Tähtvere Vallavolikogu 21. oktoobri 2016. a otsusega nr 1-2/24 algatati Ilmatsalu küla Kruusa ja Karjääri kinnistute ja lähiala detailplaneering eesmärgiga määrata Kruusa ja Karjääri kinnistutele ehitusõigus ja maakasutustingimused kooskõlas Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud Kärevere karjääri/Leetsi järve puhke- ja virgestusala juhtotstarbe ja maa-ala kasutamise eesmärkidega. Planeeringust huvitatud isik on AB Textile OÜ ja planeeringu koostaja AS Kobras.
Planeeringuala suurusega 15,6 hektarit asub Ilmatsalu külas, alale jääb Leetsi järv. Planeeringualale ulatub osaliselt Kärevere looduskaitseala, vahetus läheduses asub Alam-Pedja looduskaitseala, ala piirneb Ilmatsalu jõega. Planeeringualal Leetsi järves on III kategooria kaitsealused liigid.
Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt on ala kasutamise juhtotstarve puhke- ja virgestusala, osaliselt üldmaa. Olemasolevad ja loodavad puhkealad peavad olema avalikud, kõigile ööpäev läbi kasutamiseks. Üldkasutatavate puhkekohtade maa-alale võib püstitada sihtotstarbelisi ehitisi, mille maksimaalne lubatav ehitusalune pind on 10% katastriüksuse pinnast. Detailplaneeringu koostamisel on üldplaneeringu põhimõtetega arvestatud. Sama juhtotstarbega maa-alal asub lähialal kaks elamukompleksi, kus on üksikelamu ja kõrvalhooned.
Ala jääb Ilmatsalu jõe valgalale, kuid on mõjutatud nii Ilmatsalu jõe kui ka kaudselt Emajõe üleujutustest. Tuginedes Emajõe hüdroloogilisele pikaajalisele andmete vaatlusreale, tõuseb planeeringualal Emajõe maksimaalne veetase absoluutkõrguseni 34.7 m 1% tõenäosusega (kord saja aasta jooksul) ning kõrguseni 34.3 m 5% tõenäosusega (kord 20 aasta jooksul). Üleujutusvee äravoolu antud piirkonnas takistab muuhulgas Kärevere sild, mis ületab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteed. Tõenäosuste info põhineb 2018. aastal Alkranel OÜ tööl “Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel“. Planeeringu koostamisel on eelnevaga arvestatud.
Planeeringuala asub suures osas Kärevere kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 383) ehituskruusa tarbevaru alal ning Karjääri maaüksusele ulatub osa Kärevere kruusakarjääri mäeeraldisest ja selle teenindusmaast. Osa maardla varust on välja kaevandamata, mäeeraldis ja selle teenindusmaa on vastavalt Keskkonnaameti 2. juuli 2015. a korraldusele nr JT 1-15/15/392 "Kärevere kruusakarjääri mäeeraldise korrastatuks tunnistamine" korrastatuks tunnistatud. Lisaks on 14. septembri 2015. a Keskkonnaameti korraldusega nr JT 1-15/15/392 korrastatuks tunnistatud Kärevere II kruusakarjääri mäeeraldis koos teenindusmaaga. Kruusamaardla alal hoonestuse rajamine ei ole tulenevalt maapõueseaduse paragrahvist 14 lubatud, sest see takistab varule juurdepääsu, samas ei ole vastavalt looduskaitseseaduse paragrahvile 37 lubatud maavara kaevandamine veekogu kalda piiranguvööndis. Seetõttu on Kruusa maaüksust võimalik hoonestada alal, mis asub Leetsi järve piiranguvööndis, kuid jääb väljapoole ehituskeeluvööndit.
Karjääri maaüksusel paikneb kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud ja mitmeid aastaid tagasi veega täitunud süvend. Veekogu on Keskkonnaregistris arvele võetud tehisjärvena (Leetsi järv), mille veepeegli pindala on 10,8 hektarit. Järv ei ole praegusel ajal avalikult kasutatav veekogu, kuid vastavalt Kärevere ja Kärevere II kruusakarjääri korrastamisprojektile on see kujundatud laugenõlvaliseks veekoguks ning Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt tuleb korrastatud tehisjärvel ja selle kaldaalal tagada avalik ja puhkeotstarbeline kasutus. Vastavalt veeseaduse paragrahvi 24 lõikele 1 kinnitab avalikult kasutatavate veekogude nimekirja Vabariigi Valitsus. Eelnevale tuginedes teeb Tartu linn pärast detailplaneeringu kehtestamist Keskkonnaministeeriumile ettepaneku lisada Leetsi järv avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.
Detailplaneeringuga nähakse ette krundi kasutamise sihtotstarvete ja piiride muutmine. Karjääri maaüksusel (Pos 3 - 8,87 hektarit) paikneb suures osas Leetsi järv, mistõttu määratakse krundile loodusliku maa ja tehisveekogu otstarve ning võimalus lautri rajamiseks.
Kruusa maaüksus jagatakse kaheks krundiks. Pos 1 on 2,33 hektari suurune üksikelamumaa sihtotstarbega krunt. Ehitusõigus on määratud ühe põhihoone - üksikelamu - ja kuni seitsme abihoone rajamiseks, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on 480 m². Lisaks on krundile Pos 1 kavandatud tiik. Arvestades ala üleujutusohuga, on planeeringus sätestatud, et eluhoonete +/-0.00 peab olema minimaalselt absoluutkõrgusel 34.7 m. Samal absoluutkõrgusel peab olema maapind salvkaevu ümber ja soovitatavalt ka omapuhasti kohal (kuja ulatuses) ning sõidutee osal. Juurdepääs hoonestusalale on kavandatud Leetsi teelt.
Pos 2 pindalaga 4,36 hektarit on loodusliku maa krunt, millele on määratud ehitusõigus kahe paadikuuri rajamiseks, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on 100 m². Hoonestusala asub alal, kus esineb ajutisi üleujutusi. Arvestades eelnevat tuleb paadikuuride konstruktsioonid kavandada sellised, et need üleujutuse ajal Emajõe vooluga kaasa ei liigu. Üleujutusohuga alal olevates hoonetes ei tohi hoiustada keskkonnale ohtlikke aineid. Üleujutusohust tulenevalt tuleb arvestada, et transpordiga juurdepääs (välja arvatud paadid ja muud veesõidukid) ei ole igal ajal võimalik.
Planeeringualal on piirete rajamine väljaspool hoonestusala keelatud. Samuti ei ole lubatud piirata, vaid tuleb tagada kallasrajal liikumisvõimalus. Juurdepääs kallasrajale tuleb tagada Pos 1 ja Pos 2 olemasoleva kruusatee kaudu.
