Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine
2. Tartu linna arengukava 2018-2027 ja eelarvestrateegia 2024-2027 uue redaktsiooni kinnitamine
3. Jaama tn rekonstrueerimise projekti, Kastani tn rekonstrueerimise projekti, Puiestee tn rekonstrueerimise projekti, Vabriku tn rekonstrueerimise projekti lähtetingimuste ja Sõpruse silla rekonstrueerimise eskiisi tutvustus
4. Kohapeal algatatud küsimused

Irja Alakivi esitas tehnilise täpsustuse arengukava vormistamise kohta ja tegi ettepaneku arvestatud muudatusettepanekud arengukavasse sisse viia.
Elo Kiivet selgitas, et need on arengukavasse sisse viidud ja punasega tähistatult eraldi välja toodud.

1. Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine
Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Elo Kiiveti vastuseid neile.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tulbi tn 12 krundi kasutamise lubatud sihtotstarbeks 0-100% soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa-ala ja 0-100% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa-ala. Detailplaneeringuga krundipiire ei muudeta. Olemasolevaid hooneid on lubatud renoveerida või nende asemele ehitada uued. Ehitusõigus määratakse kuni 3 hoone (katlamaja, alajaam ja võimalik abihoone) ning kuni 2 avaliku huviga rajatise (olemasolev korsten ja energiasalvesti) rajamiseks. Planeeringuga on sätestatud, et minimaalselt 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Kohustuslik on rajada kõrghaljastus Ülase tänava elamukruntide poole kavandatud haljasala serva. Detailplaneeringuga on kavandatud avalike rajatiste väljaehitamine Tulbi tänav T9 ja Ülase tänav T1 transpordimaa krundil. Planeeringu lahendus on koostatud arvestades ümbritsevat keskkonda ja erinevaid huve, kavandatud on turvaline ja kasutajasõbralik elukeskkond. Katlamajale ja energiasalvestile on leitud arhitektuurivõistluse käigus lahendus, mis muudab selle efektseks ning erinevatest suundadest vaadelduna teeb silinderja mahuti õhulisemaks, energiasalvesti asukohavalikul on arvestatud, et see paikneks elamutest võimalikult kaugel.

Komisjoni liikmete küsimused ja märkused puudutasid peamiselt planeeringu menetlust, kooskõlastamist, energia salvestamist ja mahuti suurust.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Tartu linna arengukava 2018-2027 ja eelarvestrateegia 2024-2027 uue redaktsiooni kinnitamine

Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning abilinnapeade Elo Kiiveti ja Meelis Leidti ning Indrek Ranniku vastuseid neile.

Komisjonile tutvustati ettepanekuid, mis tehti arengukava muudatuste ja eelarvestrateegia avalikustamise käigus ja linnavalitsuse seisukohti ettepanekutele. Avaliku väljapaneku ajal laekus kolmelt isikult 11 täiendavat ettepanekut. Avalikul arutelul osales üks ettepanekute tegija.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt muudatust filmilinnaku kohta, rohealade säilitamist, rohealade vahelisi ühendusi, üldplaneeringu kinnitamise võimalikkust arengukavaga.

Mart Hiob oli seisukohal, et linnavalitsuse vastus mitte arvestada muudatusettepanekut rohealade säilitamise kohta, on eksitav ja vajaks vale arusaama tekkimise vältimiseks täpsustamist. Pigem oleks võinud vastuses selle muudatusettepaneku juures olla selgitatud, et linnavalitsus soovib säilitada rohealasid üldplaneeringu mõistes. Praeguses sõnastuses võib kergesti jääda mulje, et linnavalitsus on rohealade säilitamise vastu.
Komisjoni liikmed Jaak Laineste ja Andrus Punt toetasid seisukohta, et praegune linnavalitsuse vastus ettepaneku esitajale on mitmeti tõlgendatav.
Elo Kiivet selgitas, et rohealasid üldplaneeringu mõistes ei vähendata. Seda, mis on üldplaneeringuga kinnitatud, arengukavas lihtsalt üle kordama ei hakata.
Indrek Ranniku selgitas, et üldplaneeringuga määratud maakasutust arengukavaga muuta ei saa.

Komisjon võttis info teadmiseks ja otsustas teha linnavalitsusele ettepaneku kaaluda põhjenduse täiendamist rohealade säilitamise muudatusettepaneku mittearvestamisel või märkida see arvestatavaks märkega, et tegemist on üldplaneeringu kohaste rohealadega.

Irja Alakivi arutelus ja otsustamises ei osalenud.

3. Jaama tänava (lõigus Põhja pst-Rõõmu tee) rekonstrueerimise projekti, Kastani (lõigus Näituse tn-J. Kuperjanovi tn) rekonstrueerimise projekti, Puiestee (lõigus Roosi tn-jaama tn) rekonstrueerimise projekti, Vabriku tänava rekonstrueerimise projekti lähtetingimuste ja Sõpruse silla rekonstrueerimise eskiisi tutvustus.

Kuulati linnamajanduse osakonna teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Oleg Lužetski vastuseid neile.

Kõnealustest projektidest anti detailne ülevaade ja tutvustati nende raames planeeritud tegevusi, olemasolevat ja planeeritavat uut haljastust.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt kõrghaljastuse säilitamist, võimalikke alternatiivlahendusi ja rekonstrueerimist vajavate tänavate valiku tegemist.

Mart Hiob märkis, et Jaama tänaval võetakse maha parimas elueas pärnad, et laiendada sõiduteed, mis ei ole hea praktika.
Oleg Lužetski selgitas, et nõuetekohase vasakpöörde raja ja kergliiklejatele liiklussaare rajamine on vajalik sujuva ja ohutu liikluskorralduse jaoks ning omal ajal said puud istutatud natuke valesse kohta.

Mart Hiob tegi ettepaneku leida kohti täiendava kõrghaljastuse istutamiseks Puiestee tänavas lõigus Raatuse-Jaama, kus on olemas roheriba, millel puud on hävinud. Samuti palus Mart Hiob kaaluda veelkordselt, kas Kastani tänaval oleks võinud leida koha mõnele uuele hobukastanile.

Jaak Laineste tegi ettepaneku toetada Sõpruse silla rekonstrueerimise projekti esitletud kujul, kus Sõpruse ring ehitatakse autodele väiksemaks ning kergliiklejatel võimaldatakse igas suunas sõiduteed ületada.
Raimond Tamm selgitas, et majanduskomisjonis oli see teema ka arutusel ja tehti linnavalitsusele ettepanek kaaluda Sõpruse ringi säilitamist olemasoleval kujul.

Mart Hiob oli seisukohal, et keskkonnakomisjon võiks Sõpruse silla rekonstrueerimise osas oma seisukoha kujundada ning nõustus Jaak Laineste ettepanekuga toetada Sõpruse silla rekonstrueerimise projekti ja pani selle ettepaneku hääletusele.

Hääletustulemus: poolt 3, vastu ei olnud.
7 komisjoni liiget (Indrek Katušin, Mati Malm, Armen Šahbazjan, Laura Danilas, Loone Ots, Andrus Punt ja Irja Alakivi) hääletusel osaleda ei soovinud, sest olid seisukohal, et otsuse tegemiseks ei olnud esitatud piisavalt vajalikku infot.

Komisjon võttis info teadmiseks ja otsustas 3 poolthäälega toetada Sõpruse silla rekonstrueerimise projekti esitletud kujul.

4. Kohapeal algatatud küsimused

Irja Alakivi tõstatas aruteluks ja lahendamiseks alljärgnevad teemad:
4.1. Räpasus ja antisanitaarne olukord Tartu kesklinnas. Kes seisab puhtuse ja heakorra eest?
Miks Tartu linna heakorraeeskiri ei tööta?
Mart Hiob palus edastada selle probleemi kirjalikult otse linnavalitsuse vastavale teenistusele koos konkreetsete probleemkohtade väljatoomisega. Keskkonnakomisjon võib teema arutelu koosoleku päevakorda võtta juhul, kui kõne all oleks heakorraeeskirja muutmine.

4.2. Tartu tänavapuude seisund kahepoolse soolamise tingimustes ja sõiduteedelt soolalume
haljasribale kuhjamise ning sinna kuni kevadeni jätmise tingimustes halvendab väga kiiresti tänavapuude olukorda. Võiks kasutada sellist puistematerjali, mis ei vaja kloriide.
Mart Hiob tuletas meelde, et seda küsimust on ka varem komisjonis arutatud. Tookord kinnitati, et kõnniteedel soolasegu ei kasutata. Komisjon võiks soolatamise küsimust paluda selgitada linnamajanduse osakonnal ühel järgmisel koosolekul.

4.3. Looduskaitseseaduse täitmisest Tartu linnas. Looduskaitseseadus § 43 sätestab liikide kaitse, rohealade kaitse, väärtuslike maastike kaitse, ajalooliste isikutega ja sündmustega seotud parkide kaitse. Seotud on see sanatooriumi pargi ja veel mõne muu koha kohaliku kaitse alla võtmisega. See on täielikult tegemata.
Mart Hiob selgitas, et teemat on korduvalt keskkonnakomisjonis arutatud ja Tartu linn ei pea vajalikuks loodusobjektide kohaliku kaitse alla võtmist, vaid on määranud kohaliku looduse kaitse tingimused üldplaneeringus. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud loodusobjekte kohaliku kaitse alla võtma, vaid see on seadusega antud võimalus.