EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
16. november 2009. a. nr LV-IP-0362 |
| Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna 2010. a eelarve kinnitamine" esitamine | |
| KUULATI: | ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse eelnõu "Tartu linna 2010. a eelarve kinnitamine";
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Karin Jaanson |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0362 juurde
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1 ja p 8, valla- ja linnaeelarve seaduse § 12 lg 1 alusel ja arvestades Tartu Linnavolikogu 01. juuli 2004. a määrust nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord".
§ 1. Kinnitada Tartu linna 2010. aasta eelarve kogumahus 1 566 889 000 krooni.
§ 2. Kinnitada:
1) Tartu linna 2010. a koondeelarve vastavalt lisadele 1- 4;
2) Tartu linna 2010. a investeerimiskulude eelarve vastavalt lisale 5;
3) Tartu linna laenukohustused aastatel 2007-2011 vastavalt lisale 6.
§ 3. Kinnitada kassatagavara suuruseks 2010. aastal 100 000 krooni.
§ 4. Lubada linnavalitsusel võtta laenu ja/või emiteerida võlakirju investeeringute katteks 55 871 000 krooni.
- § 5. Lubada linnavalitsusel võtta lühiajalist arvelduslaenu kuni 80 000 000 krooni 2010. a jooksvate kulude katteks.
§ 6. Lubada linnavalitsusel võtta laenu välisabi sildfinantseerimiseks kuni 40 000 000 krooni.
§ 7. Kinnitada välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht kontsernikonto vahendite arvelt 50 000 000 krooni.
§ 8. Kinnitada kassareservi suuruseks reservfondis kuni 4 000 000 krooni projektide oma ja/või kaasfinantseerimise katteks.
§ 9. Tartu Linnavalitsuse osakondadel ja hallatavatel asutustel kanda finantseerimiseelarve tulud linna eelarvesse jooksva kuu 25. kuupäevaks.
§ 10. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna 2010. a eelarve kinnitamine" esitamine " juurde
- 2010. aasta eelarve mahuks on kavandatud 1,567 miljardit krooni. Võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega (ilma volikogu menetluses oleva - 15,6 miljoni kroonise II lisaeelarveta), väheneb eelarve maht 2,5%. Eelarve vähenemine on tingitud tulude ja finantseerimistehingute vähenemisest. Tulude kahanemist mõjutab kõige enam üksikisiku tulumaksu vähenemine, mille laekumine kahaneb prognoosi kohaselt 2009. aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 6% (775 miljonilt kroonilt 729 miljoni kroonini). Arvestatud on kasvanud tööpuudusest põhjustatud maksumaksjate arvu vähenemisega ning palkade langusega.
2010. aastal on kavandatud 55,9 miljoni krooni laenamine olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Investeeringud ja Euroopa Liidu toetuste omafinantseeringu osa kaetakse linna omavahenditest. Kavandatud on linna võlakohustuste vähendamine 10,9 miljoni krooni ulatuses.
Tegevuskuludeks on kavandatud 1,209 miljardit krooni.
Tegevuskulud vähenevad kokku 3,3% ehk 40,8 miljonit krooni. Suurim vähenemine, 44,5 miljonit krooni ehk 23,5% on valitsemiskuludes. See tuleneb personalikulude 10%lisest vähendamisest, laenudega kaasnevate kulude vähenemisest seoses euribori langusega ning asjaolust, et 2009.aastal tasuti riigile viimane osa soojalaenu võlgnevusest. Kõige enam on kasvanud kulud keskkonnakaitse valdkonnas seoses osalemisega projektis „Aardlapalu prügila sulgemine”.
2010. aasta investeerimiskuludeks planeeritakse kokku 358 miljonit krooni, millest 47,3 miljonit krooni on otseselt seotud Euroopa Liidu fondide rahaeralduste omaosalustega. Toetused, 173,4 miljonit krooni, on laekumas linnaliste piirkondade arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest. Investeeringute maht finantseerimistehinguteta kahaneb 2009. aastaga võrreldes 11,4 miljonit krooni ehk 3,8%.
Suurimad investeeringud, 37% ehk 106,5 miljonit krooni, on kavandatud majanduse valdkonda. Suuremad projektid on Ihaste- ja Võru suunaliste jalg- ja jalgrattateede ehitus ning Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine. Vabaaja ja kultuuri investeeringuteks planeeritakse 32% investeeringutest ehk 93 miljonit krooni. Tähtsamad on Tamme staadioni tribüünihoone ehitus ja osalemine 24,6 miljoni krooniga AHHAA keskuse ehitamises. Hariduse valdkonna investeeringud moodustavad kokku 73,2 miljonit krooni ehk 25% investeeringutest. Suuremad summad, 54,9 miljonit krooni, on kavandatud Kutsehariduskeskuse Kopli tänava õpilaskodu renoveerimise lõpetamiseks ja Põllu tänava õppetöökodade kaasajastamiseks. Nimetatud investeeringuid rahastatakse kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest.