Tartu Linnavolikogu 22. oktoobri 2003. a määrusega nr 43 on kinnitatud Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004-2007, mille eesmärgi 1 "Optimaalne õppeasutustevõrk" alleesmärgiks 1.2. on seatud koolide ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ettevalmistamine ning tulemusena kirjeldatud, et vastavad analüüsid ning ettevalmistused on läbi viidud ning on alustatud koolivõrgu muutmisprotsessi vastavalt analüüsitulemustele.
Arvestades nimetatud arengukavas seatud eesmärke ja eesmärkide täitmisega seotud tulemusi, on linnavolikogu juhtinud pikema perioodi vältel koolivõrgu ümberkorraldamise ettevalmistamist. Sellega seoses otsustas Tartu Linnavolikogu oma 21. aprilli 2005. a otsusega nr 424 Vanemuise 35 kinnistule hoonestusõiguse seadmise ja üürilepingu sõlmimise. Hoonestusõiguse omanikuks sai Riigi Kinnisvara AS. Riigi Kinnisvara AS võttis endale kohustuse rekonstrueerida Vanemuise 35 hoone Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi gümnaasiumi osa tarbeks, nagu seda on väljendanud linnavolikogu oma eelviidatud otsuse preambulis.
Koolivõrgu ümberkorraldamise ja -kujundamisega seotud eesmärgi võttis Tartu Linnavolikogu 18. mai 2006. a määrusega nr 25 kinnitatud Tartu linna arengustrateegiasse "Tartu 2030", mille punktis 6.1. on nimetatud eesmärgi E2 tegevusena T 2.3. üldhariduskoolide võrgu optimeerimine, gümnaasiumite lahutamine põhikoolidest.
Koolivõrgu optimeerimine on seatud eesmärgiks ka Tartu Linnavolikogu 31. jaanuari 2008. a määrusega nr 83 kinnitatud Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukavas aastateks 2007-2013, mille eesmärgi E 1 meetme M 2 tegevusena T 2.1. on välja toodud koolivõrgu optimeerimine.
2008/2009. õppeaastast kasutab Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi gümnaasiumi osa ja põhikooli 9. klass Vanemuise 35 asuvat hoonet koolihoonena. 9. klassi õppetöö viimise Vanemuise 35 hoonesse otsustas koolijuht ajutiselt lähtuvalt õpperuumide kasutamise otstarbekusest.
Seega asuvad Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi põhikooli osa ja gümnaasiumi osa põhimõtteliselt erinevates hoonetes, sest 9. klassi õpilased lõpetavad õppeperioodi lõpus kooli ning uue õppeaasta alguses saab tegevuse selliselt korraldada, et 9. klassi õppetegevus toimuks Vanemuise 48 või Riia 25 õppehoones.
Pikaajaline arendustegevus, mida teostatakse Tartu arengustrateegias "Tartu 2030" seatud eesmärgi täitmiseks, on viinud koolivõrgu arengu olukorda, kus on võimalik eraldada Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi osa, mis vastab ühtlasi ka Eesti Vabariigi pikaajalistele hariduspoliitilistele suunitlustele.
Lisaks on Haridus- ja Teadusministeerium ja erinevad kohaliku omavalitsusüksused pidanud läbirääkimisi gümnaasiumite riigi pidamisele üleandmiseks. Taolist läbirääkimist HTMga on pidanud ka Tartu linn. Riigigümnaasiumite loomine või olemasolevate gümnaasiumite riigi pidamisele ülevõtmine on kooskõlas Eesti Vabariigi koolivõrgu korrastamise taotlustega.
2009. a viis Tartu Linnavalitsuse haridusosakond läbi Tartu linna munitsipaalkoolide gümnasistide küsitluse, mille tulemusena selgus, et 66,6% gümnasistidest sooviks, et põhikool ja gümnaasium oleksid eraldiseisvad õppeasutused. Kuna kool on olemas eelkõige õpilaste jaoks, on oluline arvestada ka õpilaste arvamusega.
Nüüdseks on Tartu Mart Reiniku Gümnaasium tegutsenud kaks õppeaastat eraldi hoonetes, mis on taganud põhikooli ja gümnaasiumi osa tegevuse iseseisva korraldamise ning millega on alanud kooli põhikooli ja gümnaasiumi osa teineteisest eraldiseisev arendamine.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõikes 3 on loetletud juhud, millal võib kooli ümber korraldada või ümber kujundada. Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
1) linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud;
2) finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud;
3) ümberkorraldused haridussüsteemis;
4) muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud.
Käesoleval juhul tuleneb kooli ümberkorraldamise vajadus ümberkorraldustest haridussüsteemis.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõikes 4 on koolide jagunemiseks ette nähtud kaks võimalust: kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse või kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusena moodustatakse uus kool ja säilib esialgne kool.
Kuna Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis on aastate jooksul hariduse omandanud hulgaliselt inimesi, kes on selle kooliga vilistlastena seotud, siis jaguneva kooli tegevuse lõpetamine ei ole otstarbekas. Esialgne kool peab jätkama tegevust.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumist eraldatakse gümnaasiumi osa ja see hakkab asuma Vanemuise 35 hoones. Esialgne Tartu Mart Reiniku Gümnaasium jätkab tegutsemist, muutub seejuures põhikooliks ning hakkab asuma Vanemuise 48 ja Riia 25 hoonetes.
Arvestades eeltoodud põhjendusi, senist arendustegevust, Tartu linna arengustrateegiat "Tartu 2030" ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lg 3 p 3, lg 4 p 4, lg 5 ning Tartu Linnavolikogu 02. detsembri 1999. a määrusega nr 8 kehtestatud Tartu linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra punkti 4.2. alapunkt 5, punkt 4.4., Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Korraldada alates 01. augustist 2011. a ümber Tartu Linnavalitsuse hallatav asutus Tartu Mart Reiniku Gümnaasium (registrikood 75006894) järgmiselt:
1.1. eraldada Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumist uue koolina Tartu Jaan Poska Gümnaasium;
1.2. kujundada Tartu Mart Reiniku Gümnaasium ümber põhikooliks ja nimetada ümber Tartu Mart Reiniku Kooliks.
2. Linnavalitsusel alustada Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbirääkimisi uue koolina moodustatava Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi pidamise riigile üleandmiseks.
3. Otsus jõustub 12. juulil 2010. a.
