Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Otsus |
Teema: | Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine |
Reg. number: | LVK-O-0091 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 31.05.2010 |
Koostaja: | Kätlin Müür |
Ettekandja: | Raimond Tamm |
Esitab: | linnavalitsus, 31.05.2010 istungi protokoll nr 37 |
Juhtiv komisjon: | Arengu- ja planeerimiskomisjon |
Seosed: | Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Arengu- ja planeerimiskomisjoni protokoll nr 10: |
Õigusakt: | Tartu Linnavolikogu 11.06.2010 otsus nr 77 "Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine" |
Failid: | soudeklubi.pdf ( 112 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
OTSUS | |
Tartu |
31. mai 2010. a. nr LVK-O-0091 |
Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine |
Planeeritav ala pindalaga ligi 2,4 ha asub Ülejõe linnaosas Ujula ja Lubja tänavate, Lubja tn 2, Ujula tn 84a, 86a, 88, 90, 92 ja 98 kinnistute ja Emajõe vahelisel alal. Planeeringuala kohta kehtib Tartu Linnavolikogu 19. septembri 2002 otsusega nr 609 kehtestatud Ujula ja Liiva tänavate, Emajõega ning Ujula tänava supelranna krundiga piirneva kvartali detailplaneering.
Tartu linn on huvitatud uue detailplaneeringu koostamisest, kuna kehtiva detailplaneeringu kohaste eramute puhul on antud liiga suured hoonete ehitusalused pindalad ning ka arhitektuurinõuded on suhteliselt vabad. Samuti kujunes kvartalisisene liiklusskeem kehtinud puurkaevu sanitaarkaitsetsooni tõttu linna seisukohalt ebasoodsaks, kuna juurdepääs jõeäärsetele kruntidele on kavandatud Ranna tee äärselt alalt.
Linn on seisukohal, et kesklinna läheduses on otstarbekas kavandada suuremat asustustihedust, kui seda võimaldab individuaalelamute grupp. Seetõttu algatatakse detailplaneering, et kaaluda võimalusi kavandada kvartalisse väiksemamahulised korterelamud. Planeeringuga laiendatakse kehtiva detailplaneeringuga kavandatud kaldaäärset puhkeala - jõe-äärsed krundid nähakse ette puhke- ja virgestusrajatiste maaks.
Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on antud maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks ette nähtud väikeelamute maa. Tartu Linnavolikogu 22.04.2010 otsusega nr 66 "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" on seatud üheks üldplaneeringu edasiseks elluviimise suunaks muuhulgas kaaluda kesklinna lähipiirkonnas linnalise keskkonna arendamiseks arhitektuurse sobivuse korral väljaspool miljööalasid üldplaneeringuga kavandatud väikeelamumaal 3-4korruseliste korruselamute kavandamist üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringute koostamise kaudu. Eelnevat arvestades tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve väikeelamute maast korruselamute maaks, kuhu on lubatud rajada kuni kolmekorruselisi korterelamuid, ning puhke- ja virgestusrajatiste maaks.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 9 lg 7 p 1, § 10 lg 5, lg 61 p 2 ja 4, Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 4 p 5, lg 6 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi määrata maa-alale ehitusõigus väikesemahuliste korterelamute rajamiseks ning puhkeala kujundamiseks jõe kaldal.
2. Kinnitada planeeritava ala piir vastavalt otsuse lisale "Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeering tuleb koostada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2006. a määruse nr 27 lisale 5 “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded”, arvestades järgnevate täiendavate seisukohtadega:
3.1 Planeeringu kaardid ─ olemasolev olukord, põhikaart, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused ─ anda mõõtkavas M 1:500.
3.2 Planeeringuala kruntide ehitusõigus määrata järgmiselt:
3.2.1 kruntide kasutamise otstarve ─ jõeäärsed krundid määrata puhke- ja virgestusrajatiste maaks, ülejäänud kruntidel lubada korterelamute püstitamist, krundil Lubja tn 2a linnaehitusliku sobivuse korral lubada võimalusena ka ridaelamu ehitamist, esimeste korruste mahus lubata vajadusel teenindus- ja bürooruumide rajamist;
3.2.2 hoonete suurim lubatud arv krundil ─ määrata planeeringuga, sõltuvalt kujundatavast krundistruktuurist;
3.2.3 suurim lubatud ehitusalune pindala ─ hoone põhimaht kuni 18% krundi pindalast. Hoone ehitusaluse pindala sisse ei kuulu rõdud ja terrassid, nende ulatus tuleb täpsustada detailplaneeringu käigus;
3.2.4 suurim absoluutkõrgus ─ määrata planeeringuga;
3.2.5 anda ehitise lubatud kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
3.3 Planeeringuga moodustada uute hoonete baasil eraldi krundid. Detailplaneeringuga võimaldada ka suuremate, mitut hoonet hõlmavate kruntide moodustamine.
3.4 Määrata põhilised arhitektuurinõuded järgmiselt:
3.4.1 suurim lubatud korruselisus: 3;
3.4.2 arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav;
3.4.3 arvestada vähemalt 120 m² krundi pinda korteri kohta, võimaliku ridaelamu planeerimisel määrata bokside arv;
3.4.4 keelatud on algupäraseid matkivate välisviimistlusmaterjalide kasutamine, kaaluda murukatuste rajamist;
3.4.5 määrata ala hoonestamise planeeringuline reeglistik (ehitusjooned jmt), soovitavalt vastavalt lisatud hoonestuskavale;
3.4.6 munitsipaalomandis olevatele kruntidele kavandada korterelamud, mis peavad vastama energiatõhususe arvutuse alusel antava Eesti energiamärgise klassile A (hoone energiatõhususarv (80 kWh/m2a). Ülejäänud kruntidel anda nimetatud nõue soovituslikuna.
3.4.7 kruntidel tuleb sademevee osas välja töötada vee korduvkasutust võimaldavate tehnosüsteemide põhimõtted.
3.5 Kruntide haljastatud osa peab olema suurem kui kõvakattega alad (parklad, juurdepääsud), 15% haljastusest peab moodustama kõrghaljastus. Kõvakattega parklad ja juurdesõiduteed kruntidel ei tohi olla asfaltkattega. Emajõe äärne alleestruktuur tuleb säilitada. Planeeringuala jõepoolsele küljele näha ette haljasala. Planeeringuga anda vertikaalplaneerimise põhimõtted. Vertikaalplaneerimisega anda lahendused, kus võimalikult palju sademevett immutatakse (või taaskasutatakse) krundil.
3.6 Planeeringuala asub Tartu linna arheoloogilise miljööpiirkonna alal (50 m Emajõe kaldast). Kaevetööde teostamine selles piirkonnas on lubatud ainult arheoloogilise järelevalve all. Vajadusel tuleb teha täiendavad arheoloogilised uuringud.
3.7 Sõidukite parkimine tuleb lahendada krundil arvestusega iga korteri kohta 1,2 parkimiskohta ja lisaks iga 10 korteri kohta 1 koht külaliste parkimiseks. Parkimine lahendada võimaluse korral vastavalt hoonestuskavale hoonete vahel terrassipindade all. Planeeringuga mitte ette näha kruntidele autodega juurdepääsu Ranna tee poolselt küljelt.
3.8 Määrata Lubja tn - Marja tn silla ehitamiseks vajalik maa-ala.
3.9 Planeering kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega ja Keskkonnaametiga.
4. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.
5. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringu koostamise algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
6. Otsus jõustub 14. juunil 2010. a.
Esimees | |
Lisa | |
Tartu Linnavolikogu | |
otsuse eelnõu nr LVK-O-0091 juurde | |
Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringuala situatsiooniskeem |