Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule otsuse "Ränilinna linnaosa üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avaliku arutelu korraldamine" eelnõu esitamine

Ränilinna linnaosa üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu Linnavolikogu 17.03.2011 otsusega nr 170 linnaosale mitmekesisemate funktsioonide määramiseks ja linnaosa ühiskondliku keskuse, spordihalli ja täiendava lasteaia ehitamise võimaldamiseks. Planeeringu koostamise eesmärk on mitmekesistada piirkonna maakasutust ning luua võimalusi maa-ala paremaks kasutusele võtmiseks, sidudes omavahel terviklikult olemasoleva ja kavandatava elu- ja ärikeskkonna.

Planeeringuala, pindalaga ca 75 ha asub Ränilinnas Aardla, Ringtee ja Raudtee tänavate ning Ülenurme valla piiri vahelisel alal.

Ränilinna linnaosa üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. Lisaks Tartu Linnavalitsuse spetsialistidele ja planeeringu koostajale, kelleks on OÜ Hendrikson & Ko, osales planeeringu koostamisel ka linnaosas arendustegevust kavandav Tamme Arenduse OÜ. Arhitektuurse kontseptsiooni väljatöötamisel osales arhitekt Tanel Tuhal, Luhse & Tuhal OÜ-st.

Eskiislahendusega on planeeringuala jaotatud 16 alaks, millele on määratud maakasutuse juhtotstarbed ja üldised maakasutustingimused. Lahenduse keskseks elemendiks on linnaosa keskväljak. Keskväljakut rõhutatakse hoonestuse tiheduse, mitmekesiste funktsioonide ning kõrguste abil. Keskväljakuga ristuvad teljed on kavandatud jalakäijatele ja kergliikluseks. Lahendusega on määratletud hoonestustihedus ja parkimiskoormus. Juhul, kui arhitektuurse kontseptsiooni edasiarendamisel tekib vajadus korruselisuse tõstmiseks, kaalutakse seda keskusala ja viadukti poolsel alal.

Elamualad paigutatakse suurematest liiklussoontest eemale, rohealade lähedusse ning eraldatakse Ringtee tänavast vähem müra- ja saastetundlike funktsioonidega aladega. Ärimaade kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et Ringtee tänavale lähemad alad on mõeldud laiema tagamaa teenindamiseks, kohalikele elanikele keskenduvad teenused koonduvad keskusala piirkonda ning elamualade lähistele.

Lahendusega on täiendatud Tartu linna üldplaneeringuga ette nähtud rohealade võrgustikku lisakoridori lisamisega. Moodustub rohealade võrgustik, kus suuremad rohealad on seotud omavahel ning linnaosa keskusalaga. Raudtee kaitsevööndi ulatuses on raudteeliiklusest tingitud keskkonnamõjude leviku tõkestamiseks kavandatud kaitsehaljastuse maa, kuhu tuleb rajada kõrghaljastus.

Tänavavõrk kasutab ära olemasolevaid võimalusi, arvestab kehtivatest detailplaneeringutest ja kinnitatud teeprojektidest tulenevat kavandatud tänavavõrku ning loob vajalikud lisaühendused. Parkimisnormide seadmisel maakasutuse juhtotstarvete kaupa on aluseks võetud IB Stratum OÜ 2008. a töö "Tartu linna parkimisnormide määramine". Suured lagedad avaparklad ei ole lubatud.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 16 lg 2, Tartu linna ehitusmääruse § 10 lg-d 4 ja 5 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kiita heaks Ränilinna linnaosa üldplaneeringu eskiislahendus.

2. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada punktis 1 nimetatud üldplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.

3. Määrata arutelu ajaks ... 2012. a kell 15:00 ja kohaks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruum Raekoja plats 3 III korrus.

4. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada planeeringu eskiislahendust tutvustava arutelu aja ja asukoha kohta teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel vähemalt nädal aega enne arutelu toimumist.

5. Otsus jõustub 5. oktoobril 2011. a.

1. Põhjendada kergliiklustee kavandamist ala 7 vahele suunaga keskväljakult kirdesse (lisaks teljelisuse põhimõttele), täpsustada, kas kergliiklusetee ristumisel jaotustänavaga jätkub kergliiklustee ning kas jaotustänava lähedusse on kavandatud bussipeatus. Ühtlasi tehakse ettepanek kergliiklusteest loobumiseks, kuna kavandatud kergliiklustee jagab hoonestatava ala kaheks kitsendades seega ala kasutamist tulevikus.
2. Põhjendada keskväljaku suurust ning selgitada väljaku suuruse määratlemist pinnaühikutes/osakaaluna.
3. Lubada ala 8 ja 16 vahelise tee täpsustamist detailplaneeringuga.
4. Selgitada terviseraja kulgemise otstarbekust läbi keskväljaku.
5. Põhjendada algsest eskiislahendusest liigset kõrvalkaldumist: ala 6 määramist ärifunktsioonist segafunktsiooniga alaks, keskväljaku asukoha viimist alale, mis varasemalt oli enamjaolt ärifunktsiooniga ning ala 7 vahele kavandatud kergliiklusteed, mis samuti vähendab ärimaa osakaalu.

1. Ala 7 vahele kavandatud kergliiklustänav ristub Ringtee tänava projektiga kavandatud kergliiklusteega, mis suundub Aardla tn ristmiku juures kergliiklustunnelisse ja tagab seega ühenduse Tartu linnaga. Tänav on vajalik, kas kergliiklustänavana või siis kõrvaltänavana, sest keskväljaku kavandamine tupikuna oleks ebasoodne selle funktsioneerimise mõttes. Keskväljak toimib inimeste ja teenuste koondumiskohana, millena ta on mõeldud, seda paremini, mida parem on sellele ligipääs erinevatest suundadest. Ala 7 kaheks jagamine ei takista keskväljaku piirkonna sobilikus mahus hoonestamist. Eskiislahendusega ei määrata bussipeatuste asukohti.
2. Keskväljaku ala suurus eskiislahenduses on 3320 m², mis on hinnanguliselt sobiv suurus linnaosa keskse avaliku ruumi kujundamiseks. Varasemalt oleks keskväljak asunud keskusemaal (ala 9), pindalaga 5913 m². Keskväljaku täpne suurus oli määratlemata, keskväljaku maa hoonestusaluse pinna osakaal oleks tulnud ligikaudu 25%.
3. Tee täpsustamine detailplaneeringu tasemel pole põhjendatud, kuna kavandatud tee ala 8 ja 16 vahel toetab kvartaalset tänavavõrgustikku ning ühtlasi aitab vältida suurte monofunktsionaalsete alade teket.
4. Terviseraja kulgemine määratletakse täpsemalt edasise planeerimise käigus. Oluline on tagada läbipääs.
5. Segakasutus on otstarbekas, andes ühtlasi ka arendajale suurema paindlikkuse ja rohkem võimalusi. Ühtlasi on segakasutusega alade eelis see, et need on ööpäevaringselt kasutuses. Suurtel ainuüksi ärifunktsiooniga, st eelkõige büroohoonetega hoonestatud aladel, mis on kasutuses vaid tööajal, võivad kujuneda probleemid kuritegevusega. Üldisemas plaanis ei ole sellise, ette ennustatavalt problemaatilise linnaruumi kavandamine mõistlik, kuna nõuab hiljem lisaressursse turvalisuse tagamiseks.