EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
14. mai 2019. a. nr LVK-M-0077 |
| Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 kõike 1 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 106 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 14-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas."
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine " juurde
Tartu Linna Noortevolikogu loomise protsessis arutati aastatel 2017-2018 kõrvalteemana ka kaasava eelarvega seonduvat. Selgesõnaliselt tõstsid noored üles kaasava eelarve rahvahääletuse vanuse alampiiri langetamise 9. jaanuaril 2019 toimunud osaluskohvikus.
Kaasava eelarve praegune korraldus Tartus
Vastavalt Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määrusele nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" on kaasava eelarve objekt Tartu linnaga seotud investeeringuobjekt, mis peab pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve menetluse käigus võib idee esitada igaüks. Kaasava eelarve rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas. Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt. Rahvahääletus korraldatakse elektrooniliselt.
Tartu kaasava eelarve hääletuses osalejate statistika
Vanuses 16-19 on aastate jooksul jäänud hääle andjate osakaal vahemikku 1,4-3,2% kõikidest hääletajatest. 2018. aastal oli vanuses 16-19 2% ehk 126 hääletajat. Kokku andis eelmisel aastal enda hääle kaasava eelarve protsessis 6,6% ehk 5291 inimest hääletamisealisest elanikkonnast.
2018. aastal võitnud ideede poolt hääletanute keskmine vanus oli mõlemal juhul 41 ning kõikide hääletajate keskmine vanus oli 42. 2017. aastal võitnud ideede poolt hääletanute keskmised vanused olid 42 ja 44 ning kõikide hääletajate keskmine vanus oli samuti 42.
Kõige madalama keskmise hääletaja vanusega idee oli aastal 2017 „Nutiseadme laadimispunktid“ - selle idee poolt hääletanute keskmine vanus oli 36 eluaastat. 2018. aastal oli samuti kõige nooremat sihtrühma kõnetavate ideede poolt hääletanute keskmine vanus 36. Need ideed olid „Sõpruse Park“ ning „Pump track koos betoonist kausiga“.
Seega statistikale tuginedes võib tõdeda, et kõige noorema vanuserühma seas on kaasava eelarve protsessis hääle andmine veelgi vähem populaarne kui elanike seas keskmiselt. Noorte hääled ei ole saanud ühegi võitnud idee puhul otsustavaks.
Kaasava eelarve kogemused teistes Eesti linnades
Rahandusministeeriumi koostatud kaasava eelarve juhendile ning internetist leitavale informatsioonile tuginedes on kaasava eelarve rahvahääletusel valiku tegemise õigus Eesti erinevates kohalikes omavalitsustes alates 16. eluaastast. Sellise vanusepiiri on kehtestanud 2019. aasta seisuga 27 omavalitsust: Elva vald, Haapsalu linn, Haljala vald, Harku vald, Hiiumaa vald, Jõgeva vald, Järva vald, Kastre vald, Keila linn, Koeru vald, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Narva-Jõesuu linn, Paide linn, Põhja-Pärnumaa vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rapla vald, Saaremaa vald, Saku vald, Tapa vald, Tartu vald, Türi vald, Viljandi linn, Vinni vald ja Väike-Maarja vald.
2018. aastal kasutas kaasava eelarve mudelit kokku 20 omavalitsust. Hääletajate osalus on olnud vahemikus 3–8 protsenti, mis on võrreldes teiste riikidega hea tulemus.
Sellele informatsioonile tuginedes oleks Tartu linn esimene, kes langetab kaasava eelarve rahvahääletuse vanust 14. eluaastale. Tartu linn oli ka esimene omavalitsus Eestis, kes rakendas kaasava eelarve praktikat eelarve planeerimisel.
Kaasava eelarve rahvahääletuse vanuse alampiiri langetamisega kaasnevad riskid ja võimalused
Võimalik risk on, et noori on hääletusel ebaproportsionaalselt palju ja see mõjutab tulemust. Tartu Linna Noortevolikoguga toimunud mitteformaalses arutelus nägid mõned noortevolikogu liikmed riski, et noored võivad olla lihtsamini täiskasvanute poolt mõjutatud ning tekib olukord, kus noor valib idee, mis on näiteks perekonnas eelistatud või kooli poolt esile tõstetud. Selle riski realiseerumine ei ole tõenäoline, sest üldine osalus hääletamisel on liiga madal, et ühe vanuserühma hääled saaks otsustavaks. Samuti on seatud kaasava eelarve objektidele täpsemad nõuded:
- kaasava eelarve idee võib esitada igaüks;
- kaasava eelarve objekt võib olla Tartu linnaga seotud investeeringuobjekt maksumusega kuni 100 000 eurot, kuna kaasava eelarve kogusummaks on 200 000 eurot, tagab see vähemalt kahe idee elluviimise;
- kaasava eelarve raha eest elluviidav investeering peab pakkuma avalikku hüve, peab olema avalikus kasutuses, ei tohi tekitada ebamõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetele, tuleb realiseerida 2020. aasta jooksul.
- rahvahääletusel toetust leidnud kahe enim hääli saanud investeeringuobjekti realiseerimise korraldab linnavalitsus.
Veel peab linnavalitsus oluliseks ideest osasaajate hulka, mõju linnaruumile, originaalsust, kogukonna koostöö soosimist ja aktiivsete eluviiside soosimist.
Teiseks riskiks võib pidada, et noored esitavad linnaruumi tarbeks ebasobiva (näiteks ebasündsa või seaduslikkuse piire kompava) objekti idee ning saavad sellele eakaaslastele suunatud kampaania tulemusel toetuse. Samas arvestades kaasava eelarve protsessi, on selle stsenaariumi realiseerumine täiesti ebatõenäoline, kuna enne rahvahääletusele jõudmist sõelub esitatud ideid ekspertkomisjon.
Olulisim rahvahääletuse vanusepiiri langetamise mõju on noorte senisest suurem kaasamine linnaelu otsustesse. Selleks vajaliku noorte kodanikuharidusliku kompetentsi parandamist tõendavad aastati võrreldavad IEA (International Association for Evaluation of Educational Achievement) Rahvusvahelise Kodanikuhariduse Uuringu tulemused. Uuringu andmetel ei ole paraku koos teadmiste kasvuga paranenud sekkumisvalmidus - on väga suur (30% ja enam) lõhe noorte käitumiskavatsuste ja realiseeritud käitumise vahel. Hääletamisea langetamine kaasava eelarve protsessis on üks võimalus noortele nende jaoks arusaadava otsustesse sekkumise võimaluse loomiseks.
Ei ole tähtsusetu, et kuna Tartus on otsustatud juba anda ka 14-15aastastele võimalus linnaelus kaasarääkimiseks läbi osalemise Tartu Linna Noortevolikogu valimistel, siis vanusepiiri langetamine kaasava eelarve hääletusel on järgmine samm noorte suurema kaasamise ja usaldamise suunas.
Kokkuvõte
Tartu Linnavalitsuse vaatepunktist on vanusepiiri langetamine kaasava eelarve hääletamisel võimaliku positiivse mõju ja väheste riskidega muudatus.
=============
Hariduskomisjoni 04.06.2019 koosoleku protokoll nr 20:
Toomas Jürgenstein informeeris komisjoni, et SDE fraktsioonil on kavas esitada eelnõule muudatusettepanek, millega lubataks kaasava eelarve hääletamisel osaleda üliõpilastel ja kutsehariduse õppeasutuste õpilastel, kes õpivad Tartus, kuid ei ole elanike registri andmetel tartlased.
Komisjoni liikmed ei toetanud ettepanekut, kuna eelnõu eesmärk on kaasata kaasava eelarve rahvahääletusel osalema Tartu linna noori.
Otsustati:
1.1. mitte toetada Toomas Jürgensteini muudatusettepanekut (ettepaneku poolt 2, vastu 8);
1.2. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt kõik koosolekul osalenud komisjoni liikmed).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek (esitatud 06.06.2019):
Asendada eelnõus rida
„"(1) Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 14-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas."
reaga
"(1) Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 14-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas või kes õpib Eesti Hariduse Infosüsteemi järgi Tartus tegutsevas haridusasutuses statsionaarses õppes sõltumata rahvastikuregistrijärgsest elukohast."
Õiend
Tartu on Eesti peamisi tõmbekeskusi noortele, kes suunduvad suurematesse linnadesse omandama gümnaasiumi-, kutse- ja kõrgharidust. Üliõpilasi on Tartus Eesti Üliõpilaskondade Liidu andmetel 2018. a. alguse seisuga üle 16 000 (sh Tartu Ülikool 12 924, ELA 244, Pallas 297, EMÜ 3012 lisaks). Suur õpilaste ja üliõpilaste proportsioon linnas annab Tartule näo. Tartu kultuurielu ja linnaruumi elavdavad koolinoorte ja tudengite tegevused. Seetõttu oleks nende sihtgruppide kaasamine linna otsustesse samuti oluline.
Suur osa õpilastest ja tudengitest ei ole rahvastikuregistri järgi Tartu linna sisse kirjutatud ning ei saa seega osaleda linna demokraatlikes protsessides, sealjuures kaasava eelarve hääletamisel. Arvestades, et kaasava eelarve eesmärk on ennekõike tugevdada kogukondade koostööd, oleks meie hinnangul vajalik õpilaste ja tudengite ideede senisest suurem esindatus linna otsustusprotsessides. See annaks Tartu Linnavolikogule ja Linnavalitsusele parema ülevaate Tartu noorte soovidest ja vajadustest ning samas ka aktiveeriks neid.
Enamik gümnasiste ja tudengeid lahkuvad pärast hariduse omandamist Tartust. Muudatuse tulemuseks oleks sidusam linn, kus on paremini esindatud õpilaste ja tudengite kui väga suure kogukonna hääl. Noorte kaasamine linna otsustesse aitaks kaasa oma kodulinna tunde tekkimisele ja tugevdamisele. Pikaajaliselt soosiks see noorte motivatsiooni oma edaspidist elu ja karjääri siduda Tartu linnaga.
Ettepanek laiendab kaasava eelarve hääletusel osaleda võivate isikute ringi. Lisaks Tartusse sissekirjutatud noortele saaksid kaasava eelarve hääletusel osaleda ka mujale sisse kirjutatud noored, kes õpivad Tartus tegutsevates haridusasutustes (gümnaasiumid, kutseõppeasutused, kõrgkoolid) statsionaarses õppes. Peame seda heaks tasakaalupunktiks, kus kaasavas eelarves hääletajate arv kasvab, ent kõik uued osalejad on siiski seotud Tartu linnaga.
Tehniliselt on täiendavate hääletamisõiguslike õpilaste ja üliõpilaste identifitseerimine võimalik Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) abil.
Linnavalitsuse 11.06.2019 istungi protokoll nr 43:
30 . Muudatusettepanekud linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine" eelnõule
KUULATI: Jüri Mölderi ettekannet
OTSUSTATI: 30.1. mitte nõustuda Tartu Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni muudatusettepanekuga;
30.2. esitada linnavolikogule ettepanek muuta määruse "Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine" eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: "Kaasava eelarve hääletamisel vanusepiiri langetamisega seoses Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra muutmine".
Õiend
Tartu Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon esitas linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine" eelnõule muudatusettepaneku. Ettepanekus soovitakse finantsjuhtimise korra § 106 lg 1 sõnastada järgmiselt:
"(1) Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 14-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas või kes õpib Eesti Hariduse Infosüsteemi järgi Tartus tegutsevas haridusasutuses statsionaarses õppes sõltumata rahvastikuregistrijärgsest elukohast."
Ettepaneku esitaja põhjendab oma muudatusettepanekut argumendiga, et need õpilased ja tudengid, kes ei ole rahvastikuregistri andmetel tartlased, ei saa osaleda linna demokraatlikes protsessides, sh kaasava eelarve hääletamisel.
Kehtiv seadus iseenesest ei välista kaasava eelarve rahvahääletusel osalemise õiguse laiendamist ka mittetartlastele. Samas on kehtiva seaduse kohaselt Tartus valimisõigus ainult rahvastikuregistris tartlasena registreerunud isikutel. Ka näiteks õigusaktide algatamise õigus on seadusega antud vaid hääleõiguslikele linnaelanikele. Arvestades, et linnavalitsus tegutseb aktiivselt selle nimel, et Tartus püsivalt elavad inimesed (sh õpilased ja tudengid) registreeriksid rahvastikuregistris oma elukohana Tartu linna, tähendab ettepaneku aktsepteerimine sellistele pingutustele vastutöötamist. Kui õpilased ja üliõpilased peavad kaasava eelarve rahvahääletusel osalemist privileegiks ja eriliseks võimaluseks rääkida kaasa Tartu linna tegemistes, siis selle privileegi kasutamiseks peavad nad seaduse nõudeid arvestaval viisil määratlema end tartlasena. Kui nad ei ole selle kogukonna (Tartu linna elanikud) liikmed, siis ei saa eeldada, et neile on antud samad võimalused linnaelu korraldamises kaasa rääkimiseks kui tartlastele.
Ettepaneku esitaja leiab, et tehniliselt on täiendavate hääletamisõiguslike õpilaste ja üliõpilaste identifitseerimine võimalik Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) abil.
Tehniliselt on selline võimalus kindlasti olemas. VOLISt ja EHISt on kindlasti võimalik omavahel liidestada. Tuleb aga silmas pidada, et selline hetkelahendus hetkel siiski puudub. Volikogul ei ole võimalik otsustada mittetartlastest õpilastele ja tudengitele rahvahääletusel osalemise õiguse andmist, kui puudub arusaam, kuidas, mis tingimustel ja millal selline funktsionaalsus on võimalik tagada. SDE ettepaneku heakskiitmise eelduseks on vastava analüüsi koostamine. Selleks tuleks suhelda ASga Andmevara (VOLISe omanik) ja HITSAga (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, EHISe n-ö omanik), mille järel on alles võimalik otsustada, kas ja kuidas selline ettepanek realiseeritav on või kas pakutu meile vastuvõetav on.
Linnavolikogu rahanduskomisjoni koosolekul toimunud arutelu käigus tehti ettepanek muuta määruse eelnõu pealkirja selliselt, et selle sõnastusest nähtuks, millega seoses finantsjuhtimise korda muudetakse. Sellega seoses esitatakse linnavolikogule ettepanek muuta määruse eelnõu pealkirja.
