| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
04. märts 2010. a. nr LV-IP-0059 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" eelnõu.
2. Ettekandjaks Tartu Linnavolikogus määrata abilinnapea Raimond Tamm. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 29, arvestades Tartu linna ehitusmääruse § 22 lg 1 ning Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise käigus selgitatud planeeringukohase arengu seniseid tulemusi ning üldplaneeringu vastavust arengustrateegiale "Tartu 2030", Tartu linna arengukavale aastateks 2007- 2013 ja valdkondlikele arengukavadele, planeeringu edasise elluviimise võimalusi, uute planeeringute koostamise või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust ja üldplaneeringu elluviimisel ilmenud olulisi mõjusid majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimusi ja muid üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimusi, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lugeda Tartu linna üldplaneering ülevaadatuks ning jätta Tartu linna üldplaneering kehtima.
2. Pidada vajalikuks järgmiste Tartu linna üldplaneeringut täpsustavate/muutvate planeeringute koostamist:
2.1 teemaplaneering "SA TÜ Kliinikumi ja linna kõrgharidusasutuste
ruumiline areng" arengustrateegia "Tartu 2030" määratud strateegiliste tegevussuundade (Tartu Ülikooli, riigi ja linna koostöös ülikooli ajaloolise hoonestiku renoveerimine kesklinnas ja selle baasil ülikooli kesklinna campuse arendamine Vanemuise tänavast kuni Botaanikaaiani, koos õppehoonete, muuseumide jm juurdekuuluvaga ning ülikoolide külalisõppejõudude ja- teadlaste tarvis külalismajade väljaehitamine) ning Tartu Ülikooli ning SA TÜ Kliinikumi ruumilisel arengul võimalike vabanevate hoonete baasil linna asutuste arendamiseks;
2.2 Ränilinna linnaosa üldplaneering (piirides Ringtee tn- Petseri raudtee- linna piir- Aardla tänav) linnaosale mitmekesisemate funktsioonide määramiseks ja linnaosa ühiskondliku keskuse, spordihalli ning täiendava lasteaia ehitamise võimaldamiseks;
2.3 teemaplaneering "Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted" Annelinnas ja teistes vabaplaneeringuga aladel tekkinud parkimisprobleemide lahendamiseks vajalike strateegiate ja selle alusel maakasutuse põhimõtete väljatöötamiseks;
2.5 teemaplaneeringud "Tähtvere miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimused" ja "Õpetaja tn piirkonna miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimused" ala piiride, hoonestuspõhimõtete ning teemaplaneeringud muude miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste täpsustamiseks;
2.6 N. Lunini tn ja Ravila tn vahelise ala detailplaneering multifunktsionaalse päevakeskuse asukoha valiku täpsustamiseks kruntidega N. Lunini 12, 16 ja Ravila 19 piirnevale alale ning Maarjamõisa haigla parkimisküsimuste lahendamiseks;
2.7 Ropka - Karlova päevakeskuse detailplaneering pärast vastava asukohavaliku teostamist.
3. Lugeda kehtetuks tunnistamist vajavateks planeeringuteks:
3.1 Ropka tööstusrajooni planeering "Ropka tööstussõlme II ehitusjärjekorra generaalplaani skeem 1979/80";
3.2 Tähtvere tänava ja Laulupeo puiesteega piirneva ala detailplaneering kruntide Tähtvere tn 34, 36; Tähtvere tn 38, 40; Tähtvere tn 44; Tähtvere tn 46 osas.
4. Teha ettepanekud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks järgnevalt:
4.1 eesmärgiga tagada joogivee perspektiivne reservvaru, teha ettepanek maakonnaplaneeringus täpsustada Vorbuse veehaarde reservvaru kaitset tagavad tingimused;
4.2 linna ja selle lähiala tervisespordirajatiste, matkaradade ning puhkekohtade ühtse võrgustiku loomiseks teha ettepanek maakonnaplaneeringu vastava teemaplaneeringu koostamiseks;
4.3 planeeringu täpsustamisel Raudtee linnast mööda juhtimise kaalumiseks on vajalik nimetatud küsimuses esmalt täpsustada maakonnaplaneeringut. Teha ettepanek nimetatud küsimuses maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu algatamiseks;
4.4 seoses uute tiheasustusalade kavandamisega linna lähipiirkonda analüüsida võimalikke kalmistute laiendamisi ja/või uute rajamise vajadust.
5. Kinnitada üldplaneeringu edasiseks elluviimiseks ning majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale positiivset mõju avaldavateks järgmised tegevused ja strateegilised suunad:
5.1 seada üldisemaks eesmärgiks vihmavee korduvkasutuse populariseerimine ja sademevee immutamise lahenduste leidmine omal krundil (v.a parklate sademevesi). Sademevete suunamisel linna torustikesse võtta eesmärgiks vete võimalikult maksimaalne lokaliseerimine nende tekke piirkonnas;
5.2 koostada ühtsed olme- ja sademevee kanalisatsiooni trasside arenguskeemid koostöös lähivaldadega;
5.3 määratleda piirkonnad, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust. Nimetatud küsimus tuleb lahendada iseseisva uuringuga ja selle alusel välja antava vastava haldusaktiga;
5.4 toetada ASi Tartu Veevärk poolt Keskkonnaministeeriumile esitanud ettepanekut kahe objekti (Meltsiveski tiigi ala ja sufosiooniauk Raadi järve loodeosas) veekaitsealana looduskaitse alla võtmist;
5.5 pärast kaitseala moodustamist ja kaitserežiimi määramist täpsustada sõudespordikanali asukohta arvestades muuhulgas ettearvamatuid muutusi Emajõe hüdroloogilises režiimis (likvideeritakse oluline jõevee puhverala üleujutuste vastuvõtmiseks), Ropka silla rajamise komplitseeritust kanali kavandamisel või olemasolul;
5.6 planeerimisel seada üheks eesmärgiks säilitada Emajõe ürgoru tuulekoridor, mis tähendab, et Emajõe kaldaaladel, eriti kesklinna piirkonnas, ei rajataks tihedat kõrghoonestust;
5.7 strateegilise suunana jätkata jalakäigutsoonide laiendamist kesklinnas (Ülikooli tänava lõigus Vallikraavi- Raekoja plats kõnniteede laiendamine ning parkimise keelustamine, Rüütli tänavaga ristuvate tänavate rekonstrueerimine ühetasandilisteks tänavateks jms.);
5.8 koostöös krundiomanikega vaadata üle Tartu jaama territoorium. Vajadusel tuleb koostada vastav detailplaneering. Üldplaneeringuga ette nähtud müravastaste meetmete tõhususe kontrollimiseks on vajalik teostada korduv müra mõõtmine;
5.9 seada strateegiliseks eesmärgiks energiatõhusate hoonete projekteerimine ja ehitamine;
5.10 lähtudes praeguseks detailplaneeringutega kaetud elamumaade piisavast reservist, tuleb uute detailplaneeringute koostamise algatamisel üldplaneeriguga määratud elamumaadele arvestada linna võimalusi tänavavõrgu, ühiskondliku transpordi, haridus- ja sotsiaalsfääri ning tehnilise infrastruktuuri ja puhkealade tagamisel;
5.11 kaaluda kesklinna lähipiirkonnas linnalise keskkonna arendamiseks arhitektuurse sobivuse korral väljaspool miljööalasid, üldplaneeringuga kavandatud väikeelamumaal 3-4 korruseliste korruselamute kavandamist (nt Mäe ja Roosi tänavate piirkond, Aida, Kalevi ja Aleksandri tn Malmi tn- Jõe tn piirkond, Jakobi mäe piirkond, Ujula t piirkond jne) läbi üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringute koostamise;
5.12 teostada kesklinna lähipiirkonda parkimismajade ehitamise võimaluste asukohavalik ja parkimismajade rajamise majandusliku otstarbekuse põhjalikum analüüs ning vajadusel hakata välja töötama uusi lahendusi (parkimismajad kombineerituna muude teenindusettevõtetega esimesel-teisel korrusel jms). Lahendada linna lähipiirkonnast saabuvate autode parkimisvõimaluste tagamine linna piiril asuvatel aladel;
5.13 luua eeldused Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse, piiride ja neis nõutavate majandustegevuse kitsenduste määramiseks teemaplaneeringuga või riigi tasandil antava õigustloova aktiga;
5.14. leida asukoht Ihaste, Jaamamõisa, Kruusamäe ja Variku linnaosades ühiskondliku teenindus- ja vabaajakeskuse kavandamiseks;?
5.15 lähtudes Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee (Ringtee tn) ja Tartu-Valga mnt liikluskoormuse tõusust ja sellega kaasnevast kahjulikust mõjust inimese tervisele, eelistada nimetatud teede äärsetel aladel elamufunktioonile kaubandus- ja teenindusfunktsiooni;
5.16 jätkata kruntidele Näituse tn 6 ja J. Liivi tn 3, J. Liivi tn 5 kavandatud Eesti Rahva Muuseumi hoone asemele võimaliku ühiskondliku kasutusotstarbega hoone ehitamise võimaluste väljaselgitamist. Alles juhul, kui nimetatud kasutusotstarbega hoone ehitamise vajadust ei ilmne, on võimalik kaaluda maa-ala kasutamist mõne muu kasutusfunktsiooniga hoonete ehitamiseks.
5.17. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusele nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on Tartu reoveepuhasti kuja 300 meetrit. Kuna enne määruse jõustumist on kehtestatud mitmed detailplaneeringud, mis näevad ette kuja piiresse ehitustegevust, tuleb täiendavalt analüüsida detailplaneeringute elluviimise võimalusi.
6. Arvestada üldplaneeringu ülevaatamise tulemusi arengustrateegia "Tartu 2030", Tartu linna arengukava aastateks 2007- 2013 ja valdkondlikele arengukavade ja tegevuskavade koostamisel ning ülevaatamisel.
7. Otsus jõustub ... aprillil 2010. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" eelnõu esitamine " juurde
- Tartu Linnavolikogu otsustas 17.12.2009 otsusega nr 31 algatada Tartu linna üldplaneeringu ja planeeringute ülevaatamise vastavalt planeerimisseaduse §-le 29, mille kohaselt:
Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse:
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
4) muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.
I. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamisest arengustrateegia "Tartu 2030" ja Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 üldplaneeringule vastavuse analüüsi osas
I 1. Arengustateegia "Tartu 2030" (edaspidi Strateegia)
1.1. Strateegiaga on määratud visioon Tartu 2030 - Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn ja selle allvisioonid - Tartu on teadmuslinn, Tartu on ettevõtluslinn, Tartu on modernse elukeskkonnaga linn, Tartu on hooliv linn, Tartu on loov linn.
Üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse arendamise kaudu, kus tasakaalustatult arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Erinevaid funktsioone kandvate maa-alade arendamisel lähtutakse üldplaneeringus määratud ruumilise arengu põhimõtetest:
Linn on seisukohal, et üldplaneeringuga määratud linna ruumilise arengu põhimõtted annavad võimaluse ning toetavad Strateegiaga määratud visiooni Tartu 2030 ja selle allvisioonide elluviimist ning üldplaneering ei vaja ruumilise arengu põhimõtete määramise osas muutmist.
1.2. Strateegiaga on määratud allvisioonide elluviimise eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad. Nimetatust on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või Strateegias või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised:
T 2.3. Üldhariduskoolide võrgu optimeerimine, gümnaasiumite lahutamine põhikoolidest. Rahvusvahelise gümnaasiumi rajamine Balti riikide, SRÜ ja Ida-Euroopa andekatele noortele.
Üldplaneeringus ei ole Rahvusvahelist gümnaasiumit nimetatud ning asukohta määratud. Samas on üldplaneeringuga reserveeritud piidsavalt teadus- ja haridusasutuste maad.
T 3.1.Kõrgkoolide õppe- ja teaduskeskuste ruumilise baasi väljaarendamine. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli kampuste väljaehitamine Tähtveres ja Maarjamõisas, Tartu Kutsehariduskeskuse hoonestiku laiendamine Ropkas, Tartu Kõrgema Kunstikooli hoonestiku ehitamine Karlovas ja Tartu Lennukolledþi laborite rajamine Ülenurmel.
Üldplaneeringuga on kõikide eelpool nimetatud olemasolevate ja ehitatavate õppe- ja teadushoonete jaoks reserveeritud piisavalt maad, täpsustamist vajavad koostatavast Tartu Ülikooli ruumilisest arengukavast tulenevad muudatused linnaruumis. Selleks on vaja koostada linna kõrgharidusasutuste teemaplaneering.
T 3.2. Tartu Ülikooli, riigi ja linna koostöös ülikooli ajaloolise hoonestiku renoveerimine kesklinnas ja selle baasil ülikooli kesklinna kampuse arendamine Vanemuise tänavast kuni Botaanikaaiani, koos õppehoonete, muuseumide jm juurdekuuluvaga.
Üldplaneeringuga on reserveeritud linna üldkeskuses olemasolevas kasutuses olevad teadus- ja haridusasutuste maad. Strateegias tõstatatud eesmärgi täpsustamiseks on vaja koostada linna kõrgharidusasutuste teemaplaneering.
T 3.3. Ülikoolide külalismajade väljaehitamine avaliku ja erasektori koostöös külalisõppejõudude ja –teadlaste tarvis.
Strateegias tõstatatud eesmärgi täpsustamiseks on vaja koostada linna kõrgharidusasutuste teemaplaneering.
T 3.6. Tippülikooliväärilise teadusraamatukogu väljaarendamine.
Vastav maa-ala on üldplaneeringus reserveeritud.
T 8.1. Regiooni majandusele oluliste tööstusharude valdkondlikul võrkstruktuuril põhinevate tehnoloogia- ja arenduskeskuste rajamine. Teadmistepõhiste elektroonika-, materjaliteaduste, biotehnoloogia-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tervisetööstuse klastrite loomine ja arendamine.
Vastavad maa-alad on üldplaneeringus reserveeritud (Teaduspark).
T 10.2. Hoonestatud piirkondades luuakse kompensatsioonialade ühtne võrgustik koos roheliste tuumaladega, mis hõlmab haljasalasid, parke ja veekogude kaitsevööndeid.
Üldplaneeringus on nimetatu lahendatud tekstilises osas peatükis 6. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine ning kaardil 17. Roheline võrgustik ja puhkealad.
T 10.3. Emajõe kalda-aladel, eriti kesklinna piirkonnas, keelatakse rajada tihedat kõrghoonestust.
Üldplaneeringus on nimetatuga arvestatud. Vajadusel saab üldplaneeringu ülevaatamisega sätestada, et kõrghoonestuse rajamise eesmärgil Emajõe kaldavööndisse ei ole lubatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringute algatamine.
T 10.8. Annelinna, Ränilinna ja Ravila piirkonna elamispinnad restruktureeritakse.
Restruktueerimise tulemusena tekkiva täiendava elamispinna nõudluse rahuldamiseks on üldplaneeringuga reserveeritud piisavalt maad nii korruselamute kui ka väikeelamute ehitamiseks.
T 12.2. Hoitakse veeressursse ja rakendatakse meetmeid veekadude vähendamiseks, kujundatakse linnastu vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
Üldplaneeringus on lahendatud ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, süsteemi kavandamine, kaalumist vajab lähivaldadega ühtse vee- ja kanalisatsiooniskeemi väljatöötamise vajadus.
T 12.3. Reostusriskide maandamiseks uute veehaarete kasutuselevõtt väljaspool linna.
Nimetatud alad on reserveeritud naabervaldade üldplaneeringutes (Tähtvere vald).
T 12.6. Veevarustuse riskide vähendamiseks ehitatakse veetornid.
Veetornide asukohti ei ole üldplaneeringus käsitletud, asukohad tuleb täpsustada detailplaneeringutega.
12.9. Põhivõrgus ringtoitesüsteemi väljaarendamine. Kõrgepinge õhuliinide asendamine maa-aluste kaabelliinidega.
Üldplaneeringuga on ette nähtud kasutusest välja jäävate õhuliinide demonteerimine.
T 12.10. Kaugküttevõrgu väljaehitamine ja koostootmisjaama rajamine.
Üldplaneeringus on nimetatu lahendatud tekstilises osas ptk 9. "Kaugküte" ning kaardil 14 "Olemasolev ja perspektiivne soojusvõrk ning kaugküttepiirkond".
T 13.1. Transiitliikluse väljajuhtimine linnast.
Üldplaneeringuga on vastavad tee- ja tänavakoridorid reserveeritud.
T 13.2. Linnasiseste põhitänavate, sildade ja eritasandiliste ristmike väljaehitamine sujuva liikluse tagamiseks.
Üldplaneeringuga on vastavad tee- ja tänavakoridorid reserveeritud.
T 13.3. Liikluskoormuse hajutamine, vanalinna tarbetute sissesõitude vältimine.
Üldplaneeringuga kavandatud liiklusskeemi elluviimise üheks eesmärgiks on liikluskoormuse hajutamine, samuti on seatud eesmärgiks vanalinna tarbetute sissesõitude hajutamine.
T 13.6. Transpordiühenduste arendamine: ehitada Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee neljarealiseks, rekonstrueerida Via-Hanseatica (Jõhvi-Tartu-Valga), ehitada välja Rail Baltica ja sisse seada regulaarne lennuliiklus Ülenurmelt.
Üldplaneeringuga on linna haldusterritooriumil vastavad maa-alad reserveeritud.
T 15.3. Tervisespordirajatised ja tervisespordi üritused on kõigile kättesaadavad.
T 21.5. Regulaarse laevaliikluse arendamine Emajõel ja Peipsi järvel, regulaarreiside korraldamine Pihkvasse. Emajõe Jõeriigi arendamine atraktiivseks puhkepiirkonnaks: randumissildade rajamine, puhkekohtade ja matkaradade võrgustiku loomine koostöös naaberomavalitsustega.
Üldplaneeringuga on tervisespordirajatiste säilitamiseks ning uute ehitamiseks maad reserveeritud. Linna ja selle lähiala tervisespordirajatiste, matkaradade ning puhkekohtade ühtse võrgustiku loomiseks on vajalik maakonnaplaneeringu vastava teemaplaneeringu koostamine.
I 2. Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 (edaspidi Arengukava)
Arengukavaga on määratud linna arengusuundumused aastateks 2007- 2013. Nimetatust on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või Arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised:
2.1. Väljavõte Arengukava ptk 5.1 "Majandus" osast.
"/---/ Olulisemad arengusuunad on ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse suurendamine, koostöö tihendamine ettevõtjate ja teadusasutuste vahel, Tartu Teaduspargi arengu toetamine, tööstusalade väljaarendamine ning ettevõtlusinkubaatori käivitamine. /---/ Tartu arendamine tervikliku turismiobjektina hõlmab nii transpordi infrastruktuuri täiustamist, Emajõe kaldapealsete ja miljööväärtuslike piirkondade arendamist kui ka üksikute turismiobjektide (AHHAA, Toomemägi, ERM, Tartu Pauluse kirik jne) väljaarendamist või rekonstrueerimist. Toetatakse haagissuvilate- ja telkimisala rajamist Anne kanali ja Emajõe vahelisele alale, et mitmekesistada turistidele pakutavaid teenuseid. /---/ Koostöös erasektoriga (MTÜ Emajõe Lodjaselts, MTÜ Uunik Auto ja vanatehnika klubi Levatek) luuakse terviklik jõekeskus Emajõe äärde ja vanatehnika külastuskeskus Raadile."
Üldplaneeringuga on reserveeritud piisavalt maad Tartu Teaduspargi ruumiliseks arenguks, tööstusalade arendamiseks ja ettevõtlusinkubaatori käivitamiseks. Tartu arendamiseks turismiobjektina on üldplaneeringus reserveeritud puhkealaks jõe kaldapealsed, sätestatud on miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimused. Valminud on üldplaneeringu muutmise ettepanekuid sisaldavad detailplaneeringud jõekeskusele ja vanatehnika muuseumile. Arengukava vajab täiendamist kämpingualade osas lisades sinna ka ühe Raadi kruusakarjääridest (Narva mnt 126 D).
2.2. Väljavõte Arengukava ptk 5.2 "Keskkonnakaitse" osast:
" /---/ Linna rohelise võrgustiku säilitamine ja arendamine on oluline, et võimaldada linnaelanikele paremaid puhke- ning sportimisvõimalusi. Suuremad puhkealad on kavas kujundada Anne kanali, Raadi kruusaaugu ja Raadi dendropargi piirkonda ning renoveerida Toomemäe park."
Üldplaneeringuga on reserveeritud maa-alad Anne kanali, Raadi kruusaugu ja Raadi dendropargi piirkonda. Arengukavasse on vastavasse nimekirja vaja lisada Tähtvere spordipark ja dendropark.
2.3. Väljavõte Arengukava ptk 5.5 "Vaba aeg, kultuur ja religioon" osast:
"/---/ Prioriteetsed ehitised arengukavas on Tartu Linnaraamatukogu, teaduskeskus AHHAA, Anne Noortekeskus, Tamme staadion koos staadionihoonetega, Tartu Laululava, Laulupeomuuseum ning Lastekunstikool ja Linnamuuseumi juurdeehitis. /---/ Linnaruumi kui kui elukeskkonna väärtustamise seisukohast tuleb finantseerida kultuurikvartalite ja kultuuritänavate rajamist ja renoveerimist koos toetava keskkonna loomisega (pargid, haljastus, pingid, varjud, valgustus, viidad, stendid, skulptuurid, purskkaevud, muusikaaiad jne)."
Üldplaneeringuga on reserveeritud maa-alad kõigi Arengukava ptk-s 5.5 nimetatud üksikobjektidele.
Kultuurikvartalite ja-tänavate osas ei ole praeguseks välja kujunenud selget ruumilist visiooni. Visiooni selgumisel saab vajadusel teemat täpsustada vastava liigi planeeringuga (ei ole üldplaneeringu ülesanne).
2.4. Väljavõte Arengukava ptk 5.6 "Haridus" osast:
"/---/ Hariduse investeeringutesse on planeeritud kolme uue 6-rühmalise koolieelse lasteasutuse ehitamine ning 2 lasteaia juurdeehitis."
Üldplaneeringus on vastavad maa-alad reserveeritud, detailplaneeringud on kehtestatud.
2.5. Väljavõte Arengukava ptk 5.7 "Sotsiaalne kaitse" osast:
"Hoolekande arenguvisiooni alusel on Tartus aastaks 2013 loodud senisest ulatuslikumad võimalused tööealiste inimeste toimetulekuks ja tööhõiveks. Seda toetab Jaamamõisa rehabilitatsioonikeskuse, täiendava varjupaiga, toetatud elamise ja töötamise üksuste ning iseseisva elu harjutamise keskuse rajamine ja vastavate teenuste arendamine. Eakate inimeste toimetuleku parandamiseks renoveeritakse olemasolevaid ja rajatakse uusi hoolekandeasutusi. Nende hulgas on olulisemad Tartu hooldekodu juurdeehitis, pansionaadi tüüpi hooldekodud, multifunktsionaalsed päevakeskused. Kujundatakse välja Nõlvaku eakate linnak, kuhu kuuluvad nii eluruumid eakate majas kui psüühiliste erivajadustega isikute ja dementsete eakate hooldekodu. Laste ja noorte hoolekandes keskendutakse laste päevakeskuste teenuste ja perekülastusteenuste arendamisele ja laiendamisele. Rajatakse perekeskus, kus peresid nõustavad laste ja peredega tegelevad spetsialistid.
Täisealiste vaimupuudega inimeste grupikodu ehitamine, psüühiliste erivajadustega isikute hooldekodu rajamine, tegevustoetused puuetega inimeste ühendustele ning sotsiaal- ja transporditeenused puuetega inimestele on osa tegevustest, mis tagavad puuetega inimestele teiste linnakodanikega võrdsed võimalused ühiskonnaelus osaleda."
Üldplaneeringuga on maa-alad Jaamamõisa rehabilitatsioonikeskuse, täiendava varjupaiga, toetatud elamise ja töötamise üksuste ning iseseisva elu harjutamise keskusele reserveeritud ning kehtestatud on ka detailplaneering. Uute hoolekandeasutuste rajamiseks on vaja teostada põhjalikum analüüs seoses linnas asutuste ümberpaiknemisest tulenevate vabade ruumide tekkega.
II. Informatsioon valdkondlike arengukavade vastavusest Tartu linna üldplaneeringule
II 1. Tartu linna ettevõtluse arengukava 2009- 2013.
Tartu ettevõtluse visioon aastaks 2013 on- Tartu on elujõuliste ettevõtetega, teadus- ja tehnoloogiamahuka majanduse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonnaga linn.
Visiooni täpsustavad konkreetsemad eesmärgid (Tartu on elujõuliste ettevõtetega linn, Tartu on teadus- ja tehnoloogiamahuka majandusega linn, Tartu on atraktiivse ettevõtluskeskkonnaga linn).
Arengukavaga on määratud ettevõtluse arendamise strateegilised suunad aastateks 2007- 2013.
Neist on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised (välja on toodud väljavõte arengukavast ning kaldkirjas üldplaneeringule vastavuse analüüs):
1.1. "2.2. Oskustööjõu koolitamine. Tartu KHK tehnilise baasi ja õppekavade arendamine.".
Üldplaneeringuga on reserveeritud piisav maa Tartu Kutsehariduskeskuse tehnilise baasi arendamiseks.
1.2. "3.2. Ettevõtluse kinnisvara arendamine. SA Tartu Teaduspargi infrastruktuuri arendamise toetamine. Infrastruktuuriga varustatud maa-alade ettevalmistamine ettevõtluseks – Ravila ja Ropka tööstusparkide arendamine, Raadi tööstuspargi rajamises osalemine. Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnaku ning Tähtvere teaduslinnaku arendamine.".
Üldplaneeringuga on reserveeritud piisav maa kõigi arengukavas nimetatud asutuste arenguks. Kehtestatud on SA Tartu Teaduspargi territooriumi ja Ravila ning Ropka tööstusparkide detailplaneeringud.
1.3. "3.3. Transpordiühenduse arendamine. Linnaruumi tasakaalu säilitamine, elu- ja töökohtade paiknemise arvestamine planeeringutes. Tartu ümbersõiduteede ehitamine.".
Üldplaneeringuga määratud Tartu linna ruumilise arengu põhimõtted (kaart 2) sätestavad elu- ja töökohtade paiknemise üldised suundumused. Neis on arvestatad tasakaalu säilitamisega elu- ja töökohtade paiknemisel (ettevõtlusalade tihendamine, uute sildade rajamine jms).
Toimub üldplaneeringuga määratud Idaringtee eelprojekti ning Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamine.
II 2. Tartu linna turismi arengukava 2008- 2013.
Arengukava annab üldise raamistiku turismi arendamiseks ning turismi arendamise tegevussuunad aastateks 2008-2013. Üldplaneeringuga määratud miljöväärtuslikud hoonestusalad, roheline võrgustik jms. toetavad linna kujunemist atraktiivseks turismikeskkonnaks. Turismitoodete mitmekesistamine ja kvaliteedi parandamisel nähakse muuhulgas ette Jaani kultuurikvartali kujundamist terviklikuks turismitooteks, Toomemäe kompleksi väljaarendamist, Emajõe kompleksne kasutuselevõtmist aktiiv- ja perepuhkusteks jne.
Üldplaneeringuga ning seda täpsustatavate teemaplaneeringutega (Toomemäe üldplaneering, Emajõe kalda- ja sildumisrajatised) on loodud eeldused arengukavas nimetatud objektide ehitamiseks ja tegevuste elluviimiseks. Emajõe kallaste kasutuse kavandamise aktualiseerimiseks vajab kehtiv teemaplaneering uuendamist.
II 3. Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava 2008-2013 ja tegevuskava 2008- 2013.
Arengukavaga on määratud munitsipaalõppeasutuste arendamise strateegilised suunad aastateks 2008- 2013.
Neist on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised:
3.1. "Põhikooli õpilaste arvu suurenemine ning gümnaasiumiastme õpilaste vähenemine tekitab vajaduse optimaalsemalt ära kasutada olemasolevaid koolimaju ning õppeaastaks 2013/2014 ehitada üks uus koolimaja." (lk 27, ptk 4.2.8).
Üldplaneeringuga on reserveeritud maa põhikooli ehitamiseks Tammelinna linnaosas. Tartu Ülikooli ruumilise arengukava (teemaplaneeringu) koostamisel tuleb kaaluda olemasolevate, ülikoolile tulevikus mittevajalike hoonete kasutamist munitsipaalõppeasutuste jaoks.
3.2. "T 1.3. Uute lasteaedade ehitamine Kaunase pst 22, Ihaste, Raadi-Kruusamäe ja Kesklinna piirkonda." Hariduse tegevuskava "Uute lasteaedade ehitamine."(Lasteaed "Lotte", Kummeli 5 lasteaed, Kaunase pst 22 lasteaed, Kulli 1 lasteaed, Pepleri 1A lasteaed, Oa tn lasteaed, Fr. Tuglase tn lasteaed, Ihaste linnaosa lasteaed, Kesklinna piirkonna lasteaed, Raadi piirkonna lasteaed.
Üldplaneeringuga on reserveeritud maad arengukavas ette nähtud lasteaedade ehitamiseks- Kaunase pst 22, Ihaste (Ihaste tee 18), Kesklinna (Lina tn 4 //6 // 7 // 8 // 9 // 11 // Aleksandri tn 32 kunt) lasteaedadele, "Lotte" lasteaiale, Kummeli 5 lasteaiale, Kulli 1 ja Pepleri 1A ning Oa tn lasteaiale.
Kuna Ihaste linnaossa kavandatud lasteaia maa on eraomandis, tuleb kaaluda lasteaiale uue asukoha leidmist. Algatatud on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering Fr. Tuglase t lasteaia maa reserveerimiseks ning samasisuline detailplaneerig lasteaia maa reserveerimisks Raadi- Kruusamäe linnaosas, endisel militaaralal.
Lisaks näeb üldplaneering ette lasteaia ehitamise võimaluse Raadil (Mäe 39A), Riiamäe asumis (Kalevi tn- Lille tn- - Tähe tn- Päeva tn kvartal), Vaksali asumis (Tiigi 67) ja Ujula- Kvissentali asumis (Kvissentali tee 17A).
Arengukava ülevaatamisel tuleb analüüsida kõikide lasteaedade maa reserveerimise vajadust. Juhul, kui Ihaste tee 18 maa omanikuga ei saavutata kokkulapet, tuleb lasteaia uue asukoha valikuks algatada detailplaneeringu koostamine.
3.3. "T 2.1.2. Uue koolihoone projekteerimine Raja tänavale.".
Vt. p 3.1.
3.4. "T 2.2. Üldhariduskoolide õpilastele õpilaskodu rajamise vajaduse väljaselgitamine.".
Õpilaskodu vajaduse selgitamisel on võimalik arvestada üldplaneeringuga reserveeritud vastava funktsiooniga maade (hoonete) reservi.
3.5. "T 3.6. Koolide staadionite ehitamine ning renoveerimine.".
Maa-alad koolide staadionitele on üldplaneeringus reserveeritud.
II 4. Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava aastateks 2008-2013.
Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava on strateegiline dokument, mis määrab toodud valdkondade arengu põhisuunad aastateks 2008–2013. Arengukavas on käsitletud koos nii kultuuri, sporti kui noorsootööd, kuna neil valdkondadel on inimeste vaba aja sisustamisega seotud ühisosa.
Neist on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad tegevussuunad järgmised:
4.1. "Arengueesmärk 4: Tartus on kultuuriloomeks ja kultuuris osalemiseks mitmekesine, kvaliteetne ja stimuleeriv keskkond.
E15: Tartus on loojatele kvaliteetsed ja tänapäevased loometingimused, sh uut tüüpi loomekeskkonnad (loojatele suunatud elu- ja tööpiirkonna väljaarendamine; teatud piirkonna arendamine ateljee-korteriteks)."
Üldplaneeringus ei ole loojatele suunatud elu- ja tööpiirkanda ega ateljee-korterite piirkonda määratud ning see ei ole ka üldplaneeringu ülesanne, piirkonna selgumisel saab ala ruumilise lahenduse välja töötada detailplaneeringutega.
"E16: Tartus on mitmekesised, tänapäevased võimalused loomingu eksponeerimiseks ja kogemiseks, kultuurikeskused on avatud kogukonna uutele algatustele Lutsu tänava kultuurikvartali väljaarendamine (sh Antoniuse Õue väljaehitamise lõpetamine); Tartu Mänguasjamuuseumi arendamine laste- ja perekeskuseks, Tartu Linnaraamatukogu peamaja (Kompanii 3/5) rekonstrueerimine, Teaduskeskuse AHHAA uue hoone ehitamine ja sisustamine, Eesti Rahva Muuseumi teemapark Raadil, uue hoone ehitamine, Tartu I Muusikakooli laiendamine, Tartu Linnamuuseumi väljaehitamine."
Antoniuse õue väljaarendamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Tartu Mänguasjamuuseumile nagu ka teistele arengukavas toodud ehitistele on üldplaneeringuga selleks reserveeritud piisav territoorium.
4.2. "5.2.3.2 Arengueesmärk 2: Sport on kättesaadav, olenemata east, soost ja erivajadustest.
E4: Igas linnaosas on kaasaegsed võimalused spordi harrastamiseks (võimaluste ja tingimuste loomine spordiga tegelemiseks linna rohelistes tsoonides (Raja tn park, Raadi park ja karjäär, Ihaste mets, Anne kanali ümbrus, Tähtvere park ja dendropark, Tamme staadion, Emajõe kaldad jne), igasse linnaossa vähemalt ühe spordirajatise (staadion, spordisaal jm) tagamine, Emajõe kallaste läbitavaks ja atraktiivseks muutmine tervise- ja liikumisradade rajamise teel, kergliiklusteede planeerimine Tartust lähtuvate magistraalide juurde.".
Üldplaneeringuga on võimaluste piires arvestatud, et igas linnaosas oleksid kaasaegsed võimalused spordi harrastamiseks. Spordisaalide puudus on Variku, Raadi- Kruusamäe, Ränilinna ja Ropka linnaosades. Teistes linnaosades on spordisaalid kas olemas või asuvad linnaosa piisavas läheduses. Spordisaalidele maa puudumise korral on vajalik teha koostööd valdadega.
Vabaõhu spordiala puudus on Ropka- Jalaka asumis ja Variku asumis, vastav territoorium tuleb leida Porijõe piirkonnas Ülenurme vallas ning säilitada metsaalad linna piiril, Raudtee tänava ääres.
Kergliiklusteed Tartust lähtuvate magistraalide juurde on planeeritud ja väljaehitamisel.
4.3. "5.3.3.3 Arengueesmärk 3: Tartu linn pakub loovat, turvalist ja noortepärast noorsootöö- ja põlvkondadevahelist suhtlemist soodustavat keskkonda. E11: Tartu linnaruum on noortele mitmekesiseid tegevuspaiku pakkuv, noortele kättesaadav, noori inspireeriv, nende loomingulist potentsiaali rakendav ja põlvkondadevahelist suhtlemist soodustav (avalike mängu- ja spordiväljakute kaardistamine (elektrooniline kaart ja trükis), uute väljakute ja teemaparkide rajamispõhimõtete väljatöötamine, nende rajamine)."
Avalikus kasutuses olevaid spordi- ja mänguväljakuid on ehitatud üldplaneeringu teemaplaneeringu "Vabaõhu puhke- ja spordiväljakud" järgi. Teemaplaneering vajab uuendamist.
II 5. Tartu linna keskkonna arengukava 2006-2013.
5.1. "1.4. Tartu ökomaja. Tartus on rajamisel taaskasutuskeskus."
Üldplaneeringu ja detailplaneeringuga on vastavad maa-alad reserveeritud.
5.2. "3.1. Üldplaneering sätestab prioriteediks kaugkütte süsteemiga liitumise ja kaugkütte võrgu väljaarendamise uutes piirkondades. Valitud säästev lahendus aitab otstarbekalt kasutada olemasolevat soojatootmisvõimsust. Uute transpordisõlmede ning tootmis- ja teenindusobjektide kavandamisel vältida nende rajamist piirkondades, mis määratletakse koostöös Tartumaa Keskkonnateenistusega, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ning kus tuleb nõuda piirkonna ning seal asuvate ettevõtete saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavade koostamist ja järgimist.".
Praeguseks ei ole määratletud piirkondi, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust. Nimetatud küsimus tuleb lahendada iseseisva uuringuga ja selle alusel välja antava vastava haldusaktiga.
5.3. "Uue üldplaneeringuga on kindlaks määratud transpordisüsteemi arendamise põhimõtted kuni 2020. aastani. Tänavavõrku arendades on püütud muuta hõlpsamaks linnaosadevahelist liikumist linna keskosa läbimata ja luua eeldused liiklusvoogude hajutamiseks. Liiklusskeem arvestab Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee rekonstrueerimisest tulenevate muutustega.
AS Eesti Raudtee on asunud koondama kaubavedusid Tartu jaama territooriumile eesmärgiga likvideerida sadamaraudtee. Seetõttu on vaja tagada magistraaltänavate ühendus Tartu jaama olemasolevate juurdepääsudega veotänavate kaudu."
Nimetatud põhimõtted on üldplaneeringus määratud ja viiakse ellu. Koostöös krundi omanikuga ülevaatamist Tartu jaama tulevane territoorium.
5.4. "4.2. Linna uues üldplaneeringus on kavandatud sademevee kanalisatsioonivõrgu väljaehitamise põhimõtted ja põhitorustike võrk. Skeem on koostatud nii, et seda saab realiseerida etapiviisi.".
Nimetatud põhimõtted on üldplaneeringus määratud ja viiakse ellu.
5.5. "5. Tartu linna maastik on tervik, mille loodus ja kultuur moodustavad ühe terviku. Linna arendustegevuse kavandamisel ja linnaplaneerimisel on esikohal vajadus tagada linna terviklikkus ja tasakaalustatud areng."
Üldplaneeringuga määratud ruumilise arengu põhimõtted tagavad arengukavas toodu elluviimise.
5.6. "5.1. Ropka-Ihaste loodus- ja linnualaga piirnev luhaala Tartu linna territooriumil säilitada rohelise võrgustiku osisena, mille võimalik kasutamine puhke- ja virgestusalana määratakse keskkonnamõju hindamise kaudu."
Pärast Ropka- Ihaste maastikukaitseala eeskirjade kinnitamist tuleb täpsustada sõudespordikanali tulevane asukoht.
5.7. "5.2. Keskkonna arengukava koostamise ajaks oli üle vaadatud Tartu linna üldplaneering, tehtud muudatused vastu võetud ja saadetud kooskõlastamiseks. Üldplaneeringus on loetletud maastikulised objektid, mille kohta on kehtestatud üldisest erinevad kasutustingimused ja piirangud, kaitse all olevad maastikulised objektid ja looduse üksikobjektid, miljööväärtuslikud hoonestusalad (vt lisa 5).
Miljööväärtuslike alade säilimine on tagatud, ehitatud keskkonda arendatakse tasakaalustatult. Ei kahjustata kaitsealuseid või muidu tähelepanuväärseid üksikobjekte.
- vältida tuleks linna liiga tihedalt täisehitamist kõigi kasutamata maade hoonestamisega;
- tuleb säilitada Emajõe ürgoru tuulekoridor, sellest tulenevalt ei tohi Emajõe kalda-aladel, eriti kesklinna piirkonnas, rajada tihedat kõrghoonestust;
- elamumaade planeerimisel jälgida sotsiaalse keskkonna kvaliteeti, tagada lühiajalise puhkuse võimalused puhke- ja virgestusalade sobiva jaotusega;
- elamualade arengul säilitada ja renoveerida esmajärjekorras olemasolevad hooned ning vältida liigset hoonestustihedust;
- elamumaade ja tööstusmaade kontaktvööndisse mitte ette näha keskkonda häirivaid tootmisettevõtteid ega potentsiaalset keskkonnariski kujutavaid tootmistehnoloogiaid;
- tagada Tartu tööstuse potentsiaali arenguks vajalike tootmisalade piisavus ja kompaktsus;
- mitte soodustada linna piirialadele suurte kaubanduskeskuste planeerimisega kujunevat valglinnastumist. Kesklinna mitte planeerida suuremahulisi transpordivooge kaasa toovaid kaubandus- ja teeninduspindu;
- vee-alasid käsitleda ökoloogilise võrgustiku osisena, vee-aladega piirnevaid piirkondi puhke- ja virgestusaladena;
- tagada kalmistute kui kultuuriväärtuse säilimine ja kaitsmine nii otseste kui kaudsete kahjulike mõjude eest. Arvestada kalmistuid ökoloogilise võrgustiku osisena;
- maade, mille puhul kasutusotstarve ei ole otsustatud, edasisel planeerimisel arvestada rohelise võrgustiku kujundamise vajadustega;
- säilitada avatud vaated Emajõe ürgorule – Jõgeva maanteelt ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavalt;
- tagada miljööväärtusega hoonestusalade säilimine tingimuste kehtestamisega detailplaneeringutele ja ehitusprojektidele; soodustada kõigi elamualade kujunemist miljööväärtuslikeks aladeks, mis tagaks sotsiaalselt turvalise elukeskkonna;
- kavandada vähemalt kolmekihiline roheline (ökoloogiline) võrgustik. Esimese kihi moodustaksid linna läbivad rohelised koridorid ning elamualasid ja tööstuspiirkondi eraldavad nn puhvertsoonid. Teise - suuremad tervikutena säilinud rohelised alad puhke- ja virgestusaladena, ning päevapuhkuse aladena – Raadi järve ümbrus ja Raadi park, Toomemägi, Tähtvere park koos lauluväljakutaguse puhkeala ja dendropargiga. Kolmanda - elamualadel, sotsiaal- ja haridusasutuste lähiümbruses ning kaubandus- ja teenindusettevõtete maadel paiknevad puhke- ja virgestusalad nn tunnipuhkuseks. Säilitada ja võimalusel parandada põhilisi rohelisi koridore;
- tagada transiitliikluse juhtimine linnast mööda. Konkreetsetele detailplaneeringutele ja projektidele teha vajadusel detailne keskkonnamõju hinnang;
- Emajõe kallaste ulatust võib vähendada Supilinnas ja üldkeskuse piires (üldkeskuse piiridesse jääb ka osa Ülejõe asumist) kuni Turu sillani ja Emajõe paremkaldal kuni Sõpruse sillani, Emajõe vasakkaldal Ujula-Kvissentali asumis jõe ja Kalmistu paljandi vahel ning sama lõigu vastaskaldal. Vasakkaldal Turu sillast kuni planeeritava Ropka sillani tuleks kalda ulatust suurendada, kuna tegu on paksu turbakihiga ning regulaarselt üleujutatavate aladega;
- tagada kultuurimälestiste säilimine."
Nimetatud üldplaneeringu ja arengukava põhimõtteid on aluseks edasiste tegevuste kavandamisel.
5.8. "5.3. Koostöös linnaga piirnevate omavalitsustega on kokku lepitud linnalähialade maakasutuse tingimused, mis võimaldavad säilitada ja arendada rohelist võrgustikku ning vältida valglinnastumist. Linna kõrghaljastuse, looduslike alade ja looduslike koridoride ühendamist linna ümbruse rohelisse võrgustikku võiks käsitada ühe peaülesandena. Erilist tähelepanu vajab nn roheline lähisvöönd, mis liidab tervikuks linna sisese ja ümbritseva haljastuse. Need on alad, mis jäävad linna funktsionaalsest servast 20-30 minutilise jalgsikäigu kaugusele. Administratiivselt võivad need kuuluda nii linna piiridesse kui jääda ka väljapoole. Soodustada linnalises keskkonnas senisest optimaalsemat ruumi-kasutust, leida funktsiooni kaotanud aladele ja ehitistele uus funktsioon, vähendada sotsiaalset ja kultuurilist kihistumist soodustavaid ruumilisi lahendusi."
Linna ja selle lähiala tervisespordirajatiste, matkaradade ning puhkekohtade ühtse võrgustiku loomiseks on vajalik maakonna teemaplaneeringu koostamine.
5.9. "6.2. Planeeringute koostamisel jm tegevuses arvestatakse rangelt elektromagnetkiirguse allikate kaitsevööndeid. Elektriliinide kahjulike mõjude vähendaks sobib õhuliinide asendamine maa-aluste kaabelliinidega. Tartu linna üldplaneeringuga on kavandatud olemasolevate 35kV ja kõrgema pingega õhuliinide likvideerimine 9,8 km ulatuses ja uute 110kV kaabelliinide rajamine 7,1-7,6 km ulatuses.".
Üldplaneeringus on nimetatud kaitsevöönditest kinnipidamisega arvestatud. Juhul, kui õhuliine asendatakse maakaabliga ning selle tõttu vabaneb endise kaitsevööndi likvideerumisega maareserv, saab maa-alale koostada linna üldplaneringu muutmise ettepanekut sisaldav(ad) detailplaneering(ud).
II 6. Tartu linna sotsiaalhoolekande arengustrateegia aastani 2012.
Nimetatud arengustrateegia on linna sotsiaalhoolekande arengut tervikuna käsitlev arengudokument. Strateegia käsitleb linna hoolekande tulevikuvisiooni, esitatud linna hoolekande arengumudel, mis sisaldab hoolekande strateegilisi arengueesmärke ja -ülesandeid ning ülesannete võimalikke lahendusteid (meetmeid).
Tartu Linnavalitsuse 10. aprilli 2007. a määruse nr 7 ”Tartu Linna sotsiaalhoolekande tegevuskava aastateks 2007-2012” (edaspidi tegevuskava) on kehtiva Tartu Linna Sotsiaalhoolekande arengukava I osas: Arengustrateegia aastani 2012 nimetatud eesmärkide täitmiseks koostatud tegevuskava. Mis omakorda tugineb teistele Tartu linnas kehtivatele sotsiaalhoolekannet käsitlevatele pikaajalistele arengudokumentidele:
Arengustrateegia „Tartu 2030”;
Tartu linna arengukava 2007–2013.
Hoolekandeasutuste maadeks on üldplaneeringuga reserveeritud järgmised krundid (senises kasutuses olevad maad) Nisu 2A, Koidu 13, Era 2, Kaunase pst 22, Tiigi 55, Jaama 72, Mäe 33, Aardla 84E,, Puiestee 126C, Kalda tee 4, Vaksali 14, Rahu 15, Kaunase pst 23, Liiva 32, Rahu 8, Veski 35, Kaunase pst 22, Staadioni 48, 52, Jaamamõisa 38, Lubja 7. Täiendavad maad reserveeritakse: Uus-Ihaste asumis (Nõlvaku 12), Uus-Tammelinna ja Maarjamõisa asumis (Kulli 1 või kruntidega N. Lunini 12, 16 ja Ravila 19 piirnev ala), Vaksali asumis (Tiigi 67), Jaamamõisa asumis (Jaamamõisa 38 ja lähiümbrus).
Üldplaneeringus ei ole hoolekandeasutuste maad detailsemalt liigitatud.
Tegevuskavaga on nimetatud maade kasutus kavandatud järgmisena:
a) Aadressidel Nisu 2A, Koidu 13, Era 2, Kaunase pst 22, Tiigi 55, Jaama 72, Mäe 33, Aardla 84E, Puiestee 126C, Kalda tee 4, Vaksali 14, Rahu 15, Kaunase pst 23, Liiva 32, Rahu 8, Veski 35, Kaunase pst 22, Rahu 8, Staadioni 48, 52 on osaliselt või täielikult välja arendatud olemasoled sotsiaalhoolekande objektid.
b) Uute hoonete ehitamiseks on vajalikud /reserveeritud järgmised krundid objektide lõikes (Tegevuskava ülesanne,tegevuskava ülesande nr):
6.1. 1.4. Multifunktsionaalsete päevakeskuste rajamine linnaosades
Multifunktsionaalne päevakeskus pakub teenuseid lastele, lastega peredele ja eakatele. Sihtrühmade teenindamine ühe keskusena võimaldab kokku hoida ülapidamiskulusid ja tagada teenuste taset. Päevakeskustesse saab koondada seni eri paigus toimivad teenused. Perspektiivis on keskustes olemas sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskus.
Päevakeskused on vajalik luua Tammelinnas, Ropka- Karlovas ja Annelinnas/Ihastes
Multifunktsionaalsete päevakeskuste rajamine on üldplaneeringu kohaselt võimalik kruntidega N. Lunini 12, 16 ja Ravila 19 piirnevale alale. Annelinna/Ihaste keskuse rajamine on võimalik krundile Anne 67a. Krunt vajab üldlaneeringus vastavasse nimistusse kandmist. Ropka - Karlova päevakeskuse jaoks on vajalik leida vastav maa-ala või ruumid. Juhul kui praegu üldplaneeringus nimetatud kruntide baasil ja/või Tartu Ülikooli vabanevate hoonete või ruumide baasil ei ole võimalik päevakeskusi kavandada, vajab üldplaneering nimetatud küsimuses täpsustamist.
6.2. 2.4. Kodutute varjupaiga ehitamine
Linnakodanike ja eriti Raadi linnaosa elanike huve arvestades on otstarbekas rajada kodutute varjupaik lisaks planeeritavale Jaamamõisa 38 rehabilitatsioonikeskusele. Sellega väheneks Lubja 7 varjupaiga koormus ja paraneksid sealsed elamistingimused. Küsimus on lahendatud detailplaneringuga Jaamamõisa linnaosas.
6.3. 2.8. Pikaajaliste töötute ja marginaliseerunud täisealiste rehabilitatsioonikeskus koos siirdeeluruumide ja sotsiaalkorteritega
Kodutute ja pikaajaliste töötute süsteemse ja kompleksse rehabilitatsioonitegevuse käivitamiseks vajalike ruumide rajamine. Varjupaiga (Lubja 7) ruumipuuduse leevendamine ja senisest paremate elamistingimuste loomine varjupaiga elanikele.
Sihtrühmaga tehtava sotsiaaltöö tulemuslikumaks muutmine. Kliendi arengu jälgimise ja toetamise ning võimalike probleemide ennetamise ja lahendamise võimaluste avardumine. Iseseisva elamise ja toimetulemise võimaluste suurendamise ning motivatsioonisüsteemi loomine siirdeeluruumide süsteemi rakendamisega. Sotsiaaleluruumide hulga suurendamine.
Küsimus on lahendatud detailplaneringuga Jaamamõisa linnaosas.
6.4. 3.2. Sõltuvusprobleemidega inimeste rehabilitatsioonikeskus
Üks asutus kõigile sõltuvushaigetele ning asutuse sees eraldi osakonnad alaealistele ja täisealistele, mis võimaldaks ressurssi otstarbekamalt kasutada.
Juhul kui praegu üldplaneeringus nimetatud kruntide baasil ja/või Tartu Ülikooli vabanevate hoonete või ruumide baasil ei ole võimalik rehabilitatsioonikeskust kavandada, vajab üldplaneering nimetatud küsimuses täpsustamist.
6.5. 3.4. Üldhooldekodude rajamine
Uute peretüüpi (kuni 15-kohaliste) hooldekodude ehitamisega Tartu linna luuakse võimalused mitmesuguse hooldusvajadusega eakate hoolekandeks, tasulise hooldekoduteenuse pakkumiseks ja lõpetatakse hooldekoduteenuse ostmine väljastpoolt Tartu linna. Võimalikuks asukohaks Nõlvaku Hooldekeskuse kõrval asuv krunt.
Üldplaneeringuga on reserveeeritud maa-ala Nõlvaku tn piirkonnas.
6.6. 3.5. Psüühiliste erivajadustega inimeste ja dementsete eakate hooldekodu, Nõlvaku 12 II korpus
Tartu Hooldekodus viibivate dementsete eakate ümberpaigutamiseks ja pereliikmetele lisateenuse ostu võimaldamiseks ehitatakse Nõlvaku Hooldekeskusele 40 kohaline I korruseline juurdeehitis.
Üldplaneeringuga on reserveeeritud maa-ala Nõlvaku tn piirkonnas.
6.7. 3.6. Täisealistele vaimupuudega inimestele grupikodude ja iseseisva elu keskuse rajamine
Intellektipuudega inimeste hoolekande korraldamiseks rajatakse peretüüpi hoolekandeasutus täiskasvanutele ja iseseisva elu keskus, kus jätkatakse pärast üldhariduse andmist intellektipuudega noortele toimetulekuoskuste kinnistamist
Küsimus on lahendatud detailplaneeringuga Jaamamõisa linnaosas.
6.8. 3.7. Toetatud elamise teenuse üksused
Sotsiaaleluruumide rajamine, milles elavatele inimestele pakutakse tugiisiku teenust. Pidevalt tagatud järelevalve madalate sotsiaalsete oskustega, vaimsete või füüsiliste puuetega inimestele.
Küsimus on lahendatud detailplaneringuga Jaamamõisa linnaosas.
II 7. Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava.
Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele vaadatakse vastava valdkonna arengukava perioodiliselt üle. Järgmine ülevaatamine on 2011.a. Praegu kehtiv arengukava on koostatud peale üldplaneeringu kehtestamist ja vastab planeeringu põhimõtetele.
III. Informatsioon üldplaneeringust peatükkide kaupa.
Käsitletavate peatükkide ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
• kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
• planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
• uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
• üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
III 1. "Tartu linna ruumilise arengu põhimõtted"
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
• Elamumaade osas on detailplaneeringute koostamisel ja elamutele projekteerimistingimuste väljastamisel olnud prioriteetseteks suundadeks olemasolevate amortiseerunud hoonestusalade taashoonestamine (nt nn Fortuuna kvartal) ja elamukvartalite sisse jäävate endiste tootmismaade ümberplaneerimine elamuteks (nt endine Flora tsehh Näituse tänaval, nn Tulbi kvartal. Samuti on tihendatud hoonestust olemasolevates elurajoonides. Seni hoonestamata maa-alade planeerimisel (nt Kvissentali elamurajoon, Vahi tn elamukvartal) on hoonestustiheduse ja haljastuse osakaalu määramisel lähtutud ehitusmääruses toodud kriteeriumitest, mis tagavad olemasolevate loodusressursside säästva kasutamise. Ruumilise arengu põhimõtted elamumaade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
• Väiketootmis- ja ärimaade puhul on küll keskkonnasäästliku väikeettevõtluse arenguks sobivad maad reserveeritud, kuid nende areng ei ole olnud ootuspärane. Kesklinnas on planeeritud piisavalt maid äri- ja büroohoonete tarvis, mitmed üldplaneeringuga ette nähtud lokaalsed keskused on välja arendatud või arenemas (Jaama-Põhja pst nurk, Näituse-Vitamiini-L. Puusepa-N. Lunini-Veeriku-Ilmatsalu tn ristmik jne). Regionaalse tähtsusega logistikakeskusi ei ole linna territooriumile tekkinud, vaid need on arenenud naabervaldades (Ülenurme ja Vahi tööstuspark). Nimetatud keskuste arenguks on planeeritud Ravila ja Ropka tööstuspargid. Nende tööstusparkide arengu käivitumine sõltub vastavalt Põhjaringtee ja Idaringtee valmimisest. Kuna üldplaneeringuga ja detailplaneeringutega on linnas reserveeritud piisavalt elamumaid, tuleb algatada Ränilinna linnaosa üldplaneeringu koostamine eesmärgiga määrata Ringtee äärsed maad ettevõtlusaladeks. Ruumilise arengu põhimõtted väikeettevõtlusele mõeldud maade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
• Tööstusmaade puhul toimub olemasolevate tootmisalade tihendamine. Uued tööstusalad kujunevad üldplaneeringuga ette nähtud aladel (Ravila ja Ropka tööstuspark, Teaduspark). Kuna Tartu valla üldplaneeringuga on endise militaarlennuvälja territooriumile ette nähtud ulatuslikud tootmisalad, on linn loobunud Raadi linnaosas tootmisalade reserveerimisest. Nimetatu muutmiseks on koostamisel detailplaneering ("Raadi Halli" detailplaneering). Ruumilise arengu põhimõtted tööstusettevõtete arenguks mõeldud maade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
• Ühiskondlike hoonete maade ja ülikoolide ning teiste kõrgemate õppeasutuste ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi maade osas on asutuste areng seni toimunud üldplaneeringu raames. Nii regiooni- ja riigiasutustele ning linna haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalsfääri arendamiseks on reserveeritud piisavalt maad, kuid võimalikud on tendentsid, kus osad riigiasutused ja Tartu Ülikooli struktuuriüksused viiakse kesklinnast välja. Nimetatud küsimusi tuleb kaaluda vastava teemaplaneeringu koostamise käigus, tagades kehtivad ruumilise arengu põhimõtted. Ühiskondlike hoonete maade ja ülikoolide ning teiste kõrgemate õppeasutuste ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi maade osas tuleb kinni pidada seni selleks reserveeritud maade kasutamisest ning ruumilise arengu põhimõtetest - need ei vaja muutmist.
• Puhke- ja virgestusalade ruumilise arengu osas on järgitud üleplaneeringu põhimõtteid - avatud on mitmeid uusi lõike jõe kallasradadest (Rebase ja Siili tn vahel, Siili tänava ja jõe vahel olev avatud kallasraja alune maa tuleb üle anda linnale), kinni on hoitud linna rohelise võrgustiku toimimist tagavatest tingimustest, haljasalade osakaal on tõusmas tänu kaitsealuste taimede leiukohtade baasil loodavatele kaitsealadele Kvissentali asumis ja Annelinnas. Praeguseks ei ole asutud välja arendama puhkeala Anne sõudekanali ääres ning Raadi asumis. Välja on ehitamisel puhkeala Emajõe luhal, Dendropargi piirkonnas. Ruumilise arengu põhimõtted puhke- ja virgestusalade arenguks mõeldud maade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
• Liiklusmaade (liiklusskeemi) osas toimub areng vastavuses ruumilise arengu põhimõtetega - Idaringtee ja Põhjaringtee valmimisel suunatakse transiitliiklus linna äärealadele, liiklus on hajutatud kesklinnas, välja on töötatud jalgrattateede arengukava ja asutud seda ellu viima., liikluse sisemise ringi tarbeks on koostamisel Ropka silla detailplaneering. Ellu ei ole viidud ruumilise arenguga seatud eesmärki - juhtida raudtee transiitliiklus linnast mööda ja ka ei ole laiendatud jalakäigutsoone kesklinnas. Seoses Koidula piiripunkti ehitusega väheneb linna territooriumil oluliselt rongide komplekteerimise ja tolliteenuse osutamise vajadus. Selle tõttu tuleb üle vaadata Tartu jaamale jääv maa-ala. Jalakäigutsoonide laiendamise vajadus kesklinnas jääb jätkuvalt kehtima strateegilise suunana (Ülikooli tänava lõigus Vallikraavi - Raekoja plats kõnniteede laiendamine ning parkimise keelustamine, Rüütli tänavaga ristuvate tänavate rekonstrueerimine ühetasandilisteks tänavateks jms). Ruumilise arengu põhimõtted liiklusmaade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
• Arenguga kaasnevate mõjude osas tuleb jälgida, et funktsionaalse tsoneerimisega ei kaotata puhke- ja virgestusalasid ning rohelise (ökoloogilise) võrgustiku eri osisteks sobivaid alasid. Tuleb säilitada Emajõe ürgoru tuulekoridor, mis on kesklinna õhuvahetuse seisukohalt äärmiselt oluline. Sellest tulenevalt ei tohi Emajõe kaldaaladel, eriti kesklinna piirkonnas, rajada tihedat kõrghoonestust.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna ruumilise arengu põhimõtete elluviimiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks. Vajalik on koostada Ränilinna linnaosa üldplaneering. Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust nimetatud eelnõu raames ei käsitleta.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Ruumilise arengu põhimõtete elluviimisega ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevandamiseks.
III 2. "Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine ning säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine"
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.
Tartu linn on järginud üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi. Korterelamute ja nende gruppide planeerimisel on tagatud lühiajalise puhkuse võimalused ning turvaline mängukeskkond lastele. Elamumaad on eraldatud peamistest õhusaaste allikatest. Tagatud on tööstuse arenguks vajalike tootmisalade piisavus ja ja prioriteediks on nende kompaktsuse tagamine hoonestuse tihendamise kaudu. Elanike parema teenindamise tagamiseks on säilitatud seniste lokaalsete ärikeskuste maakasutus (Veeriku pood, kauplused Ilmatsalu tänaval ja Betooni - Vaksali ristmikul). Tagatud on veealade kasutuse võimalus, säilitatud on avatud vaated Emajõe ürgorule. Tagatud on miljööväärtusega hoonestusalade säilimine. Kavandatud on kolmekihiline roheline (ökoloogiline) võrgustik. Kavandatud on transiitliikluse juhtimine linnast mööda. Kavandatud on liikluse hajutamine. Liiklusskeemi osaks on ka jalgrattateede skeem. Teostatud on raudteemüra mõõtmised ja elluviimisel on müra leevendavad meetmed, planeerimisel on eritasemelised ristumised raudteega. Linna piirialadele kaubanduskeskuste rajamine toimub vaid linna ja valdade üldplaneeringutega kavandatud kohtadesse. Ülenurme valla üldplaneeringu kooskõlastamisel on juhitud maavanema tähelepanu vajadusele juhtida raudtee transiitveod linnast mööda.
Üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi on võimalik jätkuvalt ellu viia läbi teemaplaneeringute ja detailplaneeringute ning valdkondade arengukavadega.
Konfliktalana välja toodud Anne–Ihaste luha-ala ning esitatud alternatiivide osas ei ole lõplikku otsust langetatud - kaitseala ei ole moodustatud ja ka uut kanalit pole ehitatud. Pärast kaitseala moodustamist ja kaitsereziimi määramist tuleb täpsustada sõudespordikabali asukohta arvestades muuhulgas ettearvamatuid muutusi Emajõe hüdroloogilises režiimis (likvideeritakse oluline jõevee puhverala üleujutuste vastuvõtmiseks), Ropka silla rajamise komplitseeritust kanali kavandamisel või olemasolul ning taotlust luua Ropka- Ihaste maastikukaitseala, tuleb edasisel planeerimisel kaaluda uue kanali rajamisest loobumist ning piirduda olemasoleva kanali pikendamisega kuni Ihaste teeni.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud arengu tingimuste muutmiseks ja seega uue üldplaneeringu koostamiseks nimetatud osas puudub vajadus.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud arengu tingimuste elluviimisega kaasnenud mõjud on olnud prognoositavad ning ei ole olnud negatiivsed.
III 3. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused
1 Üldosa
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Arvestades üldplaneeringuga seatud nõudeid on pärast planeeringu kehtestamist läbi viidud järgmised hoonete ja planeeringute arhitektuurivõistlused:
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistlus
Lai tn autosilla rajamise arhitektuurse eskiisprojekti koostamine
Kroonuaia 7 (Kesklinna kooli) arhitektuurikonkurss
Ida 8 lasteaia arhitektuurikonkurss
Nooruse 5 uue õppehoone ja ühiselamu renoveerimise arhitektuurivõistlus
Tartu Rebase tänava elamukvartali arhitektuurivõistlus
Riia 20, Riia 22, Era 3 ja Filosoofi 2 asuvate kruntide planeeringuvõistlus
Tartu hotelli/ärihoone juurdeehituse (asukohaga Soola tn. 3) arhitektuurse ideekavandi konkurss
Tartu Ringtee 81/Aardla 111 uue äri- ja büroohoone arhitektuurivõistlus
Eesti Maaülikooli spordihoone Kreutzwaldi 3 arhitektuurivõistlus
Tartu Ülikooli 2, 2a kinnistutele kavandatava ärihoone arhitektuurikonkurss
Vanemuise 45 elu- ja ärihoone arhitektuurivõistlus
Näituse 33 krundile kavandatud hoone arhitektuurivõistlus.
Kehtestatud maa-alade kasutamis- ja ehitustingimused on olnud aluseks seaduses ette nähtud maakorralduslike toimingute teostamisel, detailplaneeringute kehtestamisel ja projekteerimistingimuste määramisel.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamine maa- ja veealade kasutustingimuste liigitamiseks ja määramiseks pole vajalik.
- 1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Hoonestamise ja maakasutuse regulatsioon ja korrastamine läbi üldplaneeringu ning arhitektuurivõistluste läbi parima arhitektuurse lahendusega hoonete ehitamisel on olnud selgelt positiivse mõjuga majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale.
2. Elamumaad
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Elamuehitus (detailplaneerimine, projekteerimine ja ehitamine) on toimunud vastavuses linna üldplaneeringuga. Jätkunud on senise kasutusega elamumaade tihendamine ja uushoonestamine (n. Supilinn, Raatuse tn uushoonestus, Vana-Ihaste endine aiamajade piirkond, Maarjamõisa endine aiamajade piirkond). Vaatamata kehtestatud detailplaneeringutele ei ole uute suuremate elamupiirkondade ehitamine lõpuni viidud (välja arvatud nn. "Tulbi kvartal" Veeriku linnaosas). Detailplaneeringud suuremate elamupiirkondade kohta on kehtestatud Kvissentali asumis, endisel EPA õppe-katseaia krundil Raja t piirkonnas, Raadi- Kruusamäe linnaosas (Vahi 62 krunt) ja Ränilinnas (endised krundid Raudtee 110A ja Raudtee 114 A).
Detailplaneeringuid ei ole asutud koostama Turu tn- Rebase tn- Siili tn vahelisel alal, kust on ette nähtud tootmistegevuse järk- järguline likvideerimine ning korterelamute piirkonna rajamine. Samuti ei ole detailplaneeringuid asutud koostama Annelinna olemasoleva hoonestusala ja Ihaste linnaosa vahel. Nimetatu on seotud nii maaomandiga (osaliselt riigile kuuluvad maad) kui ka Ropka silla ja Idaringtee kavandamisega, kus sillalt mahasõitude asukoht ning ristmike rajamiseks vajaliku maa ulatus selgub vastavate detailplaneeringute koostamise käigus. Seoses Idaringtee asukoha täpsustumisega likvideeritakse mitmeid elamukrunte Vana- Ihaste asumis (muuhulgas Ihaste tee 12a, Ihaste tee 13, Ihaste põik 2, Hobuseraua 20 maaüksustest).
Mitmete elamuehituseks kavandatud maade osas ei ole nende terviklik realiseerimine võimalik, kuna üldplaneeringu kehtestamise järgsel ajal on nimetatud aladel leitud kaitsealuste taimed kasvukohti.
Elamuehituseks kavandatud maa-alad on üldplaneeringus määratud piisava reserviga ning täiendavate elamumaade reserveerimiseks puudub vajadus. Linnalise keskkonna arendamise eesmärgil on otstarbekas lubada kesklinna lähipiirkonnas, väljaspool miljööalasid kavandatud väikeelamumaale arhitektuurse sobivuse korral kolme-nelja korruselisi hooneid (nt. Mäe ja Roosi tänavate piirkond, Aida, Kalevi ja Aleksandri tn Malmi tn- Jõe tn piirkond, Jakobi mäe piirkond, Ujula t piirkond jne). Nimetatud piirkondi on võimalik vastavalt planeerida üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringutega.
Lähtudes praeguseks detailplaneeringutega kaetud elamumaade piisavast reservist tuleb uute vastavasisuliste detailplaneeringute koostamise algatamist tõsiselt kaaluda lähtudes linna võimalustest elamupiirkondade lisandumisega linnaruumi tagada tänavavõrgu, ühiskondliku transpordi, haridus- ja sotsiaalsfääri ning tehnilise infrastruktuuri ja puhkealade ehitamiseks.
- Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee (Ringtee tn) äärde on üldplaneeringu kohaselt määratud nii üldkasutatavate haljasalade maa (kõrgepingeliinide alune ja nende kaitsevööndite maa) ning lisaks ka Tartu- Valga mnt äärde elamumaa kohtades, kus vastav detailplaneering oli enne üldplaneeringu koostamist kehtestatud.
Põhimaanteede rekonstrueerimisega suureneb liikluskoormus. Samuti võib osutuda võimalikuks maantee- äärsete õhuliinide paigutamine kaablisse mis vabastab tee-äärsed alad ehituspiirangust. Seetõttu võib nimetatud maanteede äärde seni elamumaaks kavandatud aladel algatada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavaid detailplaneeringuid ning rajada sinna kaubandus- ja teenindusettevõtteid.
Iseseisvat käsitlemist vajab Ränilinna linnaosa. Linnaosas detailplaneeringuga väikeelamute maaks reserveeritud ala ei ole ca 15 aasta jooksul asutud välja arendama. Arvestades Ringtee tänava äärset sanitaarkaitsetsooni on otstarbekas maantee äärsed alad määrata äri- ja büroohoonete alaks. Samuti on vajalik linnaosale kujundada oma keskus ja suurendada rohealasid. Selleks on otstarbekas algatada linnaosa üldplaneeringu koostamine.
- linna üldkeskuses, üldplaneeringuga ette näidatud piirides, arenenud on eelkõige üldkeskuse uuem osa, ajalooline kesklinn on kaotamas äri- ja teenindusettevõtete mitmekesisust, palju on tekkinud kasutamata rendipinda.
- regionaalse ja ülelinnalise tähtsusega logistiliste keskuste osas vastavalt üldplaneeringule (koostatud detailplaneeringuid ja valmis ehitatud hooneid) Ringtee ääres Riia tn, Valga mnt tn ristmikel ning Kalda tee ja Ihaste tee vahelisel alal. Üldplaneeringut ei ole ellu viidud Võru tn ja Ringtee tn ristmiku piirkonnas, Turu tn ja Ringtee tn ristmiku piirkonnas, Ropka tee ja Turu tn ristmiku piirkonnas, Uus-Vaksali tn lõigus Riia tn, Võru tn, Räpina mnt ja Nõlvaku tn ristmiku piirkonnas, kuna ei ole ehitatud Idaringteed, Ropka silda ning Vaksali tn pikendust. Pärast nimetatud objektide järk-järgulist valmimist on üldplaneering edasi elluviidav.
- kõikide üldplaneeringus nimetatud ülelinnalise tähtsusega äritänavate osas.
- piirkondlike tõmbekeskuste osas vastavuses üldplaneeringuga.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamise vajadus või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadus elamumaade osas puudub. Pärast korralist rahvaloendust on vajalik üle vaadata elanike prognoositav arv asumites (vajalik on tellida vastav uurimistöö).
P. 2.2. toodud põhjustel on vajalik Ränilinna linnaosa üldplaneeringu koostamine.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu kehtestamisest möödunud lühikese ajaperioodi tõttu ei ole enamus uusi elamupiirkondi välja ehitatud. Et vältida võimalikke kahjulikke majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ja keskkonnamõjusid tuleb enne uute vastavasisuliste detailplaneeringute koostamist tõsiselt kaaluda linna võimalusi elamupiirkondade lisandumisega linnaruumi tagada tänavavõrgu, ühiskondliku transpordi, haridus- ja sotsiaalsfääri ning tehnilise infrastruktuuri ja puhkealade ehitamist.
3. Väiketootmis- ja ärimaad
3.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Väiketootmis- ja ärimaade osas ei ole nimetatud funktsiooniga hoonestuse areng väljunud üldplaneeringuga ette antud piiridest. Mitmete üldplaneeringus nimetatud alade kohta on alade krundistruktuuri ja hoonestuse korrastamiseks koostatud detailplaneeringuid (Vitamiini–Ilmatsalu–Näituse tn ristmiku piirkond, Tartu Teaduspargi territooriumil ). Üldplaneeringus nimetatud aladest ei jätkata väiketootmis- ja ärimaade juhtfunktsiooniga hoonestuse arengut Raadi asumis ja Teguri tn tööstuspiirkonnas (Tehase tn – Turu tn –nn sadama raudtee – Tähe tn).
3.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamise või detailplaneeringute tühistamise vajadus väiketootmis- ja ärimaade osas puudub. Teguri tn tööstuspiirkonnas (Tehase tn – Turu tn –nn sadama raudtee – Tähe tn) on juhtfunktsiooni muutmiseks koostamisel detailplaneering.
3.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi mõjusid keskkonnale, Muutused on toimunud üldplaneeringuga määratud väiketootmis- ja ärimaade sees (juurde on tulnud äripindu).
4. Tööstusmaad
4.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
4.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Tööstusmaade areng on toimunud vastavuses üldplaneeringuga. Uute tööstusalade - Ropka ja Ravila tööstusparkide kohta on kehtestatud detailplaneeringud ja asutud nende alusel krunte hoonestama. Uued detailplaneeringud on algatatud Veeriku tööstusrajooni lõppu - Tähtvere valla ja linna piirialadele. Põllu 2 endisel maaüksusel toimub hoonestamise tihendamine vastavuses detailplaneeringuga. Jätkub Ropka tööstusrajooni hoonestamise tihendamine.
Seoses Ropka silla detailplaneeringu koostamisega toimuvad tööstusmaade muudatused Teguri tn piirkonnas. Toimumas on üldplaneeringu kohane tööstusalade järk- järguline likvideerimine Taga- Karlova asumis (Tarkon jne).
Seoses Koidula piiripunkti ehitusega väheneb linna territooriumil oluliselt rongide komplekteerimise ja tolliteenuse osutamise vajadus. Selle tõttu tuleb üle vaadata Tartu jaamale jääv maa-ala.
Planeeringu edasisel elluviimisel tuleb aru saada, et linna haldusterritooriumil puudub võimalus suuremate tööstusobjektide ehitamiseks, vastavate maa-alade reserv on olemas lähivaldades kehtestatud üldplaneeringute kohastes piirkondades (eelkõige Tartu vallas endise Raadi lennuvälja piirkonnas). Ainus vastav maareserv linnas on olemas Veeriku tööstusrajooni lõpus.
Jätkuvad tegevused Tartu Teaduspargi arendamiseks Ränilinnas.
4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Detailplaneeringuna käsitletav Ropka tööstusrajooni planeering "Ropka tööstussõlme II ehitusjärjekorra generaalplaani skeem 1979/80" määras täpselt tollaste suurettevõtete hoonestuskavad, mis sõltusid konkreetse tootmisüksuse tegevusvaldkonnast ja arendamise plaanist. Pärast ettevõtete erastamist alanud hoonestuse tihendamisel on olnud vaja koostada uusi detailplaneeringuid ehitusõiguse muutmiseks, kuigi planeerimisseadus võimaldab tootmishooneid laiendada ja kõrvalhooneid püstitada detailplaneeringut koostamata. Et oleks võimalik nimetatud ehitustegevust reguleerida vaid projekteerimistingimustega, on otstarbekas nimetatud detailplaneering kehtestuks tunnistada.
Koostöös krundiomanikuga vajab ülevaatamist Tartu jaama tulevane territoorium. Vajadusel tuleb koostada vastava detailplaneering.
4.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Tööstusmaade arendamisel ei ole tekkinud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid või muud kahjulikke mõjusid keskkonnale. Enam tuleb tulevikus läbi viia keskkonnamõju eelhindamisi, et uue ettevõtte paigutamise üle otsustamine tööstuspiirkondadesse oleks teada võimalik mõju looduskeskkonnale ja inimese tervisele.
5. Kaubandus- ja teenindusettevõtete maad
5.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kaubandus- ja teenindusettevõtted on arenenud:
5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue teemaplaneeringu vajadus võib ilmneda linna üldkeskuse puhul, kus ajaloolises kesklinnas on süvenev tendents kaupluste asendumiseks toitlustusettevõtetega ning paljud rendipinnad seisavad kasutuseta. Vajalik on kesklinna kaubandusettevõtete mitmekesistamine ja avalike funktsioonide (avalikkusele suunatud asutused, äri- ja teenindusettevõtted ning kultuuriasutused) säilitamine ja juurdetoomine üldkeskusesse. Seoses suvemajade ümberehitamisega elamuteks ja uue elamugrupi ehitamisega Hipodroomi tn ja Emajõe vahelisel alal lisandub linnaossa elanikke. Samuti on valminud uued elamugrupid Luunja vallas. Seetõttu on vajalik koostöös vallaga leida piirkonnas maaüksus piirkonda teenindava kaupluse ja muude piirkonna elanikke teenindavate teenuste osutamiseks vajaliku hoone rajamiseks. Nimetatud küsimus on lahendatav detailplaneeringuga.
- 5.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
- Multifunktsionaalsed päevakeskused on vajalik luua Tammelinnas - Veerikul N. Lunini 12, 16 ja Ravila 19 piirnevale alale, Ropka- Karlovas ja Annelinnas/Ihastes (Anne 67a). Ropka - Karlova päevakeskuse jaoks on vajalik leida vastav maa-ala või ruumid. Juhul kui praegu üldplaneeringus nimetatud kruntide baasil ja/või Tartu Ülikooli vabanevate hoonete või ruumide baasil ei ole võimalik päevakeskusi kavandada, vajab üldplaneering nimetatud küsimuses täpsustamist.
- Kodutute varjupaik, pikaajaliste töötute ja marginaliseerunud täisealiste rehabilitatsioonikeskus (koos siirdeeluruumide ja sotsiaalkorteritega), täisealistele vaimupuudega inimestele grupikodude ja iseseisva elu keskus - asukoht on lahendatud detailplaneeringuga Jaamamõisa linnaosas.
- Sõltuvusprobleemidega inimeste rehabilitatsioonikeskus. Juhul kui praegu üldplaneeringus nimetatud kruntide baasil ja/või Tartu Ülikooli vabanevate hoonete või ruumide baasil ei ole võimalik rehabilitatsioonikeskust kavandada, vajab üldplaneering nimetatud küsimuses täpsustamist.
- Psüühiliste erivajadustega inimeste ja dementsete eakate hooldekodu, Nõlvaku 12 II korpus (Nõlvaku Hooldekeskusele 40 kohaline I korruseline juurdeehitis) on lahendatav Nõlvaku t praeguse maaeralduse piires.
- Üldhooldekodude rajamine - lahendatakse Nõlvaku tn piirkonnas.
- Narva-Jõhvi suunal on planeeritud liikluse perspektiivsed lahendused seonduvalt Tartu valla Raadi arengupiirkonnaga ja Eesti Rahva Muuseumi uushoone rajamisega. Samasse piirkonda on kavandamisel ka Raadi halli rajamine. Selle liiklusmahu vajaduste rahuldamiseks on kavandatud Muuseumi tee laiendamine ja väljaehitamine Narva maanteest projekteeritava Tartu linna idapoolse ringteeni. Planeeritud on Raatuse tn pikendus Puiestee ja Muuseumi tee vahel. Linnavolikogule on esitatud seisukoha võtmiseks Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering, mille puhul linn ei anna oma lõpliku seisukohta, kui ei ole valminud kogu piirkonda käsitlev liiklusuuring.
- Tartu idapoolse ringtee osas Võru tänavast Jõhvi-Narva maanteeni on koostamisel detailplaneering ja eelprojekt. Maanteeamet on koostanud tehnilise projekti nn Tartu ümbersõidu rekonstrueerimiseks, mis ulatub Tartu linna osas Võru tänavast kuni Ilmatsalu tänavani.
- Koostatud on ka Tiksoja ja Kvissentali piirkondi ühendava liiklussõlme eelprojekt.
Kaubandus- ja teenindusettevõtete maade arengul ei ole ilmnenud olulisi erinevaid mõjusid võrreldes üldplaneeringu koostamisel läbi viidud mõjude hindamise käigus välja selgitatutega.
6. Ühiskondlike hoonete maad
6.1 Ülikoolide ja teiste kõrgemate õppeasutuste maad
6.1.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.1.2 Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli ruumiline areng on suures mahus toimunud vastavuses üldplaneeringuga. Seoses üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud suhteliselt lühikese ajaperioodiga ei ole veel kõik kavandatu ellu viidud. Samas kavandatakse linnale teadaolevalt erinevalt üldplaneeringust vabastada õppehooned krundil Lai 38/40 ja Tiigi 78/80 ning Kastani 43 kruntidel. Samuti ei ole linnale teada praeguse Füüsikahoone ja selle krundi kasutamise tulevik. Tartu Ülikooli edasist ruumilist arengut on põhimahus võimalik ellu viia vastavuses üldplaneeringuga, kuid ülikoolile reserveeritud maad vajavad ülevaatamist.
Eesti Maaülikool
Maaülikooli (endine Eesti Põllumajandusülikool) ruumiline areng linna territooriumil on toimunud ja jätkub vastavuses linna üldplaneeringuga.
Tartus asuvad teised kõrgemad õppeasutused
Tartus asuvate teiste kõrgemate õppeasutuste areng on tuimunud ja jätkub senise maakasutuse piires.
6.1.3 Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu Ülikooli ruumilises arengus on toimumas mitmeid muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada linnaruumi tervikuna. Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on toimumas muudatused ka riigiasutuste asukohtades (Riigikohus, Ajaloo Arhiiv, ERM). Linn asub üle vaatama oma sotsiaalhoolekandeasutuste ruumivajadust, samuti on üldplaneeringu kehtestamise järgselt võõrandanud kinnistuid SA TÜ Kliinikum. Seetõttu on põhjendatud ühise, vastavasisulise teemaplaneeringu algatamine. Teemaplaneeringuga analüüsitakse kõigi eelnimetatud asutuste ja valdkondade ruumivajadusi, ülikooli tegevuse hoidmiseks kesklinnas kaardistatakse ka vabad maad kesklinnas ja selle ümbruses ning töötatakse välja ühine ruumiline arengukava.
6.1.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Kuna ülikoolide ja teiste kõrgemate õppeasutuste ruumiline areng on seni toimunud vastavuses linna üldplaneeringule, ei ole üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud prognoosimatuid olulisi mõjusid keskkonnale. Kui nimetatud ruumilisel arengu ilmnevad muudatused, tuleb võimalikud mõjud täiendavalt üle hinnata.
6.2 SA Tartu Ülikooli Kliinikum maad
6.2.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.2.2 Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumilisel arengul lähtutakse linna erinevates piirkondades asuvate kliinikute Maarjamõisa asumisse koondamise vajadusest.
Nimetatu on ka üldplaneeringu kehtestamise järgsel ajal toimunud ja jätkub samal põhimõttel. Problemaatiliseks on muutunud Maarjamõisa piirkonna parkimisküsimused, kus ühetasandiliste parklate arendamise tõttu toimub linnaruumi ebamõistlik kasutamine. Linna üldplaneeringu ja sotsiaalhoolekannet käsitlevatele pikaajalistele arengudokumentidega on nimetatud piirkonda kavandatud multifunktsionaalne päevakeskus. Seetõttu on vajalik parkimis- ja liikluskorralduslike küsimuste lahendamiseks Nooruse tn ja Viljandi mnt vahelisel alal koostada vastav liiklustehniline uuring, mis lähtudes projekteeritud ja kavandatavate hoonete väljaarendamisest annab juurdepääsu-, liiklus- ja parkimislahendused nii alale kui selle olulise mõju piirkonnas. Seejärel on vajalik koostada detailplaneering N. Lunini tn ja Ravila tn vahelisel alal.
6.2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Parkimisküsimuste lahendamiseks on vajalik N. Lunini tn ja Ravila tn vahelisel alal koostada detailplaneering.
6.2.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
SA TÜ Kliinikumi haiglate koondumisega Maarjamõisa asumisse on seonduvalt suure parkimiskoormusega ilmnenud negatiivsed mõjud keskkonnale.
6.3 Hoolekande- ja tervishoiuasutuste maad
6.3.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Üldplaneeringut on viidud ja viiakse ellu sotsiaalhoolekannet käsitlevate pikaajalistele arengudokumentide (Arengustrateegia „Tartu 2030” ja Tartu linna arengukava 2007–2013) kaudu.
Nimetatud dokumentide kohaselt on üldplaneeringus määratud maade kasutus kavandatud järgmisena:
a) Aadressidel Nisu 2A, Koidu 13, Era 2, Kaunase pst 22, Tiigi 55, Jaama 72, Mäe 33, Aardla 84E, Puiestee 126C, Kalda tee 4, Vaksali 14, Rahu 15, Kaunase pst 23, Liiva 32, Rahu 8, Veski 35, Kaunase pst 22, Rahu 8, Staadioni 48, 52 on osaliselt või täielikult välja arendatud olemasolevad sotsiaalhoolekande objektid.
b) Uute hoonete ehitamiseks on vajalikud/reserveeritud järgmised krundid objektide lõikes:
6.3.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Üldplaneeringu muutmise või täpsustamise vajadus tuleb välja selgitada sotsiaalhoolekannet käsitlevate pikaajalistele arengudokumentide ülevaatamise või uute dokumentide koostamise käigus. Kui on selgunud objektide võimalikud asukohad, saab otsustada kas nende määramine sotsiaalhoolekandeasutuste maaks toimub läbi üldplaneeringu muutmise või on lahendatav detailplaneeringutega.
6.3.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi kahjulikke mõjusid keskkonnale.
6.4 Haridusasutuste ja koolieelsete lasteasutuste maad
6.4.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.4.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Alusharidus
Üldplaneeringus määratud senine maakasutus lasteaedade osas on säilitatud. Üldplaneeringuga on reserveeritud maad lasteaedade ehitamiseks- Kaunase pst 22, Ihaste (Ihaste tee 18), Kesklinna (Lina tn 4 //6 // 7 // 8 // 9 // 11 // Aleksandri tn 32 kunt) lasteaedadele, Lotte lasteaiale, Kummeli 5 lasteaiale, Kulli ning Oa tn lasteaiale. Pepleri 1A krundile detailplaneeringuga kavandatud lasteaed on paigutatud üldplaneeringus kehtestatud ühiskondlike hoonete maale. Nimetatutest on välja ehitatud lasteaed Lotte ja Klaabu. Kuna Ihaste linnaossa kavandatud lasteaia maa on eraomandis, tuleb vajadusel kaaluda lasteaiale uue asukoha leidmist. Algatatud on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering Fr. Tuglase tn lasteaia maa reserveerimiseks ning samasisuline detailplaneering lasteaia maa reserveerimiseks Raadi-Kruusamäe linnaosas, endisel militaaralal. Lisaks näeb üldplaneering ette lasteaia ehitamise võimaluse Raadil (Mäe 39A), Riiamäe asumis (Kalevi tn - Lille tn - Tähe tn - Päeva tn kvartal), Vaksali asumis (Tiigi 67) ja Ujula-Kvissentali asumis (Kvissentali tee 17A). Arengukava ülevaatamisel tuleb analüüsida maade reserveerimise vajadust edaspidi. Ihaste algkool- lasteaia asukohavalikuks on vajalik algatada detailplaneeringu koostamine juhul, kui Ihaste tee 18 krundi omanikuga ei saavutata kokkulepet krundi vastava osa võõrandamiseks.
Põhi- ja keskharidus
Üldplaneeringus määratud senine maakasutus koolide osas on säilitatud. Täiendavalt reserveeritud maade osas on tegevused ellu viidud Riiamäe (Vanemuise 35 Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumile) asumis, detailplaneering on koostatud Taga-Tammelinna (Raja 24 põhikoolile) asumis. Uus-Ihaste (Ihaste tee 18 krundi osal algkool-lasteaiale) asumis vajab teostamist uus algkool- lasteaia asukohavalik. Ees-Karlova (Salme tn 1A) asumis reserveeritud hoone on jäänud Tartu Ülikooli kasutusse, kaaluda tuleb Füüsikahoone krundi (Tähe 4) reserveerimist põhikooli vajaduseks juhul, kui ülikool kavandab oma tegevuse väljaviimise hoonest. Waldorfgümnaasiumi uue võimaliku asukohana nähakse ette maa-ala Raadi asumis.
Erivajadustega laste haridus ja kutseharidus
Nimetatud haridusasutuste areng on toimunud vastavuses üldplaneeringuga.
6.4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Arengukava ülevaatamise järel saab otsustada kas jätkata maade reserveerimist lasteaedadele Raadil (Mäe 39A), Riiamäe asumis (Kalevi tn - Lille tn - Tähe tn - Päeva tn kvartal), Vaksali asumis (Tiigi 67) ja Ujula-Kvissentali asumis (Kvissentali tee 17A). Vaja on leida uus asukoht algkool- lasteaiale Ihaste asumis.
6.4.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi kahjulikke mõjusid.
6.5 Kultuuri- ja spordiasutuste ning noorsooasutuste maad
6.5.1 Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kultuuriasutuste maad
Kultuuri- ja spordiasutuste areng on põhimõtteliselt toimunud vastavuses linna üldplaneeringuga. Asutuste paiknemises võivad tulevikus toimuda teatud muudatused (näiteks Tartu Kunstimuuseumi, aadressil Vallikraavi 14 hoone võõrandamine juhul, kui uus hoone ehitatakse välja Magistri tn äärde), kuid nimetatud muudatused sätestatakse detailplaneeringus üldplaneeringu muudatusena.
Üldplaneeringus kultuuriasutustele ette nähtud maa-alade (Ahhaa keskus (Turu 8), Raadi Hall (Raadi asum), Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (Kesklinna asum)) kohta on koostatud detailplaneeringud, Ahhaa keskus on välja ehitamisel.
Spordiasutuste ja -rajatiste maad
Spordiasutusi ja -rajatisi on välja ehitatud ja jätkatakse vastavuses üldplaneeringuga: alustatakse Ihaste tee laiendamist jalgratta- ja rulluisutee rajamiseks, ehitatud on spordihallid kruntidel Ihaste tee 7, Laulupeo pst 19, Fr. R. Kreutzwaldi 1B ja 3, jätkatakse mängu- ja spordiväljakute rajamist elurajoonidesse, ehitatud on Tähtvere Spordipark ja jätkatakse selle laiendamist dendroparki. Üldplaneeringu edasiseks elluviimiseks on vaja koostöös Luunja vallaga rajada valgustatud suusarada Annelinnast Kabina karjäärideni, koostöös valdadega ja maanteeametiga rajada jalgrattatee Tartu-Elva suunal, arendada veespordi tegevusi olemasoleva Anne kanali Sõpruse sillast lõuna poole jääval alal, ehitada rahvaspordikeskused Annemõisas ning Raadi asumis, kujundada katkematu kallasrada Emajõe mõlemal kaldal, rajada uus sõudespordikanal Sõudespordikanali täpne asukoht määratakse Sõpruse silla, Ihaste tee, perspektiivse Ringtee silla ja Suur-Emajõe vahelise ala detailplaneeringuga, rajada jalgpalliväljakute kompleks Taga-Annelinna asumis.
Üldplaneeringuga on võimaluste piires arvestatud, et igas linnaosas oleksid kaasaegsed võimalused spordi harrastamiseks. Spordisaalide puudus on Variku, Raadi-Kruusamäe ja Ropka linnaosades. Teistes linnaosades on spordisaalid kas olemas või asuvad linnaosa piisavas läheduses. Spordisaalidele maa puudumise korral on vajalik teha koostööd valdadega.
Vabaõhu spordiala puudus on Ropka-Jalaka asumis ja Variku asumis, vastav territoorium tuleb leida Porijõe piirkonnas Ülenurme vallas ning säilitada metsaalad linna piiril Raudtee tänava ääres.
6.5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub.
6.5.4 Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel on olnud positiivsed mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele keskkonnale.
7. Veealad
7.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
7.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Koostöös Vabariigi Valitsusega tuleb otsustada Anne kanali rajamise küsimus Ropka - Ihaste luhale.
7.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Selgub pärast p. 7.2 nimetatud otsust.
7.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu senisel elluviimisel ei ole ilmnenud olulisi mõjusid. Anne kanali pikendamise üle otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada üldplaneeringu juurde teostatud keskkonnamõjude hindamisega.
8. Kalmistute maad
8.1 . Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
8.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kasutatakse seniseid, üldplaneeringus nimetatud kalmistuid. Koos maavalitsuse ja lähivaldadega tuleb analüüsida võimalikke kalmistute laiendamisi ja/või uute rajamise vajadust seoses linna lähiümbrusesse kavandatud elurajoonidega.
8.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tulenevalt p. 8.2. on vajalik teemat analüüsida maakonnaplaneeringu ülevaatamise käigus.
8.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Puuduvad.
III. 4 Miljööväärtusega hoonestusalad ja kaitse- ja kasutustingimused
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustegevus ning maa-alade kruntideks jaotamine miljööväärtuslikel hoonestusaladel on toimunud vastavuses alade kaitse alla võtmise eesmärkidega. Toimunud on Karlova miljööväärtuslike hoonete inventariseerimine, kehtestatud on teemaplaneering. Pärast miljööväärtuslike hoonestusalade määramist ning restaureerimistoetuste süsteemi jõustumist on oluliselt paranenud miljööväärtuslike hoonestusalade ilme - teostatud on hoonete renoveerimistöid, värvitud on maju ja restaureeritud rohkesti arhitektuuridetaile. Probleemiks olev plastikraamidega pakettakende kasutamine puitraamidega akende asemel on taandumas.
Tihedas koostöös linnaosa elanikega koostatud ja 2001. aastal kehtestatud Supilinna üldplaneering on saamas takistuseks piirkonna edasisel ruumilisel kujundamisel. Hoonestuse tihendamise asemel on elanikud üha enam hakanud hindama olemaoleva hoonestusstruktuuri ja suurte õuealade säilitamist. Nii on MTÜ Supilinna Selts pöördunud linnavalitsuse poole ettepanekuga tunnistada nimetatud planeering kehtetuks. Linnavalitsus on seisukohal, et planeeringu kehtetuks tunnistamine saab toimuda ajal, mil praeguseks algatatud uue teemaplaneeringu lahendused on valminud eskiisi staadiumis ning toimunud on arutelud elanikega.
Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega hoonestusalad ning kaitse põhimõtted alade kaupa. Nõuded planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks miljööväärtusega hoonestusaladel on seni sätestatud Tartu linna ehitusmääruses. Vastavalt Õiguskantsleri seisukohale, mis on väljendatud kirjas Tallinna Linnavalitsusele (12.12.2005 nr 6-4/ 051025/0507391) ei saa miljööväärtusega hoonete kaitse- ja kasutustingimusi kehtestada ehitusmäärusega. Kaitse- ja kasutustingimused tuleb kehtestada linna üldplaneeringus, teemaplaneeringus või detailplaneeringutes.
Linnavalitsus on üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud perioodil täiendavalt analüüsinud olemasolevaid hoonestusalasid ning leidnud täiendava ala, kus olemasolev hoonestus kujutab endast ruumilist ja arhitektuurset tervikut, millel on ühtlasi ka (arhitektuuri-)ajalooline väärtus. Nimetatud alaks on Õpetaja tänava piirkond. Praegu kuuluvad Õpetaja tn 5 ja 11 üksikobjektidena Toometaguse miljööala juurde. Lisaks asub Õpetaja tänaval arhitektuurimälestis Õpetaja tn 10. Õpetaja tänaval asuv Õpetaja tn 12 on prof Jüri Uluotsa elamu. Veetorn-elamu Õpetaja tn 9 on üks Eesti esimesi veetorni ja elamu ühendfunktsiooniga hooneid. Puitelamud Õpetaja tn 7 ja 8 on väga hästi säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi puitelamu näited. Kaitse eesmärk on säilitada 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil tekkinud väärtusliku arhitektuuriga tänava miljöö, hoonete mahud ja ehitusaegne viimistlus.
Uus-Tähtvere tüüpiline hoonestus
Vikerkaare põiktänava tervikliku miljööga ansambel (Vikerkaare 24A, Vikerkaare 24B, Vikerkaare 26A ja Vikerkaare 26B; arhitekt: Arnold Matteus).
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Vajalik on analoogselt Karlova miljööväärtuslikule hoonestusalale koostatud teemaplaneeringuga koostada planeeringud ka teiste miljööväärtuslike alade kohta. Kehtetuks tunnistamist vajab Tähtvere tänava ja Laulupeo puiesteega piirneva ala detailplaneering nende kruntide osas (Tähtvere tn 34, 36; Tähtvere tn 38, 40; Tähtvere tn 44; Tähtvere tn 46), mis jäävad Supilinna miljööväärtusliku ala piiresse. Detailplaneering kehtestati enne, kui üldplaneeringuga kinnitati Supilinna miljööväärtuslik hoonestusala.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Miljööväärtuslikel hoonestusaladel toimuva renoveerimis- ja ehitustegevuse tulemused on olulise positiivse sotsiaalse ja kultuurilise mõjuga nii piirkonna elanikele kui ka kogu linnaruumile.
2. Arheoloogia-, arhitektuuri-, ajaloo- ja kunstimälestised
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
2005. aasta üldplaneeringu riiklike mälestiste nimekirjades esinevad järgmised vead:
Ajaloomälestiste nimekirjas on kolm topelt kandega mälestist, mis ajaloomälestiste hulka ei kuulu: nr 2 Puitelamu 1907-1914, kus aastail 1912-1927 elas August Kitzberg (reg nr 4305); nr 65 Fr. R. Faehlmanni monument (reg nr 78); nr 66 K. E. von Baeri monument (reg nr 79). Esimene neist on arhitektuurimälestis, teised kunstimälestised.
Arhitektuurimälestiste nimekirja nr 41 (Elamu välisuks Jaama 27, 19. saj I pool, reg nr 7074) uus aadress on Lai 40.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Üldplaneeringu kehtestamise järel on jätkunud kaitsealuste objektide kohta kaitsekohustuse teatiste väljastamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitus- ja renoveerimistöödeks. Hetkel puudub vajadus täiendavate maa-alade ja üksikobjektide (v.a Karlova linnaosa miljööväärtusliku hoonestusala teemaplaneeringuga tehtud ettepanekud) kaitse alla võtmiseks, kaitserežiimi muutmiseks, täpsustamiseks või lõpetamiseks. Muinsuskaitseamet kavandab uuema arhitektuuripärandi (1870-1991) seast uute mälestiste nimetamist, kuid töö on pooleli ega puuduta seetõttu veel Tartu linna üldplaneeringu muutmist.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Vanalinna muinsuskaitsealal ning üksikobjektide puhul toimuvad renoveerimistööd ja majade korrastamine on olulise positiivse sotsiaalse ja kultuurilise mõjuga nii piirkonna elanikele kui ka kogu linnaruumile.
III. 5 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Linna rohelise võrgustiku kujundamisel on järgitud rohe- ja puhkealade struktuuri maakondlikku tasandit - Emajõe maastikulise rohekoridori säilitamine, ning ülelinnalist tasandit - ülelinnaliste üldkasutatavate haljasalade ja Emajõe rohekoridori säilitamine ja haljasmaade korrastamine (kujundamine kas pargiks või parkmetsaks).
Üldplaneeringuga määratud planeerimis- ja kasutustingimused looduslike haljasmaade osas, kesklinna ja üleminekutsoonis haljasmaade osas, ajalooliste parkide, elamurajoonide haljasmaade ning äri- ja tootmishoonete rajoonide haljasmaade osas on toiminud ning nende alusel saab jätkata planeeringu edasist elluviimist. Ülevaatamist vajab tingimus, kus väikeelamute rajamisel 600-900ruutmeetriste kruntide puhul võib hoonestusala olla kuni 35% krundi pindalast, minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast on 50%. Nimetatud tingimuste alusel ei ole võimalik hoonestada krunte ajaloolises väljakujunenud linnakeskkonnas - miljööväärtuslikel hoonestusaladel ja vanalinnas. Seetõttu tuleb sätestada vastavate erandite tegemise võimalus põhimõttel, kus linnaehituslikult sobiva hoone mahu kavandamiseks ei ole vaja muuta linna üldplaneeringut.
Kavandatud rohelise võrgustiku edasiseks elluviimiseks on vaja jätkata looduslike rohumaade metsaparkideks kujundamist Annelinna ja Ihaste elamurajoonide vahel, jätkata tuleb kallasradade avamist (Veeteede Ameti sadamas Väike-Turu 10, Keskkatlamaja tagune ala, Siili tänava elamukruntide tagune kallas). Otsustada tuleb uue sõudespordikanali ehitamise küsimus, avada Sõbra tänav Siili tänavani, kujundades sellest olulise rohekoridori Karlovast Emajõeni, vältida vabaplaneeringuga kortermajade vaheliste haljasalade vähendamist parklatega jne.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel on olnud positiivne mõju keskkonnale, kaasnenud ei ole prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
III 6. Puhke- ja virgestusalad ning kalda ehituskeeluvöönd
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.
Säilitatud on kõik üldplaneeringus nimetatud vastavad parkmetsad ja pargid. Parkide maakasutuse vähendamist ei ole ette näha. Üldplaneeringus nimetatud rajatavad või rekonstrueeritavad pargid ja haljasalad kuuluvad ehitamisele vastavuses linna arengukavadega. Kalda ehituskeeluvöönditega on arvestatud detailplaneeringu koostamisel. Kalda ehituskeeluvöönd vajab täiendavalt vähendamist Fortuuna 3 krundi osas, kus ei ole otstarbekas säilitada olemasolevat hoonet ning uue ehitamisel on vööndi vähendamine vältimatu.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub. Fortuuna 3 krundi detailplaneeringut tuleb käsitleda üldplaneeringut muutvana.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel on olnud positiivne mõju keskkonnale, kaasnenud ei ole prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
III 7. Teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuvälja asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine
1. Tänavad
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Põhi- ja jaotustänavad (magistraaltänavad)
Üldplaneeringuga kavandatu osas on edasine planeerimis- ja projekteerimistegevus toimunud järgmistes piirkondades:
Magistraaltänavate võrgu edasise optimaalse funktsioneerimise tagamiseks vajalikku korrashoidu ja arendamist teostatakse Tartu linna arengukava alusel.
Juurdepääsutänavad
Planeerimine toimub lähtudes kavandatavast maakasutusest arvestades üldplaneeringuga kehtestatud põhimõtteid ja kehtivaid normatiivseid nõudeid, mille rakendamise tagab projekteerimisprotsess, kus projekti koostavad vastavat tegevusluba omavad ettevõtted. Tänavavõrgu projekteerimisel arvestatakse rohelise võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi.
Ristmikud
Rekonstrueeritud on mitmed ristmikud, kus muuhulgas on rajatud lisaradasid pööretel. Linna liiklusskeemis on neist suurimat mõju omavad Sõpruse pst - Kalda tee- Pika tänava ringristmiku rekonstrueerimine, Võru tn ja Ringtee ning Vabaduse pst ja Laia tänava ristmiku reguleeritavaks ristmikuks ümberehitamine. Nimetatud ümberehitustööd on oluliselt vähendanud ooteaegu tipptunnil nendel ristmikel ning vähendanud sõiduaegu. Lähispaiknevate fooriristmike töö on lahendatud koordineerituna (uus foorreguleeritud Lembitu ja Riia tänavate ristmik töötab sünkroonis ülejäänud Riia tn fooriristmikega). Sõpruse pst - Kalda tee - Pika tänava ringristmiku mõju liiklusele saab iseloomustada Sõpruse silla liiklusintensiivsuse andmetega. Toodud tabelis on näitajaks autot tipptunnis.
- Üldplaneeringu elluviimiseks on vajalik välja ehitada järgmised ristmikud:
- Seoses Tartu linna idapoolse ringtee rajamisega ümberehitatavad ristmikud - koos soovitatava ristmikutüübiga:
- koolide juures;
- bussijaama juures;
- raudteejaama juures.
- vastavalt VV 16.12.1996. a määrusele nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamine ja projekteerimise korra kehtestamine" luua eeldused Meltsiveski veehaarde kaitsekorralduskava kinnitamiseks. Vastavalt Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra (Vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrusega nr 61) punkt 2.1.5. näeb ette, et kui veehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3/d ja hüdrogeoloogilised tingimused on keerulised või põhjavesi on nõrgalt kaitstud, võib Keskkonnaamet nõuda põhjaveehaarde sanitaarkaitseala piiride määramist hüdrogeoloogiliste arvutuste tulemusel. Juhul kui arvutustega saadakse 200 meetrist suurem sanitaarkaitseala ulatus, võidakse piirid ja neis nõutavad majandustegevuse kitsendused kehtestada ala planeeringuga seaduses ettenähtud korras või veehaarde omaniku ja huvitatud isikute omavaheliste lepingutega. Linn on seisukohal, et piiranguid kinnistu kasutamisele saab esmalt seada riigi tasandil vastu võetava õigust loova aktiga.
- eesmärgiga tagada joogivee perspektiivne reservvaru, teha ettepanek maakonnaplaneeringus täpsustada Vorbuse veehaarde reservvaru kaitset tagavad tingimused;
- seada üldisemaks eesmärgiks vihmavee korduvkasutuse populariseerimise ja sademevee immutamise lahenduste leidmiseks omal krundil (v.a parklate sademevesi);
- koostada ühtsed torustike arenguskeemid lähivaldadega;
- lisaks on AS Tartu Veevärk esitanud keskkonnaministeeriumile ettepaneku kahe objekti looduskaitse alla võtmiseks (veekaitsealad). Need on endine Meltsiveski tiigi ala ja sufosiooniauk Raadi järve loodeosas. Nimetatud küsimusega tegeleb keskkonnaamet.
*Ringtee - Jalaka tn riste;
*Ringtee - Tähe ristmik likvideeritakse;
*Ringtee - Turu tänavate eritasandiline ristmik;
*Ringtee - Ihaste tee riste;
*Ringtee - Lammi tänavate eritasandiline ristmik;
*Ringtee - Mõisavahe riste;
*Ringtee - Tartu-Räpina-Värska tee nr 45 eritasandiline ristmik
*Mõisavahe - Nõlvaku ringristmik;
*Nõlvaku - Jaama tänavate ringristmik.
Seoses Annelinna liikluse hajutamisega, idaringi, Prisma, Raadihalli ja Raadi arendusega ümberehitatavad ristmikud:
*Jaama tn 4 realiseks lõigus Sõpruse pst - Rõõmu tee
*Mõisavahe - Nõlvaku;
*Mõisavahe - Kalda tee;
*Nõlvaku - Jaama;
*Kaunase pst - Jaama;
*Sõpruse pst - Jaama;
*Jaama tn - Puiestee;
*Raatuse - Puiestee;
*Kasarmu - Puiestee;
*Roosi - Puiestee;
*Raatuse - Pikk.
Teised rekonstrueerimist (liikluskorralduse muutmist foorjuhitavaks või ringristmikuks) vajavad ristmikud:
*Ilmatsalu - Ravila;
*Viljandi mnt - Ravila;
*Aardla - Raudtee - Soinaste;
*Turu - Sepa;
*Turu - Ropka tee;
*Turu - Tehase;
*Turu - Rebase;
*Tähe - Teguri;
*Võru - Sõbra;
*Raua - Tehase;
*Ülikooli - Vanemuise;
*Riia - Vaksali;
*Tuglase - Kreutzwaldi;
*Puiestee - Lubja;
*Sauna - Vene - Ujula;
*Pepleri - Vanemuise;
*Vaksali - J. Kuperjanovi;
*Jakobi - Kroonuaia - Tähtvere - K. E. von Baeri;
*Jakobi - Lai.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Arvestades majandusruumis toimunud muutust ja realiseerimisel olevate objektide mahtu ei ole uue üldplaneeringu koostamine linna magistraal- ja veotänavatevõrgu arengu seisukohast vajalik. Realiseeritavate objektide väljaehitamine toimub detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega määratud parameetrite alusel. Praegu kehtivad detailplaneeringuid sildade väljaehitamiseks kehtetuks tunnistada ei ole vaja.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Olulise keskkonnamõjuga objektide puhul koostatavate keskkonnamõju hindamise programmide järgimine (Tartu linna idapoolne ringtee, Vana-Ihastet linnakeskusega siduv jalgrattatee) tagab leevendusmeetmete rakendamise läbi linnakeskkonna tasakaalustatud säilimise.
2. Sillad
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Vabadussild
Sild avati liikluseks 2009. aastal. Silla juurdepääsuks rekonstrueeriti Narva mnt - Ujula ja Vene tänava ristmikuala ning rekonstrueeriti foorjuhitavaks ristmikuks Emajõe tänava, Laia tänava ja Vabaduse puiestee ristmik. Jõe ületamine on seoses Vabadussilla kasutamise võimalusega ja rekonstrueeritud ristumisaladega muutunud oluliselt sujuvamaks, ka tipptundidel saab jõge ületada ilma häirivalt pikkade ooteaegadeta. Seetõttu on märkimisväärselt kasvanud jõge ületavate autode hulk tipptunnis. Suurenenud on (võrreldes 2008. a ja 2009. a) Laia tn (ca 100 sõidukit) ja Vabaduse pst (ca 200 sõidukit) Vabadussilla suunaline liiklus.
Liiklusintensiivsuste modelleerimine (autot tipptunnis) loenduse alusel andis alljärgneva tulemuse:
Ringtee sild
Koostatud on keskkonnamõju hindamise aruanne ja selle tulemusi arvestades on koostamisel detailplaneering ning eelprojekt kogu Tartu idapoolsele ringteele, mille üks olulisi osasid on Ringtee sild.
Ropka sild
Koostamisel on detailplaneering Ropka silla ja selle juurdepääsude kohta. Koostatud on vastav keskkonnamõjude hindamise aruanne ning planeering on läbinud avaliku väljapaneku.
Tähtvere sild
Analüüsitud on erinevaid Tähtvere silla asukoha variantlahendusi koos juurdepääsu lahendustega.
Tiksoja-Kvissentali sild
Maanteeamet on koostanud vastava eelprojekti. Sillale on tagatud juurdepääs Fr. R. Kreutzwaldi tänavalt ja Vaksali ning Ravila tänava pikendustelt ning Aruküla teelt.
Marja-Lubja tänava jalakäijate sild
Silla projekteerimisele ei ole asutud. Silla vajadus on ilmne, kuna see lühendaks oluliselt jalakäijate teekondi Raadi-Kruusamäe linnaosast koolidesse ja lasteaedadesse ning maaülikooli ja Betooni tn piirkonna töökohtadesse. Samuti võimaldaks sild Tähtvere spordipargi kasutamist Raadi-Kruusamäe linnaosa elanike poolt, sest nimetatud linnaosas analoogsed spordi- ja terviserajad puuduvad.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Üldplaneeringu koostamist uute sildade kavandamiseks ei ole vaja. Sildade ja nende juurdepääsude realiseerimise osas vajalike planeeringuliste tööde läbiviimine toimub vastavate detailplaneeringute koostamise käigus. Praegu kehtivaid detailplaneeringuid sildade väljaehitamiseks kehtetuks tunnistada ei ole vaja.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Olulisemate liiklusobjektide planeerimisel ja projekteerimisel koostatavate mõjude hindamisega tagatakse oluliste mõjude vältimine ja leevendusmeetmete rakendamise.
3. Parkimine
3.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Täpsustamaks parkimisnormatiive lähtudes Tartu linna liiklusolukorrast ja kavandatud territoriaalsest arengust on koostatud töö "Tartu linna parkimisnormatiivide määramine" (Stratum, 2008). Vajalik on nimetatud töö alusel kehtestada Tartus planeerimis-projekteerimisprotsessis kasutatavad parkimisnormid. Kesklinna parkimiskoormuse vähendamise osas on ilmekaimaks näiteks ülikooli territoriaalse arengu realiseerimine, kus tänapäevane teaduskeskus koos kaasaegsetele vajadustele vastava parkimislahendusega arendatakse välja Maarjamõisas. Endiste ülikooli ja kliinikumi hoonete kasutamisotstarbe muutumine muudab ka parkimiskoormuse iseloomu kesklinnas. Valminud on hoone mahtudesse planeeritud parklad Riia 1 ja Turu 2 kruntidel. Jätkuvalt ei ole üheselt selge parkimiskontseptsioon kesklinna piirkonnas. Detailplaneeringutega kavandatud avalikku kasutusse määratavad parkimismajad on välja ehitamata. Seetõttu on vaja teostada nende väljaehitamise otstarbekuse põhjalikum analüüs ning vajadusel hakata välja töötama uusi lahendusi (parkimismajad kombineerituna muude teenindusettevõtetega esimesel-teisel korrusel). Strateegiliseks suunaks aga peab jääma parkimise võimalikult ulatuslik väljaviimine kesklinnast. Samuti on lahendamata linna lähipiirkonnast saabuvate autode parkimisvõimaluste tagamine linna piiril asuvatel aladel.
3.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamise ja/või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadus parkimise osas puudub, vajalik on kinnitada parkimisnormatiivid linnas muu õigusaktiga. Transpordi arengukavas tuleb analüüsida p 3.2. nimetatud probleeme, pakkuda välja lahendused, mis oleksid aluseks vastavate detailplaneeringute koostamisele.
3.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Parkimisküsimuste lahendamisele üldplaneeringu tasandil ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
4. Ühistransport
4.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
4.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Parandamaks ühistranspordi teeninduse kvaliteeti on rajamisel reaalaja infosüsteem. Infosüsteemi üks osa on reisiinfo kogumine, mille töötlemisel saab optimeerida liinivõrku lähtudes reisijate liinikasutusest. Teine oluline osa infosüsteemist on reaalaja info muutmine kättesaadavaks reisijatele sõlmpeatustes ja internetis.
4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamise ja/ või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadus ühistranspordi osas puudub.
4.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Ühistranspordi küsimuste lahendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
5. Kergliiklus ja jalgrattateed
5.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Koostöös aktiivsete jalgrattakasutajatega töötati kehtiva teemaplaneeringu alusel välja jalgrattaliikluse arenguskeem. Projekteeritud ja ehitamisel on Ihaste suunaline jalgrattatee Vana-Ihasteni ja Ülenurme valda rajatud jalgrattateed linna keskusega siduv jalgrattatee. Jalgrattateede ehitamine saab toimuda vastavuses eelnimetatud arenguskeemiga. Lahendamist vajavad varjualusega valvatavad parklad:
5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Vajadus puudub.
5.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Jalgrattateede kavandamisel ja väljaehitamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks. Ihaste tee äärse jalgrattatee projekteerimisel teostati keskkonnamõjude hindamine kaitsealuste taimede osas.
6. Raudteed
6.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Koostamisel on tehniline projekt ja detailplaneering üldplaneeringus planeeritud Tähtvere sillalt Ravila tänavani planeeritud teekoridori ja raudtee eritasandilise ristmiku väljaehitamiseks. Koostatud on vastav keskkonnamõjude hindamise aruanne. Projekteeritud ülesõidu väljaehitamisel suletakse autoliikluseks Betooni tänava ühetasandiline ülesõit.
Näituse tn raudteeülesõidu eritasandilisena väljaehitamise osas viidi läbi täiendavad uuringud. Uuringute tulemusena selgus, et nimetatud eritasandiline ülesõit toob kaasa soovimatud tagajärjed linna liikluspildis ja seetõttu otsustati ülesõidu rajamisest loobuda.
Koostamise lõppfaasis on Aardla tänava ja raudteede eritasandilise ristmiku eelprojekt ja valminud on keskkonnamõju hindamise aruanne.
Koostatud on Ringtee tänava ja Petseri raudtee eritasandilise ristmiku projekt. Ehitushange on Maanteeametil kavas läbi viia käesoleval aastal. Projektis on ette nähtud Ringtee tänav rekonstrueerida kuni Jalaka tänavani vastavalt Tartu linna idapoolse ringtee vajadustele.
Rajatud on müratõke laadimismüra vähendamiseks Riia tänava ja Elva tänava vahelisel alal raudtee lääneküljele.
Kavandatud eritasandilised ristmikud välistavad raudtee süvendisse viimise nende objektide kasutusaja jooksul. Seega tuleb jätkata müravastaste meetmete elluviimist, taotledes samas maavanemalt maakonnaplaneeringus transiitvedudele mõeldud raudteeharu möödajuhtimist linnast.
6.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Raudtee linnast mööda juhtimise realiseerimiseks on vajalik esmalt täpsustada maakonnaplaneeringut.
6.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringuga ette nähtud müravastaste meetmete tõhususe kontrollimiseks on vajalik teostada korduv müra mõõtmine.
7. Sadamad
7.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
7.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Üldplaneeringus nimetatud registrisadamate ehitamist ei ole toimunud. Paadisadama (nn. "Rebase t paadisadama") osas toimuvad projekteerimistööd. Teemaplaneeringus käsitletavatest sadamatest on neist enamusel osas kehtestatud detailplaneeringud ning alanud projekteerimisprotsess. Teemaplaneering vajab uuendamist, et paatide sildumisalasid siduda tihedamalt muude jõe kallastele sobivate funktsioonidega ning selgitada, millised paadisadamad määratakse registrisadamateks sadamaseaduse tähenduses.
7.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneering vajab uuendamist.
7.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Kõikide paatide sildumisalade osas on välja selgitatud keskkonnamõju hindamise vajadus.
8. Lennuväli
8.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
8.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Tartu-Ülenurme lennuväli avati regulaarlendudeks 2009. a.
III. 8 Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine
1. Ühisveevärk ja kanalisatsioonisüsteem
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamine on toimunud vastavalt üldplaneeringuga seatud eesmärgile võimaldada kõigile soovijaile võrguga liitumine ning kujundada linnas välja lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem. Nimetatud eesmärgi täitmiseks on toimunud trasside ehitamine, amortiseerunud puurkaevude sulgemine jne vastavalt üldplaneeringule ning ühisveevärgi arengukavale. Planeeringu edasine elluviimine saab toimuda üldplaneeringu eesmärgi ja ülesannetega vastavuses. Täiendavalt vajavad lahendamist järgmised küsimused:
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks. Vaja on kaaluda Meltsiveski veehaarde teemaplaneeringu koostamist.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks. Sademevete suunamisel linna trassidesse tuleb eesmärgiks võtta vete võimalikult maksimaalne lokaliseerimine vete tekke piirkonnas.
2. Kaugküte
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.
Kaugküttevõrgu arendamine on käinud üldplaneeringus sätestatu kohaselt. Üldplaneeringu kehtivuse perioodil ei ole tehtud ettepanekuid detailplaneeringute algatamiseks, millega oleks taotletud kaugküttepiirkonnast välja arvamist või kaugküttepiirkonda sobimatu kütteviisi kehtestamist. Üldplaneeringus määratud kaugküttepiirkonnad täidavad oma eesmärki (tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, mis arvestab linna planeeritud hoonestuse ja infrastruktuuri arenguga) ning seega võib nimetatud küsimuses jätkuda seni kehtiva üldplaneeringu elluviimine.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna kaugküttevõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks. Vaja on, et võrguvaldajad esitaksid oma arengukavad.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Kaugküttevõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks. Vastavalt Tartu linna keskkonna arengukavale 2006-2013 tuleb uute transpordisõlmede ning tootmis- ja teenindusobjektide kavandamisel vältida nende rajamist koostöös Tartumaa Keskkonnateenistusega määratletavates piirkondades, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ning kus tuleb nõuda piirkonna ning seal asuvate ettevõtete saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavade koostamist ja järgimist.
Praeguseks ei ole määratletud piirkondi, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust. Nimetatud küsimus tuleb lahendada iseseisva uuringuga ja selle alusel välja antava vastava haldusaktiga.
3. Gaasivõrk
3.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.
Mitmetes piirkondades (Supilinn, Karlova, Ravila jne) on toimunud oluliste gaasitorustike ehitus vastavalt planeeritule. Gaasivõrgu ehitus jätkub vastavalt tehnilistele vajadustele ja võimalustele planeerimis- projekteerimisprotsessist lähtuvalt.
3.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna gaasivõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
3.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Gaasivõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
4. Elektri põhivõrk
4.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
4.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.
Toimunud on Emajõe alajaama ning Tartu–Emajõe–Ülejõe 110 kV kaabelliini ehitus ja Lemmatsi alajaama rekonstrueerimine ning kasutusest välja jäänud õhuliinide likvideerimine. Elektri põhivõrgu arendamine jätkub vastavalt tehnilistele vajadustele ja võimalustele planeerimis- projekteerimisprotsessist lähtuvalt.
Elektriliinide kahjulike mõjude vähendamiseks tuleb jätkata õhuliinide asendamist maa-aluste kaabelliinidega. Tartu linna üldplaneeringuga on kavandatud olemasolevate 35kV ja kõrgema pingega õhuliinide likvideerimine 9,8 km ulatuses ja uute 110kV kaabelliinide rajamine 7,1-7,6 km ulatuses.
Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on arvestatud elektriliinide kaitsevöönditega. Juhul, kui õhuliine asendatakse maakaabliga ning selle tõttu vabaneb endise kaitsevööndi likvideerumisega maareserv (Ringtee tn äärsetel aladel), saab maa-alale koostada linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav(ad) detailplaneering(ud).
4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna elektri põhivõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
4.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Tartu linna elektri põhivõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevandamiseks.
5. Telekommunikatsioonivõrk
4.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.
Toimunud on planeeringukohane telekommunikatsioonivõrgu ehitamine mitmetes linna piirkondades.
5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Telekommunikatsioonivõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
5.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Telekommunikatsioonivõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevandamiseks.
- linna ja selle lähiala tervisespordirajatiste, matkaradade ning puhkekohtade ühtse võrgustiku loomiseks maakonnaplaneeringu vastava teemaplaneeringu koostamiseks;
- eesmärgiga tagada joogivee perspektiivne reservvaru, teha ettepanek maakonnaplaneeringus täpsustada Vorbuse veehaarde reservvaru kaitset tagavad tingimused;
- planeeringu täpsustamisel Raudtee linnast mööda juhtimise kaalumiseks on vajalik nimetatud küsimuses esmalt täpsustada maakonnaplaneeringut. Teha ettepanek nimetatud küsimuses maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu algatamiseks;
- seoses uute tiheasustusalade kavandamisega linna lähipiirkonda analüüsida võimalikke kalmistute laiendamisi ja/või uute rajamise vajadust.
III. 9 Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Üldplaneeringu kehtestamise järel on asutud koostama detailplaneeringut kaitseministeeriumi Lõuna kaitseringkonna ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Tagalakeskuse baasi maa-ala kohta Raadi asumis. Samuti on alustatud planeeringu koostamist Turu tn 56 krundile avavangla rajamiseks. Koostatud ja kehtestatud on Tartumaa Päästeteenistuse keskuse detailplaneering krundile Kaunase pst 73A. Kodakondsus- ja migratsiooniamet (endise nimega) on kolinud Riia tn 132 asuvasse hoonesse.
Riigikaitsemaade areng saab edasi toimuda vastavalt üldplaneeringule, linnale ei ole laekunud taotlusi muudatuste tegemiseks riigikaitsemaade asukohtade või piiride muutmiseks.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Riigikaitsemaade osas puudub vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Riigikaitsemaadel toimunud tegevustega ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
III. 10 Ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu
211. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel on arvestatud üldplaneeringus tooduga. Üldplaneeringus toodud kuritegevust ennetavad meetmed on jätkuvalt aluseks linna ruumilise arengu suunamisel.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Kuritegevust ennetavate meetmete osas puudub vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Kuritegevust ennetavate meetmete elluviimisel läbi detailplaneeringute ja ehitusprojektide ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
III. 11 Ettepanekud kehtestatud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Täiendavate ettepanekute esitamine maakonnaplaneeringu täpsustamiseks.
Vajalik on teha järgmised ettepanekud: