| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
26. oktoober 2020. a. nr LV-IP-0268 |
| Informatsioon väärtuslike põllumajandusmaade planeerimisest Tartu linna üldplaneeringus | |
| KUULATI: | Indrek Ranniku ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Võtta teadmiseks informatsioonis toodud Maaeluministeeriumi seisukohad. Üldplaneeringu põhilahenduse kootamisel jääda üldplaneeringu eelnõuga esitatud kompaktse asustuse arengualade juurde, kuna määratud maakasutustingimused ei kitsenda senist maa kasutamist põllumajandusmaana vaid määrab selle pikaajalised arengusunad.
2. Esitada informatsioon linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon väärtuslike põllumajandusmaade planeerimisest Tartu linna üldplaneeringus " juurde
Maaeluministeeriumi arvamus üldplaneeringule
Maaeluministeerium on maaomaniku ja pädeva asutusena andnud oma arvamuse üldplaneeringu eelnõule 02.10.2020 kirjaga nr 4.1-571657. MEM seisukohad on:
1. Üldplaneeringu eelnõust ja selle juurde kuuluvatest kaardimaterjalidest nähtub, et Maaeluministeeriumi valitsemisel oleva ligi 3000 hektari põllumajandusmaa kohta kavandatakse u 350 hektari ehk u 12% ulatuses, millest 112 hektarit on väärtuslik põllumajandusmaa, määrata juhtotstarve, mis ei ole suunatud selle põllumajanduslikku kasutust tagavale kasutusotstarbele ning mis seega ei pruugi tulevikus tagada selle põllumajanduslikul otstarbel säilimist.
Maaeluministeerium ei ole väljendanud initsiatiivi määrata riigile kuuluva maatulundusmaa kohta sellist juhtotstarvet, mis ei taga selle maa sihtotstarbelist kasutust. Ministeeriumi arvates võib niisugune kohalik avalik huvi olla põhjendatud näiteks elamufondi puuduse või selle suurenemisega planeeringu ajahorisondis, kuid vastavaid arvestusi pole planeeringu dokumentides esitatud. Nii ei ole võimalik tuvastada, kas kavandatavate elamualade suurus, mille võrra plaanitakse põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa, vähenemist, vastab tegelikult kohalikele vajadustele või mitte. KSH aruande eelnõu jaotises 3.4.1 „Rahvastik ja asustus“ on märgitud, et Tartu linna elanike arv on viimastel aastatel olnud langustrendis ning elanike arvu suurenemine on seotud 2017. aasta haldusreformiga. Tulenevalt Tartu linna rahvastiku prognoosist 2015-2035 on ministeerium seisukohal, et KSH aruandes tuleks käsitleda ja analüüsida elamuarenduse ja -vajaduse aspektist alternatiive, kas nii ulatuslik elamuarenduse vajadus, mis üldplaneeringuga on välja toodud, on asjakohane ja põhjendatud.
Maaeluministeerium on seisukohal, et ulatuslike elamualade kavandamine riigi omandis olevale põllumajandusmaale olukorras, kus nii riik omanikuna kui ka selle rentnik (AS Tartu Agro) sääraseid muutusi ei soovi, pole tegelikult Tartu linna huve ega üldplaneeringu eesmärke teeniv, sest tegelikkuses jäävad elurajoonid üldplaneeringus osutatud kohtades rajamata. Sellise olukorra tekitamine ei aita kuidagi kaasa elamufondi puuduse leevendamisele, kui ka selline probleem üldse eksisteerib või võib tekkida.
2. Kavandades elurajooni paikadesse, mis eeldavad kogu elukondliku infrastruktuuri rajamist (sh Vorbuse), ei piirdu mõjuga, mis kaasneb elamuala hektarite suurenemisega põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa, vähenemise arvelt, vaid selle kogumõju on rajatava infrastruktuuri tõttu palju ulatuslikum (nii näiteks võib saada mõjutatud suurte põllumajandusmasinate juurdepääsetavus või piiratud teatud viljelusvõtete kasutamine jms).
3. Maaeluministeeriumi arvates ei ole käsitletud uute elamualade arendamise asukohtade valikuks muid alternatiive, mis on seotud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ jaotises 3.2.3 „Elukeskkonna kvaliteet“ märgitud ülesandega, et vältida tuleb tiheasustuse kandumist väärtuslikele aladele, sealhulgas väärtuslikele põllumajandusmaale, ja PlanS § 12 lõikes 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Nimetatud võimaluste ja alternatiivide käsitlus võiks luua nö „laiema pildi“ elamuarendamise võimaluste osas ka muudele maa-aladele kui üksnes Tartu linna kui asustusüksuse lähedusse.
Kokkuvõtvalt teeb Maaeluministeerium järgmised ettepanekud:
1) Üldplaneeringuga tuleb määrata, et riigi omandis oleva põllumajandusmaa kohta määratakse maalise asustuse maa-alal juhtotstarve.
2) Sätestada üldplaneeringus tingimused, et riigi omandis olev põllumajandusmaa säilitatakse põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maana ning erandkorras on lubatud põllumajandusmaad võtta kasutusele muul otstarbel vaid ülekaaluka avaliku huvi korral (nt teede ehitus, looduskaitse, haridus, kultuur, sotsiaalkaitse).
3) Kaaluda asjaolusid, et vältida ka eraomandis olevate väärtuslike põllumajandusmaade põllumajanduslikust kasutusest väljaminekut.
Linnavalitsuse kaalutlused ja põhjendused
Tähtsustades Tartu linna ja endise Tähtvere valla ruumilist sidumist on üldplaneeringu koostamisel läbi vaadatud maalised piirkonnad, puhkealad ja tiheasustusalad ning esitatud tingimused ruumiliseks arenguks. Linn on välja töötanud planeeringulahenduse uute tiheasustusalade moodustamiseks linna lähivööndis. Üldplaneeringu üheks ülesandeks on ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste määramine. Vastu võetud ja avalikustatud planeeringulahenduse kohaselt vähenevad väärtuslikud põllumajandusmaad linna lähivööndis.
Kuna valdav osa Tartu haldusterritooriumil asuvatest külakeskuste ja alevike ümbruse põldudest on Eesti Vabariigi omandis ja Maaeluministeeriumi valitsemisel, siis on ka suur osa uutest tiheasustusega aladest planeeritud eelnimetatud kinnistutele.
Planeeritud tiheasustusalade piiride määramisel on linnavalitsus lähtunud järgnevast:
1. Tartu maakonnaplaneeringu põhimõtted asustuse suunamisel linnapiirkonnas, mille kohaselt ruumikvaliteedi kiiremaks saavutamiseks soovitatakse piiritleda alad, kus asustuse arendamisel saab tugineda juba rajatud ruumistruktuurile, kus on piisav elanike arv ja asustustihedus ning on olemas eeldused ühtse tehnilise ja sotsiaalse taristu kujundamiseks.
2. Kogu linna haldusterritooriumil olevad kitsendused ja keskkonnatingimused (sh ehitustegevuse piiramine suurte üleujutusaladega siseveekogu kallastel), mis oluliselt piiravad võimalike uushoonestusalade planeerimist.
3. Linnale teadaolev suur nõudlus eramukruntide osas, eesmärgiga arendada Tartu linnalist osa tiheda ja kompaktsena, on planeerimisega oluliselt piiratud eramute ehitamise võimalusi linnas.
Asustuse arengualad on seotud kolme suurema maanteekoridoriga ning on kavandatud järgnevalt:
1. Kandiküla - Rahinge - Ilmatsalu suunal, kus olemas vajalik taristu, aga ka Ilmatsalu kool ja lasteaed ning väljakujunenud keskusala.
2. Märja - Haage suunal, kus olemas hea ühendus linnaga ja juba olemasolev tihehoonestusala, jalgrattateed ja puhkealad.
3. Tähtvere - Vorbuse suunal, seob ruumiliselt olemasoleva tihehoonestusega Vorbuse küla linnaga ja võimaldab elanike arvu kasvades arendada välja kohalik ettevõtluskeskkond.
Kõigi nimetatud suundade näol on tegemist Tartule omase ja linna strateegilistes dokumentides kinnitatud kontsentrilis-radiaalse ruumimudeli edasiarendamisega. Planeerimisettepanekuga valitud asustusalad järgivad linnast kiirtena väljuvat teedevõrgustikku, mis tagab ühendused keskusega, tehnilise ja sotsiaalse taristu kättesaadavuse ja ajalooliselt kujunenud teede äärsete kohalike keskuste toimimise jätkusuutlikkuse. Läbi selle suunab linn ruumilist arengut süsteemselt ja sidusalt, jättes välja võimalused kaootilisteks nn põlluarendusteks. Samuti on arvestatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengutega nimetatud piirkondades. Linn on seisukohal, et eelnimetatud avalikud väärtused on kasvava elanikkonnaga Tartu linnale piisavalt olulised ja kaaluvad üles väärtuslike põllumaade vähenemise linna lähivööndis. Siseministeeriumi planeeringute osakond on seisukohal, et ruumilist planeerimist võib korraldada sõltumata maaomandist. Planeering on visioon, milleni soovitakse jõuda. Maaomanik tuleb küll menetlusse kaasata, kuid hetkeolukord (ja omanik) ei oma visioonis tähtsust. Planeerimise mõte ongi näha ette midagi sellist, mida seal praegu pole ning mida praeguse seisuga võib olla ellu viia ei saa. Planeering ei ole eesmärk vaid vahend, mille läbi saavutada muutused ruumis ja suunata ruumilist arengut planeeringualal.
Osakond juhib tähelepanu, et linn on andnud oma põhjendused kompaktse asustusala määramiseks juba 30.12.2019 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 ja üldplaneeringu seletuskirjas, mis oli avalikustamisel ajavahemikus 13.07─16.08.2020.
Põllumajandusmaade elamualadeks kavandamise teema illustreerimiseks on välja töötatud kaardirakendus. Kaardirakenduses on välja toodud eraldi kihtidena nii riigi omandis olevad põllumajandusmaad kui kõik põllumajandusmaad kokku, väärtuslik põllumajandusmaa, Tartu linna koostatava üldplaneeringuga kavandatud väärtuslikud põllumajandusmaad ja Maaeluministeeriumi ettepaneku kohane kiht, kus kogu väärtuslik põllumajandusmaa on määratud maalise asustuse maa-alaks. https://gis.tartulv.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=c6be82453819464eb8694ef8e53911f3
MEM_Tartu_L_UPL_avalikustamine_sept2020_1.pdf
Tartu Agro AS.pdf