Meil on vägagi meeles meie omaaegne, ca. aastapikkune, vestlus kõnealuse kinnitu ehitusõiguse tõlgendamises ja oleme osakonnale vägagi tänulikud, et toona ratsionaalne mõtlemine võidutses, vaatamata kogukonna ja vaenulike piirinaabrite põhjendamatute kaebustelaviini edastamisele. Seetõttu pean vajalikuks täpsustada Teie poolt saadetud tagasisides viidatud Herne 57, Tartu korterelamu muudatusprojekti asjaolusid.
Kirjeldatud osakonnapoolne seisukohavõtt nagu püüaksime manipuleerida korterite arvuga kõnealusel kinnistul, ei päde, kuna viidatud korteriomand #4 on omaniku leidnud juba mai alguses käesoleval aastal. Ehk siis juba enne, kui esitasime osakonda esimese redakstsiooni muudatusprojektist. Seetõttu puudub meil igasugune vajadus projektdokumentatsioonis reaalsest olukorrast erineva pildi loomiseks.
Omandiõiguse tekkimisele eelnevalt on tulevane omanik koostöös arhitektiga kujundanud enda perele sobiliku elamispinna, kuna ostuotsus langetati ehitusfaasis, kus tulevasel omanikul oli võimalus planeeringus ja sisekujunduses kaasa rääkida. Varasemalt plaanidel märgitud osaüksused nn. 4a ja 4b puhul on olnud tegemist tööprojekti infoga, et ehitajal oleks selge ülevaade, kummast korteri tiivast jutt käib. Korteriomandile nn. tiibade loomise vajadus tulenes ennekõike uue omaniku soovist kujundada oma täisealisele perepojale oma eraldatud olemine, kus oma tegemistest ei oldaks vanematest sõltuv.
Korteriomandite kinnistamisel on Tartu linn ise kinnitanud ju hoonejaotusplaani, mille alusel on korteriomandid moodustatud. Ehitusregistrist ju on näha, et Herne tn 57-4 on üks korter. Asjaolu, et tööversioonile on saanud 4A ja 4B on eksitav, millise puuduse kõrvaldame. Ilmselgelt on detailplaneeringus märgitud ehitusõigus siduv asjaolu ning mingilgi viisil arendajana ei ole me soovinud manipuleerida korteriomandite arvuga.
Kuivõrd kinnistusraamatusse on korter nr 4 kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud hoonejaotusplaani kohaselt kantud ühe korterina, siis ei ole põhjendatud keelduda eeltoodud alusel ehitusloa taotluse rahuldamisest viitega vastuolule detailplaneeringuga. Selline vastuolu ju puudub.
Mis puudutab kahe eraldiseisva tuletõkketsooni märkimist korteriomandi nr 4 mahus, tulenes ennekõike ehitusjärelvalve vastavasisulisest ohutustehnilisest soovitusest. Ehk siis varasemalt olid korteri nr. 4 vent.seadmed planeeritud san.ruumide peale planeeritud pööningutele. Kuna aga korteri kõrgus võimaldas viidatud ruumipealsed kasutusele võtta mõistlikumal moel e. loftidena aga selle loomise võimalikkuse otsustas ennekõike vajadus paigaldada ventilatsiooniseadmed korteri trepihalli, planeerisime kõnealused seadmed ümber, kus müra elamispinnale minimaalne ja ka hilisemaks hoolduseks parim ligipääs. Seinatüübi tuletõkkevalmidus oli tagatud ehitustehniliselt ka varasema projekti järgi, kuna vent.torude läbiviigud oleks suundunud san.ruumidest läbi trepihalli katusele, küll plaanidele märkimata kujul.
Korduvad vead eksplikatsioonis, mis ühtlasi Evi Kook´i märkused, tulenevad vist ennekõke arhitektuuribüroo kompetentsist, kus töökäskude edastamises ettevõtte siseselt on jälle midagi tõlkes kaduma läinud. Seesugust tehnilist praaki oleme näinud ka varasemalt, kuid järgmise redaktsiooni edastamisel on need vead likvideeritud.
Arusaamatu on hr. Metsalliku märkus tänavapoolsete katuseakende osas, kuna sel teemal oleme eelnevalt suhelnud osakonnaga (kahjuks küll telefonitsi), kus ei nähtud selles probleemi, mida kinnitab ka vastavasisulise märkuse puudumine esimeses Osakonna tagasisides (kiri 16.06.2020 nr 7-1/EPD-20-0545). Ka ei osanud seda ise kahtlustada, kuna omal ajal oleme analoogse suurusega aknad paigaldanud Herne 63 kinnitsul rek.itud hoonele.
Samas jääb ka arusaamatuks Ivo-Sven´i märkus, kus nagu oleksime sunnitud asendiplaanil märgitud perspektiivse kuuri ala korral ka lisama projekti kausta kuuri joonised? Kas seesugune olukord ei ole võimalik, kus on KÜ´le jääb kuuri ehitamise võimalus tulevikus. Ala on määratud, kuuri välimus kooskõlastatakse eraldi?
PS Kuidas käitus Kapsa 6 analoogsel teemal? Ka nende kinnistule on kerkinud kuur-abihoone peale väljastatud kasutusluba. Oleme vastastikku teineteisele omal ajal nõusolekud selleks andnud.
Mõistetamatu aga on vajadus kaasata muudatusprojekti menetlusse Piiri 16 naaber, kes kogu ehitusprotsessi kestel on üles näidanud vaenulikkust igasuguse ehitustegevuse osas. Millisel moel on viidatud piirinaabrite kaasamine põhjendatud? Kui põhjuseks on meievahelise algselt planeeritud piirdeaia asendamine elupuuhekiga, siis edastan manuses igaks juhuks meievahelise kirjavahetuse, mis kinnitab veelkord nende meelestatust. Sellest tulenevalt leiame, et kirjeldatud suhtumisega piirinaabrite kaasamine protsessi on ebavajalik, mis liiati võimaldab neil pahatahtlikult kogu aktualiseerimisprotsessi taaskord venitada, kuna annate neile selleks põhjendamatult võimaluse. Telefonivestluses Ivo-Sven’iga ei osanud tema seda vajadust heaks kiita ega ka kommenteerida. Samuti nagu ka mitte selle seadusandlikku pädevust, kus iga huvipool võiks paluda end kaasata mistahes projekti, olgugi, et nad on ehitusprojektiga läbi kaasamise olnud seotud varasemas ehitusloa faasis. Ivo-Sven teatas, et temal käskis selle märkuse sisestada Signe Sarik?!?
Loodetavasti kirjeldab edastatu Teile projekti tegelikku olukorda. Samas, kui vajate veel täiendavaid kommentaare, vastan meeleldi.
Saabunud kiri:
logo1.jpg
