| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
24. september 2008. a. nr LV-M-0018 |
| Informatsioon "Tartu linna parkimisnormatiivide määramisest" | |
| KUULATI: | linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. võtta informatsioon "Tartu linna parkimisnormatiivide määramisest" teadmiseks ja esitada see Tartu Linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon "Tartu linna parkimisnormatiivide määramisest" " juurde
Tartu linna parkimisnormatiivid võiksid olla järgmised:
1. Kehtestada Tartu linna haldusterritooriumil järgmised sõidukite parkimisnormatiivid:
1.1. Ehitistele, välja arvatud elamud (parkimiskohti suletud brutopinna m2 kohta)
 Ehitise liik | Linnakeskuse ehitiste parkimisnormatiiv (suurim lubatav väärtus) | Vahevööndi ehitiste parkimisnormatiiv (minimaalne nõutav väärtus) | Äärelinna ehitiste parkimisnormatiiv (minimaalne nõutav väärtus) |
1. Asutused (riigi-, haldus-, hooldekande-, haridus- ja teadusasutused ning ühiskondliku transpordi ettevõtted ja äriettevõtted, mida ei ole tabelis nimetatud) | | | |
suure külastajate arvuga (uus) | 1/140 | 1/70 | 1/40 |
väikese külastajate arvuga (uus) | 1/300 | 1/100 | 1/70 |
2. Kõrgkool, ametikool | 1/300 | 1/120 | 1/80 |
3. Gümnaasium, põhikool | 1/500 | 1/200 | 1/100 |
4. Koolieelne lasteasutus | 1/400 | 1/250 | 1/150 |
5. Tööstusettevõte | 1/500 | 1/180 | 1/80 |
6. Ladu | 1/500 | 1/200 | 1/150 |
7. Kauplused (kõik tüübid) | 1/130 | 1/60 | 1/30 |
8. Sõiduautode müügi- ja hoolduskeskus | 1/120 | 1/50 | 1/30 |
9. Tankla kauplusega | 1/50 | 1/20 | 1/20 |
10. Restoran, kohvik | 1/400 | 1/100 | 1/80 |
11. Koolituskeskus, ühiselamu | 1/400 | 1/120 | 1/100 |
12. Haigla, polikliinik | 1/240 | 1/100 | 1/100 |
13. Hooldusasutus, hooldekodu | 1/400 | 1/300 | 1/200 |
14. Hotell | 1/300 | 1/100 | 1/80 |
15. Teater, kontserdi- ja universaalhall (parkimiskoht/istekohale) | 1/15 | 1/5 | 1/5 |
16. Kino, kirik | 1/400 | 1/100 | 1/80 |
17. Näitusehoone, muuseum, raamatukogu | 1/400 | 1/150 | 1/120 |
18. Spordisaal, ujula, tervisekeskus, spa | 1/100 | 1/40 | 1/25 |
19. Spordi- või kontserdiväljak (parkimiskoht/istekohale tribüünil) | 1/25 | 1/8 | 1/8 |
20. (Jahi- ja) paadisadam (parkimiskoht paadi- või jahikohale) | 1/5 | 1/2 | 1/2 |
1.2. Elamutele (parkimiskohti eramu/korteri kohta)
1. Linnakeskusesse projekteeritavate ja olemasolevate elamute parkimisnormatiiv (minimaalne nõutav väärtus)
|
1.3. Ehitiste juurde rajatavatele jalgrattaparklatele (parkimiskohti suletud brutopinna m2 kohta)
| Ehitise liik | Jalgrattaparklas minimaalne parkimiskohtade arv |
| Kauplused | 1/250 m2+ 1 iga10 töötaja kohta, minimaalselt 2 kohta |
| Ametiasutused, kontorid | 1/400m2, minimaalselt 2 kohta |
| Toitlustusettevõtted | 1/250 m2 + 1 iga 10 töötaja kohta, minimaalselt 2 kohta |
| Tööstus- ja tootmisettevõtted | 1/250 m2 + 1 iga 10 töötaja kohta, minimaalselt 2 kohta |
| Hotellid ja majutusettevõtted | 1 iga 10 toa kohta, minimaalselt 2 kohta |
| Konverentsikeskused | 5% maksimaalsest üheaegsest külastajate arvust |
| Näitusehallid ja-väljakud | 5% maksimaalsest üheaegsest külastajate arvust |
| Raamatukogud | 5% maksimaalsest üheaegsest külastajate arvust, minimaalselt 2 kohta. |
| Lastesõim, lasteaed | 1 iga 10 töötaja kohta + min 2 kohta lastele |
| Alg- ja põhikoolid, gümnaasiumid | 1 iga 20 töötaja kohta + 1 iga 30 õpilase kohta |
| Kõrg-, ameti- ja ülikoolid | 1 iga 20 töötaja kohta + 1 iga 30 (üli)õpilase kohta |
| Päevakeskused, hooldekodud jms | 1 iga 10 töötaja kohta + 1/200m2 külalistele |
| Spordiväljakud ja -hallid | 5% maksimaalsest üheaegsest külastajate arvust |
| Kino, teater, kontserthall | 5% maksimaalsest üheaegsest külastajate arvust |
| Autoparkla | 1 iga 10 mootorsõiduki parkimiskoha kohta |
| Raudtee- või bussijaam, sadam | 1 iga 10 mootorsõiduki parkimiskoha kohta |
| Muud nimetamata ettevõtted ja asutused | 1/400m2, minimaalselt 2 kohta |
| Korterelamud | 1 turvaline hoiukoht 2 korteri kohta, minimaalselt 2 kohta |
2. Tabelites mittenimetatud objektide parkimisvajadus selgitakse välja planeerimise või projekteerimise etapis spetsiaalse uuringuga. Vajalik parkimiskohtade arv määratakse uuringutele tuginevalt analoogsete ehitiste järgi.
3. Ranna, jalgtänava ja väljaku jalgrattaparkla vajalik parkimiskohtade arv selgitatakse välja arvutuste alusel, lähtudes parkimisuurimuse tulemustest.
_______________________________________________________________________________
Parkimiskohtade määramise soovituslikuks aluseks Eestis on Eesti Standard EVS843:2003 Linnatänavad. Kuna selles dokumendis toodud parkimisnormatiivid on üldised ega arvesta kasvanud autostumist ning kohalikke demograafilisi tegureid, tekib vajadus olemasolevast ja prognoositavast liiklusolukorrast lähtuvalt kehtestada kohalikud täpsustatud normatiivid parkimisruumi planeerimisele. Kohalikel omavalitsustel on õigus täpsustada parkimisnormatiive, et tagada olemasolevate või rajatavate ehitiste teenindamiseks optimaalse arvu parkimiskohtade rajamine.
Uuringus on muuhulgas käsitletud olemasolevat parkimisolukorda Tartu linnas ja võimalusi parkimisprobleemide lahendamiseks s.h olemasoleva parkimisruumi optimaalsemaks kasutamiseks. Oluline on silmas pidada, et parkimispoliitika üks peamisi küsimusi on leida kompromiss maksimaalse aktsepteeritava autoliikluse ja piirkonnale minimaalselt vajaliku ligipääsetavuse vahel, mistõttu ei ole täielik autokasutuse keelustamine õigustatud.
Olemasoleva olukorra analüüsil on vaadeldud parkimiskoormust tasulisel valveta parkimisalal ja tasulistes valvega parklates. Samuti on võrreldud parkimisvõimalusi uuselamupiirkondades olemasolevate kortermajadega.
Parkimisprobleemide aluseks on autostumise kasv, mis omakorda soodustab autokasutuse suurenemist ning toob kaasa liikluskoormuse kasvu. Mida rohkem on piirkonnas liiklust, sest rohkem vajatakse kohti parkimiseks. Parkimisprobleemid tekivadki siis, kui nõudlus ületab parkimisvõimalusi ja hakatakse kehtivat parkimiskorraldust rikkuma.
Võimalusi parkimisprobleemidega toime tulla on mitmeid:
* Parkimisvõimaluste suurendamine (miinimum parkimisnõuded, tänaval parkimise suurendamine, tänavavälise parkimise subsideerimine, keskusest kaugemal parkimine, olemasolevate parkimisrajatiste ümberprojekteerimine, mehhaanilised garaažid).
* Olemasoleva parkimismahutavuse efektiivsem kasutus (kasutajatele suunatud info parandamine, keskusest kaugemal parkimise soodustamine, parkimise reguleerimine, jalakäijate liiklemistingimuste parandamine, jagatud parkimine, avalik parkimine, juurdepääsu korraldamine, täpsemad parkimisnõuded, parkimislubade kontroll).
* Muutunud nõudlusele reageerimine (parkimiskohtade müügi abi, erandjuhtude (nt suurüritused) parkimisplaanid, parkimishindade diferentseerimine).
* Parkimisnõudluse vähendamine (parkimise tasustamine, parkimise maks, pendelliikleja parkimissoodustused, alternatiivide kasutuse parandamine, transpordinõudluse juhtimine, parkimiskohtade vähendamine, jalgrattaparkimise korraldus).
* Naaberpiirkonnast ülekasvanud mõjule reageerimine (reguleerimine, tasustamine ja kontroll, nõudlusest tingitud mõju kompenseerimine).
* Parkimiskorraldus ja projekteerimisnõuded (paranenud järelvalve, universaalne projekt, parkimise asukoht, ohutus ja turvalisus, esteetika jne).
Eelistatud on lahendused, mis soodustavad eksisteeriva parkimismaa tõhusamat kasutust võrreldes lahendustega, mis suurendavad parkimiskohtade arvu. Sellest võib oletada, et efektiivsuse parandamist tuleks neid rakendada esmalt ja parkimismahutavust suurendada ainult siis, kui teised lahendused on osutunud ebaefektiivseteks.
Peamiseks probleemiks linnakeskuse tasulisel valveta parkimisalal on piisaval hulgal avalikus kasutuses olevate parkimisvõimaluste tagamine. Viimasel ajal on kesklinna piirkonnas ehitatud mitmeid kaubandusasutusi, millega on kaasnenud ka tänavavälise parkimisruumi oluline suurenemine, mis omakorda soodustab autosõite kesklinna piirkonda. Liikluse olulise kasvu pidurdamiseks tuleb määratleda kesklinna jaoks optimaalne parkimiskohtade arv. Kuna parkimiskoormuse uuring tasulisel valveta parkimisalal näitas, et parkimiskoormus üldiselt ei ole kõrge ning vabu parkimiskohti leidus peaaegu kõikidel tänavatel, siis võiks kesklinna piirkonnas pigem soosida avalikus kasutuses olevate parkimisalade rajamist tasulise parkimisala ja kesklinna äärealadele jalgsikäigu kaugusele liikumise sihtpunktist ("pargi ja kõnni" süsteem).
Valvega parklaid, mis on suunatud erasõidukite teenindamiseks, on Tartus hetkel neli. Kolm parklat asuvad suurima elanike arvuga linnaosas – Annelinnas - , kus kliente on palju. Jaamamõisa linnaosas asuv parkla ei ole eriti populaarne. Valvega parkla kasutatavuse üheks eeltingimuseks on kindlasti nõudluse olemasolu ja seda maksimaalselt 400-500 m raadiuses, sest vastasel korral otsitakse parkimisvõimalusi elukohale lähemal. Samuti on oluline teenuse hind ning üleüldine teadlikkus sellise teenuse olemasolust, et soodustada harjumuspärase käitumise muutust.
Töö raames teostatud Tartu uuselamurajoonide parkimisolukorra kaardistamisel neis piirkondades parkimisprobleeme ei esinenud. Parkimiskohtade arv ületas kõigis vaadeldud piirkondades tegelikku nõudlust. Mõningane erinevus võrreldes teiste piirkondadega oli elamute puhul, kus parkimiskoht ei olnud korterihinna sees ja tuli eraldi osta. Selliste kortermajade juures oli keskmiselt rohkem tänaval parkinud sõidukeid.
Kui uute ehitiste ja elamute puhul on suudetud normatiiviga parkimiskohtade arvu reguleerida, siis suurimaks probleemiks on olemasolevad ehitised, mille juurde ei ole kavandatud piisavalt tänavaväliseid parkimiskohti. Enim probleeme on elurajoonides autole öiseks ajaks vaba parkimiskoha leidmisel. Sageli on täis pargitud haljasalad, kõnniteed, majade sissepääsud - takistatud on jalakäijate liiklemine ning elanike teenindus. Tartu linna 55 korteriühistu esindaja küsitlusest selgus, et hetkel on korterelamute juures rahuldatud vaid 42% tegelikust parkimisnõudlusest.
Nii mõnelgi juhul aitaks parkimisprobleeme leevendada koostöö naaberühistutega ja enamasti oodatakse linnapoolset abi vaid planeeringu ja ehitusprojektide (osalisel) rahastamisel, vähem ehitajate leidmisel ning järelvalve osas. Konkreetne parkla ja tasuliste parklate laiendamise projekt tuleb koostada eraldi igale konkreetsele objektile. Oli ühistuid, kus osaliselt elanikud juba kasutasid tasulisi parklaid ning tõenäoliselt oleks nõudlus suuremgi, kui kodu lähistel selline võimalus loodaks.
Samuti nähti võimalusi osaliselt haljasala või reformimata riigimaa arvelt parkimismaad suurendada. Teatud määral võib probleemi leevendada ka elamute ees paiknevate parkimistaskute laiendamine.
Varasemalt (I. Pihlak 2005) on välja toodud võimalikud lahendusvariandid Annelinna korterelamupiirkonnas parkimisprobleemide lahendamiseks, mida saab laiendada teiste Tartu linna korterelamutele, mille puhul parkimismaa vähesus on probleemiks:
* parkimiskohtade arvu suurendamine parkimiskohtade markeerimisega
* elamute kinnistutel parkimistasku pikendamine või kaherealise parkimise kavandamine
* odava kuutasuga valvega parklad
* valvega parkla territooriumile teise korruse – nn parkimisdeki rajamine, mis kahekordistaks kohtade arvu.
Parkimisalade suurendamise üks negatiivsemaid külgi on nende laiendamine haljasalade arvelt. Vältimaks selle tendentsi süvenemist on vajalik olemasolevate parklate korrusparklateks ümberehitamise kõrval ka maa-aluste (mh soklikorrusel paiknevate) parklate planeerimine ja ehitamine.
Koostatud töö peamine eesmärk oli tulenevalt kujunenud liiklusolukorrast ja parkimisnõudlusest töötada välja Tartu linna parkimisnormatiivid. Parkimisnormatiivide osaline korrigeerimine võrreldes Eesti Standardiga oli ka põhjendatud, sest lisaks elanike arvule on oluline arvestada ka autostumise taseme kasvu. Seda eriti just sõiduautode osas, kuna need moodustavad umbes 95% Tartus parkivatest sõidukitest. Samuti tuli arvestada linna transpordipoliitika üldiseid põhimõtteid.
Parkimisnormatiivi korrigeerimise vajadus on seotud autostumise taseme kiire kasvuga ja Tartu linna piiriäärsete arengutega, millega kaasneb äärelinna liikluskasv ja parkimisnõudluse suurenemine töökohtade, kaubandusasutuste ja vabaajaveetmise asutuste juures. Tuginetud on nii olemasolevale liiklusolukorrale kui ka prognoositavale autokasutustasemele ja liikluskasvule.
Tartu linna parkimisvööndid on määratud linna üldplaneeringuga. Vahevööndisse kuuluvad linnakeskusest väljapoole jäävad alad, mis on valdavalt hoonestatud korruselamutega. Äärelinn (v.a Annelinn) on ala, mis on valdavalt hoonestatud eramute ja ridaelamutega, s.h ka üksikud korruselamute grupid.
Parkimisnormatiivi tuleb linnakeskuses rakendada väärtusena, mida ei tohi ületada, kuid millest väiksemat näitajat võib kasutada erandlikult mõjuva põhjenduse korral. Maksimaalse parkimisstandardi põhimõtte rakendamine tähendab säästva arengu soodustamist. Samuti jätab see vähem võimalusi tingimiseks. Linna keskustes tuleks tagada minimaalne parkimiskohtade arv, kuna seal on hea juurdepääs avalikele parkimisrajatistele ja alternatiivsetele transpordiliikidele.
Vahevööndi ja äärelinna jaoks on tabelites toodud vähim lubatud väärtus, mida võib poolte kokkuleppel suurendada.
Määratud normatiivsed parkimiskohad peavad üldjuhul paiknema ehitise krundil.
Olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise korral on normatiiv kõigis vööndites soovituslik, mida võimaluse korral tuleb täita. Puuduvad parkimiskohad võivad paikneda lähedal asuvates parkimishoonetes, parklates või nendel tänavatel, kus parkimine on lubatud.
Parkimiskohad võivad paikneda avatud parklas, elamu all (keldri-, sokli või esimestel korrustel) või eraldi asetsevas parkimishoones, mis ehitatakse välja üheaegselt projekteeritud elamutega samal kinnistul.
Töös kajastamata objektide parkimisvajadus tuleb selgitada spetsiaalse uuringuga. Vajalik parkimiskohtade arv määratakse uuringutele tuginevalt analoogsete ehitiste järgi.
Ranna, jalgtänava ja väljaku jalgrattaparkla vajalik kohtade arv leitakse arvutuste alusel, lähtudes parkimisuurimuse tulemustest.
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna poolt tellitud "Tartu linna parkimisnormatiivide määramise" töö on koostanud OÜ Stratum.