Õigusakti eelnõu: Informatsioon J. Kuperjanovi tn 8 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu tulemustest

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond menetleb Tartu Linnavolikogu 16.04.2015 otsusega nr 206 algatatud J. Kuperjanovi tn 8 krundi detailplaneeringu koostamist eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks korterelamu püstitamiseks.

Planeeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko, huvitatud isik on AS Giga ja planeeringu tellija on Tartu linn.

J. Kuperjanovi tn 8 krunt pindalaga 2364 m² paikneb Kesklinna linnaosas. Krundil asub 567,4 m² ehitusaluse pindalaga kahekorruseline ahjupotitööstuse hoone. Krunt on ümbritsetud peamiselt neljakorruseliste korterelamutega ja ühekorruseliste garaažidega. Krunt asub ehitismälestise nr 7012 (korp. Ugala hoone Tartus, J. Kuperjanovi 16, 1938-1939. a) kaitsevööndis ja Tartu linna arheoloogilise miljööpiirkonna alal.

Tartu linna üldplaneeringu järgi asub krunt alal, mille juhtfunktsioon on korruselamute maa, suurim lubatud korruselisus 4.

Planeeringu eskiislahendusega on krundile planeeritud ehitusõigus ühe korterelamu ehitamiseks (suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²). Võimalikud rõdud, räästad jms võivad lisanduda ehitisealusele pinnale, kuid peavad jääma hoonestusala mahtu. Korterelamu lubatud maksimaalne kõrgus on 81,0 m/abs. Korterelamu võib teha madalakaldelise viilkatuse või lamekatusega. Lisaks on väljapoole hoonestusala lubatud püstitada jäätmemaja ja üks kuni 20 m² suurune ning kuni 3 m kõrgune kõrvalhoone/(puhke)rajatis. Parkimine on lahendatud nii maapealses parklas kui maa-alusel parkimiskorrusel. Krundi kasutamise sihtotstarve on korterelamu maa.
J_Kuperjanovi tn 8_DP_seletuskiri_okt2015.pdf4_p6hijoonis_eskiis.pdf

Planeeringu eskiislahendus suunati avalikule arutelule Tartu Linnavalitsuse 27.10.2015 korraldusega nr 1139 .

Eskiislahenduse avalik arutelu eskiislahenduse tutvustamiseks ja detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele vastamiseks toimus 10.11.2015.

Eskiislahenduse avaliku arutelu käigus esitati 2 ettepanekut :
1) Kolm põiktänava poolset parkimiskohta kavandada korterelamuga paralleelselt, et tagada nende vastas paiknevate garaažide kasutajatele suurem manööverdusruum.

TLV seisukoht: Arvestada osaliselt.
Nõustume, et eskiislahenduses näidatud parkimislahenduse korral jääb parkimiskohtade vahele üsna kitsas manööverdusruum. Leida lahendus, kus on tagatud piisav manööverdusruum. Kitsama kui 7m manööverala korral planeerida parkimiskohad vastavalt laiemad. Juurdepääs planeerida vähemalt 3,5m laiune, servituudi vajaduse määramisel teha koostööd maaomanikega koostööd.

TLV seisukoht: Arvestada.
Kuivõrd soovitatud asukoht on lähim parklale, siis nõustume ettepanekuga. Põhijoonisel näidata vastav lumeladustamisala.

Ettepanekud Kuperjanovi 8 krundi DP eskiislahendusele.pdf

TLV seisukoht: Planeeringu koostamisel on kavandatavast mahust tingitud liikluskoormuse kasvuga arvestatud. Kuna juurdepääsu tagav põiktänava tänavaruum on kitsas, on tänava kasutus kavandatud vastavalt jagatud ruumi põhimõttele (ühiselt liiklevad jalakäijad, ratturid, sõidukid, sh toimub parkimine) ning ohutuks liiklemiseks on soovitav kõnesoleva lõigu ulatuses kehtestada „20 km/h ala“.
Planeeringuga korterite arvu ei määrata, sätestatud on et parkimine tuleb lahendada krundi siseselt arvestusega 1 parkimiskoht korteri kohta, lisaks kaks külaliste kohta. Parkimiskohtade ja -ala määramisel on lähtutud haljas- ja kõvakattega ala proportsionaalsuse suhte nõudest, samuti võimalikust korterite arvust. Planeeringuga on antud parkimiseks kolm võimalust: maapealne avatud parkla või parkimine hoone mahus või nende kombinatsioon.

Hetkel kasutavad põiktänavat 164 eluruumi/mitteeluruumi (J. Kuperjanovi tn 2 - 44, J. Kuperjanovi tn 4 - 44, Tiigi tn 15 - 44, Tiigi tn 17 - 32), 14 garaaži, J. Kuperjanovi tn 16 korporatsioonimaja, alajaam ning J. Kuperjanovi tn 8 olemasolevas hoones tegutsevad rentnikud.
Vastavalt seletuskirja liikluse tekke analüüsile lisandub arvestusliku 20 korteri puhul hommikusel tipptunnil sisse üks auto ja välja kolm autot, õhtusel tipptunnil sisse kaks autot ja välja üks auto. Juhul, kui ka tegelik liikumiste arv on kordades suurem, ei ole siiski nii oluline, et liikluskoormuse reguleerimiseks tuleks rakendada täiendavaid meetmeid. Arvestades eelnevat ei ole põhjendatud kitsenduste seadmine põiktänava liikluskorralduse osas koostatava detailplaneeringu raames, liikluskorraldust saab ümber korraldada ka ilma detailplaneeringuta.

TLV seisukoht: Arvestada osaliselt. Kuivõrd arhitektuurses kirjelduses on oluline kirjeldada hoonete arhitektuurseid tüüpe ja mitte niivõrd muinsuskaitselisi tunnuseid, siis seletuskirja täiendada järgnevalt: "Arhitektuurselt lahenduselt on enamus ümberkaudseid korterelamuid ühetüüpsed, tüüpprojekti järgi rajatud nn hruštšovkad. Lisaks neile asub planeeritava krundi lähinaabruses ka 2 funktsionalistlikku hoonet (J. Kuperjanovi 16, J. Kuperjanovi 18a). Nn hruštšovkade esimese korruse ....".

TLV seisukoht: Arvestada. Tegemist on veaga, mistõttu seletuskirja Tabelis 2 korrigeerida J. Kuperjanovi tn 16 hoone korruselisuseks 3. Lisaks esitada tabelis J. Kuperjanovi tn 18 hoone näitajad ja tuua välja võrreldavate andmete keskmised.

TLV seisukoht: Arvestada osaliselt. Ehitustegevus ei tohi ühtegi ümbritsevat hoonet kahjustada, seega ei ole põhjendatud konkreetse hoone nimetamine, vaid tagada tuleb kõigi hoonete ohutus. Seletuskirjas täiendada arhitektuurinõudeid järgnevalt: "Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama võimaliku tekkiva vibratsiooni tasemel, mis ei kahjusta ümbritsevaid hooneid. Ramm- ja kiilvaiade kasutamine ei ole lubatud".

TLV seisukoht: Arvestada osaliselt. Kuivõrd arhitektuurinõuetes on juba sätestatud, et hoone arhitektuur peab olema linnaruumi sobiv, kaasaegne ja ümbritsevat keskkonda arvestav, siis sellega on kõigi eelduste kohaselt juba tagatud, et kavandatakse hoone, mis haakub olemasolevaga. Lisaks ei peaks kavandatav hoone hakkama konkureerima viidatud vanema arhitektuuriga hoonetega, vaid olema neile neutraalseks taustaks. Arvestades eelnevat ei ole põhjendatud täiendavate arhitektuurset lahendust piiravate kitsenduste sätestamine. Samas, et oleks võimalik nn hruštšovkadele omasest ristkülikust ka erineva hoonemahu kavandamine, võib põhijoonisel näidata hoonestusala hetkel näidatust laiemana.

TLV seisukoht: Arvestada osaliselt. Kuna detailplaneering käsitleb ainult planeeritavat krunti, siis tänavavalgustuse osas lisatingimuste sätestamine ei ole põhjendatud. Samas planeeritava krundi osas täiendada seletuskirja järgnevalt "Krundile projekteeritava välisvalgustuse asukoht ja suund peab olema naabreid kõige vähem häiriv. Vältida valgusreostuse teket ja lahenduses kasutada nt madalaid parkla valgusteid, mis on suunaga kortermaja poole."

TLV seisukoht: Mitte arvestada. Arvestades ümbritsevat peamiselt 4-korruselist hoonestust, kavandatavat korterelamu funktsiooni ja üldplaneeringus määratud 4-korruseliste korterelamute juhtfunktsiooniga ala on linnaehituslikust seisukohast õigem kavandada planeeritavale krundile 4-korruseline hoone. Arvestades ka eraomaniku ootust üldplaneeringu järgsele 4-korruselisele hoonele, et kavandatava korterelamu parkimine on lahendatud omal krundil ja et vastavalt seletuskirja liikluse tekke analüüsile liikluskoormus oluliselt ei tõuse, siis ei ole piisavalt põhjendatud nõuda korruselisuse vähendamist.

TLV seisukoht: Mitte arvestada. Eskiislahenduse koostamise jooksul on läbi kaalutud ja joonistatud erinevaid variante (sh J. Kuperjanovi tänavaga ristine paigutus) ning jõutud käesoleva lahenduseni, kuna see järgib teiste korterelamute paiknemist, võimaldab parkimise optimaalse lahenduse kasutades ära olemasolevat garaažide juurdepääsuteed ja tagab kompaktse lõunapoolse haljasala. Lisaks on linnale teadaolevalt peagi plaanis J. Kuperjanovi tn 16 korporatsioonihoone tagaküljele lisada varikatus, mis hakkaks varjama toimuvaid üritusi. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud eelistada korporatsiooni huve avalikele linnaehituslikele huvidele ja selle järgi hoone asendit valida.

TLV seisukoht: Arvestada osaliselt. Kuna tegemist on võrdlemisi juhusliku elemendiga piirkonnas, ei ole põhjendatud nõuda selle säilitamist. Samas võib korstna märkida põhijoonisel võimalusel säilitatavaks.