| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
05. veebruar 2010. a. nr LV-IP-0043 |
| Informatsioon Tartu linna üldplaneeringu ptk 4 "Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused" ülevaatamise osas | |
| KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Võtta informatsioon Tartu linna üldplaneeringu ptk 4 "Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused" ülevaatamise osas teadmiseks;
2. Suunata informatsioon linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni;
3. Ettekandjaks arengu- ja planeerimiskomisjonis määrata Indrek Ranniku. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon Tartu linna üldplaneeringu ptk 4 "Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused" ülevaatamise osas " juurde
Käsitletava peatüki ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Maa- ja veealade üldisi kasutamis- ja ehitustingimusi kajastav kaart asub õiendi lõpus.
1. Üldosa
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Arvestades üldplaneeringuga seatud nõudeid on pärast planeeringu kehtestamist läbi viidud järgmised hoonete ja planeeringute arhitektuurivõistlused:
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistlus
Lai tn autosilla rajamise arhitektuurse eskiisprojekti koostamine
Kroonuaia 7 (Kesklinna kooli) arhitektuurikonkurss
Ida 8 lasteaia arhitektuurikonkurss
Nooruse 5 uue õppehoone ja ühiselamu renoveerimise arhitektuurivõistlus
Tartu Rebase tänava elamukvartali arhitektuurivõistlus
Riia 20, Riia 22, Era 3 ja Filosoofi 2 asuvate kruntide planeeringuvõistlus
Tartu hotelli/ärihoone juurdeehituse (asukohaga Soola tn. 3) arhitektuurse ideekavandi konkurss
Tartu Ringtee 81/Aardla 111 uue äri- ja büroohoone arhitektuurivõistlus
Eesti Maaülikooli spordihoone Kreutzwaldi 3 arhitektuurivõistlus
Tartu Ülikooli 2, 2a kinnistutele kavandatava ärihoone arhitektuurikonkurss
Vanemuise 45 elu- ja ärihoone arhitektuurivõistlus
Näituse 33 krundile kavandatud hoone arhitektuurivõistlus.
Kehtestatud maa-alade kasutamis- ja ehitustingimused on olnud aluseks seaduses ette nähtud maakorralduslike toimingute teostamisel, detailplaneeringute kehtestamisel ja projekteerimistingimuste määramisel.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamine maa- ja veealade kasutustingimuste liigitamiseks ja määramiseks pole vajalik. Täpsustamist vajab arhitektuurivõistluste läbiviimisega seonduv järgmiselt: "Uute linnaehituslikult oluliste elurajoonide, bürooalade ja segahoonestusega piirkondade (sh kesklinna piirkond, jõeäärsed alad, peatänavate ristumiste alad, väljakud, magistraaltänavate äärsed tänavafrondid jm) planeerimisel, uute hoonete ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitamise projekteerimisel linna üldkeskuses kõigi hoonete puhul ja mujal alates 6-korruselisest (kaasa arvatud) hoonest, samuti ühiskondlike hoonete (spordihooned, kirikud, koolid, lasteaiad jm) projekteerimisel ja ehitamisel või suurema kui 1200m2 ehitusaluse pindalaga hoonete (välja arvatud tootmis- ja tööstushooned) projekteerimisel ja ehitamisel on parima lahenduse saamiseks kohustuslik arhitektuuri/planeeringuvõistluse korraldamine. Arhitektuuri/planeeringuvõistluse korraldamisest erandkorras loobumise otsustab linnavalitsus.".
- 1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Hoonestamise ja maakasutuse regulatsioon ja korrastamine läbi üldplaneeringu ning arhitektuurivõistluste läbi parima arhitektuurse lahendusega hoonete ehitamisel on olnud selgelt positiivse mõjuga majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale.
2. Elamumaad
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Elamuehitus (detailplaneerimine, projekteerimine ja ehitamine) on toimunud vastavuses linna üldplaneeringuga. Jätkunud on senise kasutusega elamumaade tihendamine ja uushoonestamine (n. Supilinn, Raatuse tn uushoonestus, Vana-Ihaste endine aiamajade piirkond, Maarjamõisa endine aiamajade piirkond). Vaatamata kehtestatud detailplaneeringutele ei ole uute suuremate elamupiirkondade ehitamine lõpuni viidud (välja arvatud nn. "Tulbi kvartal" Veeriku linnaosas). Detailplaneeringud suuremate elamupiirkondade kohta on kehtestatud Kvissentali asumis, endisel EPA õppe-katseaia krundil Raja t piirkonnas, Raadi- Kruusamäe linnaosas (Vahi 62 krunt) ja Ränilinnas (endised krundid Raudtee 110A ja Raudtee 114 A).
Detailplaneeringuid ei ole asutud koostama Turu tn- Rebase tn- Siili tn vahelisel alal, kust on ette nähtud tootmistegevuse järk- järguline likvideerimine ning korterelamute piirkonna rajamine. Samuti ei ole detailplaneeringuid asutud koostama Annelinna olemasoleva hoonestusala ja Ihaste linnaosa vahel. Nimetatu on seotud nii maaomandiga (osaliselt riigile kuuluvad maad) kui ka Ropka silla ja Idaringtee kavandamisega, kus sillalt mahasõitude asukoht ning ristmike rajamiseks vajaliku maa ulatus selgub vastavate detailplaneeringute koostamise käigus. Seoses Idaringtee asukoha täpsustumisega likvideeritakse mitmeid elamukrunte Vana- Ihaste asumis (muuhulgas Ihaste tee 12a, Ihaste tee 13, Ihaste põik 2, Hobuseraua 20 maaüksustest).
Mitmete elamuehituseks kavandatud maade osas ei ole nende terviklik realiseerimine võimalik, kuna üldplaneeringu kehtestamise järgsel ajal on nimetatud aladel leitud kaitsealuste taimed kasvukohti.
Elamuehituseks kavandatud maa-alad on üldplaneeringus määratud piisava reserviga ning täiendavate elamumaade reserveerimiseks puudub vajadus. Linnalise keskkonna arendamise eesmärgil on otstarbekas lubada kesklinna lähipiirkonnas, väljaspool miljööalasid kavandatud väikeelamumaale arhitektuurse sobivuse korral kolme-nelja korruselisi hooneid (nt. Mäe ja Roosi tänavate piirkond, Aida, Kalevi ja Aleksandri tn Malmi tn- Jõe tn piirkond, Jakobi mäe piirkond, Ujula t piirkond jne). Nimetatud piirkondi on võimalik vastavalt planeerida üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringutega.
Lähtudes praeguseks detailplaneeringutega kaetud elamumaade piisavast reservist tuleb uute vastavasisuliste detailplaneeringute koostamise algatamist tõsiselt kaaluda lähtudes linna võimalustest elamupiirkondade lisandumisega linnaruumi tagada tänavavõrgu, ühiskondliku transpordi, haridus- ja sotsiaalsfääri ning tehnilise infrastruktuuri ja puhkealade ehitamiseks.
- Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee (Ringtee tn) äärde on üldplaneeringu kohaselt määratud nii üldkasutatavate haljasalade maa (kõrgepingeliinide alune ja nende kaitsevööndite maa) ning lisaks ka Tartu- Valga mnt äärde elamumaa kohtades, kus vastav detailplaneering oli enne üldplaneeringu koostamist kehtestatud.
Põhimaanteede rekonstrueerimisega suureneb liikluskoormus. Samuti võib osutuda võimalikuks maantee- äärsete õhuliinide paigutamine kaablisse mis vabastab tee-äärsed alad ehituspiirangust. Seetõttu võib nimetatud maanteede äärde seni elamumaaks kavandatud aladel algatada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavaid detailplaneeringuid ning rajada sinna kaubandus- ja teenindusettevõtteid.
Iseseisvat käsitlemist vajab Ränilinna linnaosa. Linnaosas detailplaneeringuga väikeelamute maaks reserveeritud ala ei ole ca 15 aasta jooksul asutud välja arendama. Arvestades Ringtee tänava äärset sanitaarkaitsetsooni on otstarbekas maantee äärsed alad määrata äri- ja büroohoonete alaks. Samuti on vajalik linnaosale kujundada oma keskus ja suurendada rohealasid. Selleks on otstarbekas algatada linnaosa üldplaneeringu koostamine.
- linna üldkeskuses, üldplaneeringuga ette näidatud piirides, arenenud on eelkõige üldkeskuse uuem osa, ajalooline kesklinn on kaotamas äri- ja teenindusettevõtete mitmekesisust, palju on tekkinud kasutamata rendipinda.
- regionaalse ja ülelinnalise tähtsusega logistiliste keskuste osas vastavalt üldplaneeringule (koostatud detailplaneeringuid ja valmis ehitatud hooneid) Ringtee ääres Riia tn, Valga mnt tn ristmikel ning Kalda tee ja Ihaste tee vahelisel alal. Üldplaneeringut ei ole ellu viidud Võru tn ja Ringtee tn ristmiku piirkonnas, Turu tn ja Ringtee tn ristmiku piirkonnas, Ropka tee ja Turu tn ristmiku piirkonnas, Uus-Vaksali tn lõigus Riia tn, Võru tn, Räpina mnt ja Nõlvaku tn ristmiku piirkonnas, kuna ei ole ehitatud Idaringteed, Ropka silda ning Vaksali tn pikendust. Pärast nimetatud objektide järk-järgulist valmimist on üldplaneering edasi elluviidav.
- kõikide üldplaneeringus nimetatud ülelinnalise tähtsusega äritänavate osas.
- piirkondlike tõmbekeskuste osas vastavuses üldplaneeringuga.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamise vajadus või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadus elamumaade osas puudub. Pärast korralist rahvaloendust on vajalik üle vaadata elanike prognoositav arv asumites (vajalik on tellida vastav uurimistöö).
P. 2.2. toodud põhjustel on vajalik Ränilinna linnaosa üldplaneeringu koostamine.
Tihedas koostöös linnaosa elanikega koostatud ja 2001. aastal kehtestatud Supilinna üldplaneering on saamas takistuseks piirkonna edasisel ruumilisel kujundamisel. Hoonestuse tihendamise asemel on elanikud üha enam hakanud hindama olemaoleva hoonestusstruktuuri ja suurte õuealade säilitamist. Nii on MTÜ Supilinna Selts pöördunud linnavalitsuse poole ettepanekuga tunnistada nimetatud planeering kehtetuks. Linnavalitsus on seisukohal, et planeeringu kehtetuks tunnistamine saab toimuda pärast seda, kui praeguseks algatatud Supilinna teemaplaneeringu menetlemisel on valminud eskiis ja toimunud arutelud elanikega.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu kehtestamisest möödunud lühikese ajaperioodi tõttu ei ole enamus uusi elamupiirkondi välja ehitatud. Et vältida võimalikke kahjulikke majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ja keskkonnamõjusid tuleb enne uute vastavasisuliste detailplaneeringute koostamist tõsiselt kaaluda linna võimalusi elamupiirkondade lisandumisega linnaruumi tagada tänavavõrgu, ühiskondliku transpordi, haridus- ja sotsiaalsfääri ning tehnilise infrastruktuuri ja puhkealade ehitamist.
3. Väiketootmis- ja ärimaad
3.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Väiketootmis- ja ärimaade osas ei ole nimetatud funktsiooniga hoonestuse areng väljunud üldplaneeringuga ette antud piiridest. Mitmete üldplaneeringus nimetatud alade kohta on alade krundistruktuuri ja hoonestuse korrastamiseks koostatud detailplaneeringuid (Vitamiini–Ilmatsalu–Näituse tn ristmiku piirkond, Tartu Teaduspargi territooriumil ). Üldplaneeringus nimetatud aladest ei jätkata väiketootmis- ja ärimaade juhtfunktsiooniga hoonestuse arengut Raadi asumis ja Teguri tn tööstuspiirkonnas (Tehase tn – Turu tn –nn sadama raudtee – Tähe tn).
3.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamise või detailplaneeringute tühistamise vajadus väiketootmis- ja ärimaade osas puudub. Teguri tn tööstuspiirkonnas (Tehase tn – Turu tn –nn sadama raudtee – Tähe tn) on juhtfunktsiooni muutmiseks koostamisel detailplaneering.
3.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi mõjusid keskkonnale, Muutused on toimunud üldplaneeringuga määratud väiketootmis- ja ärimaade sees (juurde on tulnud äripindu).
4. Tööstusmaad
4.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
4.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Tööstusmaade areng on toimunud vastavuses üldplaneeringuga. Uute tööstusalade - Ropka ja Ravila tööstusparkide kohta on kehtestatud detailplaneeringud ja asutud nende alusel krunte hoonestama. Uued detailplaneeringud on algatatud Veeriku tööstusrajooni lõppu - Tähtvere valla ja linna piirialadele. Põllu 2 endisel maaüksusel toimub hoonestamise tihendamine vastavuses detailplaneeringuga. Jätkub Ropka tööstusrajooni hoonestamise tihendamine.
Seoses Ropka silla detailplaneeringu koostamisega toimuvad tööstusmaade muudatused Teguri tn piirkonnas. Toimumas on üldplaneeringu kohane tööstusalade järk- järguline likvideerimine Taga- Karlova asumis (Tarkon jne).
Seoses Koidula piiripunkti ehitusega väheneb linna territooriumil oluliselt rongide komplekteerimise ja tolliteenuse osutamise vajadus. Selle tõttu tuleb üle vaadata Tartu jaamale jääv maa-ala.
Planeeringu edasisel elluviimisel tuleb aru saada, et linna haldusterritooriumil puudub võimalus suuremate tööstusobjektide ehitamiseks, vastavate maa-alade reserv on olemas lähivaldades kehtestatud üldplaneeringute kohastes piirkondades (eelkõige Tartu vallas endise Raadi lennuvälja piirkonnas). Ainus vastav maareserv linnas on olemas Veeriku tööstusrajooni lõpus.
Jätkuvad tegevused Tartu Teaduspargi arendamiseks Ränilinnas.
4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Detailplaneeringuna käsitletav Ropka tööstusrajooni planeering "Ropka tööstussõlme II ehitusjärjekorra generaalplaani skeem 1979/80" määras täpselt tollaste suurettevõtete hoonestuskavad, mis sõltusid konkreetse tootmisüksuse tegevusvaldkonnast ja arendamise plaanist. Pärast ettevõtete erastamist alanud hoonestuse tihendamisel on olnud vaja koostada uusi detailplaneeringuid ehitusõiguse muutmiseks, kuigi planeerimisseadus võimaldab tootmishooneid laiendada ja kõrvalhooneid püstitada detailplaneeringut koostamata. Et oleks võimalik nimetatud ehitustegevust reguleerida vaid projekteerimistingimustega, on otstarbekas nimetatud detailplaneering kehtestuks tunnistada.
Koostöös ASiga Eesti Raudtee vajab ülevaatamist Tartu jaama tulevane territoorium. Vajadusel tuleb koostada vastava detailplaneering.
4.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Tööstusmaade arendamisel ei ole tekkinud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid või muud kahjulikke mõjusid keskkonnale. Enam tuleb tulevikus läbi viia keskkonnamõju eelhindamisi, et uue ettevõtte paigutamise üle otsustamine tööstuspiirkondadesse oleks teada võimalik mõju looduskeskkonnale ja inimese tervisele.
5. Kaubandus- ja teenindusettevõtete maad
5.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kaubandus- ja teenindusettevõtted on arenenud:
5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue teemaplaneeringu vajadus võib ilmneda linna üldkeskuse puhul, kus ajaloolises kesklinnas on süvenev tendents kaupluste asendumiseks toitlustusettevõtetega ning paljud rendipinnad seisavad kasutuseta. Vajalik on kesklinna kaubandusettevõtete mitmekesistamine ja avalike funktsioonide (avalikkusele suunatud asutused, äri- ja teenindusettevõtted ning kultuuriasutused) säilitamine ja juurdetoomine üldkeskusesse. Seoses suvemajade ümberehitamisega elamuteks ja uue elamugrupi ehitamisega Hipodroomi tn ja Emajõe vahelisel alal lisandub linnaossa elanikke. Samuti on valminud uued elamugrupid Luunja vallas. Seetõttu on vajalik koostöös vallaga leida piirkonnas maaüksus piirkonda teenindava kaupluse ja muude piirkonna elanikke teenindavate teenuste osutamiseks vajaliku hoone rajamiseks. Nimetatud küsimus on lahendatav detailplaneeringuga.
- 5.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
- Multifunktsionaalsed päevakeskused on vajalik luua Tammelinnas - Veerikul N. Lunini 12, 16 ja Ravila 19 piirnevale alale, Ropka- Karlovas ja Annelinnas/Ihastes (Anne 67a). Ropka - Karlova päevakeskuse jaoks on vajalik leida vastav maa-ala või ruumid. Juhul kui praegu üldplaneeringus nimetatud kruntide baasil ja/või Tartu Ülikooli vabanevate hoonete või ruumide baasil ei ole võimalik päevakeskusi kavandada, vajab üldplaneering nimetatud küsimuses täpsustamist.
- Kodutute varjupaik, pikaajaliste töötute ja marginaliseerunud täisealiste rehabilitatsioonikeskus (koos siirdeeluruumide ja sotsiaalkorteritega), täisealistele vaimupuudega inimestele grupikodude ja iseseisva elu keskus - asukoht on lahendatud detailplaneeringuga Jaamamõisa linnaosas.
- Sõltuvusprobleemidega inimeste rehabilitatsioonikeskus. Juhul kui praegu üldplaneeringus nimetatud kruntide baasil ja/või Tartu Ülikooli vabanevate hoonete või ruumide baasil ei ole võimalik rehabilitatsioonikeskust kavandada, vajab üldplaneering nimetatud küsimuses täpsustamist.
- Psüühiliste erivajadustega inimeste ja dementsete eakate hooldekodu, Nõlvaku 12 II korpus (Nõlvaku Hooldekeskusele 40 kohaline I korruseline juurdeehitis) on lahendatav Nõlvaku t praeguse maaeralduse piires.
- Üldhooldekodude rajamine - lahendatakse Nõlvaku tn piirkonnas.
Kaubandus- ja teenindusettevõtete maade arengul ei ole ilmnenud olulisi erinevaid mõjusid võrreldes üldplaneeringu koostamisel läbi viidud mõjude hindamise käigus välja selgitatutega.
6. Ühiskondlike hoonete maad
6.1 Ülikoolide ja teiste kõrgemate õppeasutuste maad
6.1.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.1.2 Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli ruumiline areng on suures mahus toimunud vastavuses üldplaneeringuga. Seoses üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud suhteliselt lühikese ajaperioodiga ei ole veel kõik kavandatu ellu viidud. Samas kavandatakse linnale teadaolevalt erinevalt üldplaneeringust vabastada õppehooned krundil Lai 38/40 ja Tiigi 78/80 ning Kastani 43 kruntidel. Samuti ei ole linnale teada praeguse Füüsikahoone ja selle krundi kasutamise tulevik. Tartu Ülikooli edasist ruumilist arengut on põhimahus võimalik ellu viia vastavuses üldplaneeringuga, kuid ülikoolile reserveeritud maad vajavad ülevaatamist.
Eesti Maaülikool
Maaülikooli (endine Eesti Põllumajandusülikool) ruumiline areng linna territooriumil on toimunud ja jätkub vastavuses linna üldplaneeringuga.
Tartus asuvad teised kõrgemad õppeasutused
Tartus asuvate teiste kõrgemate õppeasutuste areng on tuimunud ja jätkub senise maakasutuse piires.
6.1.3 Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu Ülikooli ruumilises arengus on toimumas mitmeid muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada linnaruumi tervikuna. Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on toimumas muudatused ka riigiasutuste asukohtades (Riigikohus, Ajaloo Arhiiv, ERM). Linn asub üle vaatama oma sotsiaalhoolekandeasutuste ruumivajadust, samuti on üldplaneeringu kehtestamise järgselt võõrandanud kinnistuid SA TÜ Kliinikum. Seetõttu on põhjendatud ühise, vastavasisulise teemaplaneeringu algatamine. Teemaplaneeringuga analüüsitakse kõigi eelnimetatud asutuste ja valdkondade ruumivajadusi, ülikooli tegevuse hoidmiseks kesklinnas kaardistatakse ka vabad maad kesklinnas ja selle ümbruses ning töötatakse välja ühine ruumiline arengukava.
6.1.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Kuna ülikoolide ja teiste kõrgemate õppeasutuste ruumiline areng on seni toimunud vastavuses linna üldplaneeringule, ei ole üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud prognoosimatuid olulisi mõjusid keskkonnale. Kui nimetatud ruumilisel arengu ilmnevad muudatused, tuleb võimalikud mõjud täiendavalt üle hinnata.
6.2 SA Tartu Ülikooli Kliinikum maad
6.2.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.2.2 Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumilisel arengul lähtutakse linna erinevates piirkondades asuvate kliinikute Maarjamõisa asumisse koondamise vajadusest.
Nimetatu on ka üldplaneeringu kehtestamise järgsel ajal toimunud ja jätkub samal põhimõttel. Problemaatiliseks on muutunud Maarjamõisa piirkonna parkimisküsimused, kus ühetasandiliste parklate arendamise tõttu toimub linnaruumi ebamõistlik kasutamine. Linna üldplaneeringu ja sotsiaalhoolekannet käsitlevatele pikaajalistele arengudokumentidega on nimetatud piirkonda kavandatud multifunktsionaalne päevakeskus. Seetõttu on vajalik parkimis- ja liikluskorralduslike küsimuste lahendamiseks Nooruse tn ja Viljandi mnt vahelisel alal koostada vastav liiklustehniline uuring, mis lähtudes projekteeritud ja kavandatavate hoonete väljaarendamisest annab juurdepääsu-, liiklus- ja parkimislahendused nii alale kui selle olulise mõju piirkonnas. Seejärel on vajalik koostada detailplaneering N. Lunini tn ja Ravila tn vahelisel alal.
6.2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Parkimisküsimuste lahendamiseks on vajalik N. Lunini tn ja Ravila tn vahelisel alal koostada detailplaneering.
6.2.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
SA TÜ Kliinikumi haiglate koondumisega Maarjamõisa asumisse on seonduvalt suure parkimiskoormusega ilmnenud negatiivsed mõjud keskkonnale.
6.3 Hoolekande- ja tervishoiuasutuste maad
6.3.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Üldplaneeringut on viidud ja viiakse ellu sotsiaalhoolekannet käsitlevate pikaajalistele arengudokumentide (Arengustrateegia „Tartu 2030” ja Tartu linna arengukava 2007–2013) kaudu.
Nimetatud dokumentide kohaselt on üldplaneeringus määratud maade kasutus kavandatud järgmisena:
a) Aadressidel Nisu 2A, Koidu 13, Era 2, Kaunase pst 22, Tiigi 55, Jaama 72, Mäe 33, Aardla 84E, Puiestee 126C, Kalda tee 4, Vaksali 14, Rahu 15, Kaunase pst 23, Liiva 32, Rahu 8, Veski 35, Kaunase pst 22, Rahu 8, Staadioni 48, 52 on osaliselt või täielikult välja arendatud olemasolevad sotsiaalhoolekande objektid.
b) Uute hoonete ehitamiseks on vajalikud/reserveeritud järgmised krundid objektide lõikes:
6.3.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Üldplaneeringu muutmise või täpsustamise vajadus tuleb välja selgitada sotsiaalhoolekannet käsitlevate pikaajalistele arengudokumentide ülevaatamise või uute dokumentide koostamise käigus. Kui on selgunud objektide võimalikud asukohad, saab otsustada kas nende määramine sotsiaalhoolekandeasutuste maaks toimub läbi üldplaneeringu muutmise või on lahendatav detailplaneeringutega.
6.3.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi kahjulikke mõjusid keskkonnale.
6.4 Haridusasutuste ja koolieelsete lasteasutuste maad
6.4.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.4.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Alusharidus
Üldplaneeringus määratud senine maakasutus lasteaedade osas on säilitatud. Üldplaneeringuga on reserveeritud maad lasteaedade ehitamiseks- Kaunase pst 22, Ihaste (Ihaste tee 18), Kesklinna (Lina tn 4 //6 // 7 // 8 // 9 // 11 // Aleksandri tn 32 kunt) lasteaedadele, Lotte lasteaiale, Kummeli 5 lasteaiale, Kulli ning Oa tn lasteaiale. Pepleri 1A krundile detailplaneeringuga kavandatud lasteaed on paigutatud üldplaneeringus kehtestatud ühiskondlike hoonete maale. Nimetatutest on välja ehitatud lasteaed Lotte ja Klaabu. Kuna Ihaste linnaossa kavandatud lasteaia maa on eraomandis, tuleb vajadusel kaaluda lasteaiale uue asukoha leidmist. Algatatud on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering Fr. Tuglase tn lasteaia maa reserveerimiseks ning samasisuline detailplaneering lasteaia maa reserveerimiseks Raadi-Kruusamäe linnaosas, endisel militaaralal. Lisaks näeb üldplaneering ette lasteaia ehitamise võimaluse Raadil (Mäe 39A), Riiamäe asumis (Kalevi tn - Lille tn - Tähe tn - Päeva tn kvartal), Vaksali asumis (Tiigi 67) ja Ujula-Kvissentali asumis (Kvissentali tee 17A). Arengukava ülevaatamisel tuleb analüüsida, kas viimatinimetatud lasteaedade maa reserveerimine on jätkuvalt põhjendatud. Ihaste algkool- lasteaia asukohavalikuks on vajalik algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine.
Põhi- ja keskharidus
Üldplaneeringus määratud senine maakasutus koolide osas on säilitatud. Täiendavalt reserveeritud maade osas on tegevused ellu viidud Riiamäe (Vanemuise 35 Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumile) asumis, detailplaneering on koostatud Taga-Tammelinna (Raja 24 põhikoolile) asumis. Uus-Ihaste (Ihaste tee 18 krundi osal algkool-lasteaiale) asumis vajab teostamist uus algkool- lasteaia asukohavalik. Ees-Karlova (Salme tn 1A) asumis reserveeritud hoone on jäänud Tartu Ülikooli kasutusse, kaaluda tuleb Füüsikahoone krundi (Tähe 4) reserveerimist põhikooli vajaduseks juhul, kui ülikool kavandab oma tegevuse väljaviimise hoonest. Waldorfgümnaasiumi uue võimaliku asukohana nähakse ette maa-ala Raadi asumis.
Erivajadustega laste haridus ja kutseharidus
Nimetatud haridusasutuste areng on toimunud vastavuses üldplaneeringuga.
6.4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Arengukava ülevaatamise järel saab otsustada kas jätkata maade reserveerimist lasteaedadele Raadil (Mäe 39A), Riiamäe asumis (Kalevi tn - Lille tn - Tähe tn - Päeva tn kvartal), Vaksali asumis (Tiigi 67) ja Ujula-Kvissentali asumis (Kvissentali tee 17A). Vaja on leida uus asukoht algkool- lasteaiale Ihaste asumis.
6.4.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi kahjulikke mõjusid.
6.5 Kultuuri- ja spordiasutuste ning noorsooasutuste maad
6.5.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kultuuriasutuste maad
Kultuuri- ja spordiasutuste areng on põhimõtteliselt toimunud vastavuses linna üldplaneeringuga. Asutuste paiknemises võivad tulevikus toimuda teatud muudatused (näiteks Tartu Kunstimuuseumi, aadressil Vallikraavi 14 hoone võõrandamine juhul, kui uus hoone ehitatakse välja Magistri tn äärde), kuid nimetatud muudatused sätestatakse detailplaneeringus üldplaneeringu muudatusena.
Üldplaneeringus kultuuriasutustele ette nähtud maa-alade (Ahhaa keskus (Turu 8), Raadi Hall (Raadi asum), Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (Kesklinna asum)) kohta on koostatud detailplaneeringud, Ahhaa keskus on välja ehitamisel.
Spordiasutuste ja -rajatiste maad
Spordiasutusi ja -rajatisi on välja ehitatud ja jätkatakse vastavuses üldplaneeringuga: alustatakse Ihaste tee laiendamist jalgratta- ja rulluisutee rajamiseks, ehitatud on spordihallid kruntidel Ihaste tee 7, Laulupeo pst 19, Fr. R. Kreutzwaldi 1B ja 3, jätkatakse mängu- ja spordiväljakute rajamist elurajoonidesse, ehitatud on Tähtvere Spordipark ja jätkatakse selle laiendamist dendroparki. Üldplaneeringu edasiseks elluviimiseks on vaja koostöös Luunja vallaga rajada valgustatud suusarada Annelinnast Kabina karjäärideni, koostöös valdadega ja maanteeametiga rajada jalgrattatee Tartu-Elva suunal, arendada veespordi tegevusi olemasoleva Anne kanali Sõpruse sillast lõuna poole jääval alal, ehitada rahvaspordikeskused Annemõisas ning Raadi asumis, kujundada katkematu kallasrada Emajõe mõlemal kaldal, rajada uus sõudespordikanal Sõudespordikanali täpne asukoht määratakse Sõpruse silla, Ihaste tee, perspektiivse Ringtee silla ja Suur-Emajõe vahelise ala detailplaneeringuga, rajada jalgpalliväljakute kompleks Taga-Annelinna asumis.
Üldplaneeringuga on võimaluste piires arvestatud, et igas linnaosas oleksid kaasaegsed võimalused spordi harrastamiseks. Spordisaalide puudus on Variku, Raadi-Kruusamäe ja Ropka linnaosades. Teistes linnaosades on spordisaalid kas olemas või asuvad linnaosa piisavas läheduses. Spordisaalidele maa puudumise korral on vajalik teha koostööd valdadega.
Vabaõhu spordiala puudus on Ropka-Jalaka asumis ja Variku asumis, vastav territoorium tuleb leida Porijõe piirkonnas Ülenurme vallas ning säilitada metsaalad linna piiril Raudtee tänava ääres.
6.5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub.
6.5.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel on olnud positiivsed mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele keskkonnale.
7. Veealad
7.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
7.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Koostöös Vabariigi Valitsusega tuleb otsustada Anne kanali rajamise küsimus Ropka - Ihaste luhale.
7.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Selgub pärast p. 7.2 nimetatud otsust.
7.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu senisel elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi mõjusid. Anne kanali pikendamise üle otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada üldplaneeringu juurde teostatud keskkonnamõjude hindamisega.
8. Kalmistute maad
8.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
8.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kasutatakse seniseid, üldplaneeringus nimetatud kalmistuid. Koos maavalitsuse ja lähivaldadega tuleb analüüsida võimalikke kalmistute laiendamisi ja/või uute rajamise vajadust seoses linna lähiümbrusesse kavandatud elurajoonidega.
8.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tulenevalt p. 8.2. on vajalik teemat analüüsida maakonnaplaneeringu ülevaatamise käigus.
8.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Puuduvad.