Rahandusministeerium | Meie 18.05.2016 nr 19-2/2015-10756 |
Kuna kohtade puudus on juba aastaid olnud äärmiselt suur, võttis Tartu linn 2014.-2015. aastal lasteaiakohtade probleemi leevendamiseks kasutusele kiirema ja uute lasteaedade ehitamisega võrreldes odavama lahenduse – munitsipaallastehoidude loomise. Teiseks võrdsustati lapsevanemate poolt makstavad kohatasud era- ja munitsipaallasteasutustes läbi suuremate toetuste maksmise eralastehoidudele ja -aedadele. Kirjeldatud meetmete abil suurendati lapsehoiuvõimalusi eelkõige just 1,5-3-aastastele lastele, kuna nimetatud vanusegrupis oli seni kohtade puudus suurim. Selle tulemusel, kui 2014/2015. õppeaastal käis munitsipaallastehoidudes 540 last, siis 2015/2016. õppeaastal juba 706 last. Eralastehoidudes või -aedades on täiendavalt u 500 last, kelle osas Tartu linn kohatoetust maksab.
Lisaks väheneb tegelik lasteaiakohtade vajadus ka demograafiliste muutuste tõttu – lapsevanemateks saavad taasiseseisvumisaja alguses sündinud, keda on aga pea kaks korda vähem, võrreldes n-ö laulva revolutsiooni aegse põlvkonnaga.
Eelnevast tulenevalt ei näita enam kohtade järjekord tegelikku puudujääki ja vajadus uute lasteaiakohtade ehitamiseks on vähenenud oluliselt olukorras, kus teenust on võimalik pakkuda märkimisväärselt väiksema investeeringukulu ning jätkusuutlikuma lahenduse kaudu.
Samas on lasteaiakohtade puudus muutumas koolikohtade puuduseks ning seetõttu on Tartu linn seadnud prioriteediks järgneva 10 aasta jooksul investeerida põhikoolide korrastamisesse keskmiselt 6 miljonit eurot aastas, mis on ka Tartu linna suuruse omavalitsuse jaoks märkimisväärne summa.
Projektide ja investeeringute elluviimisega on otseselt seotud Tartu linna omafinantseeringu võimekus, mida mõjutab oluliselt nii Tartu linna eelarve defitsiit, mis on keskmiselt 5 miljonit eurot aastas ning ka suhteliselt kõrge laenukoormus, mis läheneb 60%. Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2017-2020 saab olema väga pingeline ning olulist vaba investeeringute mahtu eelarvesse ei jää.
Tänase seisuga on linnavalitsus viinud läbi Pepleri tn lasteaia ehitushanke, mille maksumus ületas investeeringute kava ettepaneku aluseks olnud kalkulatsiooneelarvet ning on oodata, et ka väljakuulutatud Tartu Kesklinna Lastekeskuse ehitushange osutub kallimaks, võrreldes esialgse kalkulatsiooneelarvega.
Võttes arvesse juba läbi viidud ehitushankeid ning hetkel töös olevaid ja potentsiaalselt kallinevaid ehitushankeid, ei ole majanduslikult mõistlik panustada oluliselt valdkondadesse, kus probleem on sisuliselt lahendatud. Seetõttu oleme hinnanud Ploomikese lasteaia lisarühmade rajamise vähem prioriteetseks investeeringuks, võrreldes tegevuskava koostamise hetkega, ja soovime nimetatud projekti mitterealiseerimisest vabanevaid vahendeid osaliselt kasutada teiste lasteaedade väljaehitamiseks ning osaliselt suunata tegevuskava reservnimekirja projektidesse (vt Lisa 1).
Palume Rahandusministeeriumil kui meetme rakendusasutusel kaaluda võimalust investeeringute kava muutmise algatamiseks. Vastavalt toetuse andmise tingimustele meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ võib rakendusasutus algatada tegevuskava muutmise muudel põhjendatud juhtudel (§ 12 lg 7 p 3).
Teeme ettepaneku investeeringute kava põhinimekirja projekti „Tartu Lasteaed Ploomike lisarühmade rajamine“ ära jätmiseks, kuna lasteaiakohtade vajadus Tartu kesklinna piirkonnast eemal ei ole enam nii kriitiline ning vabanenud toetusraha osaliseks ümbertõstmiseks põhinimekirjas olevatele projektidele. Soovime suurendada projektide „Tartu Kesklinna Lastekeskuse lisarühmade rajamine“ ja „Tartu Pepleri tn lasteaia rajamine“ abikõlblikku maksumust ja toetussummat eelisjärjekorras ning alles seejärel vabanenud toetusvahendid suunata reservnimekirja projektide realiseerimisse (vt Lisa 2).
Lugupidamisega Urmas Klaas linnapea Liisi Varik 736 1331 liisi.varik@raad.tartu.ee |