Ettekandes on kavas rääkida järgmisest:
- Tartu linna rahvakultuuri kollektiivide uuringu eesmärgist, tulemustest ning peamistest soovitustest ja järeldustest;
- edasistest plaanidest rahvakultuuri valdkonnas.
Uuringu eesmärk oli saada terviklik ülevaade Tartu linnas tegutsevatest rahva- ja pärimuskultuurivaldkonnas tegutsevatest kollektiividest, nende tegevuse korraldusest, tingimustest, rõõmudest, muredest ja arenguvajadustest.
Uuring toimus kahes etapis:
I etapp keskendus rahvakultuurikollektiivide igapäevasele toimimisele,
II etapp kollektiive haldavatele juriidilistele isikutele ja finantsteemadele.
I etapis osales 130 rahvakultuurivaldkonna kollektiivi või rühma.
II etapis vastas 19 juriidilist isikut, v.a koolid.
Valim on esinduslik, kuid kõigi kollektiivideni ei jõutud.
Tulemused
Üldpildis ollakse rahul:
90% kollektiividest juriidiline isik olemas;
87% asjasse puutuvatest kollektiividest on LTP registris;
LTP rühmatoetust saab 73% kollektiividest;
83% kollektiivide juhendajatest on erialane haridus;
80% kollektiivide jaoks on esinemisi piisavalt;
70%-l kollektiividest on juhendajaga leping.
Proovi- ja treeningruumidega ollakse valdavalt rahul, kuid muret tekitavad laopinnad, kus hoida pille, rahvarõivaid ja muud vajalikku inventari. Juhendaja palgatoetust laulu- ja tantsupeo protsessis osalemiseks saab 42% asjakohastest kollektiividest, peamised põhjused mittetaotlemiseks on järgmised: kollektiivil puudub töölepingu alusel töötav juhendaja, juhendajal puudub kutsetunnistus, taotlemise protsess on liiga aeglane ja keerukas või ei osaleta laulu- ja tantsupeo liikumises. Probleemkoht on ka juhendaja järelkasv ning ülekoormus. 53% vastanutest leiab, et Tartu linn väärtustab rahvakultuuri kollektiivide tegevust.
Soovitused ja järeldused
Tartu linna rahvakultuurikollektiivide kaardistamise jätkamine
Juhendajate motiveerimine ja järelkasvu tagamine – koostöö Lõuna-Eesti tasandil
Juhendajate kutsetunnistuse omandamise toetamine
Rahvusvahelise tegevuse ja koostöö suurendamine – ühisprojektid, konkursid, koolitused
Autorikaitse teema teadvustamine
Proovi- ja treeningruumide olukorra parandamine, laoruumide võimaluste kaardistamine
Katusorganisatsiooniga sarnase keskse tugiteenuse väljatöötamine
Kollektiivide tunnustamine ja märkamine
Koolitusvõimaluste pakkumine
Lisarahastuse toomine erasektorist
Järgmine samm: rahvakultuuri tegevuskava loomine
Infokanalite korrastamine ja kommunikatsiooni tõhustamine
Koolituste korraldamine
Tunnustamispõhimõtete läbimõtlemine ja kommunikeerimine
Regulaarsed valdkondlikud ühiskohtumised
Valdkonna arengut takistavate tegurite kaardistamine
Rahvakultuuri teenusepakkujate võrgustiku loomine
Tartu- või Tartumaapõhiste valdkondlike ühingute, liitude vm loomine ja võimestamine
Ruumikasutusvõimaluste edendamine – koostöö LVO-ga
Järelkasvu tagamine – koostöö HO-ga ja riiklikul tasandil
Valdkonna maine hoidmine – koostöö valdkonna tegijatega