1. Korruselisus põhijooniselt eemaldatud
2. Sügavus antud abs meetrites
3. Ehitusõiguse tabel ümber tehtud vastavalt soovitustele. Kuna EHR-is on üks ärihoone ühise maa-aluse osaga ja kahe maapealse hooneosaga, siis nii kajastasin ka eh.õiguse tabelis. Teisele hooneosale planeerime kaks erinevat kõrgust (kõrgema osa tõin eraldi ruutmeetritena välja). Samuti eraldasin ärihoone ja alajaama eh.alused pindalad.
4. Seletuskirja ptk 4 lisasin ehitusõigusele sügavuse.
5. Planeeringuala piiri ei muutnud praegu.
6. Sinu saadetud märkustega joonisel on tingmärkides ring ümber ja küsimärk pealeehituse hoonestusala ja võimaliku paigutuse hoonestusalas ümber. Ma täpselt ei saa aru, mis siin küsimuse tekitab, kuna vastav selgitus on esitatud ka seletuskirja peatükis 5. Aga lisaks selgitan, et suurema hoonestusala näitamine on meile vajalik selleks, et me ei tea veel täpselt kus või mispidi see maksimaalne võimalik pealeehitus sinna tagumisse hooneosasse ära paigutub. Selle tahaks jätta lahendamiseks hoone arhitektile.
7. Kõrghaljastuse minimaalne istutusala EVS-i järgi on 3 meetrit, joonisel viidatud kohas on tagatud 3,5 meetrit. Pealegi, standardis on käsitletud ala, mis jääb mõlemalt poolt teega piiratuks, kuid antud juhul on teisel pool krundi piiri haljasala, seega kasvuala on igal juhul tagatud.
CAD-fail:
1. Illustratiivse loomuga kihid said eraldi nimetuse. DP_hoonestus_maks eh pind sai soovitud nimetuse.
2. Hoonestusalade ja max ehitusalade ruumikujud ongi mul polyline. Siinkohal ei osanud kahjuks midagi muuta.
3. Maksimaalne eh alune pindala on joonisel näidatud vastavalt geoalusel toodud olemasolevale hoonestusele ja ehitusõigus on antud vastavalt EHR-i andmetele. Seda ma kahjuks ei oska kommenteerida, miks nendes andmetes on vastuolu. Nt alajaama eh.alune on EHR-is 20 m2 ja geoalusel on hoone pind 14,3 m2. Ärihoone puhul on erinevus veidi väiksem. Kuidas seda siis lahendada? Kas lähtuda olemasolevast mõõdistatud situatsioonist või EHR-i andmetest? Olemasolevaid hooneid mingil määral muuta igatahes plaanis ei ole.
Maa-ametile esitatavad failid parandan jooksvalt siis, kui saame lahenduse lõplikult paika (nt vastuvõetud lahenduse põhjal, sest need on ju alles kehtestamisel vaja esitada).
Tervitades
Triin Nurmsalu
Maastikuarhitekt
AS Vallikraavi Kinnisvara
Tel +372 5348 4495
From: Ingrid Voolaid <Ingrid.Voolaid@tartu.ee> Sent: Tuesday, March 23, 2021 12:31 PM To: Triin Nurmsalu <triin@vallikraavi.ee> Subject: sõbra 54, sassi 19 dp
Tere Triin
Ma ei hakka ametlikku kirja saatma, panen meilile mõned vormistust puudutavad märkused, mis oleks vaja parandada.
Üks küsimus, mis puudutab eraomandis olevat Sassi tänavat, jääb praegu üles, saadan selle osas täiendavalt kui saan vastuse, kuidas sellega edasi toimetada.
1. Mitte rääkida korruselisusest põhijoonisel, korruselisust me ei kehtesta
2. Sügavus anda abs.meetrites.
3. Ehitusõiguse tabelis ei saa olla planeeritav eh.alune pind 0 ja olemasolevast hoonest tabelis ka ei räägi. Airega arutasime, kuidas võimalikult selgelt neid arve kujutada, panen kommentaaridega põhijoonise juurde. Seal peaks olema samamoodi nagu on kõrgused ära toodud hooneosade kaupa, ära toodud ka ehitisealused pinnad samade hooneosade kaupa ja kui hooneosal 3 on kaks erinevat kõrgust- see peaks ka olema välja toodud.
4. Kas ehitisregisrti järgi on kaks ärihoonet krundil (äkki peaks tooma alajaama eraldi kuidagi välja sulgudes, muidu ei tule kohe selle peale et kolmas hoone on alajaam).
5. Ptk-s 4 - krundi ehitusõigusega on määratud ka hoone maksimaalne lubatud sügavus.
6. Meie eelmises kirjas oli märkus: Planeeringuala peab hõlmama vaid kehtestatavaid osasid, seetõttu ei ole vaja tee maad planeeringualana kajastada. Teemaa planeeringusse võtmine oleneb sellest, kuidas see lahendus lõpuks tuleb, kas planeerime seda ümber või mitte.
Vormistusnõuetele vastavad failid ja tärkandmed:
1. CAD mudelis ja kihtide üldinfo tabelis tuleks näidata ainult konkreetses asukohas kehtestatavad kihid. Praegu on liiga palju näidatud, sest nt haljastuse konkreetset asukohta ju ei kehtestata.
2. Kui krundil on rohkem kui üks hoonestusala (hetkel kaks maapealset hoonestusala ja maa-alune) siis, tuleb tekitada lisa kihid, mille moodustamisel nimetada kiht kasutades krundi hoonestusala kihi tüve, lisades sellele järel-liidendi (lisaks DP_hoonestus_maa-alune kihile, tuleks lisada ka alajaama jaoks hoonestusala kiht sama loogikaga). Samuti tuleb sellele hoonestusalale luua eraldi objectID ja objectID tuleb paigutada asukohta, kus hoonestusalad omavahel ei kattu. Täiendada selles osas ka tärkandmete tabelit.
3. Igale ruumiobjektile antud objectID peab olema kihtide lõikes kordumatu ehk nt kahel hoonestusalal jne ei saa olla samasugune objectID.
4. Hoonestusalade objectID-ks võib panna nt A, B, C ja siis tärkandmete tabelis lisada need DP_hoonestus lehele. Lisaks moodustada samal lehel tabelis veerg nimega ehTing, kuhu panna info kõrguse erisuste kohta hoonestusalas ( 1.hoone osal abs.kõrgus 60 m; 2.hooneosal 46m; 3.hooneosal 60 m), KõrgusAbs alla jätta maksimaalne kõrgus. Eemaldada tärkandmete tabelist DP_hoonestus_hooneosa vaheleht.
CAD fail, kus kõik kihid on:
1. Eristada selgemini, milline ehitisealuse pinna kiht on illustratiivne täpsustus, milline maksimaalne lubatud ehitisealune pind. Muuta kihil DP_hoonestus_maks eh pind nimeks DP_max_eh_pind.
2. 1.hooneosa, alajaama hoonestusala ja max.eh pind ruumikujud peavad olema closed polyline/ shape.
3. Näidata maksimaalne lubatud ehitisealune pindala, hetkel jääb üle 3m2 puudu maksimaalsest.
Saabunud kiri: