Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Informatsioon |
Teema: | Informatsioon arengu- ja planeerimiskomisjonileTartu linna üldplaneeringu ptk 4 "Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused" ülevaatamise osas |
Reg. number: | LVK-I-0021 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 08.04.2010 |
Koostaja: | Ingrid Perner |
Ettekandja: | Indrek Ranniku |
Esitab: | linnavalitsus, 6.04.2010 istungi protokoll nr 22 |
Juhtiv komisjon: | Arengu- ja planeerimiskomisjon |
Seosed: | Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Arengu- ja planeerimiskomisjoni protokoll nr 8: |
Failid: | Maa-ja veealade_yldosa.doc ( 22 kb ) elamumaad.doc ( 82 kb ) 04_elamumaad.pdf ( 844 kb ) vaiketootmis- ja arimaad.doc ( 21 kb ) tööstusmaad.doc ( 21 kb ) kaubandus ja teenindus.doc ( 24 kb ) 07_keskusalad.pdf ( 576 kb ) ylikoolide_maad.doc ( 23 kb ) kliinikumi_maad.doc ( 22 kb ) hoolekandeasutuste_maad.doc ( 22 kb ) haridusasutuste_maad.doc ( 25 kb ) kultuuriasutuste_maad.doc ( 25 kb ) veealad.doc ( 20 kb ) kalmistute_maad.doc ( 22 kb ) 01_funktsioon.pdf ( 4388 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
INFORMATSIOON | |
Tartu |
08. aprill 2010. a. nr LVK-I-0021 |
Informatsioon arengu- ja planeerimiskomisjonileTartu linna üldplaneeringu ptk 4 "Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused" ülevaatamise osas |
Käsitletava peatüki ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Maa- ja veealade üldisi kasutamis- ja ehitustingimusi kajastav kaart asub õiendi lõpus.
1. Üldosa
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Arvestades üldplaneeringuga seatud nõudeid on pärast planeeringu kehtestamist läbi viidud järgmised hoonete ja planeeringute arhitektuurivõistlused:
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistlus
Lai tn autosilla rajamise arhitektuurse eskiisprojekti koostamine
Kroonuaia 7 (Kesklinna kooli) arhitektuurikonkurss
Ida 8 lasteaia arhitektuurikonkurss
Nooruse 5 uue õppehoone ja ühiselamu renoveerimise arhitektuurivõistlus
Tartu Rebase tänava elamukvartali arhitektuurivõistlus
Riia 20, Riia 22, Era 3 ja Filosoofi 2 asuvate kruntide planeeringuvõistlus
Tartu hotelli/ärihoone juurdeehituse (asukohaga Soola tn. 3) arhitektuurse ideekavandi konkurss
Tartu Ringtee 81/Aardla 111 uue äri- ja büroohoone arhitektuurivõistlus
Eesti Maaülikooli spordihoone Kreutzwaldi 3 arhitektuurivõistlus
Tartu Ülikooli 2, 2a kinnistutele kavandatava ärihoone arhitektuurikonkurss
Vanemuise 45 elu- ja ärihoone arhitektuurivõistlus
Näituse 33 krundile kavandatud hoone arhitektuurivõistlus.
Kehtestatud maa-alade kasutamis- ja ehitustingimused on olnud aluseks seaduses ette nähtud maakorralduslike toimingute teostamisel, detailplaneeringute kehtestamisel ja projekteerimistingimuste määramisel.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamine maa- ja veealade kasutustingimuste liigitamiseks ja määramiseks pole vajalik. Täpsustamist vajab arhitektuurivõistluste läbiviimisega seonduv järgmiselt: "Uute linnaehituslikult oluliste elurajoonide, bürooalade ja segahoonestusega piirkondade (sh kesklinna piirkond, jõeäärsed alad, peatänavate ristumiste alad, väljakud, magistraaltänavate äärsed tänavafrondid jm) planeerimisel, uute hoonete ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitamise projekteerimisel linna üldkeskuses kõigi hoonete puhul ja mujal alates 6-korruselisest (kaasa arvatud) hoonest, samuti ühiskondlike hoonete (spordihooned, kirikud, koolid, lasteaiad jm) projekteerimisel ja ehitamisel või suurema kui 1200m2 ehitusaluse pindalaga hoonete (välja arvatud tootmis- ja tööstushooned) projekteerimisel ja ehitamisel on parima lahenduse saamiseks kohustuslik arhitektuuri/planeeringuvõistluse korraldamine. Arhitektuuri/planeeringuvõistluse korraldamisest erandkorras loobumise otsustab linnavalitsus.".
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli ruumiline areng on suures mahus toimunud vastavuses üldplaneeringuga. Seoses üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud suhteliselt lühikese ajaperioodiga ei ole veel kõik kavandatu ellu viidud. Samas kavandatakse linnale teadaolevalt erinevalt üldplaneeringust vabastada õppehooned krundil Lai 38/40 ja Tiigi 78/80 ning Kastani 43 kruntidel. Samuti ei ole linnale teada praeguse Füüsikahoone ja selle krundi kasutamise tulevik. Tartu Ülikooli edasist ruumilist arengut on põhimahus võimalik ellu viia vastavuses üldplaneeringuga, kuid ülikoolile reserveeritud maad vajavad ülevaatamist.
Eesti Maaülikool
Maaülikooli (endine Eesti Põllumajandusülikool) ruumiline areng linna territooriumil on toimunud ja jätkub vastavuses linna üldplaneeringuga.
Tartus asuvad teised kõrgemad õppeasutused
Tartus asuvate teiste kõrgemate õppeasutuste areng on tuimunud ja jätkub senise maakasutuse piires.
6.1.3 Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu Ülikooli ruumilises arengus on toimumas mitmeid muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada linnaruumi tervikuna. Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on toimumas muudatused ka riigiasutuste asukohtades (Riigikohus, Ajaloo Arhiiv, ERM). Linn asub üle vaatama oma sotsiaalhoolekandeasutuste ruumivajadust, samuti on üldplaneeringu kehtestamise järgselt võõrandanud kinnistuid SA TÜ Kliinikum. Seetõttu on põhjendatud ühise, vastavasisulise teemaplaneeringu algatamine. Teemaplaneeringuga analüüsitakse kõigi eelnimetatud asutuste ja valdkondade ruumivajadusi, ülikooli tegevuse hoidmiseks kesklinnas kaardistatakse ka vabad maad kesklinnas ja selle ümbruses ning töötatakse välja ühine ruumiline arengukava.
6.1.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Kuna ülikoolide ja teiste kõrgemate õppeasutuste ruumiline areng on seni toimunud vastavuses linna üldplaneeringule, ei ole üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud prognoosimatuid olulisi mõjusid keskkonnale. Kui nimetatud ruumilisel arengu ilmnevad muudatused, tuleb võimalikud mõjud täiendavalt üle hinnata.
6.2 SA Tartu Ülikooli Kliinikum maad
6.2.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.2.2 Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumilisel arengul lähtutakse linna erinevates piirkondades asuvate kliinikute Maarjamõisa asumisse koondamise vajadusest.
Nimetatu on ka üldplaneeringu kehtestamise järgsel ajal toimunud ja jätkub samal põhimõttel. Problemaatiliseks on muutunud Maarjamõisa piirkonna parkimisküsimused, kus ühetasandiliste parklate arendamise tõttu toimub linnaruumi ebamõistlik kasutamine. Linna üldplaneeringu ja sotsiaalhoolekannet käsitlevatele pikaajalistele arengudokumentidega on nimetatud piirkonda kavandatud multifunktsionaalne päevakeskus. Seetõttu on vajalik parkimis- ja liikluskorralduslike küsimuste lahendamiseks Nooruse tn ja Viljandi mnt vahelisel alal koostada vastav liiklustehniline uuring, mis lähtudes projekteeritud ja kavandatavate hoonete väljaarendamisest annab juurdepääsu-, liiklus- ja parkimislahendused nii alale kui selle olulise mõju piirkonnas. Seejärel on vajalik koostada detailplaneering N. Lunini tn ja Ravila tn vahelisel alal.
6.2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Parkimisküsimuste lahendamiseks on vajalik N. Lunini tn ja Ravila tn vahelisel alal koostada detailplaneering.
6.2.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
SA TÜ Kliinikumi haiglate koondumisega Maarjamõisa asumisse on seonduvalt suure parkimiskoormusega ilmnenud negatiivsed mõjud keskkonnale.
6.3 Hoolekande- ja tervishoiuasutuste maad
6.3.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Üldplaneeringut on viidud ja viiakse ellu sotsiaalhoolekannet käsitlevate pikaajalistele arengudokumentide (Arengustrateegia „Tartu 2030” ja Tartu linna arengukava 2007–2013) kaudu.
Nimetatud dokumentide kohaselt on üldplaneeringus määratud maade kasutus kavandatud järgmisena:
a) Aadressidel Nisu 2A, Koidu 13, Era 2, Kaunase pst 22, Tiigi 55, Jaama 72, Mäe 33, Aardla 84E, Puiestee 126C, Kalda tee 4, Vaksali 14, Rahu 15, Kaunase pst 23, Liiva 32, Rahu 8, Veski 35, Kaunase pst 22, Rahu 8, Staadioni 48, 52 on osaliselt või täielikult välja arendatud olemasolevad sotsiaalhoolekande objektid.
b) Uute hoonete ehitamiseks on vajalikud/reserveeritud järgmised krundid objektide lõikes:
Alusharidus
Üldplaneeringus määratud senine maakasutus lasteaedade osas on säilitatud. Üldplaneeringuga on reserveeritud maad lasteaedade ehitamiseks- Kaunase pst 22, Ihaste (Ihaste tee 18), Kesklinna (Lina tn 4 //6 // 7 // 8 // 9 // 11 // Aleksandri tn 32 kunt) lasteaedadele, Lotte lasteaiale, Kummeli 5 lasteaiale, Kulli ning Oa tn lasteaiale. Pepleri 1A krundile detailplaneeringuga kavandatud lasteaed on paigutatud üldplaneeringus kehtestatud ühiskondlike hoonete maale. Nimetatutest on välja ehitatud lasteaed Lotte ja Klaabu. Kuna Ihaste linnaossa kavandatud lasteaia maa on eraomandis, tuleb vajadusel kaaluda lasteaiale uue asukoha leidmist. Algatatud on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering Fr. Tuglase tn lasteaia maa reserveerimiseks ning samasisuline detailplaneering lasteaia maa reserveerimiseks Raadi-Kruusamäe linnaosas, endisel militaaralal. Lisaks näeb üldplaneering ette lasteaia ehitamise võimaluse Raadil (Mäe 39A), Riiamäe asumis (Kalevi tn - Lille tn - Tähe tn - Päeva tn kvartal), Vaksali asumis (Tiigi 67) ja Ujula-Kvissentali asumis (Kvissentali tee 17A). Arengukava ülevaatamisel tuleb analüüsida, kas viimatinimetatud lasteaedade maa reserveerimine on jätkuvalt põhjendatud. Ihaste algkool- lasteaia asukohavalikuks on vajalik algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine.
Põhi- ja keskharidus
Üldplaneeringus määratud senine maakasutus koolide osas on säilitatud. Täiendavalt reserveeritud maade osas on tegevused ellu viidud Riiamäe (Vanemuise 35 Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumile) asumis, detailplaneering on koostatud Taga-Tammelinna (Raja 24 põhikoolile) asumis. Uus-Ihaste (Ihaste tee 18 krundi osal algkool-lasteaiale) asumis vajab teostamist uus algkool- lasteaia asukohavalik. Ees-Karlova (Salme tn 1A) asumis reserveeritud hoone on jäänud Tartu Ülikooli kasutusse, kaaluda tuleb Füüsikahoone krundi (Tähe 4) reserveerimist põhikooli vajaduseks juhul, kui ülikool kavandab oma tegevuse väljaviimise hoonest. Waldorfgümnaasiumi uue võimaliku asukohana nähakse ette maa-ala Raadi asumis.
Erivajadustega laste haridus ja kutseharidus
Nimetatud haridusasutuste areng on toimunud vastavuses üldplaneeringuga.
6.4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Arengukava ülevaatamise järel saab otsustada kas jätkata maade reserveerimist lasteaedadele Raadil (Mäe 39A), Riiamäe asumis (Kalevi tn - Lille tn - Tähe tn - Päeva tn kvartal), Vaksali asumis (Tiigi 67) ja Ujula-Kvissentali asumis (Kvissentali tee 17A). Vaja on leida uus asukoht algkool- lasteaiale Ihaste asumis.
6.4.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi kahjulikke mõjusid.
6.5 Kultuuri- ja spordiasutuste ning noorsooasutuste maad
6.5.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kultuuriasutuste maad
Kultuuri- ja spordiasutuste areng on põhimõtteliselt toimunud vastavuses linna üldplaneeringuga. Asutuste paiknemises võivad tulevikus toimuda teatud muudatused (näiteks Tartu Kunstimuuseumi, aadressil Vallikraavi 14 hoone võõrandamine juhul, kui uus hoone ehitatakse välja Magistri tn äärde), kuid nimetatud muudatused sätestatakse detailplaneeringus üldplaneeringu muudatusena.
Üldplaneeringus kultuuriasutustele ette nähtud maa-alade (Ahhaa keskus (Turu 8), Raadi Hall (Raadi asum), Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (Kesklinna asum)) kohta on koostatud detailplaneeringud, Ahhaa keskus on välja ehitamisel.
Spordiasutuste ja -rajatiste maad
Spordiasutusi ja -rajatisi on välja ehitatud ja jätkatakse vastavuses üldplaneeringuga: alustatakse Ihaste tee laiendamist jalgratta- ja rulluisutee rajamiseks, ehitatud on spordihallid kruntidel Ihaste tee 7, Laulupeo pst 19, Fr. R. Kreutzwaldi 1B ja 3, jätkatakse mängu- ja spordiväljakute rajamist elurajoonidesse, ehitatud on Tähtvere Spordipark ja jätkatakse selle laiendamist dendroparki. Üldplaneeringu edasiseks elluviimiseks on vaja koostöös Luunja vallaga rajada valgustatud suusarada Annelinnast Kabina karjäärideni, koostöös valdadega ja maanteeametiga rajada jalgrattatee Tartu-Elva suunal, arendada veespordi tegevusi olemasoleva Anne kanali Sõpruse sillast lõuna poole jääval alal, ehitada rahvaspordikeskused Annemõisas ning Raadi asumis, kujundada katkematu kallasrada Emajõe mõlemal kaldal, rajada uus sõudespordikanal Sõudespordikanali täpne asukoht määratakse Sõpruse silla, Ihaste tee, perspektiivse Ringtee silla ja Suur-Emajõe vahelise ala detailplaneeringuga, rajada jalgpalliväljakute kompleks Taga-Annelinna asumis.
Üldplaneeringuga on võimaluste piires arvestatud, et igas linnaosas oleksid kaasaegsed võimalused spordi harrastamiseks. Spordisaalide puudus on Variku, Raadi-Kruusamäe ja Ropka linnaosades. Teistes linnaosades on spordisaalid kas olemas või asuvad linnaosa piisavas läheduses. Spordisaalidele maa puudumise korral on vajalik teha koostööd valdadega.
Vabaõhu spordiala puudus on Ropka-Jalaka asumis ja Variku asumis, vastav territoorium tuleb leida Porijõe piirkonnas Ülenurme vallas ning säilitada metsaalad linna piiril Raudtee tänava ääres.
6.5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub.
6.5.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel on olnud positiivsed mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele keskkonnale.
7. Veealad
7.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
7.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Koostöös Vabariigi Valitsusega tuleb otsustada Anne kanali rajamise küsimus Ropka - Ihaste luhale.
7.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Selgub pärast p. 7.2 nimetatud otsust.
7.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu senisel elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi mõjusid. Anne kanali pikendamise üle otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada üldplaneeringu juurde teostatud keskkonnamõjude hindamisega.
8. Kalmistute maad
8.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
8.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kasutatakse seniseid, üldplaneeringus nimetatud kalmistuid. Koos maavalitsuse ja lähivaldadega tuleb analüüsida võimalikke kalmistute laiendamisi ja/või uute rajamise vajadust seoses linna lähiümbrusesse kavandatud elurajoonidega.
8.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tulenevalt p. 8.2. on vajalik teemat analüüsida maakonnaplaneeringu ülevaatamise käigus.
8.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Puuduvad.
Esimees | |