EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
19. märts 2014. a. nr LV-K-0316 |
| Tartu linna 2014. a eelarve muutmine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 9 lg 2, ja § 24 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 19. detsembri 2013. a määrust nr 3 "Tartu linna 2014. a eelarve", Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Võtta kasutusse linna eelarvesse täiendavalt laekunud vahendid 157 899,48 eurot vastavalt lisale 1, millest:
- 130 362 eurot vanglaõppe korraldamiseks,
- 13 157 eurot kultuuriasutuste projektide toetuseks,
- 11 748 eurot keelehoolde kuludeks,
- 3 750 eurot tervistedendava projekti toetuseks,
- -1 501 eurot raamatukogu teavikute soetamiseks,
- 383,48 eurot matusekuludeks,
2. Vähendada riigi toetusfondist saadavat toetust 1 391 426 eurot ja jaotada riigitoetus tegevusalade, asutuste ja kululiikide vahel vastavalt lisale 2, sh:
2.1. suurendada sotsiaalse kaitse kulusid 167 001 eurot,
2.2. vähendada hariduse kulusid 1 558 427 eurot.
3. Teha linnavarade osakonna investeerimiskulude eelarves alljärgnevad vahendite ümberpaigutused:
4. Korraldus jõustub 26.03.2014. a.
Vastavalt volikogu 11.10.2012 määrusele nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 24 lõikele 1 otsustab eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste kasutusse võtmise linnavalitsus korraldusega. Sama määruse § 6 lg 2 kinnitab linnavalitsus eelarve jaotuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes majandusliku sisu järgi tuludeks ja kuludeks rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontogruppide koodide lõikes ja § 9 lõike 2 kohaselt kinnitab eelarve joatuse linnavalitsus korraldusega, eelarveaasta jooksul võib eelarve jaotust muuta linnavalitsus korraldusega.
I. Linna eelarvesse on laekunud sihtotstarbelisi toetusi kokku eurot, sellest
1. finantseerimiseelarvesse laekuvad toetused 140 992,48 eurot, sh:
1.1. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse ja Haridus- ja teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule 
suunatakse avalike suhete osakonna käsutusse ministeeriumi poolt keelehoolde tegevuse kulude katteks antav toetus11 748 eurot;
1.2. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse ja Haridus- ja teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule suunatakse haridusosakonna käsutusse 130 362 eurot vanglaõppe korraldamiseks. Vanglaõpet teostatakse Tartus Kroonuaia Kooli ja Täiskasvanute Gümnaasiumi poolt ja vahendid suunatakse lepingu kohaselt personalikuludeks 125 392 eurot, õppekirjanduse soetamiseks 3716 eurot ja täiendkoolituseks 1254 eurot. Vahendid jagatakse erinevate tegevusalade vahel:
09212 - põhihariduse otsekulud (Kroonuaia Kooli kulud ja Täiskasvanute Gümnaasiumi põhikooli õpetajate personalikulud);
09213 - üldkeskhariduse otsekulud (Täiskasvanute Gümnaasiumi gümnaasiumi õpetajate personalikulud);
09221 - täiskasvanute gümnaasiumi kaudsed kulud (Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori ja õppealajuhataja töötasu ja kulud koolitusele ja õppevahenditele).
1.3. Sotsiaalabi osakond esitas taotluse Sotsiaalkindlustusametile, kellelt taotleti kahe Hooldekodu omasteta isiku matusekuludeks 383,48 eurot.
1.4. Kultuuriministeeriumi poolt toetati Tartu O. Lutsu nimelise Keskraamatukogu teavikute soetamist kavandatud 97 406 euro asemel 95 905 euroga s o 1501 eurot vähem.
2. majandamiseelarvesse on laekunud 16 907 tuh eurot, sh:
2.1. kultuuriosakonna hallatavatele asutustele erinevate projektide rahastamiseks 13 157 eurot, millest suurimad on Tiigi Seltsimajale: 6771 eurot Eesti Kultuurkapitalilt Tartu laulupeo korraldamiseks ja 3000 eurot Kultuuriministeeriumilt rahvusvähemuste festivali korraldamiseks.
2.2. tervishoiuosakonnale on laekunud Haigekassalt tervistedendava projekti "Kodu- ja vabaaja vigastuste vältimine Tartu linnas" kulude katteks 3750 eurot Projekti kogumaht on 15 000 eurot.
II. Saadav toetus riigi toetusfondist 
on vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.02.2014. a määrusele nr 39 vähenenud võrreldes linna esialgsesse eelarvesse kavandatuga. Eelnõu lisas 2 on esitatud toetusfondi vahenditest kaetavate haridus- ja sotsiaalse kaitse kulude jaotus struktuuriüksuste ja asutuste ning kululiikide lõikes:
1.5.1. sotsiaalse hoolekande kuludeks eraldatakse kavandatust rohkem kokku 167 001 eurot, samas vähenevad puudega laste hooldajatoetus 40 463 eurot ja vajaduspõhine peretoetus 77 217 eurot. Samas kasvab toimetulekutoetus 284 681 eurot. Linna lisaeelarve eelnõusse lülitame hooldajatoetuse eelarve täienduse riigipoolse vähenduse katteks, kuna vastavalt volikogu 01.10.2013. a määrusele nr 99 suurendati toetuse määra ning riigi vähendatud toetus ei kata vajadust.
1.5.2. hariduskuludeks saadav toetus on muutunud sisult ja eraldamise põhimõtetelt ning kokku vähenenud 1 631 273 eurot. Linnavalitsuse 18.02.2014. a korraldusega nr 194 vähendati saadavat toetust lasteaednike koolituseks 34 300 eurot. Linna lisaeelarvesse lülitame hariduskulude koosseisus investeeringute katteks eraldatavate vahendite vähenemise 38 546 eurot. Käesoleva eelnõuga vähendatakse toetusfondi hariduskulusid 1 558 427 eurot. Koolidele avatakse vahendid põhiliselt 9 kuu kuludeks v a reorganiseeritavate Kivilinna Gümnaasiumi, Descartes'i Lütseumi ja Kommertsgümnaasiumi, kellede eelarvesse avatakse gümnaasiumi õpetajate palkadeks 8 kuu raha ja uue Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumile 1 kuu palgafond.
III. Linnavarade osakonna investeerimiskulude eelarve täitmisel on tekkinud vajadus vähendada põhivara soetamise, rekonstrueerimise eelarvet (kood 1551) kokku 16 036 eurot, ja suunata sellest:
5000 eurot antavaks toetuseks Sihtasutusele Tartu Sport, kelle poolt korraldatakse Veski Spordibaasi erinevaid parendus- ja remonditöid. Nimetatud vahendid kasutatakse kunstmurukatte paigalduse osaliseks finantseerimiseks;
1036 eurot inventari soetamiseks. Lasteaed Helliku köögi remondiga kaasnev köögiinventari soetus;
5000 eurot projekteerimise rahadest suunatakse projekteerimiseks vajalike ekspertiiside, asendiplaanide tellimiseks;
5000 eurot ettekirjutuste vahenditest suunatakse jooksevremondiks, kuna kõigi ettekirjutuste täitmiseks ei pea tegema põhivarasse kapitaliseeritavaid kulusid (nt tuleohutusandurite, turvavalgustuse paigaldamine jt).