1. Üldandmed
2015. aastal toimus Tartus 1. haridusfestival, mis leidis aset 20.10.-22.10.2015.
Kava oli kokku pandud kolme piirkonnapõhiselt:
- Annelinna
- Kesklinn
- Karlova-Variku-Tamme-Veeriku
Haridusfestivalil oli kaks programmi:
- põhiprogramm
- noorteprogramm
Kavaga on võimalik tutvuda www.haridusfestival.tartu.ee
2. Eesmärgid
Sõnastasime enda jaoks enne haridusfestivali korraldama asumist eesmärgid:
- tutvustada Tartu koolide parimaid praktikaid kaasaegse õpikäsituse elluviimisel;
- avada Tartu koolid vanematele, teiste koolide õpilastele ja õpetajatele, koostööpartneritele;
- tihendada ühistegutsemist koostööpartneritega (nt ülikool, kunstikool, loodusmaja, huvikoolid, ettevõtjad);
- luua ja säilitada kontakt globaalsete haridussuundumustega (tuua esinema rahvusvahelisi hariduseluedendajaid);
- pidada ühiskondlikku arutelu haridusvaldkonna teemadel (nt väitluskohvikus arutelu: elukohajärgne kool vs eliitkool, numbriline hindamine vs kujundav hindamine, kaasav haridus vs lahutav haridus);
- luua haridustöötajatele ühine inforuum Eestis toimuvatest haridusuuendustest;
- käsitleda aktuaalseid haridusvaldkonna teemasid.
Lähtuvalt seatud eesmärkidest valisime festivali toimumiskohad (peamiselt koolid) ning esinejad.
Mõtlemiskohaks seejuures võiks olla, et Tartut tituleeritakse sageli hariduse pealinnaks. Siin asub mitu ülikooli, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti suuruselt teine üldharidusvõrk, kuid Tartus ei ole haridusel tunnusüritust. Haridusfestival oma avatud laadi, mitmekesise teema käsitlusega ja ühise inforuumi loojana peaks seda tühimikku täitma.
3. Tulemused
Põhiprogrammis oli 134 erinevat üritust (mõned olid korduvad) ja noorteprogrammis 111. Täpsem info www.haridusfestival.tartu.ee.
Kõik üritused algasid paaristäistunnil: 10.00, 12.00, 14.00, 16.00, 18.00.
Kava näidisfail: haridusfestival_kava_näidis5.pdf
Soovisime lisaks valdkonnateadmistele pakkuda osalejatele ka festivali meeleolu, seetõttu toimus iga festivalipäeva lõpus üks kontsert. Festivali lõpetas 22.10.2015 kell 18 koorikoolide kontsert Pauluse kirikus, mis oli täitunud huvilistega.
Enamik haridusfestivali üritusi oli külastatav ilma eelneva registreerimiseta. Meie sooviks oli tekitada avatud õhkkond, kus osalejad saavad programmi alusel otsustada, kus nad festivali jätkavad.
Programmis olid:
- maailmavaatelised loengud-õpitoad (välisesinejad - Soome, Norra, Island, HTM);
- parimate praktikate tutvustused (koolid tutvustasid oma parimaid praktikaid enda valitud valdkondades, nt Tartu Hertert Masingu Koolis räägiti käitumishäiretega laste õpetamisest, autismispektri häiretega laste õpetamisest, Tartu Kivilinna Koolis muutunud õpikäsitusest, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis VOSKist jne);
- loengud-õpitoad õpetamisest (nt Angela Jakobson);
- arutelud (koostöös Eesti Väitlusseltsiga toimus igal päeval väitluskohvik)
- selgitavad õpitoad (nt haridusosakonna õpitoas sai teada, kuidas Tartu linnas on korraldatud 1. klassi kohtade jagamine jne);
- projekti TULUKE tutvustavad üritused (tutvustati LP-mudeli, Tartu Hansa Kooli avatud õpperuumi ning kooli ja kogukonna koostööd);
- koostööpartnerite tutvustusüritused (nt noortekeskused tutvustasid oma tegevust, TÜ haridusuuenduskeskus tutvustas oma tegevusi, TÜ Ideelabor tutvustas ennast jne).
Eraldi sooviksime välja tuua:
- koostöö Soome Instituudiga, kelle abil tõime Tartusse pagulaste õpetamisest ettekannet tegema Astrid Kauberi;
- koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes korraldas igal festivalipäeval praegusi haridusuuendusi puudutava õpitoa;
- koostöö Eesti Väitlusseltsiga, kes korraldas igal festivalipäeval üht olulist teemat lahkava väitleva arutelu;
- koostöö Tartu Ülikooliga, kes korraldas tegevuste sarja;
- kõik osalenud Tartu koolid ja õpetajad, kes tutvustasid oma tööd.
Käsitletud valdkondadest soovime esile tõsta:
- õppiv kool (baseerub õppiva organisatsiooni teoorial);
- avatud õpperuumi kujundamine ja kasutamine;
- IT-vahendid õppetöös;
- pagulaste õpetamine;
- muutunud õpikäsitus;
- kaasamine;
- kogukonna ja kooli koostöö;
- juhtimine.
Meie sihtrühmadeks olid:
- haridustöötajad (põhiprogrammi peamine sihtrühm);
- õpilased (noorteprogrammi peamine sihtrühm);
- vanemad (erinevate ürituste peamine sihtrühm).
Aga oodatud olid kõik, kes tunsid huvi haridusvaldkonna teemade vastu.
Haridusfestivali külastasid ka nt Eesti Linnade Liidu liikmed. Haridusfestivalil osalesid Lõuna-Eesti koolid, kes külastasid Tartu koole terve kollektiiviga.
Haridusfestivali programmis olevad üritused olid erineva külastatavusega. Kõige populaarsemad olid need õpitoad-loengud, kus õpetajaid said praktilisi nõuandeid igapäevatööks (ehk nn klassiruumi tasandi õpitoad-loengud, nt koolide parimate praktikate tutvustused, Angela Jakobsoni loengud). Vähem oli külastajaid laiemalt haridusvaldkonda käsitlevatel üritustel. Taoline trend on täiesti mõistetav, sest ikka eelistatakse selliseid üritusi, millest on igapäevaselt kasu, kuid oleme veendumusel, et oma tööd saab teha hästi ainult siis, kui saadakse aru, milline on õpetaja roll, ootused ja milliseid on haridusvaldkonna sisesed seosed, milline on üldine taustsüsteem, milles tänane kool toimib. Seetõttu leiame, et maailmavaateliste loengud-õpitoad on vajalikud vaatamata nende väiksemale populaarsusele.
Kuna põhiprogrammis oli 134 erinevat tegevust, mille puhul osades registreeriti osalejad ja osades mitte, siis ei ole me koostanud ürituseti täpset arvulist ülevaadet osalejate kohta. Meie eesmärgiks ei olnud saada kõnekaid ja suuri osalejate arve, vaid anda osalejatele võimalus valida erinevate teemade vahel ning teha otsuseid enda huvidest lähtuvalt. Samuti ei teinud me koolide töötajatele festivalist osavõttu kohustuslikuks, mis oleks kindlasti taganud suured osalejate arvud.
Tänane õpikäsitus eeldab õppija sisemisel motivatsioonil baseeruvat õpihuvi. Taoline sisemine õpihuvi peab olema ka õpetajal. Kui tal seda veel ei ole, siis tuleb see ellu äratada.
4. Reklaam
Kuna tegemist oli 1. haridusfestivaliga, siis jäid meie reklaamikanalid piiratuks. Reklaamisime peamiselt haridusfestivali järgmiselt:
- trükitud programmivihik, mille jagasime laiali koolidesse ja mis oli saadaval festivali ajal;
- Postimehes ja Tartu Ekspressis ilmus kuulutus;
- Postimehes ilmus vaheleht haridusfestivali programmi tutvustusega;
- veebileht haridusfestivali tutvustamiseks (www.haridusfestival.tartu.ee);
- info saatmine erinevatesse listidesse (nt maavalitsused jne);
- tutvustab intervjuu Riho Raavega Terevisioonis;
- tutvustus raadios (nt linnatund);
- artiklid Õpetajate Lehes (http://opleht.ee/22267-tartu-koolid-teevad-sugisel-haridusfestivali/, http://opleht.ee/25337-tartu-haridusfestivali-tombenumber-on-linna-esimene-avatud-opperuum/);
- artikkel Postimehes (http://tartu.postimees.ee/3366999/haridusfestival-vallutab-tartu).
Kuna kava valmis suhteliselt viimasel minutil, siis jäi reklaamimise aeg lühikeseks.
Õpetajate Lehes ilmus ka kokkuvõttev artikkel:
http://opleht.ee/26190-tartu-koolirahvas-laskis-hariduspeo-oma-sudamesse/
5. Eelarve
2015. aastal saime kasutada eelarvelisi vahendeid kolmest allikast:
- linnaeelarve (ca 20 000 eurot);
-projekti TULUKE eelarve (ca 7000 eurot);
- kahepoolsete suhete arendamise fondist (ca 6100 eurot).
Tartu linna eelarvelistest vahenditest kulus ca pool reklaamile. Taoliste festivalide puhul on reklaamile mineval kulul suur osatähtsus. Ilma reklaamita aga ei saavuta ühtset inforuumi.
6. Tulevik
Oleme kavandamas 2. haridusfestivali, mis peaks tegema Tartust taas 25.-27.10.2016 hariduselu eestkõneleja.
Eesmärgid ja aluspõhimõtted oleme plaaninud jätta samaks.
Peame endiselt oluliseks tuua haridustöötajateni rahvusvahelist haridusteadmist, uusi suundumusi Eestis ning soovime avada Tartu koolid ja välja panna nende parimad praktikat. Meil on, millest saavad ka teised õppida. Me peame õppima seda esitlema.
Samuti soovime, et haridusfestival jääks avatud ja osaleja sisemist õpihuvi toitvaks festivaliks.
Oleme kavandanud ka mõned muudatused:
- sel korral jagame päevad erinevate piirkondade vahel (25.10. Annelinn, 26.10. Karlova-Variku-Tamme-Veeriku, 27.10. Kesklinn);
- eraldi programmi noortele teeme vaid siis, kui leidub noori, kes tahavad sellesse ise panustada (vastasel juhul panustame põhiprogrammi, milles võivad olla ka üksikud noortele mõeldud tegevused).
Sel korral soovime, et haridusfestivali eestvedajatena liituksid Tartu Linnavalitsusega ka Tartu Ülikool ning Haridus- ja Teadusministeerium. Valdkonnad võiksid partnerite vahel jaguneda nii:
- maailmavaatelised õpitoad-loengud, sh välislektorid - Tartu Ülikool;
- uued suundumused ja ettevõtmised Eesti hariduses - Haridus- ja Teadusministeerium;
- parimad praktikad koolidest - Tartu Linnavalitsus.
Oleme algatanud ka vastavad läbirääkimised, milles on osalenud Äli Leijen TÜ haridusteaduste instituudist, Kristi Mikiver ja Eneken Juurmann Haridus- ja Teadusministeeriumist.
Sel aastal soovime esialgse programmi kokku saada juunis 2016 ning augustis 2016 alustada haridusfestivali reklaamimist.
2016. aastal on eelarveliste vahenditega kitsam, kuna pole välisprojektide kaasrahastust. Üritame leida võimalusi täiendavate toetuste saamiseks, nt välisesinejate programmile. Tartu linna eelarvest on haridusfestivalile eraldatud 20 000 eurot ilma milleta ei oleks taoline üritus üldse võimalik. Korraldajatena täname selle eest, et taolist haridusvaldkonna esindusüritust rahastatakse.