2020. aasta esimesel seitsmel kuul laekus Tartu linna eelarvesse tulusid 118,3 miljonit eurot, mis moodustas 68% tulude eelarvest. Tulud on olnud 11,2 miljonit eurot suuremad kui kulud. Pealtnäha hea laekumise taga on riigilt avansilise maksena küsitud tasandus- ja toetusfondi rohkem kui 8,8 miljoni euro suurune eraldis. Kõik siin toodud andmed on tekkepõhised, kui ei ole kirjas teisiti.
Suurimaks tuluallikaks on Tartu linnas üksikisiku tulumaks, mida laekus 53,8 miljonit eurot ehk 64% eelarvest. Tegemist on oodatust mõne miljoni võrra parema laekumisega. Kassapõhiste andmete alusel on ka augusti laekumine hea, ületades eelmise aasta augustit 5,5%. Kokku on 8 kuu andmete alusel kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 4%. Kasv tuleneb palgataseme tõusust, maksumaksjate arv on kahanenud. Edukalt on toiminud majanduse toetamise meetmed, eelkõige töötukassa meede – aprillist juulini on töötukassa toetust makstud 11,5 miljonit eurot (kokku deklareeritakse Tartu residentide poolt tulusid ligi 60 miljonit eurot kuus), kusjuures mais sai toetust 7700 inimest. Ilma töötukassa jt meetmeteta olnuks tulumaksu laekumine märkimisväärselt madalam.
Kriisi mõju on olnud suhteliselt pehme ka siinse avaliku sektori suure osakaalu tõttu, sest ettevõtlussektor on palju tugevamalt kannatanud olles eelmise aastaga võrdluses languses alates aprillist (sh mais -18%). Deklareeritud tulud avalikus sektoris ei ole aga oluliselt kaugenenud tavapärasest trajektoorist. Äriettevõtete osakaal deklareeritud tuludes on seetõttu langenud poolteist protsendipunkti. Seejuures on kannatanud eelkõige just nn vana majandus (nt töötlev tööstus -5%, ehitus -5%, veondus -4%, majutus ja toitlustus -25%) ning modernsetel sektoritel on läinud paremini (nt finants +8%, IT +8%).
Kui eriolukorra alguses nägime võimalikku tulumaksu alalaekumist kuni 8 miljoni euro ulatuses, siis praeguseks paistab, et osad riskid ei realiseerunud ning majanduse toetamise meetmed on osutunud edukaks. Alalaekumine jääb kardetust vähemalt poole võrra väiksemaks. Majanduse edasise käekäigu suhtes on oluline, mis hakkab toimuma pärast palgatoetuse lõppemist – kas nõudlus ja pakkumine saavad olema sellised, et tööjõudu ei vähendata.
Maksutulusid kokku laekus 55,7 miljonit eurot. Lisaks tulumaksule laekus eelarvesse veel maamaks ning kohalikest maksudest reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. Toetusi on laekunud 51,2 miljonit eurot (sh ülal mainitud 8,8 miljonit eurot ettemaksu, mille võrra jäävad viimaste kuude toetused väiksemaks), kaupade ja teenuste müügist 8,9 miljonit eurot, põhivara müügist 1,5 miljonit eurot ning muid tulusid 1,0 miljonit eurot, sh Tartu Veevärgilt dividende 0,5 miljonit eurot. Kõigi nende tulude puhul on eriolukorra ajal prognoositud laekumise vähenemine osutunud üllatavalt täpseks. Praeguse info põhjal eeldame, et eelarve saab üpris täpselt täidetud.
Kulude maht on olnud 107,1 miljonit eurot ehk 54% eelarvest. Tööjõukulud on olnud 47,0 miljonit eurot, majandamiskulud 27,2 miljonit eurot, toetuseid on antud 12,5 miljonit eurot, põhivara soetuseks on kulunud 20,2 miljonit eurot ning intressikuludeks 0,2 mln eurot. Suurimad väljaminekud on olnud hariduse valdkonnas (60,4 miljonit eurot). Rahaliselt suurimad investeerimisobjektid on olnud Annelinna Gümnaasium (8,3 miljonit eurot), Lodjakoda (2,1 miljonit eurot), Lasteaed Pääsupesa (1,9 miljonit eurot) ning Riia tn viadukt ja tunnel (1,9 miljonit eurot)
Laenukohustuste tasumiseks on kulunud 2,2 miljonit eurot. Uut laenukohustust sel aastal võetud ei ole, see on kavandatud aasta lõppu.
