Saabunud kiri: Hiieküla 10 märkused

Asja number: EPD-22-0215
Sari: 7-1 Ehitustegevuse dokumendid, mida menetletakse riiklikus ehitusregistris
Teema: Hiieküla 10 märkused
Registreeritud: 10.05.2022
Kellele saadetud: Merlin Palu
Dokumendi liik: E-post
Edastamise viis: E-post

Saatja:
Organisatsioon: Kuren Projekt OÜ
Kontaktisik ANDRES METSMÄGI
Saatja kuupäev: 10.05.2022

Menetlemine:
Seisund: Lõpetatud
Vastutav töötaja: Kristi Ernits
Kellele suunatud: Laima-Maria Taal
Vastamise tähtaeg: 01.08.2022
Seotud dokumendid:
Show details for Saabunud kiri:Saabunud kiri:
Hide details for Saabunud kiri:Saabunud kiri:

From: Andres Metsmägi <andres@wesse.ee>
Sent: Tuesday, May 10, 2022 8:59 AM
To: Laima-Maria Taal <Laima-Maria.Taal@tartu.ee>; Kristi Ernits <Kristi.Ernits@tartu.ee>; Merlin Palu <Merlin.Palu@tartu.ee>
Subject: Hiieküla 10 märkused

Tere,

Olen kätte saanud Hiieküla 10 hoone ehitusloa taotluse märkuse ja ma arvan, et vajan natuke abi selle lahendamisel. Märkus on seekord huvitav ja vist üldist praktikat muutev?

Paar asjaolu:

1. Märkusest esimene pool on välja toodud väljavõte ehitusseadustikust ja teine poole lihtkirjalik kirjeldus ( Alates sõnast "Kuna" ) ja see on eksitav ning sellist kirjeldust ei leia seadusandlusest.
2. Eelmine kuu oli seesama maja ikkagi üks hoone, mille ehitisealust pindala pidime vähendama, kuid nüüd ikkagi kaks hoonet - kas see on lõplik seisukoht? ja ma peaksin esitama kaks ehitusluba
3. Hästi üldiselt sõnastades on siiani olnud praktikas ikkagi see, et kui hoone on määratletav ühise ehitisealuse pinna alla, siis on tegemist ühe hoonega - sõltumata, selle liigendusest, vundamentide paiknemisest, välisseintest või mõnest muust erisusest. Nii on ta olnud siiani Tartu linnas kui ka mujal kohalikes omavalitsustes. Päris huvitav oleks olukord kui omavalitsuse piiri ületades, muutuks hoonete määratlemise kord. ( Vaadake näiteks sellist hoonet - Suur-Ameerika 1, Tallinn, kaks eraldi ehitist kaugelt vaadates - aga üks ehitusluba/hoone )
4. Eraldi hooned oleks Hiieküla 10-s siis kui ma lõikaks katuse vahepealt välja vähemalt 1001mm ulatuses. Või kuidas näeksite sellise hoone mõtteliseks eraldamiseks üksteisest? See ei muuda üldse asja, et kas mul on vahepeal köetav ruum või kütmata/avatud katusealune.

Samas pean tunnistama, et pole tutvunud viidatud riigikohtu otsusega ja kõne all oleva hoone arhitektuuriga. Aga ju seal oli vaja tõendada, et on tegemist eraldi hoonetega ja seda on oskuslikult tehtud.

Loodan, et leiate aega natuke süveneda ja lõplikku seisukoha kujundada

Lugupidamisega,

Andres Metsmägi
55 662 897

Kuren Projekt OÜ