Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lg 6 ja 7 ning § 37 lg 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korras reguleeritakse Tartu linna eelarve (eelarve) ülesehitust ja liigendust, määratakse eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande koostamise olulisemad tähtajad, reguleeritakse eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist, eelarve menetlemist linnavolikogus, sätestatakse otsused, mis tehakse eelarve vastuvõtmisega samaaegselt, täpsustatakse reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, reguleeritakse eelarve täitmist ja aruandlust ning reservfondi kasutamise korda.
§ 2. Määruse kohaldumisala
Käesolevat määrust kohaldatakse eelarvest vahendite taotlemisele ning eelarvest eraldatud vahendite jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabi vahenditega rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugust regulatsiooni.
§ 3. Mõisted
Käesolevas määruses nimetatakse struktuuriüksuseks linnavalitsuse osakonda, linnakantseleid ja linnavolikogu kantseleid ja hallatavaks asutuseks linnavalitsuse hallatavat asutust.
2. peatükk
Eelarve ülesehitus ja liigendus
§ 4. Eelarve kassapõhisus
Eelarve koostatakse kassapõhisena.
§ 5. Eelarve ülesehitus
(1) Eelarve koostatakse käesoleva määruse lisa 1 kohaselt ja eelarve koosneb järgmistest osadest:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevuse tulud;
4) investeerimistegevuse kulud;
5) finantseerimistegevus;
6) likviidsete varade muutus.
(2) Eelarve reservfond (reservfond) ettenägematute väljaminekute tegemiseks on kuni 1% kavandatud põhitegevuskulude mahust.
§ 6. Eelarve liigendus
(1) Lisaks käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatule liigendab linnavolikogu eelarve järgmiselt:
1) tulud käesoleva määruse lisa 2 kohaselt;
2) kulud tegevusalade lõikes, sealhulgas põhitegevuse kulud jaotatuna majandusliku sisu järgi antavateks toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks käesoleva määruse lisa 3 kohaselt;
3) investeerimistegevuse kulud objektide lõikes jaotatuna põhivara soetuseks antavateks toetusteks, põhivara soetuse kuludeks ja finantskuludeks käesoleva määruse lisa 4 kohaselt;
4) finantseerimistegevuse kulud kohustuste võtmiseks sõlmitud lepingute lõikes käesoleva määruse lisa 5 kohaselt.
(2) Linnavalitsus liigendab eelarve struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes majandusliku sisu järgi tuludeks ja kuludeks rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontogruppide koodide lõikes.
(3) Struktuuriüksuse juht liigendab eelarve struktuuriüksuse ja hallatava asutuse kohta tuludeks ja kuludeks rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontode koodide lõikes.
3. peatükk
Tähtajad eelarvestrateegia, eelarve ning majandusaasta aruande koostamiseks ja vastu võtmiseks ning eelarve vastuvõtmine
§ 7. Eelarvestrateegia koostamise tähtajad
(1) Sõltuv üksus esitab ülevaate oma majandusolukorrast, sh arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks vastavalt rahandusministri kehtestatud vormile, rahandusosakonnale iga aasta 1. aprilliks.
(2) Eelarvestrateegia projekti esitab linnavalitsus linnavolikogule heakskiitmiseks hiljemalt 15. juuniks.
(3) Eelarvestrateegia projekti suunab linnavolikogu avalikule väljapanekule hiljemalt 10. juulist.
§ 8. Eelarve koostamise tähtajad
(1) Eelarve koostamise ajakava kinnitab rahandusosakonna juhataja korraldusega iga aasta 23. juuniks.
(2) Eelarve eelnõu esitab linnavalitsus linnavolikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt 18. novembriks.
§ 9. Eelarve vastu võtmise tähtajad ja eelarve vastuvõtmine
(1) Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusega enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve määrusena vastu võtmisega.
(2) Linnavalitsus kinnitab eelarve jaotuse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud liigenduses korraldusega kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist linnavolikogus. Eelarveaasta jooksul võib eelarve jaotust muuta linnavalitsus korraldusega.
(3) Struktuuriüksuse juht kinnitab struktuuriüksuse ja hallatava asutuse eelarve käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud liigenduses ühe kuu jooksul pärast linnavalitsuses eelarve jaotuse kinnitamist. Eelarveaasta jooksul võib struktuuriüksuse juht struktuuriüksuse ja hallatava astutuse eelarvet muuta.
§ 10. Majandusaasta aruande koostamise tähtajad
(1) Majandusaasta aruande koostamise ajakava kinnitab rahandusosakonna juhataja korraldusega aruandeaastale järgneva aasta 15. jaanuariks.
(2) Tartu linna valitseva või olulise mõju all olev juriidiline isik esitab kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik, rahandusosakonnale aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks.
(3) Linna majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks.
4. peatükk
Eelarve eelnõu ja eelarve eelnõu seletuskirja koostamine
§ 11. Eelarve eelnõu koostamine
(1) Eelarve eelnõu koostamist koordineerib rahandusosakond.
(2) Rahandusosakonna juhatajal on õigus anda korraldusega eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
§ 12. Eelarvestamise alused
(1) Linnavalitsusel on õigus kehtestada struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarve taotluste koostamiseks kohustuslikke põhimõtteid põhitegevuse kulude planeerimiseks ja jaotamiseks.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud põhimõtted kehtestab linnavalitsus määrusega.
§ 13. Füüsilise ja juriidilise isiku taotlus eelarvest vahendite saamiseks
(1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus eelarvest vahendeid saada, kui vastav õigus on füüsilisele või juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud.
(2) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks tuleb esitada struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui taotleja ei tegutse ühegi struktuuriüksusega sarnases tegevusvaldkonnas või ta ei oska struktuuriüksust valida, esitatakse taotlus linnavalitsusele.
(3) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks tuleb esitada 1. septembriks, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks peab sisaldama taotletavate vahendite suurust ja selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta.
§ 14. Hallatava asutuse eelarve taotluse koostamine
(1) Hallatava asutuse eelarve taotluse koostab hallatava asutuse juht.
(2) Kui hallatava asutuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või § 12 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas.
(3) Hallatava asutuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv), ja kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.
(4) Hallatava asutuse juht esitab eelarve taotluse struktuuriüksuse juhile, kelle haldusalas asutus tegutseb.
§ 15. Struktuurüksuse eelarve taotluse koostamine
(1) Struktuuriüksuse eelarve taotluse koostab struktuuriüksuse juht. Kui struktuuriüksuse haldusalas tegutseb hallatav asutus, peab struktuuriüksuse eelarve taotluses sisalduma vastava hallatava asutuse eelarve taotlus.
(2) Kui struktuuriüksuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või § 12 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas.
(3) Struktuuriüksuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv), ja kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.
(4) Struktuuriüksuse juht kooskõlastab eelarve taotluse tegevusvaldkonda kureeriva linnavalitsuse liikmega ning esitab eelarve taotluse pärast kooskõlastamist rahandusosakonnale.
(5) Linnavolikogu kantselei juht esitab eelarve taotluse otse rahandusosakonnale.
§ 16. Eelarve eelnõu koostamine
(1) Eelarve eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.
(2) Eelarve eelnõu koostamisel hindab rahandusosakond struktuuriüksuste eelarvete taotlustes esitatud kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, linna arengukavale ja muudele õigusaktidele.
(3) Eelarve eelnõu koostamisel peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide (vajadusel struktuuriüksuse teenistuste juhtide ja hallatavate asutuste juhtidega), linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.
§ 17. Eelarve eelnõu seletuskirja koostamine
(1) Eelarve eelnõu seletuskirja koostab rahandusosakond, arvestades struktuuriüksuste eelarvete taotluste seletuskirju.
(2) Eelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nõutud informatsioonile:
1) kokkuvõte linnavalitsuse ja eelarve taotluste koostajate vaheliste läbirääkimiste tulemustest, sh olulisemad erinevused tegevustes ja rahalistes vahendites eelarve taotluste ja eelarve eelnõu vahel;
2) eelarve eelnõu koostamise ajal ilmnenud muutused sotsiaalmajanduslikus keskkonnas ning erinevuste põhjendused eelarve eelnõus võrreldes eelarvestrateegias kajastatuga;
3) tabelite ja graafikute kujul ülevaade eelarve põhinäitajatest;
4) selgitused olulisemate muutuste kohta eelarve põhinäitajate arengute trendides;
5) põhi- ja investeerimistegevuse tulud ja kulud liigendatuna struktuuriüksuste, tegevusalade ja rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate koodide lõikes;
6) olulisemad tegevused koos maksumusega, sh uued algatused;
7) reservfondi suuruse kujunemise alused ja põhjendus;
8) ülevaade tegemata jäänud väljaminekutest, mis olid kavandatud eelneva aasta eelarves;
9) ülevaade likviidsete varade suurusest, nende paigutusest erinevatesse instrumentidesse ja oodatavast tulukusest;
10) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmetest eelarveaasta lõpuks ja järgneval kolmel aastal koos selgitustega näitajate erinevuste kohta võrreldes eelarvestrateegias kajastatuga.
§ 18. Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamine
Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamisele kohaldatakse eelarve eelnõu koostamise sätteid. Sätte, mille kohaldamine ei ole olemuslikult vajalik, võib jätta kohaldamata.
5. peatükk
Eelarve menetlemine linnavolikogus
§ 19. Eelarve eelnõu lugemine linnavolikogus
(1) Eelarve eelnõud menetletakse linna põhimääruses sätestatud korras, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.
(2) Eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel.
(3) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu.
(4) Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist annab linnavolikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks.
(5) Eelarve eelnõu muutmise ettepanek peab olema tulude ja kulude osas tasakaalus ning muutmise ettepaneku juures peavad olema ettepaneku põhjendused ning kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate suurus ja mõju nii kavandataval eelarveaastal kui ka sellele järgneva kahe aasta jooksul.
(6) Eelarve eelnõu muutmise ettepaneku kohta annab linnavalitsus enne eelarve teist lugemist seisukoha linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsusega.
(7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekut hääletatakse selle esitaja nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.
§ 20. Eelarve vastu võtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Eelarve vastuvõtmisega samal ajal linnavolikogu:
1) otsustab kohustuste (laenu võtmine või võlakirjade emiteerimine investeeringuteks, arvelduslaenu võtmine, laenu võtmine välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks) võtmiseks loa andmise, määrates ära kohustuste piirmäärad;
2) otsustab välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kasutatavate vahendite suuruse eelarveaastal;
3) määrab kassatagavara suuruse;
4) otsustab eelarveaastat ületava laenu andmise sõltuvale üksusele (sh laenu tähtaja ja intressimäära) või sõltuva üksuse võetavate kohustuste tagamiseks tagatise andmiseks linnavalitsusele volituse andmise.
§ 21. Lisaeelarve eelnõu lugemine linnavolikogus
Lisaeelarve eelnõu lugemisele linnavolikogus kohaldatakse käesoleva määruse paragrahvi 18.
6. peatükk
Rahaliste vahendite kasutamine, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata
§ 22. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve(1) Kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, kinnitab linnavalitsus korraldusega väljaminekute tegemiseks vajaliku eelarve jaotuse ja väljaminekute lubatud suuruse, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses, eelarve eelnõus ja eelmise aasta eelarves sätestatut.
(2) Väljaminekute lubatud suuruse kinnitamisel võrdleb linnavalitsus eelmise aasta eelarvet ja alanud aasta eelarve eelnõud ning lähtub nendest kahest summast väiksemast.
7. peatükk
Eelarve täitmine ja aruandlus
§ 23. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus.
(2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine.
(3) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab rahandusosakond.
§ 24. Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud vahendid
(1) Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste kasutusse võtmise tuludesse ja kuludesse otsustab linnavalitsus korraldusega.
(2) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ja annetused kavandada lisaeelarves.
(3) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta linnavolikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.
§ 25. Eelarvest eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll
(1) Eelarvest eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
(2) Eelarvest füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest. Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu allkirjastab struktuuriüksuse juht, kelle eelarvest vahendid eraldatakse, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on eelarvest vahendid eraldatud, on kohustatud:
1) lubama linnavalitsuse määratud isikutel eelarvest eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;
2) eristama eelarvest eraldatud vahendid oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
3) esitama eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vahendite kasutamist, kuid mitte hiljem kui järgmise eelarveaasta 31. jaanuariks;
4) tagastama eelarvest eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.
(5) Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi ning kõiki eelarves eraldatud vahendeid ei ole veel eraldise saajale üle kantud, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht rikkumise ulatusest lähtuvalt, kas peatada või lõpetada edasine vahendite ülekandmine osaliselt või täielikult. Vajadusel muudetakse eelarve jaotust, vähendades eraldise saajale eraldatud vahendite mahtu.
(6) Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult.
(7) Linnavalitsus võib kinnitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu vormi ja eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi.
§ 26. Laenu andmine
(1) Linnavalitsus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga ning eelarves ette nähtud vahendite piires otsustada lühiajalise laenu andmise sõltuvale üksusele ainult juhul, kui:
1) see on hädavajalik arengukavas ja eelarvestrateegias määratud eesmärkide saavutamiseks ja
2) sõltuv üksus ei saa ise laenu mujalt võtta või
3) linnavalitsuse poolt antuna on laen arvestusüksusele majanduslikult soodsam.
(2) Lõikes 1 nimetatud otsuse teeb linnavalitsus korraldusega.
(3) Käesoleva määruse § 20 punktis 4 sätestatud juhul ja käesolevas paragrahvis sätestatud juhul laenu andmisel määrab ülejäänud olulisemad lepingu tingimused linnavalitsus korraldusega.
§ 27. Välisabi vahenditega rahastatava projekti sildfinantseerimine
(1) Välisabi vahenditega rahastatava projekti sildfinantseerimise otsustab linnavalitsus korraldusega käesoleva määruse § 20 punkti 2 kohaselt määratud mahu piires.
(2) Sildfinantseerimise korras eraldatakse vahendeid jooksvaks aastaks, vahendid võivad rahastajalt tagasi laekuda ka järgmistel eelarveaastatel.
§ 28. Kassatagavara
(1) Kassatagavara on eelarve vastuvõtmisel määratav rahaliste vahendite hulk, mis peab olema linna pangakontol ning mida võib kasutada üksnes tulude laekumise viibimisel kulude kandmiseks, mis tuleb õigusaktide kohaselt kanda viivitamatult.
(2) Kassatagavara kasutamise otsustab rahandusosakonna juhataja käskkirjaga.
(3) Kassatagavara tuleb taastada esimesel võimalusel pärast selle kasutamist.
§ 29. Eelarve täitmise kohta aruandluse esitamine
(1) Eelarve täitmise käigu analüüsimiseks esitab rahandusosakond linnavalitsusele üks kord kuus ülevaate eelarve täitmisest.
(2) Linnavalitsus esitab eelarve täitmise ülevaate linnavolikogule neli korda aastas seisuga 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember ning õigusaktis sätestatud korras rahandusministeeriumile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaate koosseisus esitatakse informatsioon linnavalitsuse poolt käesoleva määruse § 24 lõike 1 kohaselt kasutusele võetud vahendite kohta.
§ 30. Majandusaasta aruande koostamine
(1) Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusosakond.
(2) Rahandusosakonna juhatajal on õigus anda korraldusega majandusaasta aruande koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
(3) Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.
8. peatükk
Reservfondi kasutamise kord
§ 31. Reservfondi kasutamine
(1) Reservfondi vahendeid kasutatakse ettenägematute väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha.
(2) Reservfondi koosseisus on kassareserv, millest kaetakse eelarveaasta jooksul linna oma- või kaasfinantseering linna osalemisel projektis, mida rahastatakse osaliselt välisabi vahenditega, kui oma- või kaasfinantseeringu kandmiseks vajalikke vahendeid ei ole eelarvesse planeeritud.
(3) Reservfondist (sh kassareservist) vahendite eraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega.
(4) Võimalusel eraldatakse füüsilisest ja juriidilisest isikust taotlejale vahendeid struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb.
(5) Linnavalitsusel on õigus jätta rahuldamata isiku taotlus reservfondist vahendite eraldamiseks, kui isik on jätnud varasemalt esitamata aruande reservfondist või eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta või on muul viisil rikkunud eelarvest eraldatud vahendite kasutamise reegleid.
§ 32. Reservfondist vahendite taotlemine
(1) Reservfondist võib vahendeid taotleda linnavalitsuse struktuuriüksus, struktuuriüksuse hallatav asutus, füüsiline ja juriidiline isik.
(2) Reservfondist vahendite eraldamise taotlus (taotlus) tuleb esitada linnavalitsusele (hallatav asutus esitab taotluse struktuuriüksuse kaudu, mille haldusalas ta tegutseb). Linnavalitsus võib kinnitada taotluse vormi.
(3) Struktuuriüksuse ja hallatava asutuse taotlus peab sisaldama taotletavate vahendite suurust, põhjendust kulu vajalikkuse kohta (sh selgitust, kas taotletav kulu on ja millises ulatuses eelarves olemas ning miks on vaja täiendavat finantseerimist) ja märget taotletava kulu konto koodi kohta. Hallatava asutuse taotlusele lisab struktuuriüksus arvamuse taotluse põhjendatuse kohta.
(4) Füüsilise ja juriidilise isiku taotlus peab sisaldama taotletavate vahendite suurust, andmeid taotleja, vahendite kasutamise eesmärgi ja perioodi, teiste finantseerijate (kui kaasfinantseerimise taotlus on veel läbivaatamise järgus, siis võimalike finantseerijate ja taotletud summade) ning kontaktisiku kohta. Taotluses peab sisalduma nõusolek eraldatud vahendite sihipärase kasutamise kontrollimise lubamiseks linnavalitsuse poolt.
§ 33. Reservfondist vahendite eraldamise eelnõu ettevalmistamine
Laekunud taotluste põhjal koostab rahandusosakond reservfondist vahendite eraldamise otsuse eelnõu, milles märgitakse:
1) vahendite saaja nimi (kui vahendid eraldatakse struktuuriüksuse kaudu, siis ka struktuuriüksuse nimi);
2) eraldatavate vahendite summa;
3) vahendite kasutamise sihtotstarve.
§ 34. Reservfondist eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll
(1) Reservfondist eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
(2) Reservfondist makstakse vahendid välja sõlmitud lepingu alusel.
(3) Reservfondist füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest. Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu allkirjastab struktuuriüksuse juht, kelle kaudu reservfondist vahendeid eraldatakse, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui vahendid eraldatakse otse füüsilisest või juriidilisest isikust taotlejale, allkirjastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetud lepingu rahandusosakonna juhataja.
(5) Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on reservfondist vahendid eraldatud, on kohustatud:
1) lubama linnavalitsuse määratud isikutel reservfondist eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;
2) eristama reservfondist eraldatud vahendid oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
3) esitama reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast raha kasutamist, kuid mitte hiljem kui järgmise eelarveaasta 31. jaanuariks;
4) tagastama reservfondist eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.
(6) Kui reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult. Üle kantud vahendid võib tagasi nõuda ka juhul, kui ilmneb, et eraldise saaja on esitanud taotluses valeandmeid.
(7) Linnavalitsus võib kinnitada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu vormi ja reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi.
(8) Struktuuriüksus ja hallatav asutus esitab rahandusosakonnale reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande käesoleva määruse § 35 lõikes 2 sätestatud ülevaate koosseisus.
§ 35. Reservfondi kasutamise üle arvestuse pidamine
(1) Reservfondi kasutamise üle peab arvestust rahandusosakond.
(2) Struktuuriüksused esitavad rahandusosakonnale ülevaate reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta (sh ülevaate nii struktuuriüksuse kaudu füüsilistele ja juriidilistele isikutele eraldatud vahendite kui struktuuriüksusele ja struktuuriüksuse hallatavatele asutustele eraldatud vahendite kasutamisest) kaks korda aastas, esimese poolaasta kohta jooksva aasta 30. juuliks ja teise poolaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks.
(3) Informatsioon reservfondist eraldatud vahendite kohta avaldatakse linna veebilehel.
9. peatükk
Muud sätted
§ 36. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2004. a määrus nr 78 “Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord";
2) Tartu Linnavolikogu 2. detsembri 2004. a määrus nr 90 „Tartu Linnavolikogu 20. novembri 2003. a määruse nr 47 "Projektides osalemise kord" ja Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2004. a määruse nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord" muutmine“ punkt 2;
3) Tartu Linnavolikogu 14. mai 2009. a määruse nr 116 „Välisprojektides osalemise kord“ § 8;
4) Tartu Linnavolikogu 14. oktoobri 2010. a määruse nr 21 „Tartu Linnavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega“ § 5.
§ 37. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. oktoobril 2012. a.
)
