Tartu Linnavolikogu on 18.12.2014 otsusega nr 160 algatanud Tartu linna üldplaneeringu. Üldplaneeringu koostamise eesmärkideks on muuhulgas määrata või täpsustada rohevõrgustiku elementide, väärtuslike maastike, maastiku üksikelementide, puhke- ja virgestusalade ning looduskoosluste asukohad ning seada nende kaitse- ja kasutustingimused, sealhulgas seada tekkivad kitsendused. Määrata kaitsehaljastuse asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest.
Üldplaneeringul, millele tuginedes antakse igapäevaselt soovitusi ja hinnanguid, on linnaelustiku seisundi säilitamisele suur mõju. Järgides rohe- ja puhkealade planeerimis- ning kasutustingimusi, säilitatakse ja kaitstakse linna elurikkust ning suureneb linnaväärtus inimese elukeskkonnana. Muuhulgas on eesmärgiks naaberomavalitsustega sidusalt ühendatud rohevõrgustik.
Üldplaneeringu 7. peatüki "Rohevõrgustik ja puhkealad" ülesehitus on järgmine:
7.1 Üldosa
7.2 Rohe- ja puhkealade asukohad ja struktuur
7.2.1 Maakonna tasand
7.2.2 Tartu linna tasand
7.2.3 Asumi tasand
7.3 Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused ning nendega seotud kitsendused
7.3.1 Arengusuunad
7.3.2 Planeerimise- ja kasutustingimused
7.3.3 Olulisemate rohe- ja puhkealade kavad
7.4 Linnaaiandus
7.5 Avalikud spordi- ja mänguväljakud
Uus üldplaneering on suunatud olemasoleva rohevõrgustiku ja selle seisundi säilitamisele ning toimimise parandamisele. Enam koondatakse tähelepanu Emajõe kaldaaladele ja rohealade sidususele sh puhkealadel.
Planeeringu eskiislahendusega on antud haljasmaade liigitus ja nende asukohad vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele üldplaneeringus. Planeeringu põhilahenduses täiendatakse ja seotakse haljasmaid haljasühendustega (alleed ja puiesteed, haljastatud tänavad, rohelised ühendusteed inimesele, looduslikud ribasrtuktuurid, raudtee ümbruse puhveralad jms) nii linnaositi kui linna lähiümbrusega, antakse meetmed võrgustiku struktuuri ja seisundi säilitamiseks ning tagamiseks. Kirjeldatakse rohe- ja puhkealade ülesehitust asumi tasandil ja antakse planeerimis- ja kasutustingimused iga asumi kohta eraldi. Esitatakse üksikute olulisemate alade kavad, avalike spordi- ja mänguväljakute ruumiline areng ning täpsustatakse linnaaiandusega tegelemise ja selle edendamise tagamise põhimõtted ja tingimused.
Peale haljasmaade jaotuse on oluline muudatus see, et koostatavas üldplaneeringus ei käsitleta puhkealasid võrreldes kehtiva üldplaneeringuga eraldi, vaid rohelise võrgustiku kandvaks elemendiks on üldkasutatavad haljasmaad, sh puhkealad. Erinevalt kehtivast üldplaneeringust on välja toodud korruselamute piirkonna (nt Jaamamõisa elamupiirkond), samuti Ujula-Kvissentali elamupiirkonna haljasühendused.
Osakond toob välja olulisemad kavandatavad muudatused ja arengud rohe- ja puhkealade planeerimisel üldplaneeringus (numeratsioon eelnõus järgib joonisel olevat numeratsiooni):
1. Ihaste ratsaspordikeskuse tegevus planeeritakse lõpetada ja sellest tulenevalt määratakse üldplaneeringus puhke- ja virgestusrajatiste juhtotstarbega maa Raeremmelga 5 krundil osaliselt väikeelamumaa otstarbega maa-alaks. Ala jääb piisavas ulatuses rohealaks ühendamaks Hipodroomi parkmetsi Emajõe rohelise koridoriga.
2. Ihaste tee 18 krundil kaalutakse roheala vähendamist võrreldes kehtiva üldplaneeringuga täiendavalt üldplaneeringu edasise koostamise käigus.
3. Osaliselt likvideeritakse Ihaste teega külgnev looduslik rohumaa hoonestatavaks maa-alaks elamumaa juhtotstarbega. Alal asub käesolevalt üksikute elamutega maa-ala, mida kavandatakse tihendada.
4. Taga-Annelinnas suureneb puhke- ja spordirajatiste maa-ala Lammi tn 6 ja Lammi tn 8 krundil ning eelnevalt kavandatud elamualade vähendamise arvelt.
5. Uus looduslik maa-ala, mis hakkab täitma ka puhkeala funktsiooni, asub Ida tn 41 krundil, mis kehtivas üldplaneeringus on määratud elamumaaks, kuid mis alates 06.11.2015 moodustab osa Raadi looduskaitsealast.
6. Looduslikuks maa-alaks määratakse valdav osa Aruküla tee 30 krundist, mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt on väikeelamu maa. Maa-alale jääb kaitsealuste liikide püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Krundi Jõgeva maantee poolne nõlv on Tartu Maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku vaatega kohaks ja arvestades ka potentsiaali rajada nõlvale laste kelgutamisnõlv, määratakse nõlv üldkasutatavaks haljasmaaks.
7. Haljasmaaks määratakse Ihaste tee 2c (kehtivas üldplaneeringus segahoonestusala), kuhu projekteeritakse looduskaitseala.
8. Turu tn 56a ja Tehnika tn 4b krundid muutuvad üldkasutatavast haljasalast ärimaaks arvestades jõe rohekoridori kulgemist.
9. Ujula tn 122 krundil väheneb üldkasutatav haljasala maa Tähtvere silla kavandamiseks vajaliku maa-ala võrra.
10. Ujula tn 126 määratakse üldplaneeringuga looduslikuks maa-alaks ja suureneb roheala, kuna sarnaselt kõrvalkrundile Aruküla tee 30 jäävad alale kaitsealuste taimede leiukohad ja püsielupaiga sihtkaitsevöönd.
11. Linnaäärsete Purpuri tn 3 ja Purpuri tn 1 kruntide osas teeb koostatav üldplaneering ettepaneku määrata maa-ala juhtotstarbeks looduslik maa-ala, kehtiva üldplaneeringu järgi on tegemist väikeelamumaaga.
12. 2009. a kehtestatud detailplaneeringu järgi määratakse koostatavas üldplaneeringus Ihaste tee 9 krundile kultuuri- ja spordiasutuse maa-ala juhtfunktsioon, 2005. a kehtiva üldplaneeringu järgi on ala üldkasutatav haljasala.
13. Muuseumi tee ääres väheneb kehtiva üldplaneeringu järgi pargiks kavandatud ala Lääne 76c krundil.
14. Ravila tn 49a krunt, millel tegutseb aiandusühistu, on kehtiva üldplaneeringu kohaselt tööstusettevõtete maa, uus üldplaneering loob alale võimalused linnaaiandusega tegelemiseks.
15. Põllumajandusmaaks määratakse uue üldplaneeringuga liinidealune haljasala, mis jätkab Viljandi maantee ringristmiku juurest kulgevat haljasala, et puhverdada maantee mõju ja tõsta külgneva elurajooni elukvaliteeti.
16. Linnaaianduse maa on näidatud ka kehtiva üldplaneeringu järgi üldkasutatavale haljasalale jääval Ihaste tee 6a krundil.
17. Ränilinna üldplaneeringu kehtestamisega 2014. a suurenes linna üldplaneeringus roheala Ränilinnas terviseraja kavandamise eesmärgil.
Kokkuvõttes roheala pindala koostatavas üldplaneeringus võrreldes 2005. a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga suureneb.
Rohevõrgustik ja puhkealad_13.1.16.pdf
