Protokoll Aleksandri tn 37 krundi eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll

Asja number: DP-11-003
Dokumendi liik: Protokoll
Teema: Aleksandri tn 37 krundi eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll
Registreeritud: 28.02.2013
Seisund: Arhiveeritud
Seotud dokumendid:
Hide details for Asja sisukordAsja sisukord
Aleksandri tn 37 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu
27.02.2013 kell 15.00


Osavõtjad: Maiu Paloots
Triin Nurmsalu
Ave Elken
Krista Ninaste
Aire Priks
Priit Pärs
Erik Kõivistik
Indrek Ranniku
Jaanika Koppel

Päevakorras: Aleksandri tn 37 krundi detailplaneerimgu eskiislahenduse tutvustamine. Käsitleti Karlova Seltsi poolt Aleksandri tn 37 krundi eskiislahenduse kohta kirjalikult laekunud küsimusi ja ettepanekuid.

Karlova Selts on seisukohal, et kavandatav tegevus ei kahjusta Aleksandri tn miljööväärtuslikku hoonestusala põhiväärtusi ning antud krundi täiendava eluhoonega tihendamine on krundiomaniku soove silmas pidades põhjendatud. Kui arendustegevusega on täiendavalt motiveeritud kinnistul asuva hoone restaureerimine ning krundi heakorrastamine, siis on see tervitatav suund. Karlova Selts ei saa hetkel pakutud planeeringulahendusega täies ulatuses nõustuda ning soovib, et edasises planeeringu menetluses arvestataks nende 25.02.12 esitatud seisukohtadega. Selts soovib, et seltsi esindajad oleksid edasises planeeringu menetluses aktiivselt kaasatud.

Otsustati: Karlova Selts kaasata edasisse planeeringu protsessi

Allolevalt on välja toodud kirjalikult esitatud ettepanek ja seejärel linna selgitus/otsus:

1. Täpsustada joonisel 3 toodud ehitusjoon, mis on erinev joonisel 4 toodud planeeritava ala ehitusjoonest. Palun täpsustada joonisel 3 toodud ehitusjoone tingmärgi selgitust.

Otsustati: Korrigeerida joonist 3 kohustusliku ehitusjoone, juurdepääsude ja hoonestusala osas vastavalt joonisele 4.

2. Planeeringu põhijoonisel (joonis 4) on märgitud olemasolev hoone säilitatavaks. Planeeringu seletuskirja pt 4 on märgitud olemasolev hoone säilitatavaks ja rekonstrueeritavaks olemasolevas mahus. Kehtiva ehitusseaduse tõlgenduses on rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kõnealune hoone väärib säilitamist ja korrastamist ning seetõttu asendada eksitav rekonstrueerimine konserveerimise ja restaureerimisega lähtuvalt säästva renoveerimise headest tavadest.

Selgitus: Aleksandri 37 ei ole mälestis, vaid miljööväärtuslikul hoonestusalal paiknev hoone, mistõttu tuleb ehitustegevust kirjeldavates mõistetest lähtuda ehitusseadusest, st kasutada mõistet "rekonstrueerimine". Samas vastavalt linna ehitusmääruse § 41 lg 1 tuleb hoonete rekonstrueerimisel tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi- ja interjööridetailide, akende, uste, laudvoodri jms) säilimine ja restaureerimine.

Otsustati: Aleksandri 37 hoone korrastamise puhul kasutada mõistet "rekonstrueerimine" ning seletuskirjas sätestada täiendavalt, et olemasoleva hoone rekonstrueerimisel säilitada ja/või taastada hoone algne välisilme ja arhitektuursed detailid. Kahjustatud hooneosade väljavahetamisel järgida algset materjali, konstruktsiooni, kujundust ja profiile. Olemasoleva hoone katuseräästa ja -harja kõrguste muutmine ei ole lubatud (va vundamendi tõstmise vajaduse puhul).

3. Pt 7 ja joonis 4 (põhijoonis) lubab Aleksandri ja Lina tn piiritleda plankaiaga. Kuigi olemasolevas tänavapildis on plankaiad küllaltki levinud, ei saa neid tõlgendada heade eeskujudena. Tänavamiljöösse on sobilikumad vertikaalse lipiasetusega puitlippaiad, mis on vähemalt 30% läbipaistvusega. Palume soovituslikult kaaluda antud eeskuju rakendamist planeeringulahenduses.

Otsustati: Mitte arvestada ettepanekuga piiritleda krunt vertikaalse puitlippaiaga. Aleksandri 37 ehitusaegsete hoonete puhul on ehitusajalooliselt olnud iseloomulik piirata krunt vertikaalse või rõhtse plankaiaga. Kuna planeeringulahendus lubab nii plank- kui lippaeda, ei vaja seletuskiri täiendamist.

4. Pt 10 lisada, et tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke räästaid.

Otsustati: Ettepanekuga mitte arvestada ja planeeringu mahus räästaid mitte käsitleda. Miljööväärtuslikele hoonestusaladele püstitatavate hoonete puhul on kõige olulisem järgida mahtu, katusetüüpi ja põhimaterjali. Räästaste osas piirangute sätestamine võib sobiva arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel saada pigem takistuseks.

5. Selgitada, millega on põhjendatud Aleksandri tn äärse uue hoone katuseharja maksimaalne absoluutkõrgus 43,70 m.

Selgitus: Planeeringu mahus on koostatud Aleksandri tänava käsitletava tänavakülje olemasolevate hoonete kõrguslik vaade koos tähtsamate arhitektuursete mahtude äranäitamisega. Planeeritud uue hoone suurim lubatud absoluutkõrgus 43,70 m on antud analüüsist tulenevalt arvestusega, et see võimaldaks kahekorruselise viilkatusega elamu püstitamist järgides projekteerimisel eluruumidele esitatavaid nõudeid (eluruumi vähim kõrgus on 2,5 m) ning et kavandatav hoone liigselt ei domineeriks olemasoleva elamu suhtes.

6. Planeeringuga esitada mahuline illustratsioon, mille abil antud keskkonda kavandatavat ruumiliselt iseloomustada.

Otsustati: Planeerijal esitada planeeringu mahus detailplaneeringu mahuline illustratsioon.

7. Täpsustada kavandatavate hoonete korruselisus.

Otsustati: Ettepanekuga mitte arvestada. Detailplaneeringuga määratud hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus ei võimalda hoonesse üle kahe täiskorruse kavandada, st detailplaneering on vastavuses linna üldplaneeringuga ja korruselisuse eraldi sätestamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Olulised on hoone mõõdud, mitte sisemine arhitektuurne jaotus.


Protokollis: Jaanika Koppel
Lõpp: 15.40