EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
07. juuni 2011. a. nr LVK-M-0043 |
| Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 p 5 ning noorsootöö seaduse § 8 p 2 alusel.
1. peatükk
Üldosa
§ 1. Üldsätted
(1) Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele (edaspidi: ühing) toetuse andmise kord (edaspidi: kord) sätestab toetuse andmise tingimused Tartu linna haldusterritooriumil tegutsevatele ühingutele.
(2) Toetuse andmise eesmärgiks on arendada kultuuri- ja noorsootööalast huvitegevust, noorteühingute ning avatud noortekeskuste tegevust Tartu linnas omaalgatuse toetamise kaudu.
§ 2. Mõisted
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) huvitegevus – juhendatud tegevus õppetööst (kõigil hariduse tasemetel) ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmisi ja oskuseid valitud huvialal;
2) huviring – ühingus tegutsev harrastajate ühendus, millel on ühine huviala, tegutsemisaeg ja -koht;
3) kultuuriühing – sihtasutus, mittetulundusühing või juriidilise isiku staatuseta ühendus, mille eesmärgiks on kultuurialase huvitegevuse korraldamine;
4) noorte huvitegevuse ühing – mittetulundusühing, mille eesmärgiks on noorsootööalase huvitegevuse korraldamine;
5) harrastaja – kultuuri- või noorte huvitegevuse ühingu korraldatavas huvitegevuses regulaarselt osalev isik;
6) noorteühing – mittetulundusühing, mille liikmetest moodustavad vähemalt kaks kolmandikku 7-26aastased noored, või mittetulundusühing, mis ühendab katusorganisatsioonina noortega tegelevaid juriidilisi isikuid ning mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja noorte osaluse edendamine;
7) avatud noortekeskus – mittetulundusühing, mis tegutseb avatud noorsootöö põhimõttel ilma kindlaksmääratud osalejaskonnata;
8) avatud noorsootöö – mitteformaalse õppe meetod, mis toetab noorte omaalgatust ning loob noori huvitavate ja arendavate tegevuste korraldamiseks vajalikke tingimusi;
2. peatükk
Nõuded taotlejatele ja toetuse liigid
§ 3. Toetuse andmise üldpõhimõtted
(1) Toetust ei anta Tartu üldhariduskoolide päevakavas ja teiste koolide õppekavas kinnitatud tegevustele (nt pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavatele tegevustele).
(2) Toetust antakse ühingule, mis on nõuetekohaselt täitnud riiklike maksude tasumise kohustused ning esitanud korra kohased aruanded varasemalt saadud toetuse kasutamise kohta.
(3) Toetust antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
(4) Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele antava toetuse arvestuslikuks aluseks oleva harrastaja kohta antava toetuse (pearaha) suuruse ja toetatavate harrastajate koguarvu kinnitab linnavalitsus.
§ 4. Toetus kultuuriühingutele
(1) Toetust antakse kultuuriühingule, mis korraldab rahvakultuurialast huvitegevust. Rahvakultuurina käsitletakse pärimuskultuuril ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist harrastustegevust koorimuusika, rahvatantsu, puhkpillimuusika, pärimusmuusika, harrastusteatri, rahvusliku käsitöö ja folkloori huviringides. Toetuse saamiseks peab huvitegevus kultuuriühingu huviringis toimuma vähemalt 9 kuul aastas 1 kord nädalas. Toetuse andmisel eelistatakse kultuuriühinguid, mis on suunatud eesti ning Eesti rahvusvähemuste vaimse kultuuripärandi hoidmisele, edendamisele ning tõlgendamisele.
(2) Toetust antakse kultuuriühingule, mille huviringi suurus on vähemalt: 16 lauljat kooris, 12 pillimängijat puhkpilliorkestris, 12 tantsijat rahvatantsurühmas, 5 mängijat pärimusmuusikaansamblis, 10 osalejat harrastusteatri huviringis, 5 osalejat käsitööringis, 5 osalejat folkloorirühmas.
(3) Kultuuriühingule antav toetus koosneb pearahast ja/või saavutustoetusest. Saavutustoetust antakse vastavalt eelarve võimalustele.
(4) Pearaha antakse huvitegevuse korraldamiseks kultuuriühingule 7-26aastase ning 60aastase ja vanema harrastaja kohta:
1) kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Tartu linn ja
2) kelle eelistusena on vastav huviring märgitud.
(5) Saavutustoetust antakse huvitegevuse korraldamiseks kultuuriühingule huviringi kohta, mis on osavõtja ja/või korraldajana osalenud aktiivselt oma valdkonna suurüritustel, on aktiivse avalikkusele suunatud tegevusega populariseerinud ja edendanud oma tegevusvaldkonda ja/või saavutanud silmapaistvaid tulemusi konkurssidel, festivalidel või võistlustel ning mille juhendajatest vähemalt 50 protsendil on erialane haridus või valdkonnas piisav ettevalmistus, mis on saadud vastavate valdkondlike koolituste läbimisel.
§ 5. Toetus noorte huvitegevuse ühingutele
(1) Toetust antakse noorte huvitegevuse ühingule, mis korraldab huvitegevust huviringides vähemalt 9 kuul aastas 2 korda nädalas, ajavahemikus jaanuarist juunini ning septembrist detsembrini. Toetuse taotlemiseks peab noorte huvitegevuse ühingus olema vähemalt 8 osalejat.
(2) Noorte huvitegevuse ühingule antav toetus koosneb pearahast ja/või saavutustoetusest. Saavutustoetust antakse vastavalt eelarve võimalustele.
(3) Pearaha antakse huvitegevuse korraldamiseks noorte huvitegevuse ühingule 7-26aastase harrastaja kohta:
1) kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Tartu linn ja
2) kelle eelistusena on vastav huviring märgitud.
(4) Saavutustoetust antakse huvitegevuse korraldamiseks noorte huvitegevuse ühingule huviringi kohta, mis on saavutanud silmapaistvaid tulemusi üleriigilistel või rahvusvahelistel konkurssidel, võistlustel ja festivalidel ning mille juhendajatest on vähemalt 50 protsendil erialane haridus või valdkonnas piisav ettevalmistus, mis on saadud nii vastavate valdkondlike koolituste läbimisel kui ka praktiliste kogemuste omandamisel.
§ 6. Toetus noorteühingutele
(1) Noorteühingule antav toetus on tegevustoetus, mida antakse noorteühingule tegevuse korraldamise kulude (v.a personalikulude) osaliseks hüvitamiseks.
(2) Toetust antakse noorteühingule, mille tegevus toimub vähemalt 9 kuul aastas ja mille põhitegevuseks on järgnevate tegevuste pakkumine või vahendamine:
1) noorte omaalgatusprojektide teostamine, kaasates võimalikult erinevaid noorte sihtrühmi;
2) noorte arvamuse ja vajaduste väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine Tartu Linnavalitsusele (edaspidi: linnavalitsus);
3) teavitustegevus ehk noorteinfo edastamine;
4) koostöö tegemine teiste noorteühingutega ja/või valdkondade üleselt.
(3) Poliitilisele noorteühendusele antakse toetust vaid noorteühenduse mittepoliitilise järjepideva noorsootööalase tegevuse eest.
§ 7. Toetus avatud noortekeskustele
(1) Avatud noortekeskusele antav toetus koosneb baastoetusest, millele lisandub toetus personalikulude ning hoonete ja ruumide majandamiskulude osaliseks hüvitamiseks.
(2) Toetust antakse avatud noortekeskusele, mis tegutseb vähemalt 10 kuul aastas, on nädalas avatud vähemalt viiel päeval, sh laupäeval või pühapäeval (koolivälisel ajal kokku vähemalt 30 tundi nädalas), mille kasutuses olevate ruumide kogupindala on suurem kui 40 m² ja kus töötab vähemalt üks täiskoormusega noorsootöötaja, kes omab (või omandab) haridust noorsootöö või sellele lähedases valdkonnas või kellel on noorsootöö alal piisav ettevalmistus, mis on saadud nii noorsootööalaste koolituste läbimisel kui ka praktiliste noorsootöö kogemuste omandamisel ja mis on kooskõlas noorsootöö kutseoskusnõuetega.
(3) Toetust antakse avatud noortekeskusele, mis pakub eakohaseid tegevusi arendavaks vaba aja veetmiseks erinevas vanuserühmas noortele (vanusevahemikus 7-26 eluaastat) ja mille põhitegevuseks on järgnevate tegevuste pakkumine või vahendamine:
1) igapäevased arendavad tegevused ja noortesündmused noortekeskuses;
2) avatud osalusega õpitoad või klubiline tegevus iganädalases programmis;
3) noorte osaluse toetamine noortekeskuse tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel;
4) noorte omaalgatusprojektide korraldamise toetamine ja projektinõustamine;
5) noorte esmane nõustamine;
6) teavitamine ehk noorteinfo edastamine;
7) koolivaheaja tegevused;
8) noortekoolitused aktuaalsetel teemadel;
9) sündmused ja tegevused väljaspool noortekeskust, sh ülelinnalised sündmused koostöös partneritega.
(4) Toetust taotlev noortekeskus ei või dubleerida Tartu linna samas piirkonnas juba olemasolevat avatud noortekeskuse teenust. Toetuse andmisel arvestatakse taotleja tegevuse vastavust käesoleva korra nõuetele ja Tartu linna noorsootöö valdkonna arengukava tegevuskavale. Toetuse andmisel eelistatakse noortekeskusi, millel on märkimisväärseid saavutusi noorsootööalase tegevuse korraldamisel Eestis.
3. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 8. Toetuse taotlemine
(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnale (edaspidi: kultuuriosakond) elektroonilises vormis taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid hiljemalt 1. septembriks veebipõhise toetuste taotlemise keskkonna kaudu.
(2) Kultuuriühingu ja noorte huvitegevuse ühingute toetuse taotlemisel esitab taotleja veebipõhises toetuste taotlemise keskkonnas hiljemalt 1. oktoobriks ühingu tegevuses osalejate nimekirja huviringide kaupa.
(3) Kultuuriühingule ja noorte huvitegevuse ühingule toetuse taotlemisel peab toetuse saamiseks nimekirja kantud täisealine harrastaja või alaealise harrastaja seaduslik esindaja kinnitama harrastaja osalust vastava ühingu huviringis. Samuti tuleb nii kultuuri- kui noorsootöö valdkonna siseselt ära märkida üks eelistatud huviring. Kinnitus koos eelistatud huviringi märkimisega esitatakse elektrooniliselt veebipõhises toetuse taotlemise keskkonnas või kirjalikult hiljemalt 1. novembriks. Kui määratud tähtpäevaks kinnitus ja eelistatud huviringi valik puudub, ei arvata nimekirjas esitatud harrastajat toetust saavate harrastajate nimekirja.
(4) Taotluste vormid kinnitab kultuuriosakond korraldusega.
§ 9. Taotluse menetlemine
(1) Kultuuriosakond kontrollib esitatud taotluse nõuetekohasust, selles esitatud andmete õigsust ja vastavust korra tingimustele ja taotleja nõuetele vastavust.
(2) Kultuuriühingute huviringe hindab kultuuriosakonna juhataja korraldusega moodustatud komisjon, mis teeb linnavalitsusele ettepaneku parimal võimalikul viisil rahvakultuuri edendanud ja populariseerinud Tartu linna esinduskollektiivide nimetamiseks.
(3) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotlus või taotleja ei vasta nõuetele, annab kultuuriosakond taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(4) Kui toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid jäetakse taotlus läbi vaatamata ning taotlejale ei anta käesoleva korra alusel toetust valeandmete esitamisele järgneval kahel aastal.
(5) Kultuuriosakond esitab linnavalitsusele ettepanekud toetuse andmise kohta arvestades § 11 lõikes 1 nimetatud tähtaega.
§ 10. Toetuse andmise või andmata jätmise otsustamine
(1) Toetuse andmise otsustab linnavalitsus hiljemalt kahe kuu jooksul pärast eelarve kinnitamist Tartu Linnavolikogu poolt, arvestades eelarves selleks eraldatud vahendite suurust ja lõikes 3 nimetatud juhendit.
(2) Toetuse andmata jätmise § 12 lõikes 3 sätestatud juhul otsustab linnavalitsus.
(3) Toetuse arvestamise juhendi kehtestab linnavalitsus.
(4) Toetuse andmisest või toetuse andmata jätmisest teavitab osakond taotlejat kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul linnavalitsuse vastava otsuse vastuvõtmisest.
4. peatükk
Leping toetuse kasutamise kohta ja aruandlus
§ 11. Lepingu sõlmimine
(1) Taotlejaga, kellele on otsustatud toetust anda (edaspidi: toetuse saaja), sõlmib kultuuriosakonna juhataja toetuse kasutamise lepingu.
(2) Lepingu vormi kinnitab kultuuriosakond korraldusega.
(3) Enne lepingu sõlmimist kontrollib kultuuriosakond toetuse saaja poolt riiklike maksude nõuetekohase tasumise kohustuse täitmist ja eelnevalt antud toetuste kasutamise kohta aruannete esitamist. Toetuse saaja maksuvõlgnevuste olemasolul või nõuetekohaste aruannete puudumise korral annab kultuuriosakond tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui toetuse saaja ei ole puudusi antud tähtpäevaks kõrvaldanud, teeb kultuuriosakond linnavalitsusele ettepaneku jätta toetus andmata.
(4) Võlgnevuse ilmnemisel ühingu tegevuskoha ruumide kasutamiseks Tartu linnaga või Tartu linnale kuuluva juriidilise isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt annab kultuuriosakond toetuse saajale tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks või kokkuleppe sõlmimiseks võlgnevuse likvideerimise kohta. Kultuuriosakonnal on õigus mitte sõlmida lepingut enne, kui võlgnevus on likvideeritud või on sõlmitud võlgnevuse likvideerimise kokkulepe.
§ 12. Lepingu täitmine
(1) Kultuuriosakonnal on õigus peatada lepingukohaste maksete tegemine, kui ilmneb, et toetuse saajal on ühingu tegevuskoha ruumide kasutamiseks Tartu linnaga või Tartu linnale kuuluva juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohane üüri või rendi maksmise kohustus täitmata, kuni kohustuse täitmiseni või võlgnevuse likvideerimiseks kokkuleppe sõlmimiseni.
(2) Kui võlgnevust ei likvideerita või kokkulepet ei sõlmita kalendriaasta jooksul, milleks toetus anti, kaotab toetuse saaja õiguse saamata jäänud toetuse osale.
(3) Kultuuriosakonnal on õigus kultuuriühingule ja noorte huvitegevuse ühingule antud toetuse suurust kalendriaasta jooksul vähendada ning muuta sõlmitud lepingut, kui harrastajate arv kultuuriühingus või noorte huvitegevuse ühingus väheneb võrreldes arvuga, mille kohta linnavalitsus on taotlejale toetust andnud.
§ 13. Aruandlus ja kontroll
(1) Toetuse saaja on kohustatud:
1) esitama toetuse kasutamise kohta kultuuriosakonnale elektroonilises vormis aruande veebipõhise toetuste taotlemise keskkonna kaudu hiljemalt toetuse kasutamisele järgneva aasta 1. veebruariks;
2) kajastama veebipõhises toetuste taotlemise keskkonnas kultuuriühingu või noorte huvitegevuse ühingu harrastajate nimekirjade muutusi.
(2) Aruande vormi kinnitab kultuuriosakond korraldusega.
(3) Kultuuriosakonnal on toetuse kasutamise sihipärasuse üle kontrolli teostamisel õigus nõuda toetuse saajalt kuludokumentide koopiaid, seletusi ja vahearuandeid ning viibida toetatava tegevuse läbiviimise juures.
§ 14. Lepingu lõpetamine
Leping toetuse saajaga lõpetatakse ja kultuuriosakonna nõudel kannab toetuse saaja toetuse osaliselt või täies mahus tagasi, kui:
1) toetuse saaja ei kasutanud toetust sihtotstarbeliselt;
2) toetuse saaja ei ole esitanud nõuetekohast aruannet toetuse kasutamise kohta;
3) toetuse saaja on toetuse taotlemisel esitanud valeandmeid;
4) toetuse saaja on oma tegevuse lõpetanud enne selle kalendriaasta lõppu, milleks toetus eraldati;
5) toetuse saaja ei vasta toetuse kasutamise perioodil toetuse saamise kriteeriumitele;
6) muudel lepingus sätestatud juhtudel.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 15. Vabastamine liikme-, osalus- või õppemaksu tasumisest
Kultuuri- ja noorte huvitegevuse ühingud kohustuvad vabastama sotsiaalabi osakonna tõendi olemasolul vähekindlustatud perest pärit ning vanema avalduse alusel 4 ja enama alla 18aastase lapsega perest pärit 7-19aastased huvitegevuse ühingute nimekirjadesse kantud harrastajad liikme-, osalus- või õppemaksust eeldusel, et selliste harrastajate koguarv ei ületa 20% nimekirjadesse kantud 7-19aastaste harrastajate koguarvust.
§ 16. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 8. juuli 2010. a. määrus nr 16 “Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord” tunnistatakse kehtetuks.
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 6. juulil 2011. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord " juurde
8. juulil 2010. aastal kinnitas Tartu Linnavolikogu määrusega nr 16 kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise uue korra. 2011. aasta toetuste andmisel käivitus uus veebipõhine huvitegevuses osalemise kinnitamise süsteem. Aasta jooksul saadud kogemuste põhjal on tehtud muudatusettepanekud süsteemi paremaks korraldamiseks.
Korra § 2 punktis 1 sätestatud huvitegevuse mõiste kasutuselevõtt tuleneb vajadusest defineerida täpsemalt ühte toetust saavat valdkonda (Noorsootöö strateegia 2006-2013, lk 23).
Korra § 2 punktis 2 sätestatud huviringi mõiste kasutuselevõtt on vajalik, kuna kordade läbivaatamisel ja muutmisel lähtuti eeldusest, et mõisted oleksid kõigis valdkondades (kultuur, noorsootöö, sport) võimalikult täpselt ja ühetaoliselt sätestatud. Huviringi mõiste on oluline ka § 4 ja § 5 kontekstis, mis näeb ette valdkonnasiseselt pearaha andmise harrastaja kohta. Seoses huviringi mõiste kasutuselevõtuga on kaotatud kultuuriühingu kollektiivi mõiste.
Korra § 3 lõike 1 muudatusvajadus tuleneb asjaolust, et kultuuriosakonna ülesanne ei ole toetada haridussüsteemi poolt toetust saanud koolides toimuvat päevakavalist tegevust.
Tartu Linnavalitsuse määruse § 2 lõige 2 tuuakse käesoleva määruse § 4 lõikesse 2, kuna tegemist on toetuse saamise tingimusega.
Korra § 4 lõikesse 3 ja § 5 lõikesse 3 sisse toodud muudatus täpsustab pearaha andmise kriteeriumeid. Edaspidi toetab linn pearahaga valdkonniti (sport, kultuur, noorsootöö) vaid valdkonna ühte huviringi ja selle aluseks on veebipõhises keskkonnas kinnitaja poolt märgitud esimene eelistus ehk kui harrastaja käib mitmes erinevas huviringis, hakkab edaspidi toetust saama vaid kinnitaja poolt esimese eelistusena märgitud huviring rahvakultuurialase huvitegevuse või noorsootööalase huvitegevuse valdkonnas.
Käesoleva aasta kultuuriühingute statistika analüüsi põhjal võib väita, et muudatus puudutaks 10,6% harrastajatest. 2011. aastal oli erinevate huviringide nimekirjadesse kantud kokku 870 pearahakriteeriumidele vastavat harrastajat (üks isik võis esineda mitmes nimekirjas). Antud arvu põhjal toimus pearahapõhine rahastamine. 2011. aastal pearahaga rahastatute koguarv (870) hõlmab 760 isikut, kes osalevad ühe huviringi tegevuses, ning 92 isikut, kes osalevad 2-4 huviringi tegevuses. Kokkuvõttes määrati pearaha 110 korduva osaluse eest (870 – 760 = 110).
Käesoleva aasta näitel, kus pearaha arvestuslikuks määraks oli 70 eurot, moodustaks 110 korduva osaluse pealt pearahade kogusumma: 15 x (pearaha 60+ eluaastat a 35 €) + 95 x (pearaha 7-26 eluaastat a 70 €) = 7175 eurot. NB! Antud näite puhul saab arvestada ainult vanusega määratletud koefitsienti; 2011. aasta näite puhul ei saa arvestada esinduskollektiivi staatust kui muutujat, kuna puudub teave harrastajate võimalike eelistuste kohta.
Pidades silmas valdkonna arendamise üldpõhimõtteid ning olukorda, kus harrastajate arv aasta-aastalt ühtlaselt tõuseb, on summa vajalik uute harrastajate rahastamiseks ning võimalikult laia kandepinna tekitamiseks rahvakultuurile.
Käesoleva aasta noorte huvitegevuse ühingute statistika analüüsi põhjal võib väita, et muudatus puudutaks 9,4% harrastajatest. 2011. aastal määrati pearaha 1589 harrastajale, kellest 1403 osalevad ühe huviringi tegevuses ning 150 osales 2-4 huviringi tegevuses. Kokkuvõttes määrati pearaha 186 korduva osaluse eest. Pearaha arvestuslikuks määraks käesoleval aastal oli 76 eurot, mis moodustaks 186 korduva osaluse pealt pearahade kogusumma: 186 x 76 € = 14 136 eurot.
Toetuse taotlemise korras (§ 8) muutusid ka nii taotluste kui nimekirjade esitamise kuupäevad, et ühtlustada kõigi kolme valdkonna tähtaegu. Ühesugused tähtpäevad loovad taotlejatele ja kinnitajatele olukorra, kus neil on tähtaegu lihtsam meeles pidada ja järgida. Harrastaja või harrastaja esindaja kinnituse ja eelistuse märkimise 1. novembriks toomise põhjuseks on osakonna vajadus esitada Tartu linna järgmise aasta eelarve menetlemise protsessi jaoks täpseid andmeid.
Korra § 13 lg 1 punktis 1 sätestatud aruande esitamise kuupäev on toodud varasemalt 5. veebruarilt 1. veebruarile, et oleks võimalik kiiremini alustada toetuse kasutamise lepingute sõlmimist.
Korda on lisatud säte (§ 15) liikme-, osalus- või õppemaksu tasumisest vabastamise kohta. Praktikas on kultuuri- ja noorte huvitegevuse ühingute toetuse kasutamise lepingu punktis 3.3. see nõue sees, kuigi kultuuriühingute kord seda ei sätesta.
