|
Lisa 1
Tartu Linnavolikogu ... septembri 2006. a
määrusele nr ........
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
§ 1. Üldsätted
(1) Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kindlaks määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise põhimõtted Tartu linnas.
(2) Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega.
(3) Tartu linna käsitletakse arendamise seisukohalt ühe piirkonnana.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab vastavalt eeskirjale võimaldama kinnistu veevärgi ühendamise ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamise ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistega kaetud alal.
(5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.
(6) Liitumisleping on aluseks kliendilepingu sõlmimisel.
§ 2. Liitumistaotluse esitamine
(1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumiseks esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) omaniku nimi ja elu- või asukoha aadress;
2) kinnistu aadress;
3) vee kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus);
4) vee keskmine ööpäevatarve ja suurim tunnitarve;
5) ärajuhitava heitvee hulk ja koostis.
(2) Taotlusele tuleb lisada kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine.
(3) Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.
(4) Taotluse peab esitama ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
§ 3. Liitumistaotluse läbivaatamine
(1) Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest vee-ettevõtjale. Vee-ettevõtja võib vajadusel pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 15 kalendripäeva, teatades sellest kirjalikult liitujale.
(2) Esitatud taotluses ja lisatud dokumentides puuduste ilmnemisel lepivad vee-ettevõtja ja taotluse esitaja kokku tähtajas puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Vee-ettevõtja ei rahulda taotlust, kui liituja:
1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3) heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.
(4) Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse kirjalikult 30 päeva jooksul ning see peab sisaldama taotluse rahuldamata jätmise põhjendust.
§ 4. Liitumistingimused
(1) Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti (edaspidi projekt) projekteerimisele.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistingimustes määratakse:
1) liitumispunkt(id);
2) tehnilised (eri)nõuded;
3) vee lubatud keskmine ööpäevatarve;
4) ärajuhitava heitvee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;
5) isik(ud), kellega tuleb projekt kooskõlastada;
6) liitumistingimuste kehtivusaeg.
(3) Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on liitujal õigus nõuda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid õigusaktidest tulenevaid tingimusi.
§ 5. Projekti koostamine ja muutmine
(1) Projekt koostatakse ehitusseaduses sätestatud korras ja kooskõlastatakse § 4 lg 2 p 5 alusel määratud isikutega.
(2) Vee-ettevõtjal on vajadusel õigus nõuda projektis täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jms, mis on vajalikud vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektse tehnilise lahenduse ning keskkonnasäästliku toimimise tagamiseks.
(3) Igasugune liitumiseks vajaliku projekti muutmine ning kõrvalekaldumine projektist lahendatakse ehitusseaduses sätestatud korras.
§ 6. Liitumisleping
(1) Liitumisleping sõlmitakse enne ehitamise algust. Liituja teavitab projekti valmimisest vee-ettevõtjat kirjalikult ja esitab kirjaliku taotluse liitumislepingu sõlmimiseks.
(2) Vee-ettevõtja on kohustatud sõlmima liitumislepingu hiljemalt 30 päeva jooksul arvates vastava taotluse esitamisest, kui liituja ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
(3) Liitumislepingus sätestatakse:
1) dokumendid, mille alusel ühendamis- või remonttöid teostatakse (liitumistingimused, projekt, nõuded veemõõdusõlmele jms);
2) liitumistasu suurus ja tasumise kord;
3) vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ning kohustused.
(4) Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.
(5) Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi ning vee-ettevõtja on teda eelnevalt kirjalikult hoiatanud. Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada ja katkestada teenuse osutamine, teatades sellest üks nädal kirjalikult ette, kui liituja ei täitnud (ei asunud täitma) hoiatuses märgitud tähtajaks oma kohustusi.
(6) Liitumislepingu sõlmib ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
(7) Liitumislepingu lõpetamisel ei kompenseerita liitujale tehtud kulutusi.
(8) Liitumisega seotud vaidlused lahendatakse õigusaktidega ettenähtud korras.
§ 7. Liitumistasu
(1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordset liitumistasu. Liitumistasu ei või ületada liitumispunkti ja liitumist võimaldava ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonivõrgu vahelise torustiku/rajatise ehitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Juhul, kui projekti koostab vee-ettevõtja, arvestatakse liitumistasu hulka ka projekti koostamise kulud.
(2) Liitumistasu peab tasuma ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
(3) Liitumistasu tuleb tasuda arvel näidatud kuupäevaks, kui vee-ettevõtja ja liituja ei ole kokku leppinud teisiti. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus. Vee-ettevõtja võib nõuda liitujalt finantsgarantiid lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.
(4) Kinnistusisese torustiku ehituse maksumus alates liitumispunktist liitumistasu sisse ei kuulu.
§ 8. Ühendus- ja/või tänavatorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine
(1) Ühendustorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi kinnistu torustik) ehitamine toimub ehitusseaduses sätestatud korras. Ühendustorustiku ehitamist korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Ehitustööde lõppemisel kontrollib vee-ettevõtja esindaja kinnistu torustiku ja ühendustorustiku vastavust nõuetele. Ühendustorustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik akt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja, ühendustorustiku ehitaja ja vee-ettevõtja esindaja.
(3) Enne akti koostamist peab ehitustööde teostaja esitama vee-ettevõtja esindajale järgmised dokumendid:
1) teostusjoonised;
2) kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid;
3) torustike ja rajatiste katsetusaktid;
4) veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid;
5) torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.
(4) Vee-ettevõtja loal võib valmis ehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.
(6) Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult vee-ettevõtja loal.
(7) Vee-ettevõtja võib anda juhiseid kanalisatsiooni ühendustorustiku ventileerimiseks kliendivõrgu ühe või mitme välisõhku avaneva ventilatsiooniava kaudu.
(8) Ühendamise ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku teeb vee-ettevõtja pärast akti allakirjutamist ning kui liituja on tasunud liitumistasu § 7 lg 4 näidatud korras. Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja heitvee ärajuhtimist pärast kliendilepingu sõlmimist kliendilepingus kokkulepitud tähtajal.
§ 9. Ajutine veevärk ja kanalisatsioon
(1) Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veevõttu või kanalisatsiooni kasutamist ehitustel, ajutistes müügikohtades, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise kliendilepingu alusel.
(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib paigaldada vee-ettevõtja poolt antud tingimustel. Ajutiste torustike ühendamiseks mõne teise kliendi vee ja -kanalisatsioonivõrguga on vaja selle kliendi nõusolekut.
(3) Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldamine ja likvideerimine toimub nende omaniku kulul.
Lisa 2
Tartu Linnavolikogu ... septembri 2006. a
määrusele nr ........
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
§ 1. Üldsätted
(1) Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Tartu linnas. Tartu linn on arendamise seisukohalt üks piirkond.
(2) Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega.
(3) Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.
§ 2. Mõisted
abonenttasu - tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest;
allklient - isik, kes kasutab ühisveevärgi teenuseid kinnistu veetorustiku ja/või kliendi veevõrgu kaudu ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ja/või kanalisatsioonivõrgu kaudu;
drenaaživesi - drenaaži kaudu ärajuhitav vesi;
heitvesi - loodusesse tagasi juhitav vesi;
kinnistu - kinnisturaamatuseaduse punktide 1 ja 2 tähenduses;
kinnistu kanalisatsioonitorustik - kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni;
kinnistu kanalisatsioonivõrk - kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kinnistu kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik;
kliendileping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta;
kinnistu veetorustik - liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik;
kinnistu veevõrk - veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud);
kohtpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi;
paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta e lähima tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind või Emajõe lammi alal Emajõe pind
peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;
purgimiskoht - tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees;
restkaev - restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni;
reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi
reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;
sademevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi;
sulgur - kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;
veemõõtesõlm - kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgearmatuuriga;
ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga;
ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks;
ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond.
§ 3. Liitumispunkt
(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.
(3) Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.
(4) Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.
§ 4. Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk
(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.
(2) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus.
(3) Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 2 baari.
§ 5. Ühisveevärgist võetava vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.
(2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kangemat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused.
(3) Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult vee-ettevõtja määratud kohtades.
§ 6. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel.
(2) Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust vee-ettevõtja klient.
(3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid linnavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtja esindajal. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.
(4) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest. Hinna kehtestab linnavalitsus linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
§ 7. Ühisveevärgist müüdava vee arvestus
(1) Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus.
(2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab klient. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
(3) Kinnistu veevärgile paigaldatava arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja.
(4) Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.
(5) Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal.
(6) Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.
(7) Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja.
(8) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja.
(9) Klient peab tagama linnavolikogu volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.
§ 8. Veemõõtesõlm
(1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C.
(2) Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul.
(3) Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm.
(4) Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5-10 m³/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.
(5) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud).
(6) Arvesti ette filtri (mudakoguri) paigaldamiseks peab olema projekt mis on kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. Filter (mudakogur) peab olema plommitud.
(7) Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida.
(8) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.
(9) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.
(10) Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.
(11) Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.
(12) Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.
§ 9. Vee arvestus veearvesti puudumisel
(1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide (m3 kuus inimese kohta) järgi:
1) veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0;
2) veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub dušš ja vann 2,6;
3) veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis, milles on vann 4,0;
4) tsentraalküttega korteris, milles on dušš 5,8;
5) tsentraalküttega korteris, milles on dušš ja vann 7,6;
6) ärihoone ja muud hooned 0,3;
7) avalik veevõtukoht 100 m3 koht.
(2) Vee tarbimise arvestamiseks kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus. (3) Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kolme päeva jooksul teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu lõike 1 kohaselt ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või võetakse arvestuse aluseks valeandmetega hõlmatud aeg.
§ 10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus
(1) Tulekustutusvee võtmist linna ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.
(2) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.
§ 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus
(1) Omavoliliseks veekasutuseks on järgmised juhtumid:
1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut;
2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid;
3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;
4) veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud;
5) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest.
(2) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta.
(3) Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu poolt volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud.
(4) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast.
(5) Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks 1 kuu.
(6) Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse lõikes 4 sätestatud viisil.
§ 12. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.
(2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, sademevett või drenaaživett, mis sisaldab:
1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms);
4) keskkonnaohtlikke mikroobe;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke;
6) eeskirja § 13 lg 2, lg 3 ja lg 4 toodud piirkonsentratsioone ületavat reostust.
(3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid, tänavapuhastusjäätmeid jms.
(4) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.
(5) Kui kliendi reovesi ei vasta lõike 2 nõuetele, peab klient selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.
(6) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
(7) Linnavolikogu poolt volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.
§ 13. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
(2) Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostumuse piirkontsentratsioonid reoainete kaupa järgmiselt:
1) hõljuvaine (mg/l) 1300;
2) BHT7 (mg/l) 1400;
3) üldfosfor (mg/l) 30;
4) üldlämmastik (mg/l) 90;
5) pH alla 6 või üle 7;
6) KHT (mg/l) 2500;
7) naftasaadused (mg/l) 5.
(3) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskonnaministri määrustega.
(4) Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa vabariigi valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.
(5) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida lõigetes 2, 3 ja 4 reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.
§ 14. Ärajuhitava reovee arvestus
(1) Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee hulk kas mõõdetakse reovee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega.
(2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi reovee arvesti.
(3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel.
§ 15. Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus
(1) Kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava vee hulgaks võetakse keskmine äravoolunorm Tartu linnas, s.o 160 l /m2 aastas.
(2) Drenaaživee hulga mõõdab või arvutab vee-ettevõtja kooskõlastatult kliendiga.
§ 16. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus
(1) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta või vee-ettevõtja loata vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni.
(2) Omavolilise ühenduse kohta koostab linnavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtja vastavasisulise akti.
(3) Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud reovee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja § 11 lg 4 sätestatud viisil.
§ 17. Reoainesisalduse kontrollimise kord
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.
(2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.
(3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.
(4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab Eesti standardiorganisatsiooni poolt tunnustatud laboratoorium.
(5) Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul.
(6) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
§ 18. Reovee ärajuhtimise teenuse hind
(1) Reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab linnavalitsus linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Reovee ärajuhtimise teenuse hind sõltub reovee reostumusest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.
(3) Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi. Kui kinnistu eraldi asuvad väljalaskmed on varustatud mõõteseadmetega, võidakse kliendi soovil kehtestada eri väljalaskmetele erinevad hinnad.
(4) Kui kliendi reovesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirkontsentratsiooni, võetakse ülemäärase reostumusega reovee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirkontsentratsioonide ületamise korral määratakse ülereostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.
(5) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reoainesisalduse määramist.
§ 19. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumine
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus.
(2) Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas.
(3) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(4) Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja reovee vastuvõtmine eeskirjas ja muudes õigustloovates aktides sätestatud korras.
(6) Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja eeskirja § 11 lg 4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
§ 20. Vee andmise ja reovee vastuvõtmise piiramine või peatamine
(1) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist võib peatada või piirata eeskirjas, kliendilepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või reovee vastuvõtmine:
1) loodusõnnetuse korral;
2) energiavarustuse katkestamise korral;
3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;
4) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;
5) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente;
6) kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused;
7) kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus;
8) kui ühiskanalisatsiooni lastud reovee reoainesisaldus ületas piirkontsentratsiooni ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.
(3) Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtmise.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või reovee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks.
(5) Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente lõikes 4 sätestatud juhtumist kohaliku raadio kaudu või mõnel muu viisil 1 tööpäeva ette. Juhul, kui vee andmine ja reovee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja reovee ärajuhtimise muul viisil.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine ja reovee vastuvõtmine, kui klient:
1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;
2) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida ja vahetada veearvestit või teha muid vajalikke töid;
3) ei täida linnavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi;
4) ei täida vee-ettevõtja poolt eeskirjast tulenevalt tehtud ettekirjutusi;
5) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni reovee laskmise tingimustest;
6) rikub kliendilepingu tingimusi.
(7) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale.
§ 21. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused
(1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt eeskirjale ning linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele.
(2) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning reovee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja eeskirjale.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist kliendilepingus ja eeskirjas sätestatud korras.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.
(5) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega.
(6) Vee-ettevõtja vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest.
§ 22. Kliendi õigused ja kohustused
(1) Kliendil on õigus nõuda vee- ettevõtjalt seadusest, eeskirjast ja kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või kliendilepingus ettenähtud juhul.
(2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.
(3) Klient peab lubama linnavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.
(5) Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale.
(6) Klient peab vee-ettevõtjale koheselt teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest.
(7) Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst.
(8) Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse.
(9) Klient vastutab eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest.
§ 23. Vastutus
(1) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja § 20 lg 2, lg 4 ja lg 6 käsitletud vee andmise ja reovee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest.
(2) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud.
(3) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.
(4) Klient peab sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostumuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni, viivitamatult teatama vee-ettevõtjale.
(5) Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemäärase reostumusega reovett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras.
|
Linnamajanduskomisjoni protokoll nr 13, 05.09.06