Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Määrus |
Teema: | Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine |
Reg. number: | 43 |
Seisund: | Allkirjastatud |
Vastuvõtmise kp: | 22.10.2003 |
Jõustumise kp: | 01.11.2003 |
Seosed: | Tunnistab kehtetuks Tartu Linnavolikogu 29. juuni 1999. a määruse nr 94 |
Failid: | lvk5m_0043.pdf ( 5229 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
MÄÄRUS | |
Tartu
|
22. oktoober 2003. a. nr 43 |
Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine |
Käesolev arengukava ei käsitle hariduse sisu ega õppe- ja kasvatuskorraldust munitsipaalõppeasutustes, kuna riik on määratlenud hariduse sisu põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja alushariduse raamõppekavas ning sätestanud õppe- ja kasvatuskorralduse seadustes ja teistes õigusaktides. Kohalik omavalitsus tagab Tartu linna elanikele võimaluse omandada alus-, üld- ja kutseharidus ning kindlustab linna munitsipaalõppeasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise.
Arengukava koostamine toimus demokraatliku protsessina, kuhu olid kaasatud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna töötajad, linna õppeasutuste sh Tartu Ülikooli, tööandjate, lapsevanemate ja õpilaste esindajad. Haridusosakonna juhataja moodustas arengukava töö koordineerimiseks juhtrühma järgmises koosseisus: Eda Anton, Maira Bogdanova, Ulvi Müürsepp, Meeri Tampere, Avo Veermäe. Arengukava väljatöötamist juhtis Geomedia OÜ konsultant Rivo Noorkõiv. Arengukava koostamises osalenute nimekiri on esitatud lisas 2.
Arengukava koosneb sissejuhatusest, põhimõistetest, visioonist, missioonist, olukorra kirjeldusest, haridusstrateegia põhiseisukohtadest, linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengu põhimõtetest, eesmärkidest, ülesannetest, tulemusnäitajate ja saavutustasemete kirjeldusest ning tegevuskavast aastateks 2004-2007, kokku 19 lehekülge teksti, tabeleid ja lisasid. Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004–2007 on aluseks hariduse finantseerimisele. Arengukava tegevuste koostamisel lähtuti Tartu Linnavalitsuse konservatiivsest rahastamispoliitikast.
Arengukava elluviimist hinnatakse selles esitatud tulemusnäitajate alusel üks kord aastas, märtsis. Arengukava täitmisele annab hinnangu Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt moodustatud komisjon. Tulenevalt komisjoni hinnangust ja ettepanekutest viiakse käesolevasse arengukavasse täiendused ja parandused, mis saavad Tartu Linnavalitsusele aluseks munitsipaalõppeasutuste süsteemi edasise arengu suunamisel.
Haridussüsteem | koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridus, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutused kui hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid. |
Munitsipaalõppeasutuste süsteem | on Tartu linna omandis olevad õppeasutused, mille ülesanne on hariduslike eesmärkide saavutamine ja elanikele õpivõimaluste loomine (õppeasutuste-, õppekavade- ja tugisüsteem). |
Haridustasemed | Vastavalt haridusseadustele eristatakse järgmisi haridustasemeid: alusharidus, põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks (omandatakse gümnaasiumis) ja kutsekeskhariduseks (omandatakse kutseõppeasutuses). |
Õpikeskkond | on õpilaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ning õpimotivatsiooni tõstmiseks loodud vahendid (virtuaalne või reaalne, füüsiline, pedagoogiline, psühholoogiline). |
Õppevormid | Õppevorm iseloomustab õppuri suhet õppeprotsessiga. Õppevormideks on statsionaarne õpe (päevane ja õhtune vorm) ja mittestatsionaarne õpe (eksternõpe, kaugkoolitus). |
Hariduse kvaliteet | on omandatud hariduse sisu ja mahu vastavuse määr õppe eesmärkidele ja kehtestatud haridusstandarditele. |
Hariduslik erivajadus (HEV) | on õppijate erinevus võimetelt, taustalt ja isikuomadustelt sedavõrd, et nende õppimisvajadusi on raske rahuldada harjumispärasel viisil ja tavalises õpikeskkonnas. |
Elukestev õpe | on elu jooksul ettevõetud õppetegevused, eesmärgiga parandada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi vastavuses iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustega, seda nii formaalsel kui informaalsel kujul. |
Seiresüsteem | regulaarne hariduse arenguliste muutuste ja ressursside kasutamise jälgimine ja hindamine, algse ja hilisema tegeliku olukorra vahelise muutuse võrdlemine soovitud väljundiga. Eesmärgiks on hinnata, kuivõrd on saavutatud püstitatud eesmärgid ja täidetud kokkulepitud ülesanded. Aruandlusest teavitatakse avalikkust regulaarselt. |
Tugisüsteemid | Haridussüsteemi tugistruktuuri moodustavad õppetegevuse infrastruktuur; haridustöötajate koolitus; õppurite, lapsevanemate ja haridustöötajate teavitamis- ja nõustamissüsteem; õppurite sotsiaalsete tagatiste süsteem; haldusstruktuur; haridusuuringute süsteem. |
Tulemusnäitajad | on indikaatorid, mille kaudu mõõdetakse käesoleva arengukava elluviimist ja selle mõju Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengule. |
VÕIMALUSED (O)
| OHUD (T)
| |
TUGEVAD KÜLJED (S)
| SO-strateegia:
| ST-strateegia:
|
NÕRGAD KÜLJED (W)
| WO-strateegia:
| WT-strateegia:
|
Tartu munitsipaalõppeasutuste nõrkuseks on hoonete ja inventari mittevastavus kaasaja nõuetele, probleeme on õppeasutustes turvalisuse tagamisega. Õppeasutuste omaniku prioriteedid on lühiajalised ja kiiresti muutuvad. Õpilaste pearaha süsteem soosib suuri klassikomplekte. Kesklinna õppeasutused on ülekoormatud. Õppeasutuste omavaheline koostöö on nõrk. Laste, lastevanemate ja õpetajate nõustamissüsteem ei vasta õpiühiskonna vajadustele. Pedagoogide kaader vananeb. Koolide töö ennetamaks õpilaste põhikoolist väljalangemist on ebapiisav. Erivajadustega inimestel on vähe võimalusi kutseõppeks.
Tartu munitsipaalõppeasutustel on võimalus veelgi tulemuslikumaks koostööks ülikoolidega, rakendada uusi uurimissaavutusi pedagoogikas, samuti õppimise ja õpetamise metoodikaid. Arengusse on võimalik kaasata lisaressursse projektitöö laiendamise kaudu. Tartu linnas on haridust väärtustavate lastevanemate osakaal suur. Suurenenud on tööandjate huvi hariduse kvaliteedi vastu. Tulemuslikult töötavad koolid koondavad õpilasi üle Eesti.
Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi ohuks on investeeringute võimalik vähenemine haridusse, olupoliitiline hariduspoliitika ning elanike majandusliku ja sotsiaalse kihistumise suurenemine. Haridussüsteemi mittevastavus õpiühiskonna ootustele viitab õppeasutuste moderniseerimise kiirele vajadusele. Ohuks on uute töökohtade vähesus, mistõttu koolilõpetajad ei leia Tartus tööd.
innovaatilisus | tähtsustab uute õppimis- ja õpetamistehnoloogiate, ideede ning lahenduste väljatöötamist, kasutuselevõttu ja levitamist; |
koostöö | seob linna huvirühmi, Tartu kõrgkoole ja teisi õppeasutusi, ettevõtteid ja institutsioone sõltumata nende kuuluvusest ja omandivormist ning on suunatud Tartu hariduse konkurentsivõime tõstmisele ja õpikeskkonna parandamisele; |
avatus | võtab arvesse majanduse ja hariduse globaliseerumist ning rahvusvaheliste koostöövõrkude laienemist. Tartu sotsiaalne, majanduslik ja hariduslik tegevus kasvab linna piiridest välja teisi arvestades ja nendega koostööd tehes, jälgides sallivust ja elu mitmekesisuse arvestamist maailmas ning toetades kohalikku omaalgatust; |
jõukohasus | tähendab tugisüsteemide loomist, et välistada koolist tulenevatel põhjustel õpilaste väljalangemine. |
kättesaadavus | tähendab kõikidele lastele alushariduse võimaldamist ning kõigile õppijatele põhihariduse omandamist normajaga; õppimisvõimaluste laiendamist erivajadustega õpilastele; kutseõppevõimaluste laienemist vastavalt õppijate huvidele ja võimetele ning tööturu vajadustele; majanduslikult raskemas olukorras olevatele lastele koolitoetuste ja stipendiumide süsteemi laiendamist; |
mitmekesisus | tähendab valikainete õppimise võimaluste avardumist põhikooli III astmes ja gümnaasiumis; uute erialade avamist kutseõppekeskuses; erinevate õppevormide laialdasemat kasutamist; erinevate kaasaegsete õpetamismetoodikate kasutamist; sportimise ja huvitegevuse võimaluste laiendamist, et tagada tartlaste füüsiline areng ja vaimne tervis. |
9. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi arenduseesmärgid ja saavutustasemed
Eesmärk ja tulemusnäitaja | Saavutustase |
1. OPTIMAALNE ÕPPEASUTUSTE VÕRK | |
1.1. Õppeasutuste täituvus. | 1.1.1. Õppeasutuste täituvus on seadusandlikest aktidest tulenevatele normidele vastav. 1.1.2. Gümnaasiumi õppehoonena on kasutusele võetud hoone aadressil Vanemuise 35. 1.1.3. Vastavalt läbiviidud uuringutele ja analüüsidele on toimunud koolide teeninduspiirkondade korrigeerimine. 1.1.4. Lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise uus kord on välja töötatud. |
1.2. Koolide ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ettevalmistamine | 1.2.1. Vastavad analüüsid ning ettevalmistused on läbi viidud ning on alustatud koolivõrgu muutmisprotsessi vastavalt analüüsitulemustele. |
2. KAASAEGNE ÕPIKESKKOND | |
2.1. Kaasaegsete õppevahendite olemasolu. | 2.1.1. Õppeasutused on varustatud kaasaegsete õppevahendite ja inventariga lähtuvalt õppekavast. |
2.2. Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus. | 2.2.1. Õppeasutused on välja selgitanud õpetajate ja juhtide koolitusvajaduse, koostanud koolitusplaanid ja vastavalt sellele toimub õppeasutustes tööalane täiendkoolitus |
2.3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutatavus. | 2.3.1. Õppeasutused on varustatud kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara baasiga, on tagatud piisava kvaliteediga internetiühendus ja tehniline tugi. 2.3.2. On kasutusele võetud ühtne koolihaldustarkvara ning on välja arendatud hariduse arenguks ja korralduseks vajalikud andmebaasid. |
2.4. Kaasaegne õppeasutuste hindamissüsteem. | 2.4.1. On välja töötatud õppeasutuste hindamissüsteem ja läbi viidud katsehindamine. 2.4.1. On välja töötatud õppeasutuste hindamissüsteem ja läbi viidud katsehindamine. |
3. TURVALINE ÕPIKESKKOND | |
3.1. Füüsiline õpikeskkond (õppehooned kaasajastatud ja toitlustamine õppeasutustes). | 3.1.1. Pooled õppeasutuste hoonetest vastavad kõikidele ohutus- ja tervisekaitsenõuetele. 3.1.2. Kõikide õppeasutuste köögid ja sööklad vastavad tervisekaitsenõuetele. 3.1.3. Ühes koolieelses lasteasutuses, ühes üldhariduskoolis ja ühes Tartu Kutsehariduskeskuse õppehoones on loodud eritingimused võimaldamaks õppida liikumispuuetega õpilastel. 3.1.4. Vahendite eraldamine eelarvesse hoonete renoveerimiseks toimub vastavalt arengukavas määratud prioriteetidele. |
3.2. Tugisüsteemide arendamine. | 3.2.1. On loodud Tartu Kutsehariduskeskuse juurde kutse- ja karjäärinõustamiskeskus. 3.2.2. On loodud õpiabi- ja nõustamissüsteem Tartu Kutsehariduskeskuse õpilastele. 3.2.3. Üldhariduskoolides töötavad koolipsühholoogid ja koolisotsiaaltöötajad (sotsiaalpedagoogid). 3.2.4. On laiendatud pedagoogilis-psühholoogilise nõustamise ja õpiabikeskuse nõustamisteenust haridustöötajatele ja lastevanematele. 3.2.5. Igas õppeasutuses on koostatud kuritegevuse ja narkomaania ennetamise kava. |
4. HARIDUSVALIKUTE VÕIMALUS | |
4.1. HEV õpilastele mitmekesisemad haridusvõimalused | 4.1.1. Tartu Kutsehariduskeskuses on avatud hariduslike erivajadustega õpilastele vähemalt 2 õpperühma. 4.1.2. Vähemalt 2 koolieelses lasteasutuses on loodud mängutuba erivajadustega lastele. |
4.2. Õppimisvõimalused põhihariduseta (õpingud katkestanud) inimestele. | 4.2.1. Põhihariduseta ja koolikohustuseast vanematele õppijatele on avatud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 6. ja 7. klass. 4.2.2. Põhihariduseta ja koolikohustuseast vanematele õppijatele on avatud Tartu Kutsehariduskeskuses 2 kutsealase eelkoolituse rühma. |
4.3. Erinevate valikute võimalus pärast põhikooli. | 4.3.1. Tartu Kutsehariduskeskuses on koostatud vähemalt 20 õppekava kutsealaseks eelkoolituseks. 4.3.2. Kutsealase eelkoolituse läbiviimiseks on üldhariduskoolide ja Tartu Kutsehariduskeskuse vahel arendatud välja tihe koostöö. |
4.4. Uued õppevormid täiskasvanute õppes. | 4.4.1. Tartu Kutsehariduskeskuses toimub vähemalt kahel erialal õppetöö kaugkoolituse vormis. |
Arengukava elluviimise eesmärgid, ülesanded ja tegevused koos ajamääratluse, raharessursi suuruse ja allikaga on esitatud munitsipaalõppeasutuste süsteemi tegevuskavas aastateks 2004-2007 (Tabel 3).
Tabel 3
TEGEVUSKAVA AASTATEL 2004-2007
Käesolev peatükk käsitleb arengustrateegia elluviimiseks vajalikke ülesandeid ja tegevusprojekte, mis on plaanis teostada aastatel 2004 – 2007.
Tabelis tegevuste diferentseerimisel kasutatud lühendite seletused:
E linna visiooni realiseerimisest tulenev eesmärk;
Ü ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks, tegevusvaldkond. Tihti tähistab tegevusvaldkonda või tegevuste kompleksi, mille raames on tegevuste teostamine vajalik, kuid konkreetsed tegevusprojektid on veel määratlemata;
TT ülesande täitmisest tulenev konkreetne (spetsiifiline) tegevus – kohustus;
X finantseerimine jooksvatest kuludest.
Tegevus | Aeg ja maksumus (EEK) | Teostaja | Finantseerimisallikas | ||||
2004 | 2005 | 2006 | 2007 | ||||
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
E | OPTIMAALNE ÕPPEASUTUSTE VÕRK | ||||||
Ü | 1. Õppeasutuste täituvuse ülevaatamine ja korrigeerimine | ||||||
T | 1.1 Koolide teeninduspiirkondade korrigeerimiseks uuringute ja analüüside teostamine | X | HO, LPMKO | Jooksvad kulud | |||
T | 1.2. Teeninduspiirkondade korrigeerimine | X | HO | Jooksvad kulud | |||
T | 1.3. Haridusasutuste hoonete täituvuse analüüsimine | X | X | X | X | HO | Jooksvad kulud |
T | 1.4. Koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja lahkumise uue korra väljatöötamine | X | HO | Jooksvad kulud | |||
T | 1.5. Klassitäituvuse 24 õpilast I klassis kehtestamine 1 | X | |||||
Ü | 2. Koolide ümberkujundamise ettevalmistamine | ||||||
T | 2.1. Vastavate uuringute ja analüüside läbiviimine | X | HO, TÜ | Linna eelarve | |||
T | 2.2. Lastevanemate ja hoolekogude küsitlus | X | HO | Linna eelarve | |||
T | 2.3. Koolivõrgu muutmisprotsessi ettevalmistamine | X | HO | Jooksvad kulud | |||
T | 2.4. Tartu Annemõisa Kooli tegevuse lõpetamine | X | HO | Linna eelarve | |||
E | KAASAEGNE ÕPIKESKKOND | ||||||
Ü | 3. Õppemateriaaltehnilise baasi kaasajastamine | ||||||
T | 3.1. Lasteaedade õppekava toetavate projektide finantseerimine | 200 000 | 200 000 | 200 000 | 200 000 | HO | Linna eelarve |
T | 3.2. Koolide õppekava toetavate projektide finantseerimine | 525 000 | 525 000 | 550 000 | 550 000 | HO | Linna eelarve |
T | 3.3. Üldhariduskoolide varustamine kaasaegsete õppevahenditega vastavalt õppekavadele ja koolide raamatukogude kaasajastamine | 531 500 | 550 000 | 600 000 | 600 000 | HO | Linna eelarve |
T | 3.4. TKHK raamatukogu väljaehitamine | 2 600 000 | TKHK* | Phare/Linna eelarve | |||
T | 3.5. TKHK varustamine kaasaegsete õppevahenditega | 8 000 000 | 300 000 | 1 000 000 | 1 000 000 | HO, TKHK | Phare/Linna eelarve |
T | 3.6. Ehituskeskuse loomine ehituserialade täiendõppeks | 2 500 000 | HO, TKHK | Linna eelarve, omavahendid | |||
T | 3.7. TKHK õppebaasi ja õppematerjalide ettevalmistamine | 2 900 000 | 2 875 000 | 5 000 000 | 5 000 000 | HO, TKHK | Linna eelarve/Phare |
Ü | 4. Haridustöötajate täiendõppe toetamine | ||||||
T | 4.1. Haridusasutuste hindamisalase koolituse korraldamine | X | HO | Linna eelarve | |||
T | 4.2. TKHK uute erialade õpetajate ettevalmistamine | 420 000 | 250 000 | TKHK | Phare/Linna eelarve | ||
T | 4.3. HEV õpilaste kutseõpperühmade õpetajate ettevalmistamine | 100 000 | 100 000 | TKHK | Phare/Linna eelarve | ||
T | 4.4. Haridusjuhtide reservi koolitamine | 100 000 | 100 000 | HO | Linna eelarve | ||
Ü | 5. IKT infrastruktuuri arendamine | ||||||
T | 5.1. Koolides arvuti- ja multimeediaklasside avamine, täiendamine ja varustamine infotehnoloogiavahenditega | 2 000 000 | 2 000 000 | 2 000 000 | 2 000 000 | Tartu LV | Linna eelarve |
T | 5.2. Lasteaedade info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite uuendamine | 500 000 | 500 000 | 500 000 | Tartu LV | Linna eelarve | |
T | 5.3. Koolide lokaalvõrkude arendamine. | 1 200 000 | 1 000 000 | 1 000 000 | 1 000 000 | Koolid | Linna eelarve |
T | 5.4. Uuringu läbiviimine e-gümnaasiumi avamiseks | 80 000 | HO | Linna eelarve | |||
Ü | 6. Ühtse infosüsteemi loomine | ||||||
T | 6.1. Hariduse arenguks ja korralduseks vajalike andmebaaside arendamine ja haldamine. | X | X | X | X | HO | Jooksvad kulud |
T | 6.2. Ühtse koolihaldustarkvara juurutamine ja arendamine koolides. | X | X | X | X | HO, koolid | Tiigrihüppe Sihtasutus |
Ü | 7. Hariduse juhtimise parandamine | ||||||
T | 7.1. Haridusasutuste töötulemuste hindamis- ja seiresüsteemi loomine | X | HO | Jooksvad kulud | |||
E | TURVALINE ÕPIKESKKOND | ||||||
Ü | 8. Uute hoonete ehitamine | ||||||
T | 8.1. Kesklinna Lastekeskuse laiendamine | 3 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 8.2. Lasteaed Sirel laiendamine | 1 200 000 | |||||
T | 8.3. Herbert Masingu Kooli õpilaste õppimistingimuste parandamine | 15 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | Kesklinna Kooli juurdeehitus | 15 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
Ü | 9. Olemasolevate hoonete renoveerimine (kap. rem) | ||||||
T | 9.1. Koolide köökide renoveerimine (Raatuse, Veeriku, Annelinna ja Kunstigümnaasium) | 5 500 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.2. Mart Reiniku Gümnaasiumi renoveerimine | 2 000 000 | 3 000 000 | 2 500 000 | HO | Linna eelarve | |
T | 9.3. Karlova Gümnaasiumi renoveerimine | 1 500 000 | 2 500 000 | 2 500 000 | HO | Linna eelarve | |
T | 9.4. Kesklinna Kooli renoveerimine | 1 500 000 | 1 500 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.5. Puškini Gümnaasiumi renoveerimine | 2 000 000 | 2 000 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.6. Kivilinna Gümnaasiumi renoveerimine | 2 000 000 | 2 000 000 | 5 000 000 | 4 000 000 | HO | Linna eelarve |
T | 9.7. Raatuse Gümnaasiumi renoveerimine | 1 700 000 | 3 000 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.8. Forseliuse Gümnaasiumi renoveerimine | 1 000 000 | 2 500 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.9. Kroonuaia Kooli renoveerimine | 3 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.10. Miina Härma Gümnaasiumi renoveerimine | 2 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.11. Descartes´i Lütseumi renoveerimine | 3 000 000 | 3 000 000 | 2 000 000 | HO | Linna eelarve | |
T | 9.12. Annelinna Gümnaasiumi renoveerimine | 2 000 000 | 2 000 000 | 1 500 000 | HO | Linna eelarve | |
T | 9.13. Veeriku Kooli renoveerimine | 1 000 000 | 2 500 000 | 1 500 000 | HO | Linna eelarve | |
T | 9.14. Kommertsgümnaasiumi renoveerimine | 3 500 000 | 3 500 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.15. Kunstigümnaasiumi renoveerimine | 3 000 000 | 3 000 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.16. Slaavi Gümnaasiumi renoveerimine | 3 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.17. TKHK (Kopli 1, Põllu 11) renoveerimine | 3 000 000 | 3 000 000 | 3 000 000 | 3 000 000 | HO | Linna eelarve |
T | 9.18. Köökide seadmete vahetus (lasteaiad) | 1 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.19. Köökide seadmete vahetus (koolid) | 3 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.20. Majade kohandamine puuetega inimestele ligipääsetavateks (Lasteaed Pääsupesa ja TKHK) | 200 000 | 1 000 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.21. Lasteaedade mänguväljakute korrastamine | 500 000 | 500 000 | 500 000 | HO | Linna eelarve | |
T | 9.22. Lasteaedade remont, sh | ||||||
T | 9.22.1. Lastesõim Mesipuu | 1 200 000 | 200 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.22.2. Kesklinna Lastekeskus | 1 000 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.3. Lasteaed Pääsupesa | 580 000 | 1 040 000 | 700 000 | 600 000 | HO | Linna eelarve |
T | 9.22.4. Lastepäevakodu Midrimaa | 120 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.5.Tähtvere Lastepäevakodu | 100 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.6. Lasteaed Nukitsamees | 500 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.7. Lasteaed Piilupesa | 450 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.8. Lasteaed Kivike | 400 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.9. Lasteaed Päkapikk | 360 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.10. Lasteaed Ristikhein | 350 000 | 600 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.22.11. Lastepäevakodu Sass | 100 000 | 300 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.22.12. Lastepäevakodu Helika | 100 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.13. Lastepäevakodu Poku | 450 000 | 350 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.22.14. Lasteaed Karoliine | 350 000 | 450 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.22.15. Maarjamõisa Lastepäevakodu | 300 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.16. Lastepäevakodu Annike | 200 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.17. Lasteaed Tõruke | 100 000 | 300 000 | HO | Linna eelarve | ||
T | 9.22.18. Lasteaed Meelespea | 600 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.19. Lastepäevakodu Triinu ja Taavi | 350 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.22.20. Lastepäevakodu Kannike | 350 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 9.23. Ettekirjutuste täitmine | 2 000 000 | 2 000 000 | 1 000 000 | 1 000 000 | HO | Linna eelarve |
T | 9.24. Avariide likvideerimine | 3 500 000 | 3 500 000 | 2 500 000 | 2 500 000 | HO | Linna eelarve |
T | 9.25. Projekteerimine | 1 000 000 | 500 000 | 700 000 | 700 000 | HO | Linna eelarve |
T | 9.26. Küttesüsteemide survestamine | 400 000 | 600 000 | 500 000 | 600 000 | HO | Linna eelarve |
Ü | 10. Tugisüsteemide arendamine | ||||||
T | 10.1. Kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi arendamine | X | X | X | X | HO | Jooksvad kulud |
T | 10.2. Tartu linna pedagoogilis- psühholoogilise nõustamise ja õpiabikeskuses õpilastele õpiabivõimaluste laiendamine ja õpetajate nõustamine | 150 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 10.3. Koolidesse koolipsühholoogi ja koolisotsiaaltöötaja (sotsiaalpedagoogi) ametikohtade loomine | 1 500 000 | HO | Linna eelarve | |||
T | 10.4. Kõikides haridusasutustes oma kuritegude ja narkomaania leviku ennetamise kava koostamine | X | haridusasutused | Jooksvad kulud | |||
E | HARIDUSVALIKUTE VÕIMALUS | ||||||
Ü | 11. HEV õpilastele mitmekesisemad haridusvõimalused | ||||||
T | 11.1. HEV õpilastele kutseõpperühmade avamiseks uuringute korraldamine õppimisvajaduste ja töötamisvõimaluste osas | X | HO | Linna eelarve | |||
T | 11.2. Vähemalt 2 lasteasutuses HEV lastele mängutoa loomine | 105 000 | 105 000 | HO | Linna eelarve | ||
Ü | 12. Õppimisvõimalused põhihariduseta (õpingud katkestanud) inimestele | ||||||
T | 12.1. Koolikohustusliku ea ületanud õppijaile Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 6. ja 7.klasside avamise ettevalmistamine ja klasside avamine | X | HO, Täiskasvanute Gümnaasium | Jooksvad kulud | |||
T | 12.2. Põhihariduseta ja koolikohustuseast vanematele õppijatele Tartu Kutsehariduskeskuses 2 kutsealase eelkoolituse rühma avamine | X | HO, TKHK | Jooksvad kulud | |||
Ü | 13. Erinevate valikute võimalus pärast põhikooli | ||||||
T | 13.1. Koolitusvajaduse ja töötamisvõimaluse uuringute läbiviimine ning õpperühmade avamiseks ettevalmistuste tegemine | X | X | HO, TKHK | Jooksvad kulud | ||
T | 13.2. Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimine | 1 000 000 | 20 000 000 | 14 000 000 | 10 000 000 | Tartu LV | Linna eelarve |
T | 13.3. Kutsealase eelkoolituse korraldamine üldhariduskooli õpilastele | 1 861 000 | 2 000 000 | 2 200 000 | 2 300 000 | HO | Linna eelarve |
Ü | 14. Uued õppevormid täiskasvanute õppes | ||||||
T | 14.1. Tartu Kutsehariduskeskuses on alustatud vähemalt 2 erialal kaugkoolituse läbiviimist | X | HO, TKHK | Jooksvad kulud | |||
Kokku | 75887000 | 66305000 | 77635000 | 62450450 |