Protokoll Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneering

Asja number: DP-05-017
Dokumendi liik: Protokoll
Teema: Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneering
Registreeritud: 08.01.2009
Seisund: Lõpetatud
Seotud dokumendid:
Hide details for Asja sisukordAsja sisukord
ROPKA SILLA, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori
(lõigus Väike kaar – Turu tn) kavandatava tänava ja
lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL

07.01.2009 kell 15:00


OSAVÕTJAD: vt. osavõtjate nimekiri



PÄEVAKORRAS:
Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar - Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute/vastuväidete ja linnavalitsuse poolt vastavalt võetud seisukohtade avalik arutelu. Planeeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tutvustamine.

Heikki Kalberg AS-st K&H tutvustas planeeringulahendust, Urmas Uri AS-st Kobras tutvustas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise protsessi ja aruande sisu.
Urmas Ahven tutvustas linnavalitsuse seisukohti avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute/vastuväidete osas, mida linnavalitsus ei pidanud võimalikuks arvestada. Inimesi teavitati, et kahe nädala jooksul on neil võimalik oma ettepanekuid/vastuväiteid täiendada või tagasi võtta. Inimestega, keda puudutab maade võõrandamine, arutatakse võõrandamise tingimused eraldi läbi.

Arutelul fikseeriti järgmised seisukohad ja vastused seisukohtadele:
M. Rosenberg: "Nii laia silda/tänavat ei ole praegu vaja. Teha liiklusvoogude uuring peale Ringtee silla valmimist. Planeerida kaks rida pluss kolmas rida vasakpöördeks".
M. Raamat: "Praegu käib töö suunas, et Ringtee sild ehitataks valmis enne Ropka silda, kuid juhuks kui see nii ei lähe, on vajalik siiski maade reserveerimine juba praegu Ropka silla tarbeks".

Kodanik: "Kui Riia tn on enamuses kaherealine, miks on vaja planeerida uus tänav neljarealine, ometi kui Vaksali tn edasi on ainult kahereline? Ometi on teada, et uuel tänaval ei saa olema nii palju liiklust kui Riia tänaval".
M. Raamat ja U. Ahven selgitasid, et planeeringu mahus ei ole arutatud piirnevate kruntide ehitusõigust. Mis puudutab laiuse küsimust, siis antud juhul on see planeering tehtud loomulikult maksimaalses ulatuses, aga kuna tegemist on pikaajalise dokumendiga, siis on vajalik just sellise laiema koridori reserveerimine, et välistada tulevikus veel suuremaid kulutusi.

J. Kivilaid: "Küsisin vibratsiooni mõju kohta pärast silla valmimist. Te ei ole vastanud küsimusele vibratsiooni kohta, mis tekib pärast silla valmimist".
U. Uri: "Vibratsioonide töö on tehtud Tartu kohta. Vibratsiooni saab prognoosida tulenevalt pinnasest, löökide tugevusest jne".
U. Ahven: "Planeeringuga seatakse tingimus, et tänav ehitatakse nii, et see ei kannaks vibratsiooni edasi".

I. Part esitas repliigi: "Meie jaoks on oluline küsimus, mis suunas linn areneb. Ei saa mõelda, et linn areneb ainult sellest suunas, et autosid tuleb juurde. Eesmärk võiks olla vähendada autostumise kasvu, edendada ühistransporti ja jalgrattaliiklust jne." Küsimus-mis teeb kahtlaseks selle, et Ringtee sild tuleb esimesena? Kui Ringtee sild ei saa Euroopa raha, kas siis on Ropka sild odavam, et see tehakse?".
M. Raamat: "Esiteks Ringtee sild on alles kavandatud ÜP-s, tulevad veel koosolekud jne. Teine asi on see, et seal on tööd pooleli ja määramatuid asju palju, siin on trass läbi käidud. Ropka silla juures on päris palju puid planeeritud. Seega on mõistlik planeerida tänav ideaalkujul, et kaugemas tuleviks ei peaks näiteks puid maha võtma. Peamine eesmärk on ikkagi vähendada liiklust kesklinnas. Tahame luua uusi võimalusi inimeste liikumiseks, kitsast koridori pole mõtet ette näha".

Kodanik: "Kuhu lükatakse lund Võru tänaval, kas kõnniteele?".
U. Ahven: "Tuleb usaldada teeehitusnorme ja inseneride tarkust, et see tee on ehitatud meie ilmaolusid arvestades".
P. Margus: "Lumevallitusalad on vastavalt normidele ette nähtud tänava äärde".

J. Ginter: "Enne lõplikku otsustamist teha kalkulatsioonid, milline variant on odavam, kas kolme- või neljarealine. Enne kui lõplikult asi lukku lüüa, peaks ootama ära, kuidas on olukord muutunud näiteks 10 aasta jooksul. Tänav on vajalik, ehk silda nii väga ei olegi vajalik".
U. Ahven: "Planeeringu eesmärk on see, et reserveerida vajalik maa-ala tulevaseks võimalikuks ehituseks. Me ei saa reserveerida vähem, kokku saab alati tõmmata".

M. Rosenberg: "Kui kauaks reserveeritakse?".
U. Ahven: "Ajalist piirangut siin ei ole. Mis puudutab krundiomanikke, siis nende vara puudutavad küsimused räägitakse läbi enne planeeringu kehtestamist. Lepime kokku, millal tekib linnal vajadus võõrandada".

A. Kalamees: "Kas on ka võimalus, et kui Ringtee sild ehitatakse valmis, mis asub lähemal kui 1 km planeeritavast sillast, siis uuringud tehakse uuesti ja linnavalitsus taandub Ropka silla ehitamise plaanist?".
M. Raamat: "Seda kaalutakse ja tehakse siis uued prognoosid. Analüüsi tulemusel on vajalik nii Ropka sild kui ka Ringtee sild, sest Ringtee sillal on regionaalne iseloom, Ropka silla eesmärk on teenida linnaliikluse huve. See selgub, kui Ringtee sild on valmis, siis kaalutakse uuesti Ropka silla aega ja parameetreid".

I. Part: "Natura ala kohta on erireeglid, oluline moment on see, kas kavandataval tegevusel on oluline mõju. KSH aruandest ei loe välja, kas alternatiivil 3 on oluline mõju ja kas leevendavad meetmed viivad selle mõju allapoole?".
U. Uri: "Natura eelhinnangu tulemustest tulevad need tulemused. Kindlasti mõjutab keskkonda praegu kavandatud variant, aga siiski silla sammastel paiknemine viib mõju allapoole - veereziimi saab taastada".
I. Part: "Kui on oluline mõju, siis tuleb silla planeerimist põhjendada sellega, et sellel on rahva ja riigi jaoks väga suur tähtsus".
U. Uri: "Lindude seisukohalt häirib rohkem, taimede veereziimi saab taastada".
Part: "Kas siis Teie arvates tohib seda silda ehitada?".
U. Uri: "Minu arvates tohib jah".

I. Part küsis, millal saab ta vastused oma küsimustele ja ettepanekutele, mis esitati keskkonnamõju strateegilise hoindamise aruande avalikustamise ajal. U. Uri selgitas, et kirjalik vastus saadetakse peale arutelu.

Kodanik: "Kui üle Võru tn läheb ülekäigurada, siis kuidas lahendatakse olukord, et autod seisavad pikas reas?".
P. Margus: "Ristmik on foorreguleeritav".

Kodanik: "Miks peab see magistraal sealt just läbi minema? Kuhu ta läheb edasi Riia tn-lt?".
H. Kalberg: üks põhjus on see, et antud kohas on olemas koridor. ÜP-s on näha, et väljaspool linna on välisring, seespool tekib sisering. See ongi see, mis paneb transiitliikluse käima. Kui üle Riia tn läheb viadukt, siis on väga tähtis see tänav".

Lõpetuseks selgitas U. Ahven veelkord, et kodanikel on võimalus alates arutelu päevast kahe nädala jooksul oma ettepanekuid/vastuväiteid täiendada või tagasi võtta.

M. Rosenberg esitas arutelul kirjalikult täiendavad ettepanekud planeeringu kohta (lisatud).



OTSUSTATI:
1. Kodanikud saavad kahe nädala jooksul alates arutelu toimumise päevast täiendada oma ettepanekuid/vastuväiteid või need tagasi võtta.
2. Peale antud aja möödumist alustab osakond läbirääkimisi inimestega, keda puudutab maade võõrandamine. Pärast läbirääkimisi esitab osakond informatsiooni avaliku väljapaneku ja arutelude ning läbirääkimiste tulemustest linnavalitsuse istungile. Seejärel suunatakse võimalikud lahendamata jäänud planeeringuvaidlused maavanemale seisukoha andmiseks.


Protokollis: I. Perner
Lõpp kl 17.20