Õigusakti eelnõu: Informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile Tartu linna 2012. aasta eelarve täitmisest

2012. aasta esialgne eelarve kinnitati summas 124, 2 miljonit eurot. Esimese lisaeelarvega suurendati eelarvet 3,6 miljoni euro ja teise lisaeelarvega 0,9 miljoni euro võrra. Aasta jooksul on suurendatud eelarve mahtu sihtotstarbeliste toetuste ja aasta alguseks kasutamata vahendite arvel kokku 6,1 miljonit eurot, sh majandamiseelarves 5,4 miljonit eurot ja finantseerimiseelarves 0,7 miljonit eurot.

Linnaeelarve maht seisuga 31.12.2012 on 134,8 miljonit eurot.

2012. aastal laekus Tartu linna eelarvesse tulusid 109 miljonit eurot, moodustades 91% tulude eelarvest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus eelmise aastaga võrreldes 4,8% enam.

Põhitegevuse tulusid laekus 96,1 miljonit eurot ehk 101% eelarvest. Suurimaks tuluallikaks on Tartu linnas üksikisiku tulumaks, mis moodustab üle poole kõikidest põhitegevuse tuludest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus 49,2 miljonit eurot ehk 101% eelarvest. Maksutulusid kokku laekus 50,9 miljonit eurot ehk 101% eelarvest. Toetusi põhitegevuseks laekus 31,1 miljonit eurot (sellest 22 miljonit riigilt tasandusfondist) ehk 100% eelarvest. Kaupade ja teenuste müügist laekus 13,5 miljonit eurot ehk 102% eelarvest ning muid tulusid laekus 606 tuhat eurot.

Põhitegevuse kulud olid 87,5 miljonit eurot ehk 98% eelarvest. Suurimad väljaminekud on olnud hariduse valdkonnas, mis moodustavad üle poole kogukuludest. Peaaegu poole põhitegevuse kuludest moodustavad personalikulud, üle kolmandiku majandamiskulud ning ligi kuuendiku tegevuskuludeks antavad toetused. Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe oli 8,7 miljonit eurot.

Investeerimistegevuse tulem ehk investeerimistegevuse tulude ja investeerimistegevuse kulude vahe oli -12,1 miljonit eurot. Investeeriti 25,2 miljonit eurot ehk 64% eelarvest. Madalat täitmist põhjustavaks objektiks on eelkõige Tartu idapoolne ringtee, mille käivitumine võttis kavandatust rohkem aega. Ligi 15 miljonilisest eelarvest täideti 5 miljonit. Idaringtee omab ka järgnevatel aastatel olulist rolli linna eelarve kujunemisel. Idaringtee esimese kahe ehitusala maksumus kokku on 45 miljonit eurot, millest 85% tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt, ülejäänud 15% Tartu linna eelarvest. Ehituse valmimistähtaeg on 2015. aasta aprillis. Koos idaringteega rajatav sild võimaldab vähendada liikluskoormust linnasüdames, hoiab paljud õhku saastavad ja müra tekitavad veakid keskusest eemal ning aitab tartlastel kiiremini erinevate sihtpunktide vahel liikuda. Muudest investeerimisobjektidest on rahaliselt suurim olnud Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoja rajamine. Heitkoguse ühikute (CO2) müügi vahenditest finantseeriti investeeringuid 6 miljoni euro ulatuses. Saastekvootide raha eest tehti remondi- ja soojustustöid viies Tartu koolihoones ja kuues lasteaias ning soetati üksteist elektriautot.

2012. aasta eelarve tulem oli -3,4 miljonit eurot. Investeerimistegevuse negatiivne tulem ületas selles summas põhitegevuse positiivset tulemit.

Võrreldes 2011. aastaga olid põhitegevuse tulud 4,2 miljonit eurot ehk 5% suuremad. Üle poole kasvust tulenes füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurenemisest. Põhitegevuse kulud olid 4,4 miljonit eurot ehk samuti 5% suuremad. Investeerimistegevuse kulud on kasvanud 12 miljonit eurot, millest suurim osa tuleneb idapoolse ringtee ehitamisest.

Tartu linn tasus 2012. aastal 6,1 miljoni euro ulatuses finantskohustusi, millest põhiosa 5,9 miljonit eurot moodustasid võlakirjaemissioonide tagasimaksed. Kohustuste refinantseerimiseks ning investeeringuteks laenati võlakirjade emiteerimise teel 7,4 miljonit eurot. Võlakohustuste maht kasvas aasta jooksul 1,3 miljonit eurot moodustades aasta lõpuks 46,9 miljonit eurot. Likviidsed varad vähenesid aastaga 2,2 miljonit eurot ning aasta lõpuks oli linnal 5,2 miljonit eurot likviidseid varasid. Linna netovõlakoormus ehk võlakohustuste ja likviidsete varade vahe suhe põhitegevuse tuludesse oli 44%.