Riia tn 193 krundi omanik Incorpore Invest OÜ on esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku eesmärgiga muuta Riia tn 193 krundi maakasutuse sihtotstarve elamumaast ärimaaks ning määrata krundile ehitusõigus 3- kuni 5-korruseliste äriotstarbeliste hoonete püstitamiseks.
Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu (Raekoda, Tartu 51003), detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, Tartu 50089) ning huvitatud isik (krundi omanik) on Incorpore Invest OÜ (Magasini 30-7, Tallinn 10138). Detailplaneeringu koostaja selgitatakse hiljem.
Riia tn 193 hoonestamata krunt suurusega 21 659 m2 asub Riia tn ääres, linna piiril. Krunt piirneb põhjasuunas Sihtasutuse Tartu Teaduspark maadega, kus on lubatud kuni 5-korruseline hoonestus. Krundi ida- ja lõunaküljel asuvad väikeelamud (hoonestuse kõrgus kuni 2 korrust).
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Riia tn 193 krundi maakasutuse sihtotstarbeks määratud korruselamute maa ning suurimaks lubatud korruselisuseks kuni 3 korrust. Esitatud detailplaneeringu taotlusega tehakse ettepanek üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks nii hoonete kõrguse kui maakasutuse otstarbe osas. Hoonete suurim lubatud korruselisus on kuni 3-5 korrust tingimusel, et alates 4 korrusest ei või korruse pindala ületada 1600 ruutmeetrit maksimaalselt kokku kolmes osas.
Kuna eelprojekti "Tartu ümbersõidu ja Tartu-Elva teelõigu projekteerimine E 263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt lõigus: Kandiküla-Uhti km 182,6-194,2" kohaselt kavandatakse krundile ringristmikku ja kogujateed, ei ole tulevase õhu- ja mürareostuse taset arvestades piirkonda elamute kavandamine otstarbekas.
Tartu Linnavolikogu 28.09.2006 määruse nr 40 "Tartu linna ehitusmäärus" § 4 lg 2 kohaselt on koostatud detailplaneeringu algatamise taotlust põhjendav ja piirkonna linnaehituslikest seostest lähtuv eskiislahendus. Eskiislahenduse koostamisel ja krundile juurdepääsude kavandamisel on tehtud koostööd Maanteeametiga, kuna eelprojekti "Tartu ümbersõidu ja Tartu-Elva teelõigu projekteerimine E 263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt lõigus: Kandiküla-Uhti km 182,6-194,2" kohaselt kavandatakse krundile ringristmikku ja kogujateed. Planeeritava ala suuruseks on ca 3 ha.
Tartu Linnavolikogu on seisukohal, et arvestades krundi asukohta, nüüdseks eelprojekti tasandil kinnitatud perspektiivse kogujatee ja tiheda liiklusega Riia tn ääres, on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muudatusettepanek linnaehituslikult vastuvõetav ning elamute asemel krundile 3-5-korruseliste ärihoonete kavandamise kaalumine detailplaneeringuga mõistlik.
Vastavalt linna üldplaneeringule võib üldplaneeringuga määratud maksimaalset korruselisust muuta juhul, kui vastavale alale korraldatakse arhitektuurivõistlus. Linnavolikogu leiab, et arhitektuurivõistluse nõue on põhjendatud hoone asukoha, vaadeldavuse ja suure mahuga. Arvestades ümberkaudsete teede suurt kasutatavust, planeeritud hoone(te) suurt kasutajate arvu ja hoone linnaruumilist paiknemist, on arhitektuurivõistlus parim meetod sobiva lahenduse leidmiseks. Tavapäraseks on saanud linnaserva suuremahuliste, kuid arhitektuurselt madalakvaliteediliste hoonete projekteerimine. Ometi on linna sõitjale need hooned esmaseks kontaktiks linna kuvandiga. Riia 193 krundile planeeritud hoone on esimene avalik hoone mööda Riia tänavat linna sisenejale. Andmaks linnast parimat võimalikku esmamuljet on oluline arhitektuurselt kõrge kvaliteedi tagamine läbi 3 kutsutud osalejaga või avatud arhitektuurivõistluse läbiviimise.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 punktist 1 lähtuvalt tuleb juhul, kui detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek, vajadusel hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju.
ASi Kobras poolt on koostatud eelhinnang detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju olulisuse kohta. Eelhinnangust järeldub, et kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele ega keskkonnale, lahenduse elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju ega olulisi kumulatiivseid mõjusid. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei mõjutata eeldatavasti saastetasemeid määral, mis võiks põhjustada õigusaktidega kehtestatud nõuete ületamist Tartu linnas ja linna lähialadel, samuti ei kaasne planeerimisdokumendi elluviimisega teisi olulisi keskkonnaprobleeme. Planeeritaval alal ei ole kaitsealasid ning planeeritav tegevus ei ulatu mõjutama olemasolevaid lähimaid kaitsealasid.
Teatav müra ja vibratsioon võib kaasneda ehitustegevuse käigus, kuid eeldatavalt ei kaasne ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Ehitustöödeaegset müra ja vibratsiooni saab vähendada õigete ehitusvõtete kasutamisega. Võrreldes Tartu linna üldplaneeringus kavandatu ning kehtiva detailplaneeringuga on küll elamu(te) asemel ärihoonete rajamine selgelt suurema ulatuse ning seetõttu ka pikemalt kestva mõjuga. Ala väljaehitamine peab toimuma võimalikult kiiresti ja nõuetekohaselt ning selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus jms peab olema võimalikult säästlik, mis vähendab negatiivset mõju. Planeeringujärgne olukord omab naabruskonnale kahepidist mõju. Rajatav uushoonestus ning täiendavalt uutest ärihoonetest läände kavandatud kõrghaljastuse vöönd omavad summutavat toimet Riia tänavalt lähtuva müra ja muu saaste suhtes ida ja loode suunda jäävate elamute jaoks, mis toimib ööpäevaringselt ning igapäevaselt. Samas võrreldes planeeringueelse olukorraga, kus Riia tn 193 krundil praktiliselt inimtegevus puudub, toob ala hoonestamine kaasa erinevaid uusi mõjusid, mis on eeldatavalt päevase-õhtuse iseloomuga sõltuvalt konkreetsete äride iseloomust: tekib inimeste liiklemine nii sõidukitega kui jalgsi (sellest mõningane lokaalne saaste- ja mürafoon, välistada ei saa ka naabrite häirimist näiteks alal viibivate inimeste ebameeldiva käitumisega), hoonetest ja tänavavalgustusest leviv täiendav valgustatus jms. Otsest pinnase, vee või õhu saastamist üle normide ei saa eeldada, selliseid tegevusi ei kavandata. Eeskätt nende võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks ongi ette nähtud mitmeastmelise haljastusega rajatav eraldav riba planeeringuala lääneküljes, mis tagab naabruskonna elanikele võimalikult suure privaatsuse ja harjumuspärase elukorralduse jätkumise. Seega võib eeldada, et planeeringuga kavandatav ei mõjuta naabreid negatiivselt, hästi läbimõeldud ja teostatud rajamise korral võib olla ka positiivset mõju. Alale kavandatud hoonestusel ja sellest tuleneval inimtegevusel tavapärase linnakeskkonnaga võrreldes kõrgendatud avariiohtu ei ole, puudub ka teadaolev mõju Natura 2000 alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.
Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg-s 3 ja § 33 lg-tes 3-5 toodud kriteeriumitest puudub vajadus Riia tn 193 krundi detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
Linnavalitsus on küsinud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaameti 15.06.2011 kirjas nr JT 6-8/21122-2 märgitakse, et nimetatud alal ei leidu EELIS-e andmetel kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide elupaiku. Alal ja selle vahetus läheduses puuduvad objektid, mis vajavad keskkonnalube. Planeeringuala kirdenurgas on EELIS-es registreeritud Sosnowsky karuputke Heracleum sosnowskyi kasvukoht, mille tõttu tuleb tähelepanu pöörata mullatööde tegemisel ning alalt pärineva mulla kasutamisel, et ei levitataks võõrliigi seemneid uutele aladele. Keskkonnaamet on seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik ja keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
Eelnevale tuginedes on linnavolikogu seisukohal, et planeeringuga kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus ja planeeringule ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.
Linnavolikogu on seisukohal, et planeeringu algatamine on võimalik punktis 4 nimetatud tingimustel.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 9 lg 7 p-d 1 ja 2, § 10 lg 5, lg 61 p 2,§ 12 lg 1, Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 4 p 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1 ja lg 3, § 34 lg 1, § 35 lg-d 5 ja 6 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, ASi Kobras 31.05.2011 analüüsi Riia tn 193 krundi detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkusest ja Jõgeva-Tartu regiooni Keskkonnaameti 15.06.2011 kirja nr JT 6-8/21122-2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Riia tn 193 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda krundile 3- kuni 5-korruseliste äri- ja büroohoonete ehitamise võimalusi.
2. Jätta algatamata Riia tn 193 krundi ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Kinnitada planeeritava ala piir vastavalt lisale.
4. Planeeringu kaardid - olemasolev olukord, põhikaart, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused - koostada mõõtkavas M 1:500. Detailplaneeringu koostamisel arvestada muuhulgas järgmiste materjalidega:
4.1. Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr 125 "Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine";
4.2. Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2000 otsus nr 243 "Sihtasutuse Tartu Teaduspark detailplaneeringu kehtestamine";
4.3. Tartu Linnavalitsuse 1. juuli 2008 korraldus nr 774 "Riia tn 191, Riia tn 191b ja Riia tn 191c kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja lepingu sõlmimine";
4.4. OÜ Tinter-Projekt töö "T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kandiküla - Uhti lõigu ehitus km 182,6 - 194,2";
4.5. Maanteeameti 25.11.2009 kiri nr 3.1-4/08-01406/176.
5. Detailplaneering tuleb koostada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2006. a määruse nr 27 lisale 5 “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded”, arvestades järgnevate seisukohtadega:
5.1. Krundi ehitusõigus anda järgmiselt:
- krundi kasutamise sihtotstarbed: hoonestatavale krundile on lubatud püstitada kaubandus-, teenindus-, büroo ja administratiivhooneid, va rohke külastajate arvuga toidupood, kaubanduskeskus, bensiinijaam ning majutushooned;
- hoonete suurim lubatud arv Riia tn 193 krundil kuni 4 (neli) põhihoonet, hoonete ehitusaluse pindala määramisel lähtuda normatiivsest parkimise ja haljastuse lahendusest krundil;
- hoonete suurim lubatud korruselisus on 3-5. Alates 4-ndast korrusest ei või korruse pindala ületada 1600 ruutmeetrit, mis peab proportsionaalselt jagunema kas kaheks või kolmeks osaks. Kõrgemate mahtude paiknemine krundil on vaba. Planeeringuga anda hoonete lubatud suurim brutopind. Hoonestatava krundi pindala ja konfiguratsioon ning sellest tulenev hoonete ehitusalune pindala määrata arvestades punktis 4.4 nimetatud töö lahendust ja asukohta.
5.2. Kavandatud hoone põhiliste arhitektuurinõuete määramisel lähtuda planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüsist ja eesmärgist muuta linnakeskkond atraktiivseks. Hoonete põhimaht peab paiknema Riia tänava ja juurdepääsutänava (Riia tn 191, 191b) suhtes määratud ehitusjoonel. Kohustuslik ehitusjoon määrata linnaehitusliku seoste analüüsi tulemusi, punktides 4.3. ja 4.4. nimetatud töid ning punktis 4.5. nimetatud kirja punkt 6 nõudeid arvestades. Hoonete parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia vähemalt 3 kutsutud osalejaga või avatud arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistlus tuleb läbi viia detailplaneeringu menetluse käigus, soovitavalt pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut.
5.3. Kõrghaljastuse osakaal planeeritava krundi pindalast peab moodustama vähemalt 10%. Elamupiirkonna ja kavandatava hoone vahele näha ette mitmerindeline kõrghaljastusega puhvertsoon. Planeeringualale on vajalik koostada maastikuarhitektuurne projekt.
5.4. Normidekohane parkimine lahendada krundil ja/või hoone mahus. Krundile juurdepääsu määramisel arvestada punktides 4.3. ja 4.4. nimetatud dokumente. Parkimine liigendada kõrghaljastusega. Planeeringuga sätestada, et avalikku kasutusse määratav tänavamaa võõrandatakse linnale. Võõrandamise tingimused lepitakse kokku enne planeeringu kehtestamist. Hoonele kasutusloa väljastamise eelduseks on planeeringuga määratud juurdepääsutee terviklik väljaehitamine. Väljaehitamise aeg ning finantseerimine lepitakse kokku enne detailplaneeringu kehtestamist. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Tartu linnale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks.
5.5. Sademevee immutamise süsteeme mitte planeerida.
5.6. Planeering tuleb kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega ja Maanteeametiga ning hankida seisukoht planeeringulahenduse osas naaberkinnistute omanikelt.
6. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu
korraldamiseks on vajalik. Eskiislahendusele lisada planeerimislahendust illustreeriv mahuline illustratsioon või makett.
7. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal teatada 14 päeva jooksul detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ning Tartu linna koduleheküljel. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsustega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3.
8. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
7. Otsus jõustub............. 2012. a.