Tartu Linnavolikogu 08.02.2007 otsusega nr 176 algatati Marja 12 krundi detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus nelja korteriga kolmekorruselise (kaks täiskorrust ja katusekorrus) korterelamu ehitamiseks. Planeeringust huvitatud isik on OÜ Famila ja koostaja OÜ Minnoli.
Planeeritav ala suurusega ligi 970 m2 asub Supilinna linnaosas Supilinna miljööväärtusega hoonestusalal ning osaliselt arheoloogilises miljööpiirkonnas.
Planeeringulahendus näeb ette Marja tänava äärde kuni 140 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga üksikelamu või kuni nelja korteriga elamu ja kuni 20 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga abihoone ehitamise võimaluse. Suurim lubatud korruselisus on kaks täiskorrust ja katusekorrus. Hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus on 45,70 m. Lubatud ehitise kasutamise otstarve on üksikelamu (11101), kahe korteriga elamu (11210), muu kolme ja enama korteriga elamu. Juurdepääs krundile on ette nähtud Marja tänavalt, parkimine on lahendatud krundil.
Tartu Linnavolikogu 24.01.2013 otsusega nr 441 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 12.02─26.02.2013.
Avaliku väljapaneku ajal esitas Supilinna Selts planeeringu kohta vastuväited, et planeeringulahendust täpsustada ja saavutada veelgi parem sobivus keskkonda. Avalik arutelu toimus 09.04.2013. Kuna Supilinna Seltsi esindajat kokkusaamisele ei saabunud, otsustati arutelu tulemusena, et seltsiga tehakse arutelujärgselt koostööd arvestamata jäänud küsimuste osas.
Pärast arutelu on planeeringulahendust korrigeeritud vastavalt Tartu Linnavalitsuse 27.03.2013 korraldusele nr 355, millega on võetud seisukohad avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas.
Kavandatava hoone kujunduses ei ole lubatud kasutada miljööst tuntavalt eristuvat arhitektuurset lahendust, samuti tuleb järgida traditsioonilisi värvilahendusi. Eelistatud on puitkonstruktsioonid. Planeeringuga ei määrata räästa laiust, kuna räästaste osas piirangute sätestamine võib sobiva arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel saada pigem takistuseks; katusekattematerjal on valtsplekk. Hoonete tänavapoolsel seinal ja külgedel pole lubatud maja põhimahust eenduvate rõdude ehitamine. Haljasala vähimaks suuruseks ei ole määratud vähemalt 50%, vaid 42%, kuna planeeritav korterite arv, ehitise suuruse ning haljasala osakaalu suhe on võrreldav naabruses olevate kruntide omaga. Planeeringuga määrata krundisisese parklaala katteks vett läbilaskev kate – eelistada sõelmeid, killustikku, murukivi jms, vältida asfalti.
26.04.2013 laekus osakonda Supilinna Seltsi kiri, millega selts teatas, et loobub arvestamata jäetud või osaliselt arvestatud vastuväidetest, kui:
1. planeeringusse lisatakse nõue räästa olemasolu kohta selle laiust täpsustamata; räästa ärajätmine on Supilinnas ebakohane arhitektuurne võte, mis pealegi ei mõju hästi ei planeeringuga lubatud puit- ega krohvfassaadile;
2. planeeringusse lisatakse nõue, et näidatud haljasalal ei ole lubatud autode parkimine ega läbisõit;
3. planeeringusse lisatakse krundisisese parkla katete loetellu munakivi ehk loetelus oleksid sõelmed, munakivi, killustik ja murukivi.
