| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
12. november 2010. a. nr LV-IP-0280 |
| Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna 2011. a eelarve" esitamine | |
| KUULATI: | ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse eelnõu "Tartu linna 2011. a eelarve";
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Karin Jaanson. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1 ja p 8, valla- ja linnaeelarve seaduse § 12 lg 1 alusel ja arvestades Tartu Linnavolikogu 01. juuli 2004. a määrust nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord".
§ 1. Kinnitada Tartu linna 2011. aasta eelarve kogumahus 106 028 609 eurot (1 658 987 085 krooni).
§ 2. Kinnitada:
1) Tartu linna 2011. a koondeelarve vastavalt lisadele 1-4;
2) Tartu linna 2011. a investeerimiskulude eelarve vastavalt lisale 5;
3) Tartu linna laenukohustused aastatel 2009-2012 vastavalt lisale 6.
§ 3. Kinnitada kassatagavara suuruseks 2011. aastal 6391 eurot (100 000 krooni).
§ 4. Lubada linnavalitsusel võtta laenu ja/või emiteerida võlakirju investeeringute katteks
11 320 817 eurot (177 132 294 krooni).
§ 5. Lubada linnavalitsusel võtta lühiajalist arvelduslaenu kuni 5 112 932 eurot (80 000 000 krooni) 2011. a jooksvate kulude katteks.
§ 6. Lubada linnavalitsusel võtta laenu välisabi sildfinantseerimiseks kuni 2 556 466 eurot
(40 000 000 krooni).
§ 7. Kinnitada välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht kontsernikonto vahendite arvelt
3 195 582 eurot (50 000 000 krooni).
§ 8. Kinnitada kassareservi suuruseks reservfondis kuni 255 647 eurot (4 000 000 krooni) projektide oma- ja/või kaasfinantseerimise katteks.
§ 9. Tartu Linnavalitsuse osakondadel ja hallatavatel asutustel kanda finantseerimiseelarve tulud linna eelarvesse jooksva kuu 25. kuupäevaks.
§ 10. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna 2011. a eelarve" esitamine " juurde
- 2011. aasta eelarve mahuks on kavandatud 106 028 609 EUR (1 658 987 085 EEK). Võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega kasvab eelarve maht 4,4%. Eelarve kasv tuleneb finantseerimistehingute suurenemisest, kuna 2011. aastal saabuvad 11 529 278 EUR (180 394 003 EEK) laenu-, võlakirjaemissioonide ja liisinglepingute tagasimaksete tähtajad. 2011. aastal on kavandatud 11 320 817 EUR (177 132 294 EEK) laenamine olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Investeeringuteks laenu ei võeta, need kaetakse linna omavahenditest. Seoses võlakohustuste vähenemise ja puhastulude kasvuga kujuneb linna võlakoormuseks 2011. aasta lõpuks 57,4% eelarve puhastuludest.
Tulud kahanevad 1,2%. Kahanemist põhjustab eelkõige toetuste, peamiselt välisprojektide finantseerimiseks laekuvate summade vähenemine. Füüsilise isiku tulumaksust laekuvad summad kasvavad 1,9%. Hõive ja brutopalga langus on praeguseks peatunud ja 2011. aastal on Eestis oodata nimetatud näitajate mõningast kasvu.
Tegevuskuludeks on kavandatud 81 378 989 EUR (1 273 304 386 EEK). Tegevuskulud kasvavad 2,8%. Kui enamikes valdkondades on kulud jäänud 2010. aasta tasemele või veidi vähenenud, siis majanduse valdkonna kulud suurenevad 71,8%. Nimetatud kasv tuleneb ümberkorraldusest linna bussiveo teenuse osutamisel, mille tulemusena laekuvad piletite müügitulud linna eelarvesse ning linna kanda jäävad ka vastavad kulutused.
2011. aasta investeerimiskuludeks planeeritakse kokku 24 649 620 EUR (385 682 699 EEK), millest suurem osa on otseselt seotud Euroopa Liidu tõukefondidest laekuvate toetustega ja linna omaosalusega nendes projektides. Toetused on laekumas linnaliste piirkondade arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest. Investeeringute mahtuks finantseerimistehinguteta kujuneb 13 120 341 EUR ( 205 288 696 EEK). Kahanemine 2010. aastaga võrreldes 27,5%, kuna välistoetuste maht on eelmisest aastast väiksem.
Suurimad kulud investeeringutes on kavandatud majanduse ja hariduse valdkonda, moodustades kokku üle ¾ kõikidest investeeringutest. Hariduse valdkonna suurim projekt on Tartu Kutsehariduskeskuse õppetöökodade juurdeehitus, majanduse valdkonnas Tartu idapoolse ringtee ehitamine, Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine ning Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollisüsteemi arendamine. 18,8% kogu investeeringutest on kavas vaba aja ja kultuuri valdkonnas, kus suurimad investeeringuobjektid on Teaduskeskus AHHAA uue hoone ehitamine, Tamme staadioni tribüünihoone ja Anne Noortekeskus.