lõppemisel seisukorras, mis vastab eluruumi tavapärasele kasutamisele, sh kolima eluruumist välja koos talle kuuluvate asjadega;
9) ilma eelneva linna nõusolekuta mitte võtma lemmiklooma.
Lepingus on kohustused veelgi üksikasjalikumalt lahti kirjutatud.
Eluruumi kasutamisel on isikul õigus:
1) eelneval kirjalikul kokkuleppel Tartu linnaga teha omal kulul eluruumi hooldus- ja remonditöid (põrandate, lagede värvimine, tapeedi vahetamine jm);
2) eelneval kirjalikul kokkuleppel Tartu linnaga teha omal kulul ruumide ümberplaneerimisi või teostama seadmete ümberseadistamisi või -paigaldamisi (mööbel, köögiseadmed, vannitoaseadmed);
3) võtta lemmikloom üksnes linna nõusolekul.
Lemmikloomade pidamine eluruumis on põhjustanud palju ebamugavusi nii teistele eluruumi teenuse saajatele kui teistele korteriomanikele. Seega on sotsiaaleluruumis üldreeglina lemmiklooma pidamine välistatud, erand on võimalik vaid juhul, kui sotsiaaltöö spetsialist on veendunud, et isik suudab loomapidamisega hakkama saada. Erandit peab taotlema ning inimese suutlikust hinnatakse juhtumiplaani koostamisel. Kui isik soovib lemmiklooma võtta lepingu kestel, tuleb tal vastava taotlusega pöörduda sotsiaaltöö spetsialisti poole, kes konsulteerib vajadusel linnavarade osakonnaga, et välja selgitada elamu olukord ja selles kehtivad ühiselureeglid.
§ 14. Eluruumi kasutamise õiguse lõppemine
Sotsiaalhoolekande komisjon võib teha otsuse isiku eluruumi tagamise teenuse lõpetamise kohta enne isikuga sõlmitud eluruumi kasutamise lepingu lõppemist, kui isik:
1) ei suuda eluruumi halvenevate füüsiliste võimete, süveneva psüühilise erivajaduse või sotsiaalse toimetulematuse tõttu kasutada;
2) ei täida eluruumi kasutamise lepingu tingimusi;
3) satub raviasutusse või kinnipidamisasutusse või ei saa muul põhjusel pikema aja vältel eluruumi kasutada.
Kuigi eluruumi kasutamise lepingud on reeglina lühiajalised, võib siiski ilmneda vajadus lepingu lõpetamiseks enne selle lõpptähtaega. Lepingu lõpetamise eelselt teeb sotsiaalhoolekande komisjon otsuse, milles tuuakse välja eluruumi kasutamise õiguse äralangemise asjaolud. Vajadusel tuleb selgitada ka seda, mis võimalused isikul edaspidiseks jäävad, et vältida isiku peavarjuta jäämine.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 15. Rakendussätted
Käesoleva eelnõu rakendumisel on vajalik täpsustada enne määruse jõustumist tehtud otsuste edasist kehtivust. Eluasemekomisjoni otsuseid on kahte tüüpi, sotsiaaleluasemeteenusena arvele võitmise ja eluruumi üürile andmise kohta tehtud otsused. Mõlemat tüüpi otsused jäävad kehtima, samuti jäävad kehtima sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingud.
Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määruse nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" alusel tehtud otsus sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmise kohta kehtib ka pärast 1. oktoobrit 2021. a ning sobiva eluruumi vabanemisel otsustab sotsiaalhoolekande komisjon isikuga sõlmitava lepingu tähtaja ning kohustab isikut eluruumi kasutamise lepingu sõlmima neljateist päeva jooksul. Lepingu sõlmimisel juhindutakse käesolevast määrusest.
Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määruse nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" alusel tehtud otsus eluruumi üürile andmiseks ning otsuste alusel sõlmitud sotisaaleluruumi üürilepingud kehtivad kuni neis sätestatud tähtaja lõpuni senistel tingimustel.
§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määrus nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" tunnistatakse kehtetuks.
Käesoleva määruse kehtetuks tunnistamise järgselt tuleb kehtetuks tunnistada ka Tartu linnavalitsuse 29. detsembri 2008. a määrus nr 20 "Sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmise näitajate, toimingute tähtaegade ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu kinnitamine".
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2021. a. Pikk jõustumise aeg on vajalik töötajate koolitamiseks uue määruse kohaste otsuste tegemiseks ja sotsiaalhoolekande komisjoni töökorralduse muudatuste ettevalmistamiseks. Muudatusi on keeruline rakendada suvisel puhkuste perioodil, seega on põhjendatud määruse jõustumine 1. oktoobrist.
