Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogu otsuse "Loa andmine projektides osalemiseks ja riigihangete korraldamiseks ning Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava heakskiitmise delegeerimine" eelnõu esitamine

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 lõike 3, siseministri 3. märtsi 2015. a määruse nr 9 "Toetuse andmise tingimused meetmes "Linnapiirkondade jätkusuutlik areng"" § 12 lõike 5, § 16 lõike 3 punkti 11, Tartu linnavara eeskirja § 3 lõike 1, § 9 lõike 2 ja Tartu linna hankekorra § 3 lõike 1, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Lubada Tartu Linnavalitsusel osaleda järgmistes projektides, mis esitatakse rahastamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele meetme "Linnaliste piirkondade jätkusuutlik arendamine" raames:
1.1. "Tartu Kesklinna Lastekeskuse lisarühmade rajamine";
1.2. "Tartu Pepleri tn lasteaia rajamine";
1.3. "Mõisavahe kergliiklustee";
1.4. "Ilmatsalu tn kergliiklustee";
1.5. "Raudtee tänav - Ülenurme kergliiklustee";
1.6. "Ülenurme tänava kergliiklustee";
1.7. "Kroonuaia sild - Emajõe äärne - Aruküla tee kergliiklustee";
1.8. "Tartu Lasteaed Ploomike lisarühmade rajamine".

2. Projekti "Tartu Kesklinna Lastekeskuse lisarühmade rajamine" heakskiitmisel summas 900 000 eurot, finantseerida projekti tegevusi summas 135 000 eurot.

3. Projekti "Tartu Pepleri tn lasteaia rajamine" heakskiitmisel summas 3 000 000 eurot, finantseerida projekti tegevusi summas 450 000 eurot.

4. Projekti "Mõisavahe kergliiklustee" heakskiitmisel summas 1 043 600 eurot, finantseerida projekti tegevusi summas 156 540 eurot.

5. Projekti "Ilmatsalu tn kergliiklustee" heakskiitmisel summas 1 274 400 eurot, finantseerida projekti tegevusi summas 191 160 eurot.

6. Projekti "Raudtee tänav - Ülenurme kergliiklustee" heakskiitmisel summas 2 055 000 eurot, finantseerida projekti tegevusi summas 308 250 eurot.

7. Projekti "Ülenurme tänava kergliiklustee" heakskiitmisel summas 2 130 000 eurot, finantseerida projekti tegevusi summas 319 500 eurot.

8. Projekti "Kroonuaia sild - Emajõe äärne - Aruküla tee kergliiklustee" heakskiitmisel summas 914 400 eurot, finantseerida projekti tegevusi summas 137 160 eurot.

9. Projekti "Tartu Lasteaed Ploomike lisarühmade rajamine" heakskiitmisel summas 2 500 000 eurot, finantseerida projekti tegevusi summas 720 210 eurot.

10. Lubada Tartu Linnavalitsusel punktis 1 nimetatud projektide ellu viimiseks korraldada vajalikud riigihanked.

11. Tartu linn tagab punktis 1 nimetatud projektide tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning kohustub mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi.

12. Delegeerida Tartu Linnavalitsusele Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava kinnitamine ning muutmine.

13. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.

Tartu linnapiirkonda kuulub lisaks Tartu linnale veel Tartu vald, Ülenurme vald, Tähtvere vald ning Luunja vald. Ühiselt koostati "Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2020", mis võeti vastu Tartu Linnavolikogu 18.12.2014 otsusega number 162 - .

Vastavalt pärast strateegia koostamist kinnitatud meetme määrusele ning riigihalduse ministri 19. mai 2015. a käskkirjale nr 1-3/113 "Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid" kohustati linnapiirkondi läbi viima tegevuskavade koostamine vastavalt ette antud juhistele.

Tänaseks on kõikidel huvitatud osapooltel olnud võimalus vastavalt riigihalduse ministri poolt väljastatud käskkirjale oma projektiettepanekud esitada. Laekunud ettepanekud on Tartu Linnavalitsuse koordineerimisel läbinud vastavuse kontrolli, hindamise, koostatud on projektiettepanekute pingerida. Projektiettepanekute pingerida ehk tegevuskava eenõu esitati Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks () septembris 2015 ning tänaseks on saadud ministeeriumi poolne luba tegevuskava kinnitamiseks ning projektide ellu viimise alustamiseks ().

Tegevuskavasse lisatud projektide eelarved on kalkulatsiooni põhised ning projektide tegelikud maksumused kujunevad peale riigihangete korraldamist. Juhul kui tegevuskava põhinimekirjas olevate projektide elluviimise järel tekib rahaline ülejääk, avaneb võimalus realiseerida reservnimekirjas olevaid projekte.

Riigihalduse minister on meetme juhistes ette näinud, et tegevuskava kinnitamise ning tegevuskava muutmisega seotud otsused on lubatud volikogul delegeerida linnavalitsuse pädevusse.
Rahandusministeeriumi poolt heaks kiidetud tegevuskava: Tegevuskava.docx
Enne tegevuskava lõplikku kinnitamist vaadatakse üle projekti elluviimise aeg, et viia projektide realiseerimise aeg vastavusse tegeliku olukorraga (tingitud eelkõige asjaolust, et meetme tegevuskavade kinnitamine on võtnud märkimisväärselt rohkem aega, kui projektiettepanekute esitamisel taotlejad kavandasid).

1. Tartu Kesklinna Lastekeskuse lisarühmade rajamine

Tartus Akadeemia 2 kinnistul suurusega 6182 m² asub 6 rühmaga lasteaed. Lasteaed koosneb põhihoonest, milles on 4 rühma ja juurdeehitusest, milles on 2 rühma. 4 rühmaga põhihoone remont lõppeb 2015. aasta juulis. Lasteaia juurdeehitus on projekteeritud. Linnaliste meetme projekti konkreetseks tegevuseks on uue juurdeehituse laiendmaine, kuhu paigutatakse lisaks olemasolevale 2 rühmale veel lisaks 2 uut lasteaiarühma ehk kokku 4 lasteaia rühma. Terves lasteaias kokku hakkab olema 8 rühma ehk 160 lasteaiakohta.

Projekti käigus tehtava juurdeehituse laiendamise 4-st rühmast 2 lisarühma (40 kohta) on abikõlbulik kulu ning 2 olemasoleva rühma ruumide osa on mitteabikõlbulik kulu ning finantseeritav Tartu linna eelarvest.

Juurdeehituse laiendamine ja lasteaia sisustamine on planeeritud 2016 aastasse.

2. Tartu Pepleri tn lasteaia rajamine

Projekti raames rajatakse uus lasteaed Tartu Kesklinna aadressil Pepleri 1A asuvale kinnistule suurusega 4171 m². Projekti käigus rajatav lasteaed on 6-rühmaline (120 kohta). Lasteaia territooriumi suuruseks saab olema 1816,7 m². Kinnistu detailplaneering on koostatud 2008. aastal. Hoone arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldati 2014. aastal ideekonkurss. Hoone on projekteeritud.

3. Mõisavahe kergliiklustee

Projekti raames on plaanis rajada kergliiklustee suunal Kesklinn – Annelinn - Luunja vald pikkusega 2,9 km.

Projekti koostamisel lähtutakse 2014 detsembris valminud eskiisprojektist (koostaja Artes Terrae OÜ), väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest.

Pika tänava põhjapoolsele küljele rajatakse 4,5 m laiune eraldatud jalgratta- ja jalgtee, uuele tänavale on kavandatud 4 m laiune jalgratta- ja jalgteena. Sõpruse puiesteele ehitatakse tänava idapoolsele küljele 4,5 m laiune eraldatud jalgratta- ja jalgtee. Anne tänaval lõigus Sõpruse pst – Anne tn 89 ehitatakse mõlemal suunal 1,5 m laiune jalgrattarada. Anne tänaval lõigus Anne tn 89 – Nõlvaku tänav rajatakse kas: 1) ühine jalgratta- ja jalgtee või 2) eraldatud jalgratta- ja jalgtee.

Projekteerimisel tuleb lähtuda Annelinna visioonikonkursiga ning sellele järgnevast järeltööst kavandatud kontseptsioonist ning sellest tulenevalt valida jalgratta- ja jalgtee lahendus.

4. Ilmatsalu tn kergliiklustee

Käesoleva projekti raames on kavas välja ehitada kergliiklustee Kesklinn – Baeri tn – Näituse tn – Ilmatsalu tn pikkusega 3,1 km.

Projekti koostamisel lähtutakse 2014 detsembris valminud eskiisprojektist (koostaja Artes Terrae OÜ), väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest. Projekteerimisel arvestatakse eskiislahenduses toodud visiooni, mis on järgmine:

Baeri tänavale algusega Jakobi tänava ristmikust kavandatakse jalgrattarada, mis kulgeb sõidutee ääres mööda seniseid kõnniteid ja väiksemaid ühendusteid. Näituse tänaval ehitatakse ümber olemasolevad kõnniteed. Ristmikel tähistatakse ülekäigurajad ja kasutatakse liikluse rahustamise võtteid. Ilmatsalu tänaval lõigus Näituse-Ravila kavandatakse 4,5 m laiune eraldatud jalgratta- ja jalgtee. Ilmatsalu-Ravila ristmikul seotakse kergliiklustee olemasolevate jalgteedega, rajatakse mugavad ja ohutud teeületused, vajadusel rekonstrueeritakse ristmik. Ilmatsalu tänaval lõigus Ravila-linna piir kavandatakse 4 m laiune ühine jalgratta- ja jalgtee. Tee on plaanis siduda linna piiril asuva maanteeäärse jalgratta- ja jalgteega.

5. Raudtee tänav - Ülenurme kergliiklustee

Käesoleva projektiga kavandatav piki Raudtee tänavat Ülenurme vallani kulgev kergliiklustee aitab probleemi osaliselt leevendada. Tee võimaldab turvaliselt ja kiiresti liigelda Vaksali-Riia tänavate ristmikult Tammelinna ja sealt edasi Ülenurme valda pikkusega 3 km.

Projekti koostamisel lähtutakse 2014 detsembris valminud eskiisprojektist (koostaja Artes Terrae OÜ), väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest. Projekteerimisel püütakse arvestada eskiislahenduses toodud visiooni, mis on järgmine:

Tee saab alguse Raudtee tänavalt, kuni lõigus Riia tn – Elva tn kavandatakse kahele poole sõiduteed olemasolevatele kõnniteedele ühine jalgratta- ja jalgtee. Raudtee tänavale Elva tn – Aardla tn lõigus kavandatakse 4,5 m laiune eraldatud jalgratta- ja jalgtee. Alates Tamme staadioni kagunurga väravast kavandatakse lisaks 4,5 m laiusele jalgratta- ja jalgteele 0,6 m laiune jooksurada. Lõikumistel üle raudtee kulgevate tänavatega (Aardla tn, Kabeli tn) kaalutakse projekteerimise käigus fooriga lahendusi ning jalg- ja jalgratturite tunneli rajamise võimalusi.

Raudtee tänavale Aardla tn – Laseri tn lõigus kavandatakse 4 m laiune ühine jalgratta- ja jalgtee ning selle serva 0,6 m laiune jooksurada. Variku viadukti piirkonnas seotakse kergliiklustee olemasolevate kergliiklusteedega Ringtee ääres, mida mööda on saab edasi liikuda Ülenurme valda.

6. Ülenurme tänava kergliiklustee

Käesoleva projekti raames on kavas välja ehitada kergliiklustee Riia tn - Kase põik - Ülenurme tn pikkusega 3 km.

Projekti koostamisel lähtutakse 2014 detsembris valminud eskiisprojektist (koostaja Artes Terrae OÜ), väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest.

Projekteerimisel püütakse arvestada eskiislahenduses toodud visiooni, mis on järgmine: Vaksali tänava mõttelisele pikendusele (Kase põik tänav) lõigul Riia tn - Kabeli tn projekteeritakse 4 m laiune ühine jalgratta- ja jalgtee. Raudtee koridoris lõigul Kabeli tn – Aardla tn kavandatakse 4 m laiune jalgratta- ja jalgtee surnuaiapoolsele küljele. Aardla tänaval tähistatakse ülekäigurajad ja kasutatakse liikluse rahustamise võtteid. Ülenurme tänaval lõigul Aardla tn – Ülenurme tn 24 kavandatakse 4 m laiune jalgratta- ja jalgtee. Sellest edasi kuni Ülenurme tn 30 kavandatakse jalgrattatänav – õueala liikluskorraldusega ühise ruumiga tänav, kus liiguvad jalakäijad, jalgratturid ja kruntidele juurdepääsevad mootorsõidukid. Ülenurme tänava mõttelisele pikendusele lõigul Ülenurme tn 30 – Võru tn kavandatakse 4 m laiune ühine jalgratta- ja jalgtee. Võru tänava ots seotakse välja ehitatud jalgratta- ja jalgteedega.

7. Kroonuaia sild - Emajõe äärne - Aruküla tee kergliiklustee

Käesoleva projektiga kavandatav Kroonuaia sild - Emajõe vasakkallas - Aruküla tee kergliiklustee aitab Tartu linna ja linnast väljuvate põhisuundade kergliiklusteede võrgustikku täiendada ning muuta see üheks tervikuks. Projekti raames rajatava kergliiklustee (pikkusega 2,5 km) abil luuakse kergliiklejatele võimalus kvaliteetseks liikumiseks suunal Kesklinn – Ülejõe – Kvissentali linnaosa (Jõgeva maantee). Tee ühtib linna piiril Tartu valla kergliiklusteega ja kulgeb kuni Lähte alevikuni.

Projekti koostamisel lähtutakse 2014. aasta detsembris koostatud eskiisprojektist, väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest.

Planeeritav kergliiklustee on kavas rajada sõiduteest eraldiseisvana, valgustuse ning puhkekohtadega. Võimalusel rajatakse osaliselt kergliiklustee kõrvale eraldiseisev rada jooksjatele, mis on kaetud jooksja jaoks jalasõbralikuma materjaliga.

8. Tartu Lasteaed Ploomike lisarühmade rajamine

Tartus Ploomi 1 kinnistul suurusega 13 588 m² asub kooli- ja lasteaiahoone suurusega 2 493,9 m². Hoones tegutseb 4 rühmaga lasteaed Ploomike ja kuni 2014. aastani tegutses Tartu Waldorf gümnaasium. Tulenevalt kolimisest on hoones vabanenud 1091,5 m² kooliruumide pinda, mida Tartu Linnavalitsus kavatseb aastatel 2016-2018 kasutada remondis olevate Raatuse ja Variku koolide asenduspinnana, kuid pikemas perspektiivis on majanduslikult mõistlik need ruumid võtta kasutusele lasteaiarühmadena.

Tartu Lasteaed Ploomike koosneb hetkel 4-st rühmast. Lastead tegutseb 607,4 m². Projekti käigus on kavas terve hoone muuta lasteaiahooneks. Selleks on vajalik kooliruumidena kasutuses olev pind ümber ehitada lasteaiale sobivateks ruumideks ja sellega luua lasteaed Ploomikesele 6 lisarühma 120 lapsele. Kokku hakkab lasteaias asuma 10 lasteaiarühma ja kuni 200 lasteaiakohta.

Projekti käigus renoveeritakse terve hoone. Olemasoleva 4 lasteaiarühma ruumid renoveerib Tartu linn oma vahenditest ja see kulu on projekti raames mitteabikõlbulik kulu.

Projekteerimistööd on planeeritud 2017-2018 aastasse, hoone renoveerimine ja lisarühmade rajamine 2018-2019 aastasse ning lasteaia avamine 2019. aasta sügisesse.