EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
28. mai 2013. a. nr LVK-M-0104 |
| Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava |
Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord " § 15 lg 4 alusel, arvestades välisõhu kaitse seaduse § 134 lg 1 p 4, Tartu Linnavolikogu 16. veebruari 2012. a määrust nr 58 "Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020", Tartu Linnavolikogu 10. novembri 2011. a määrust nr 48 "Tartu linna transpordi arengukava 2012-2020".
§ 1. Võtta vastu Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava vastavalt lisale.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava " juurde
Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud iga 5 aasta järel esitama välisõhu strateegilised mürakaardid ning müra vähendamise tegevuskava peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta. Vastav nõue on liikmesriikidele esitatud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis 2002/49/EU.
Koostatud ja kooskõlastatud strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad tehakse üldsusele kättesaadavaks ja levitatakse infotehnoloogia vahendite abil asjakohaste õigusaktide kohaselt, kindlustades keskkonnateabele vaba juurdepääsu. Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava avalikustamine toimus vastavalt Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012 määrusele nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord".
Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava avaliku väljapaneku ajal (18.03-15.04.2013) laekusid kirjalikud ettepanekud neljalt isikult. Ettepanekud ja küsimused käsitlesid raudteemüra, lõbustusasutuste müra, meelelahutusmüra ja õlletehase tootmismüra. Laekunud ettepanekuid arutati avaliku arutelu käigus 30. aprillil 2013. Üldsusega konsulteerimise protokoll, tegevuskava avalikustamise käigus laekunud ettepanekud, tegevuskava koostajate poolsed vastused, ettepanekutega arvestamine ning järelvalvet teostava asutuse (Terviseamet) seisukoht on toodud tegevuskava lisas 3.
Järgmise viie aasta jooksul müra vähendamise eesmärgil kavandatavad toimingud
1. Linna üldised tegevused, mis toetavad müra vähendamist
1.1. Müra tekke ja müra häirivuse vähendamine linna igapäevases töös
Kui müra vähendamisele kaasaaitavaid meetmeid (keskkonnasõbralike sõidukite ja liikumisviiside propageerimine ja soodustamine) õnnestub suures mahus ellu rakendada, avaldub oluline positiivne efekt (mürataseme tuntav vähenemine linnakeskkonnas), kuid reaalselt võib eeldada pigem pikaajalist ning aeglaselt suurenevat positiivset mõju.
1.2. Keskkonnamüraga arvestamine planeeringute ja arengudokumentide koostamisel
Võimalikult varases planeerimisetapis keskkonnamüra negatiivse mõjuga arvestamine aitab vältida tulevikus esile kerkida võivaid mürakonflikte ning tegemist on ühe kõige efektiivsema meetmega keskkonnamürast tulenevate häiringute vältimisel ja vähendamisel.
1.3. Osalemine mürapoliitika kujundamisel
2. Liikluskorralduslikud võtted ja prioriteetide seadmine liikluses
2.1. Liikluse ümberkorraldamine ja/või liikluse piiramine
Piirkiiruse alandamine (teatud lõikudel tavapärase linnasisese piirkiiruse 50 km/h asemel nt 40 või 30 km/h) annab teatud müra vähendava efekti (1-2 dB). Raskeveokite liikluse ümbersuunamine, piiramine või keelustamine võib vaiksematel tänavatel anda olulise efekti, kuid suure liikluskoormusega teedel jääb mõju üldise liiklusmüra foonil raskesti märgatavaks. Linnatänava äärse pideva müra vähendamiseks 3 dB võrra peaksid liikluskoormused vähenema 50%.
2.2. Ühistranspordi kasutamise soodustamine
Ühistranspordi infrastruktuuri arendamine, uute keskkonnasõbralike sõidukite soetamine aitab kaasa elanike erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamisele.
2.3. Kergliikluse kasutamise soodustamine
Kergliikluse infrastruktuuri arendamine ja loogiline sidumine linnaruumiga aitab kaasa elanike erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamisele. Lisaks avaldub muidugi positiivne efekt tervislike eluviiside laiema leviku näol.
3. Müra teket vähendavad meetmed
3.1. Vähese mürasaastega sõidukite kasutamine
Kaasaegsed ühistranspordivahendid on oluliselt vaiksema müraemissiooniga kui 15-20 aastat tagasi ning arengutrendid näitavad keskkonnasõbralike (lisaks mürale ka väiksema heitgaaside emissiooniga) ühistranspordisõidukite kasutuselevõtu jätkuvat suurenemist. Pikas perspektiivis võib suurem positiivne mõju avalduda koos laiaulatuslikuma keskkonnasõbralike erasõidukite (elektri- ja hübriidautod) kasutuselevõtuga.
3.2. Sõiduteede tehnilise seisundi parandamine
3.3. Sõidukiiruste kontrolli tõhustamine ja liikluskultuuri tõstmine
3.4. Rongirööbaste tehnilise seisundi parandamine
4. Müra levikut piiravad meetmed
4.1. Müratõkkeseinte rajamine
Müratõkkeseinte rajamine on kõige efektiivsem ning tihti ka kõige kallim meede kõrge müratasemega piirkonnas müratundlikel aladel tingimuste hüppeliseks parandamiseks. Soodsa müratõkkeseina asukoha korral (võimalikult müraallika ehk reeglina sõidutee lähistel) on müratõkkeseinte rajamine otstarbekas ja teostatav ka tihedalt hoonestatud linnakeskkonnas.
4.2. Eramajade tänavaäärsete aedade helikindlamaks muutmine
Uute müratõkkeseinte rajamine on reeglina kulukas ning olemasolevas linnakeskkonnas piisab märgatava (kuid siiski mõnevõrra väiksema) efekti saavutamiseks sageli ka olemasolevate teepoolsete aedade tihendamisest ja kõrgemaks ehitamisest.
4.3. Välispiirete heliisolatsiooni parandamine
Aladel, kus mürataset välisõhus on keeruline või ebaotstarbekas vähendada (korrusmajad) tuleb lähtuda hoonete vaikust nõudvates ruumides heade akustiliste tingimuste tagamisest hoone välispiirete heliisolatsiooni parandamise teel.
4.4. Haljastuse osakaalu suurendamine
Linnas asuva haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt – kui müraallikas ei ole visuaalselt tajutav võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda. Müratasemete reaalselt tuntavaks vähendamiseks (müratõkkeseintega võrreldava efekti saavutamiseks) peab tiheda kõrghaljastuse laius olema vähemalt 20-30 meetrit.
4.5. Vaiksete alade kaitse
Uute arendustegevuste ja planeeringutega säilitatakse vaiksed alad ja vajadusel nähakse ette meetmed vaiksete alade kaitsmiseks ning puhkevõimaluste laiendamiseks. Eelkõige tuleb säilitada aktiivselt kasutatavad ja atraktiivsed vaiksed alad nii, et nende müratase ei kasva;
5. Üksikobjektide poolt põhjustatud müra piiramise meetmed
5.1. Kaebuste menetlemine (koostöös Terviseametiga)
Asjakohaste kaebuste korral müraallika valdajalt kontrollmõõtmiste nõudmine. Müra normväärtuste ületamisel müraallika valdajalt leevendusmeetmete rakendamise nõudmine.
5.2. Tööstusettevõtetest (sh katlamajad) lähtuva müra piiramine
5.3. Tehnoseadmetest (sh kaupluste tehnoseadmed) põhjustatud müra häirivuse vähendamine
5.4. Müra tekitavate spordi- ja meelelahutusürituste mürahäiringu vähendamine
Nii lühiajaliste (ajutiste) kui ka regulaarsete (igapäevaselt avatud asutused) meelelahutusürituste ja meelelahutusasutuste tegevustele ajaliste piirangute kehtestamine (eelkõige õhtusel ajal ja nädalavahetustel) ja piirangute ülevaatamine ning piirangute otstarbekuse ja efektiivsuse kontroll.
6. Teavitus, uurimus- ja arendustegevus, järelkontroll
6.1. Teavitus
Elanike teavitamine arvestamaks müraga erinevate asukohavalikute (kodu, töö või kool) tegemisel ning inimeste teavitamine müratasemete vähendamise võimalustest igapäevaste käitumisharjumuste muutmise teel.
6.2. Uurimus- ja arendustööd
6.3. Tegevuskava rakendamise efektiivsuse kontroll (koostöös Terviseametiga)
Linnavalitsuse seisukohad ettepanekute arvestamise kohta:
LVseisukohad.pdf
Avaliku arutelu protokoll:
Arutelu.pdf
Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on esitatud eelnõu lisas.
