Riikliku õppekava kohaselt mõistetakse õppekeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.
Füüsilist õppekeskkonda kujundades peab jälgima, et:
1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.
Riiklik õppekava ütleb muuhulgas ka seda, et õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.
Kooli pidaja jaoks on üks olulisemaid ja finantsmahukamaid tegevusi koolides nõuetekohase füüsilise õppekeskkonna tagamine ja kaasajastamine. Tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on Tartu vähe panustanud koolihoonete remonti, linnaeelarve tulud pole seda lihtsalt võimaldanud. Linnavarade osakond on viinud läbi linna kõikide koolihoonete paikülevaatused ja kaardistanud oma süsteemi järgi nende füüsilise olukorra. Kirjelduse järel täht C tähendab seda, et objekt vajab rekonstrueerimist 5 aasta jooksul, täht D tähistab aga kohese rekonstrueerimise vajadust (vt lisatud tabel).
Koolide esmase remondivajaduse rahaline maht ulatub paraku 31,5 miljoni euroni. Olukord on parem gümnaasiumides (või koolides, mis jätkavad gümnaasiumidena) va Annelinna Gümnaasium, mille hoone (Kaunase pst 68) vajab põhjalikku renoveerimist ja Tamme Gümnaasium, mille hoone (Tamme pst 24a) õpib rohkem õpilasi, kui seal on õppekohti, ja õppekeskkond ei ole kaasajastatud uue riikliku õppekava parimaks elluviimiseks. On võetud eesmärgiks, et õppekeskkond korrastatakse järk-järgult eelkõige ümberkorraldatavates koolides. 2013. aasta eelarves on kavandatud koolihoonete korrastamisse investeerida ca 2,7 miljonit eurot. Üle 1,5 mln euro kulub sellest Tamme Gümnaasiumile ja Täiskasvanute Gümnaasiumile uue hoone (Nooruse 9) ostmiseks ja projekteerimiseks. Samas avaneb meil sellega võimalus taotleda EAS-lt tulevase Nooruse 9 asuva gümnaasiumihoone põhjalikuks renoveerimiseks 6 mln eurot. See investeering on otseselt seotud koolivõrgu ümberkorraldamisega ja tagab samm-sammult liikumise olukorrani, kus kõik gümnaasiumihooned on kaasaegsed. Alustatud remonttööd on 2013.aastal plaanis lõpetada Mart Reiniku Koolis (410 000 eurot). Investeeringusummad õppekeskkonna kaasajastamiseks on linna eelarves ette nähtud ka Annelinna gümnaasiumile (60 000), Descartesi lütseumile (180 000), Raatuse gümnaasiumile (70 000), Kunstigümnaasiumile (100 000), Tamme gümnaasiumile (39 000) ning Vene lütseumile (38 000).
Õppekava elluviimine on tihedalt seotud koolides kasutatava õppevaraga. Riik eraldab koolidele iga õpilase kohta 57 eurot aastas (kokku aastas 751 800 eurot) peamiselt õppekirjanduse soetamiseks. Kui õppekirjanduse soetamiskulud on kaetud või kooli õppekava täitmine ei eelda mõnes aines õppekirjanduse kasutamist, võivad koolid seda raha kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalike muude õppevahendite soetamiseks. Rahalist toetust vajaliku õppevara soetamiseks on kõik ümberkorraldatavad koolid saanud aasta jooksul ka haridusosakonnalt ümberkorralduste läbiviimiseks kavandatud summadest (kooli kohta suurusjärgus 6000-11 000 € erinevate õppevahendite, dataprojektorite ja klassimööbli soetamiseks) ja/või linnavalitsuse reservfondist (Kunstigümnaasiumi saalitoolid ja klassimööbel).
Nõuetele vastava õppekeskkonna lahutamatu osa on kaasaegne tehnoloogia sh infotehnoloogia. On positiivne, et linn võimaldab tsentraalselt kõikidele oma koolidele kiire internetiühenduse, kandes ise kõik andmesidekulud. Koolide arvutiparki uuendatakse/täiendatakse samuti tsentraalselt 4aastaste rendilepingute raames. 2013. aastal on kavas arvutiparki suurendada 57 töökoha võrra (Mart Reiniku koolile 38 ja Kaunase pst 71 Kivilinna gümnaasiumile 19). Samuti kannab Tartu linn koolide jooksvad kulud viirusetõrjeks ja kontoritarkvarale. Projektorite, interaktiivsete tahvlite, tahvelarvutite, lugerite, robootikavahendite, arvuti teel juhitavate tööpinkide ja õmblusmasinate ning digitaalsete mõõteriistade jm kaasaegse tehnoloogia soetamine koolidesse on toimunud üldjuhul Tiigrihüppe SA poolt korraldatud IKT-alaste projektikonkursside raames. 2013.a rahastatakse üldhariduskoolide IT infrastruktuuri, samuti nii e- kui m-teenuseid linna eelarvest ca 200 000 euro suuruses summas. Koolide IKT-valdkonna vajaduste kaardistus (seisuga 1.aprill 2012) on samuti tabelisse lisatud.
