Eelarve üldnäitajad
Käesoleva eelarve tugineb Tartu linna arengukaval aastateks 2018–2025 ning Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioonileppel Tartu linna juhtimiseks aastatel 2017-2021, mis hoiavad silme ees peamist eesmärki – parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele. Visiooni kohaselt on Tartu aastaks 2030 tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on Eesti vaimupealinn ja traditsioonidega ülikoolilinn: nooruselinn, kus loovus ja avatud mõtlemine toetavad arendustegevust, ettevõtlust ja innovatsiooni. Tartu on unikaalse kultuuripärandiga ja modernse elukeskkonnaga, turvaline, säästvalt arenev ja aktiivset koostööd tegev euroopalik linn; atraktiivne ja turvaline reisisiht ning Eesti arengut edendav keskus.
2018. aasta eelarve prioriteedid:
· Tartu linn on konkurentsivõimeline tööandja: haridus-, sotsiaal- ja kultuuri töötajate töötasu tõstmine;
· hariduse kättesaadavuse tagamine: hoiame kinni kavast renoveerida kõik Tartu koolimajad 12 aastaga;
· kultuuri väärtustamine: töötame selle heaks, et Tartust saaks aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn, muuseumitöötajate stipendiumid, kirjanike motiveerimine, kirjanduslinn Tartu tegevused;
· Tartu tuntuse suurendamine turismi sihtkohana;
· kooli- ja lasteaialaste tee turvalisemaks ja mugavamaks muutmine;
· Maarja tugikeskuse peremajade ehitamine;
· kaasaegsete IT lahenduste rakendamisse ettevõtluse elavdamiseks, linnaelanike heaolu kasvu ja kaasamisse;
· Tähtvere valla integreerimine linna tegevustesse.
Linnaeelarve peamine alusdokument on sel aastal esmakordselt arengukava osana esitatud ja iga-aastaselt uuendatav nelja-aastane linna eelarvestrateegia. Tartu eelarvestrateegias aastateks 2018-2021 on sätestatud linna peamisteks eelarvepoliitilisteks eesmärkideks:
· põhitegevuse tulemi kasv;
· investeeringute püsivalt kõrge osakaal kogukuludest;
· arengukavas planeeritud eesmärkidest lähtuva investeerimistegevuse ellu viimiseks maksimaalses võimalikus mahus välisrahastuse kasutamine, tagades linnapoolse omafinantseerimise;
· võlakoormuse hoidmine mõõdukal tasemel;
· vastutustundliku eelarvepoliitika jätkamine.
Nendest põhimõtetest on lähtutud ka linna 2018. a eelarve koostamisel.
2018. a eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumaht on 174 688 708 eurot, mis on 9% enam kui 2017. a esialgses eelarves ja 1% vähem kui 2017. a täpsustatud eelarves. Tulubaasist 81% moodustavad põhitegevuse tulud, 11% investeerimistegevuse tulud, 7% finantseerimistegevuse tulud (laen) ning 1% likviidsete varade kasutuselevõtt (2017. a ületulevad jäägid). Eelarve kulude mahust 77% on kavandatud põhitegevuseks, 20% investeeringuteks ning 3% finantseerimistegevuseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab nõude, mille kohaselt peab omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus olema aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne. Eelarve eelnõu kohaselt kujuneb põhitegevuse tulemiks 2018. a 8 369 237 eurot.
2018. a on planeeritud kaasata laenuvahendeid 11 600 000 eurot, millest 5 639 291 eurot kulub olemasolevate finantskohustuste refinantseerimiseks ning 5 960 709 eurot investeeringute rahastamiseks. Võlakohustuste teenindamiseks on kavandatud 777 901 eurot.
Linna laenukohustused koos avaliku ja erasektori partnerlusprojektidest tulenevate kohustuste jäägiga moodustavad 2018. a lõpuks 72 155 487 eurot ehk 51% põhitegevuse tuludest. Tartu püsib kindlalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud lubatud netovõlakoormuse piirides. Planeeritava ning maksimaalse võimaliku netovõlakoormuse vahe (nn laenupuhver) on 13,1 miljonit eurot. Tähtvere valla laenukohustused on 1 671 836 eurot ning sisalduvad eeltoodud summades.
Tulud
Linna 2018. a põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 142 104 773 eurot, mis on käesoleva aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 5,2% suurem, kuna kaasnevalt haldusreformiga on oodata ka muudatusi kohalike omavalitsuste rahastamises. Riik kavandab kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamist 30 miljoni euro võrra, sh tulumaksueraldise tõstmise kaudu 20 miljonit eurot ning tasandusfondi kaudu 10 miljonit eurot. Riigieelarve seaduse kohaselt on 2018. a kohalikele omavalitsustele edasiantava füüsilise isiku tulumaksu määr 11,86%. 0,26 protsendipunkti suurune tõus tuleneb: 0,23 protsendipunkti majanduskriisi eelse taseme taastamiseks (kriisi mõjul langetati kohalikele omavalitsustele edasiantava tulumaksu osakaalu 0,53 protsendipunkti), 0,01 protsendipunkti ujumise algõpetuse vahendite arvel ning 0,02 protsendipunkti hariduse tugispetsialistide ja –teenuste toetuse arvel. Kavandatud on ka tasandusfondi parameetrite muutmine ning hariduslike erivajadustega õppekorralduseks täiendav toetus, mis kahel eelneval aastal jõudis Tartu linnani kohtuvaidluste tulemusena. Toetusfondi kaudu eraldatakse ka lasteasutuste palgakasvu motiveerimise toetust, taastatakse riiklik matusetoetus, tulubaasi arvatakse ka asendushoolduse teenuse osutamise toetus.
Linna peamisteks tuludeks on üksikisiku tulumaks 76 061 000 eurot, maamaks 763 400 eurot, linnaasutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 17 865 621 eurot ning riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 45 341 452 eurot.
Tulumaksu kasvuks võrreldes 2017. a täpsustatud eelarvega on kavandatud 7,4%. Tulumaksu põhiliseks kasvuteguriteks järgmisel aastal on lisaks riigi poolt eraldatava tulumaksuosa tõusule 0,26 protsendi punkti võrra ka keskmise palga kasv ning vähemal määral ka tulu saajate arvu kasv.
Maamaksutulu püsib endisel tasemel, milleks on 763 400 eurot, sh endise Tähtvere valla maadelt 63 400 eurot. Tulu kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) kavandatakse 1 373 000 eurot.
Investeerimistegevuse tulude laekumisena on planeeritud 18 514 235 eurot, millest põhivara müük moodustab 2 080 000 eurot (maa müük 2 000 000 eurot ning linnale kuuluvate muude materiaalsete väärtuste müük 80 000 eurot). Põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist on kavandatud 15 920 235 eurot, millest suuremad summad lähevad linna teede ja tänavate ehitusse, Raatuse ja Variku kooli remondiks. Võrreldes käesoleva aastaga toetused mõnevõrra vähenevad, sest lõppfaasi jõuab viimaste aastate suurima objekti, Tartu idapoolse ringtee ehitus. 14 000 eurot on kavandatud intressitulusid ning 500 000 eurot dividenditulu ASilt Tartu Veevärk.
Kulud
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 133 735 536 eurot. Kulud kasvavad võrreldes 2017. a täpsustatud eelarvega 5,1%. Põhitegevuse kulude osatähtsus on 77% eelarvest. 57% põhitegevuse kuludest moodustavad hariduse valdkonna kulud. 2018. a eelarvest läheb linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste ning linnavalitsuse tööjõukulude kasvuks ühtekokku 5 miljonit eurot. See on ulatuslik kasv, mis puudutab kõiki Tartu linnavalitsuse süsteemis töötavaid inimesi. Põhitegevuse tulud ületavad kulusid 8 369 237 euro võrra, mis näitab, et KOFSi kriteerium on täidetud ning nimetatud ülejäägi saab suunata investeerimistegevuseks.
Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 35 313 881 eurot. Investeeringud moodustavad linnaeelarve kuludest 20%. Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linna omafinantseeringu vahendid 19 393 646 eurot (54%) ja toetused 15 920 235 eurot (46%). Järgmisel aastal on suuremad investeeringud kavandatud linnasiseste teede ja tänavate korrastamiseks: Tartu idapoolse ringtee ehituse lõpetamiseks 1 895 000 eurot (2017. a tööde maht 5 355 000 eurot), Ihaste kergliiklusteele 1 788 000 eurot, investeeringuteks projekti SmartEnCity projekti raames 4 380 000 eurot, rattarendisüsteemi arendamiseks 2 808 723 eurot.
1. septembriks lõpetatakse Raatuse kooli renoveerimine ning jätkatakse 2016. aasta kevadel koos eelarvestrateegiaga algatatud koolide korrastamise kava elluviimist.
Investeerimistegevuse tulem ehk investeerimistegevuse tulude ja kulude vahe, -16 799 646 eurot, kaetakse 8 369 237 euro ulatuses põhitegevuse tulemi, 5 960 709 euro ulatuses finantseerimistegevuse ja 2 469 700 euro ulatuses likviidsete varade kasutuselevõtu arvelt.
_____________________________
Muudatusettepanekud
I SDE fraktsioon
ettepanekud_sde.pdf
II Peeter Laurson
Ettepanek suurendada Tartu Linna lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate palkasid sarnaselt Tartu linnapea palga suurenemisega 26%.
Peeter Laurson.pdf
III Jaak Nigul
1. Jätta ära 2018. aastaks planeeritud üldiste valitsussektori teenuste kulutuste hulgast linnavalitsuse kulude tõus ja jätta need kulutused 2017. aasta tasemele. Palgatõusu vajadus katta personali vähendamise abil.
2. Ettepanekust 1 vabaneva 1 151 553 euro arvel katta kõigi Tartu munitsipaalkoolide õpilaste (11 584 õpilast) lapsevanemate omaosalus koolitoidus, milleks on vaja umbes 920 000 eurot aastas.
3. Ettepanekutest 1 ja 2 ülejääva 231 553 euro arvel määrata volikogu esimehele Aadu Mustale igatsustasu 4000 eurot kuus volikogu istungite vahepealse aja kompenseerimiseks.
IV Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
1) jätta lasteaia kohatasud tõstmata ning võtta selleks vajalik raha rattaringluse opereerimise summadest (selleks on ette nähtud väga ulatuslik summa - 6 898 723 eurot. Lasteaia kohatasude tõstmata jätmiseks oleks vaja ainult veidi üle 300 000 euro);
2) pagulaste tugiisikute kuludeks kavandatav 10 000 eurot anda Eesti Kirjanduse Seltsi käsutusse Tartu kui Unesco kirjanduslinna kavade realiseerimiseks.
V Jüri-Ott Salm
J.-O.Salm.pdf
__________________________________
Ettepanekud koos linnavalitsuse ja rahanduskomisjoni seisukohtadega:
Ettepanekud_koos_LV_ja_RK_seisukohtadega.pdf
Selgitus.pdf
