Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Korraldus |
Teema: | Seisukoha võtmine Marja tn 12 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine |
Reg. number: | 355 |
Seisund: | Allkirjastatud |
Vastuvõtmise kp: | 27.03.2013 |
Jõustumise kp: | 28.03.2013 |
Eelnõu: | Seisukoha võtmine Marja tn 12 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine |
Failid: | LVK2013032700355.ddoc ( 64 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
KORRALDUS | |
Tartu
|
27. märts 2013. a. nr 355 |
Seisukoha võtmine Marja tn 12 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine |
Urmas Kruuse Linnapea |
Jüri Mölder Linnasekretär |
Supilinna Seltsi poolt 26.02.13 esitatud ettepanekud/vastuväited | Tartu Linnavalitsuse seisukoht |
1. Mitte lubada miljööst tuntavalt eristuvat (kontrastset) arhitektuurikeelt uue hoone kujunduses. | Arvestada Uute hoonete arhitektuurse lahenduse eesmärk on piirkonna rikastamine ümbritseva keskkonnaga arvestava kaasaegse arhitektuurikeelega. Planeeringulahendus on koostatud arvestusega, et 19. saj kujunenud Supilinna miljööline omapära säiliks. Linnaehituslikult väldib planeering pseudo-ajaloolist kujundust, kuna see salgab nii ajaloolise kui tänapäevase ruumikäsitluse. Planeeringu seletuskirja täiendada lausega: Kavandatava hoone kujunduses mitte lubada miljööst tuntavalt eristuvat lahendust. |
2. Määrata uue hoone põhivärvid lähtuvalt ajaloolistest eeskujudest. | Arvestada Planeeringuga sätestada: Hoonete värvilahenduse kujundamisel järgida traditsioonilisi värvilahendusi. |
3. Määrata uue hoone eelistatud konstruktsioonimaterjaliks täispuit põhjusel, et piirkonna hooned on väheste eranditega just täispuitkonstruktsioonid. | Arvestada Planeeringuga täiendavalt sätestada, et konstruktsioonimaterjalina eelistada massiivpuitseinu, kuid lubatud on ka puitsõrestik. |
4. Uue hoone räästa laiuseks määrata vähemalt 20 cm. | Mitte arvestada Miljööväärtuslikule hoonestusalale püstitatava hoone puhul on kõige olulisem järgida hoone mahtu, katusetüüpi ja põhimaterjali. Räästaste osas piirangute sätestamine võib sobiva arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel saada pigem takistuseks. Planeeringuga räästa laiust mitte määrata, räästa laius määrata ehitusprojektiga. |
5. Katusekattematerjaliks lubada valtsitud plekki. | Arvestatud Planeeringuga määratud katusekattematerjal on valtsplekk. |
6. Hoone põhiliseks välisviimistlusmaterjaliks määrata lai rõhtlaudis ning krohvi lubada soklil ning väiksemas mahus dekoratiivsetel eesmärkidel. | Arvestada Planeeringuga on määratud peamised välisviimistlusmaterjalid, milleks on laudis, krohv on lubatud väiksemas mahus. Planeeringut täiendada lausega: viimistlusmaterjalina kasutada eelistatult profileeritud ja laia (min 18 cm) rõhtlaudist. |
7. Keelata ripprõdud, kuid lubada (lahtise) veranda ehitamist. | Arvestada Planeeringuga sätestada, et hoonete tänavapoolsel seinal ja külgedel pole lubatud maja põhimahust eenduvate rõdude ehitamine. Planeering võimaldab (lahtise) veranda ehitamist. |
8. Haljasala vähimaks suuruseks määrata vähemalt pool krundi pindalast ehk 300 m2. | Mitte arvestada Uue hoonete kavandamisel on arvestatud samas tänavafrondis olevat hoonestuslaadi. Planeeritav korterite arv, ehitise suuruse ning haljasala osakaalu suhe on võrreldav naabruses olevate kruntide omaga, Planeeringulahenduse järgi moodustab haljasala ca 42 % krundi pindalast. |
9. Krundisisese parkla katteks määrata munakivi või sõelmed. | Arvestada osaliselt Planeeringuga määrata krundisisese parklaala katteks vett läbilaskev kate – eelistada sõelmeid, killustikku, murukivi jms, vältida asfalti. |