Tartu Linnavolikogu 18. märtsi 2010. a määrusega nr 8 kehtestati Tartu linna jäätmekava 2010 – 2014. Ülevaade jäätmekava täitmisest on esitatud jäätmekavas toodud meetmete ja tegevuste kaupa.
Meede 1. Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine
1.1. Mänguliste keskkonnateadlikkust edendavate projektide läbiviimine koolides ja lasteaedades
1.2. Õpetajate ja teiste täiskasvanute koolitamine
1.3. Jätkatakse jäätmealase info jagamist ajalehe ja veebilehe kaudu. Vajadusel koostatakse informatiivseid voldikuid
Keskkonnateadlikkust edendavate projektide läbiviimist ning õpetajate ja teiste täiskasvanute koolitamist korraldas Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus.
2013. a andis linn välja voldiku “Abiks tartlasele”, kus antakse elanikele muu hulgas ka olulist jäätmeinfot. Voldik saadeti elanikele koju otsepostitusega ja avaldati linna veebilehel. Jäätmeinfot avaldatakse ka linna kodulehel. Pressiteadete vahendusel informeeriti elanikke erinevatest olulistest jäätmealastest teemadest. Koostati trükis “Statistiline ülevaade Tartu 2012”, kus esitati oluline linna puudutav jäätmestatistika.
Linna veebilehel rubriigis “Ametnik vastab” vastatakse elanike küsimustele, sh heakorda ja jäätmekäitlust puudutavatele küsimustele. Tartus tegutsevale heakorratelefonile saavad elanikud jätta kaebusi ja ettepanekuid – keskkonnavaldkonnaga seonduvalt esitati 2013. a heakorratelefonile 55 teadet. Tartu Linnavalitsuse infopunktist saavad elanikud muu hulgas esmast infot jäätmevaldkonna kohta, 2013. aastal esitati infopunkti 43 keskkonnavaldkonnaga seonduvat päringut.
Sihtasutuses Tartu Keskkonnahariduse Keskus (Kompanii 10) töötab loodus- ja keskkonnainfopunkt, kus vastatakse elanike päringutele. Infopunkti külastajate käsutuses on ka arvutid, millega saab internetist iseseisvalt keskkonnainfot (sh jäätmeinfot) otsida. Jäätmealast infot jagati ka keskkonnamessil „Elukvaliteet 2013“, kus linnavalitsus osales iseseisva väljapanekuga. Tutvustati ka erinevaid jäätmekäitluse võimalusi ning lahendusi. 2013. aastal viidi ellu projekt „Tartlased jäätmekäitlusest teadlikumaks“. Selle projekti raames korraldati jäätmealane infopäev, koostati jäätmete liigiti kogumise juhend korteriühistutele ja samuti said tartlased jäätmealase infovoldiku.
1.4. Täiendavate jäätmemajandust puudutavate uuringute läbiviimine
1.5. Tartu jäätmekava ning sellega seatud eesmärgid ning tegevused vaadatakse üle igal aastal, koostatakse ülevaade jäätmekava täitmisest
1.6. Tartu linna jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid ja jäätmekava vaadatakse üle ning uuendatakse, juhul kui oluline asjakohane seadus või määrus peaks muutuma/jõustuma
1.7. Korraldatud jäätmevedu puudutavad õigusaktid vaadatakse üle enne uue korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist
2013. aastal jäätmemajanduse valdkonnas uuringuid läbi ei viidud. Jäätmekava täitmise osas esitatakse igal aastal aruanne Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjonile. 2013. aastal vaadati jäätmekava üle ka linnamajanduskomisjoni koosolekul.
Jäätmealastest õigusaktidest uuendati 2013. aastal korteriühistutele jäätmemajade rajamiseks toetuse andmise korda. Tartu Linnavolikogu 11. aprilli 2013. a määrusega nr 91 kehtestati „Korteriühistule jäätmemaja püstitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord“. Uuenenud määruse kohaselt saavad ühistud toetusi taotleda nii jäätmemajade kui sügavkogumismahutite paigaldamise jaoks (varem toetati vaid jäätmemajade rajamist).
1.8. Korraldatud jäätmeveo konkursside läbiviimine
1.9. Vajadusel jäätmeveo ainuõiguse pikendamine korraldatud jäätmeveo konkursi tulemuste vaidlustamisel kuni vaidluse lahenemiseni
1.10. Jätkata sobivate jäätmeveo lahenduste pakkumist ka väikese jäätmetekkega jäätmevaldajatele (kuni 50 l kilekott ja 80 l konteiner)
Tartus on neli korraldatud jäätmeveo piirkonda. 1. ja 3. veopiirkonnas omab ainuõigust Ragn-Sells AS. 2013. a pikendati Ragn-Sells ASi ainuõigust 1. ja 3. veopiirkonnas 30. oktoobrini 2014. a.
2011. a jaanuaris anti 2. ja 4. veopiirkonnas jäätmeveo ainuõigus neljaks aastaks ASile Eesti Keskkonnateenused.
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed liiguvad Aardlapalu ümberlaadimisjaama ning sealt edasi Väätsa prügilasse, Iru masspõletusjaama või Tallinnas asuvatesse käitluskeskustesse taaskasutamiseks.
1.11. Koostöö arendamine naaberomavalitsustega läbi koostöö organisatsiooni MTÜ Tartumaa Jäätmearendus
MTÜ Tartumaa Jäätmearendus asutati 2009. aastal Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme valla poolt. Mittetulundusühingu üheks eesmärgiks on jäätmekäitlusalaste projektide edendamine. 2013. a aastal jätkati projekti “Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamine” elluviimist. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses hakkab toimuma biolagunevate jäätmete kompostimine, samuti jäätmete ümberlaadimine veoks jäätmekäitluskohtadesse. Projekti raames rajati KIKi vahendatava toetuse abil komposteerimisjaam, ümberlaadimisjaam ja sorteerimishoone.
Ümberlaadimisjaam Aardlapalus
Meede 2 Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine ja haldamine
2.1. Uute jäätmejaamade rajamine
2013.a. uut jäätmejaama ei rajatud, sest olemasolevad kaks jäätmejaama rahuldavad olemasoleva nõudluse. 2012. a märtsis alustas tegevust Turu 49 kinnistule MTÜ Tartumaa Jäätmearendus poolt rajatud jäätmejaam. Jäätmejaama ehitustööd lõppesid 2012. a jaanuaris, jaam on avatud Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme, Luunja ja Haaslava valla elanikele.
2.2. Jäätmete veokulu optimeerimine ning ladestamispõhise jäätmekäitluse vähendamine
Jäätmete veokulude optimeerimiseks viiakse korraldatud jäätmeveo käigus Tartu linnast kokku kogutud segaolmejäätmed Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Alates 2013. aastast liiguvad Aardlapalus ümberlaaditud jäätmed ka taaskasutusse (masspõletus Irus või mehaanilis-bioloogiline töötlemine Tallinnas).
2.3. Pakendijäätmete kogumisvõrgu täiendamine ja ühtlustamine
Pakendite kogumist korraldavad ja finantseerivad tootjavastutusorganisatsioonid. Loodud on avalik kogumisvõrgustik.
Pakendite üleandmiseks on järgmised võimalused:
1) Viia avalikesse pakendikonteineritesse;
2) kasutada pakendikoti teenust (Tootjavastutusorganisatsioon OÜ);
3) Korteriühistute juurde paigaldab tasuta konteinerid Tootjavastutusorganisatsioon.
2.4. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise edasi arendamine
Liigiti kogutud jäätmeid võeti elanikelt vastu jäätmejaamades (Turu 49 ja Jaama 72c). Kokku külastas jäätmejamasid 2013. aastal 18 122 inimest (2012. a 16 815 elanikku, 2011. a 19 085 elanikku).
Linna toetusel hoidis Majaomanike Ühing käigus Korduvkasutuskeskust. MTÜ Eko Tarest korraldas linna toetusel teise Tartus tegutseva taaskasutuskeskuse tööd.
Koostöös Tartu Korteriühistute Liiduga viidi ellu projekt “Hoolas Ühistu 2013”, mille raames veeti ära 1151 m3 suuremõõtmelisi jäätmeid (2012. a 1004 m3, 2011. a 954 m3). Projektis osales 109 korteriühistut.
Aia- ja haljastusjäätmeid võetakse kompostimiseks vastu Aardlapalu ümberlaadimisjaamas ja Tartu jäätmejaamades. 2013. a tõid elanikud linna jäätmejaamadesse 252 tonni aiajäätmeid (2012 – 205 tonni, 2011- 296 tonni, 2010 – ca 292 tonni, 2009 – ca 520 tonni). Jätkati sügisese puulehtede kogumiskampaaniaga nii eramajade kui kortermajade juurest. Kogutud puulehed suunati kompostimisele.
Ohtlikke jäätmeid koguti:
1. jäätmejaamas aadressil Turu 49 - 2013. a tõid elanikud 25 960 kg ohtlikke jäätmeid (2012. aastal 14 829 kg).
2. jäätmejaamas aadressil Jaama 72c – 2013. a tõid elanikud 20 155 kg ohtlikke jäätmeid (2012. a – 20 470 kg, 2011. a – 20 415 kg);
3. bensiinijaamades (14) - elanikud tõid 3739 kg vanaõlisid ja akusid (2012. a 6535 kg);
4. apteekides (vanad ravimid).
Ehitusjäätmed ladestati Tartu linnale kuuluvas Turu tänava pinnasetäitekohas (haldaja Karimek OÜ) ning ASi Vallikraavi Kinnisvara Vana-Ihaste, Timor Grupp OÜ Ihaste tee ja ASi Tartu Veevärk Ringtee tänava ladestuspaigas.
2.5. Jäätmete kogumiskohtade heakorra parandamine
Jäätmete kogumiskohtade heakorra parandamise eesmärgil finantseeriti linna eelarvest avalike pakendikonteinerite ümbruse koristamist ning sõlmiti hankeleping kolmeks aastaks. Vana-Ihastesse Kasteheina bussipeatuse kõrval asuvate pakendikonteinerite jälgimiseks ja prügistajate heidutamiseks paigaldati valvekaamera. Ajavahemikus juuni-detsember alustati 26 väärteomenetlust seoses pakendikonteinerite ümbruse prügistamisega ning menetlused tuginesid valvekaamera salvestustele.
Jäätmete kogumiskohtade heakorra tagamise eesmärgil taastati 2013. a jäätmemajade rajamise toetus korteriühistutele. Alates 2006. aastast on linna eelarvest toetatud korteriühistute juurde jäätmemajade rajamist. 2006. a eelarvest eraldati korteriühistutele jäätmemajade rajamiseks kokku 400 000 krooni, aastal 2007. a 250 000 krooni ning aastatel 2008 ja 2009 mõlemal aastal 200 000 krooni. Toetuste eraldamine katkes aastateks 2010-2012. Alates 2013. a toetab Tartu linn jälle korteriühistute juurde jäätmemajade rajamist. Toetus on uuenenud ning nüüdsest võib toetust taotleda ka süvakogumismahutite (maa-aluste jäätmemahutite) paigaldamiseks. Toetust saavad taotleda vähemalt 10 korteriomandiga ühistud ja toetuse maksimaalne suurus on 3000 eurot. Hüvitatakse maksimaalselt 75% tööde maksumusest. 2013. a väljastati toetus kümnele korteriühistule (üheksa toetust sügavkogumismahuti paigaldamiseks ja üks toetus jäätmemaja rajamiseks).
