 |
|
| TARTU LINNAVOLIKOGU | |
| MÄÄRUS | |
|
Tartu
|
15. jaanuar 2004. a. nr 56 |
| Tartu Linnavolikogu 27. aprilli 2000. a määruse nr 25 “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine” muutmine | |
- Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 6 lg 3 p 1 ja arvestades ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 8 lõikes 4 sätestatut, Tartu Linnavolikogu
m ä ä r a b:
1. Muuta Tartu Linnavolikogu 27. aprilli 2000. a määrust nr 25 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" (eRT KO 2000, 46, 717) järgmiselt:
1.1. muuta määruse lisa 1 järgmiselt:
1.1.1. tekstis asendatakse sõnad “planeerimis- ja ehitusseadus” sõnaga “ehitusseadus” vastavas käändes;
1. 1.2. punkti 2.4. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“2.4. Eeskirja punktis 2.1. nimetatud taotluse esitab ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või suurendada ühisveevärgist võetava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.”;
1.1.3. punkti 6.4. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“6.4. Liitumislepingu sõlmib ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada ühisveevärgist võetava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.”;
1.1.4. punkti 7.2. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“7.2. Liitumistasu peab tasuma ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada ühisveevärgist võetava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.”.
1.2. muuta määruse lisa 2 järgmiselt:
1.2.1. punktis 2 toodud mõistetes tehakse järgmised muudatused:
1.2.1.1. sõna “abonementtasu” asendatakse sõnaga “abonenttasu”;
1.2.1.2. mõiste “heitvesi” määratlust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “heitvesi- kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi”;
1.2.1.3. välja jäetakse mõiste “kinnistu”;
1.2.1.4. mõiste “klient” määratlust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “klient- kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga”;
1.2.1.5. mõiste “olmereovesi” määratlust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “olmereovesi- inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi”;
1.2.1.6. mõiste “reovesi” määratlust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “reovesi- üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi”;
1.2.1.7. mõiste “ühisveevärk ja –kanalisatsioon” määratlust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ühisveevärk ja –kanalisatsioon- ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse”;
1.2.2. punkti 3 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“3. Liitumispunkt
3.1. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.
3.2. Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.
3.3. Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee- ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.”;
1.2.3. punkti 4 pealkirja muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt “Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk”;
1.2.4. punktis 5 tehakse järgmised muudatused:
1.2.4.1. muudetakse pealkirja ja sõnastatakse see järgmiselt “Ühisveevärgist võetava vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine”;
1.2.4.2. muudetakse punkti 5.1. ja asendatakse sõnad “ühisveevärgi vett” sõnadega “ühisveevärgist võetavat vett”;
1.2.5. punkti 6.2. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“6.2. Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi- või kanalisatsiooniga, vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust vee- ettevõtja klient”;
1.2.6. punktis 7 tehakse järgmised muudatused:
1.2.6.1. punkti 7 pealkirja muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: “Ühisveevärgist müüdava vee arvestus”;
1.2.6.2. punkti 7.1. esimest lauset muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: “Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil.”;
1.2.6.3. punkti 7.2. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“7.2. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Veearvesti paigaldab vee- ettevõtja, kui vee- ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.”;
1.2.6.4. punkt 7.3. tunnistatakse kehtetuks;
1.2.6.5. punkti 7.8. teist lauset muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: “ Külma vee arvesteid taadeldakse vähemalt iga 5 aasta tagant.”;
1.2.7. punktis 8 tehakse järgmised muudatused:
1.2.7.1. punkti 8.2. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“8.2. Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee- ettevõtja veearvesti kliendi kulul selleks rajatud kaevu.”;
1.2.7.2. punkti 8.11. teist lauset muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: “Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee- ettevõtjaga.”;
1.2.8. punktis 11 tehakse järgmised muudatused:
1.2.8.1. punktis 11.1.5. asendatakse sõna “arvesti” sõnaga “veearvesti”;
1.2.8.2. punkt 11.1.7. sõnastatakse järgmiselt:
“11.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee- ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul”;
1.2.8.3. punktis 11.2. asendatakse sõna “toruühendus” sõnaga “ühendus”;
1.2.8.4. punkt 11.4. sõnastatakse järgmiselt:
"11.4. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee- ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates käesoleva eeskirja punktis 11.3. nimetatud akti koostamise kuupäevast.";
1.2.9. punktis 12 tehakse järgmised muudatused:
1.2.9.1. punkti 12.6. esimest lauset muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: “Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtestab linnavalitsus, arvestades vee- ettevõtja ettepanekut, heitvee reostumuse piirkontsentratsiooni reoainete kaupa.”;
1.2.9.2. punkti täiendatakse punktiga 12.6.1 järgmises sõnastuses:
“12.6.1 Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat heitvett ainult eelneval kokkuleppel vee- ettevõtjaga.”;
1.2.10. punkti 15.1. muudetakse jättes esimesest lausest välja sõna “torustiku”;
1.2.11. punkti 19.2.8. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“19.2.8. kui ühiskanalisatsiooni lastud heitvee reostumus ületas piirkontsentratsiooni ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee- ettevõtjaga.” ;
1.2.12. punktis 21 tehakse järgmised muudatused:
1.2.12.1. punkti 21.1. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“21.1. Kliendil on õigus nõuda vee- ettevõtjalt seadusest, käesolevast eeskirjast ja kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses või kliendilepingus ettenähtud juhul.”;
1.2.12.2. punkti 21.2. muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
“21.2. Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja –kanalisatsioonirajatiste ning –seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.”;
1.2.13. punktid 22.1. ja 22.7. tunnistatakse kehtetuks;
1.2.14. punkt 23 (koos alapunktidega) tunnistatakse kehtetuks.
2. Kinnitada Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja terviktekst vastavalt lisale 1 ja Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja terviktekst vastavalt lisale 2.
3. Määrus jõustub 01. veebruarist 2004. a.
Aadu Must
Esimees
Lisa 1
Tartu Linnavolikogu 15. jaanuari 2004. a
määrusele nr 56
Tartu Linnavolikogu 15. jaanuari 2004. a
määrusele nr 56
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
(Terviktekst alates 01.02. 2004. a)
(Terviktekst alates 01.02. 2004. a)
1. Üldsätted
1.1. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kindlaks määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise põhimõtted Tartu linnas.
1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega.
1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab vastavalt käesolevale eeskirjale võimaldama kinnistu veevärgi ühendamise ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamise ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistega kaetud alal.
1.4. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.
1.5. Liitumisleping on aluseks kliendilepingu sõlmimisel.
2. Liitumistaotluse esitamine
2.1. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumiseks esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
2.1.1. omaniku nimi ja elu- või asukoha-aadress;
2.1.2. kinnistu aadress;
2.1.3. vee kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus);
2.1.4. vee keskmine ööpäevatarve ja suurim tunnitarve;
2.1.5. ärajuhitava heitvee hulk ja koostis.
2.2. Taotlusele tuleb lisada kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine.
2.3. Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.
2.4. Eeskirja punktis 2.1. nimetatud taotluse esitab ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
3. Liitumistaotluse läbivaatamine
3.1. Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 15 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest vee-ettevõtjale. Vee-ettevõtja võib vajadusel pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 15 kalendripäeva, teatades sellest kirjalikult liitujale.
3.2. Esitatud taotluses ja lisatud dokumentides puuduste ilmnemisel lepivad vee-ettevõtja ja taotluse esitaja kokku tähtajas puuduste kõrvaldamiseks.
3.3. Vee-ettevõtja ei rahulda taotlust, kui liituja:
3.3.1. veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
3.3.2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3.3.3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.
3.4. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse kirjalikult ning see peab sisaldama taotluse rahuldamata jätmise põhjendust.
4. Liitumistingimused
4.1. Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti (edaspidi projekt) projekteerimisele.
4.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistingimustes määratakse:
4.2.1. liitumispunkt(id);
4.2.2. tehnilised (eri)nõuded;
4.2.3. vee lubatud keskmine ööpäevatarve;
4.2.4. ärajuhitava heitvee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;
4.2.5. isik(ud), kellega tuleb projekt kooskõlastada;
4.2.6. liitumistingimuste kehtivusaeg.
4.3. Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on liitujal õigus nõuda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid õigusaktidest tulenevaid tingimusi.
5. Projekti koostamine ja muutmine
5.1. Projekt koostatakse ehitusseaduses sätestatud korras.
5.2. Vee-ettevõtjal on vajadusel õigus nõuda projektis täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jms, mis on vajalikud tagamaks vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektset tehnilist lahendust ning keskkonnasäästlikku toimimist.
5.3. Igasugune liitumiseks vajaliku projekti muutmine ning kõrvalekaldumine projektist lahendatakse ehitusseaduses sätestatud korras.
6. Liitumisleping
6.1. Liitumisleping sõlmitakse enne ehitamise algust. Liituja teavitab projekti valmimisest vee-ettevõtjat kirjalikult ja esitab kirjaliku taotluse liitumislepingu sõlmimiseks. Vee-ettevõtja on kohustatud sõlmima liitumislepingu hiljemalt 30 päeva jooksul arvates vastava taotluse esitamisest, kui liituja ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Liitumislepingus sätestatakse:
6.1.1. dokumendid, mille alusel ühendamis- või remonttöid teostatakse (liitumistingimused, projekt, nõuded veemõõdusõlmele jms);
6.1.2. liitumistasu suurus ja tasumise kord;
6.1.3. vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ning kohustused.
6.2. Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 2 nädalat ette.
6.3. Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi ning vee-ettevõtja on teda eelnevalt kirjalikult hoiatanud. Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada, teatades sellest 2 nädalat kirjalikult ette, kui liituja ei täitnud (ei asunud täitma) hoiatuses märgitud tähtajaks oma kohustusi.
6.4. Liitumislepingu sõlmib ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
6.5. Liitumislepingu lõpetamisel ei kompenseerita liitujale tehtud kulutusi.
6.6. Liitumisega seotud vaidlused lahendatakse õigusaktidega ettenähtud korras.
7. Liitumistasu
7.1. Ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordset liitumistasu. Liitumistasu ei või ületada liitumispunkti ja liitumist võimaldava ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonivõrgu vahelise torustiku/rajatise ehitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Juhul, kui projekti koostab vee-ettevõtja, arvestatakse liitumistasu hulka ka projekti koostamise kulud.
7.2. Liitumistasu peab tasuma ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
7.3. Liitumistasu tuleb tasuda arvel näidatud kuupäevaks, kui vee-ettevõtja ja liituja ei ole kokku leppinud teisiti. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus.
7.4. Kinnistusisese torustiku ehituse maksumus alates liitumispunktist liitumistasu sisse ei kuulu.
8. Ühendus- ja/või tänavatorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutuselevõtmine
8.1. Ühendustorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi kinnistu torustik) ehitamine toimub ehitusseaduses sätestatud korras. Ühendustorustiku ehitamist korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
8.2. Ehitustööde lõppemisel kontrollib vee-ettevõtja esindaja ja linnavolikogu volitatud isik kinnistu torustiku ja ühendustorustiku vastavust nõuetele. Ühendustorustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik akt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja, ühendustorustiku ehitaja, vee-ettevõtja esindaja ja linnavolikogu volitatud isik.
8.3. Enne akti koostamist peab ehitustööde teostaja esitama vee-ettevõtja esindajale ja linnavolikogu volitatud isikule järgmised dokumendid:
8.3.1. teostusjoonised;
8.3.2. kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid;
8.3.3. torustike ja rajatiste katsetusaktid;
8.3.4. veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid;
8.3.5. torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.
8.4. Vee-ettevõtja loal võib valmisehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.
8.5. Vee-ettevõtjal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.
8.6. Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult vee-ettevõtja loal.
8.7. Vee-ettevõtja võib anda juhiseid kanalisatsiooni ühendustorustiku ventileerimiseks kliendivõrgu ühe või mitme välisõhku avaneva ventilatsiooniava kaudu.
8.8. Ühendamise ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku teeb vee-ettevõtja pärast akti allakirjutamist ning kui liituja on tasunud liitumistasu punktis 7.4. näidatud korras. Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja heitvee ärajuhtimist pärast kliendilepingu sõlmimist ja kliendilepingus kokkulepitud tähtajal.
9. Ajutine veevärk ja kanalisatsioon
9.1. Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veevõttu või kanalisatsiooni kasutamist ehitustel, ajutistes müügikohtades, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise kliendilepingu alusel.
9.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib paigaldada vee-ettevõtja poolt antud tingimustel. Ajutiste torustike ühendamiseks mõne teise kliendi vee ja -kanalisatsioonivõrguga on vaja selle kliendi nõusolekut.
9.3. Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldamine ja likvideerimine toimub nende omaniku kulul.
Lisa 2
Tartu Linnavolikogu 15. jaanuari 2004. a
määrusele nr 56
Tartu Linnavolikogu 15. jaanuari 2004. a
määrusele nr 56
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
(Terviktekst alates 01.02.2004. a)
(Terviktekst alates 01.02.2004. a)
SISUKORD
1) Üldsätted
2) Mõisted
3) Liitumispunkt
4) Ühisveevärgivee kvaliteet ja rõhk
5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
6) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine
7) Kliendile müüdava vee arvestus
8) Veemõõtesõlm
9) Vee arvestus veearvesti puudumisel
10) Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus
11) Omavoliline veekasutus ja ühendus
12) Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
13) Ärajuhitava heitvee arvestus
14) Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus
15) Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus
16) Heitvee reostumuse määramine
17) Heitvee ärajuhtimise teenuse hind
18) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumine
19) Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine
20) Vee-ettevõtja õigused ja kohustused
21) Kliendi õigused ja kohustused
22) Vastutus
1. Üldsätted
1.1. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Tartu linnas.
1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega.
1.3. Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.
2. Mõisted
abonenttasu - tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest;
allklient - isik, kes kasutab ühisveevärgi teenuseid kinnistu veetorustiku ja/või kliendi veevõrgu kaudu ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ja/või kanalisatsioonivõrgu kaudu;
drenaaživesi - drenaaži kaudu ärajuhitav vesi;
heitvesi - kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi;
klient - kinnistu omanik, hoonestusõiguse omanik või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandis või kelle valduses on ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga kliendilepingu;
kinnistu kanalisatsioonitorustik - kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni;
kinnistu kanalisatsioonivõrk - kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kinnistu kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik;
kliendileping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta;
kinnistu veetorustik - liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik;
kinnistu veevõrk - veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud);
kohtpuhasti - puhasti heitvee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi;
paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;
peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi heitvesi;
purgimiskoht – tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees;
restkaev - restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni;
reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi
reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;
sademetevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi;
sulgur - kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;
veemõõtesõlm - kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgearmatuuriga;
ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga;
ühtlustusmahuti - mahuti heitvee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks;
ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi- ja/või –
kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või heitvee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond;
ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub
erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse.
3. Liitumispunkt
3.1 Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.
3.2. Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.
3.3. Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee- ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.
4. Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk
4.1. Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.
4.2. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus.
4.3. Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 2 baari.
5. Ühisveevärgist võetava vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine
5.1. Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.
5.2. Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee, sademetevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kangemat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused.
5.3. Ühiskanalisatsiooni võivad heitvett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult vee-ettevõtja määratud kohtades.
6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine
6.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel.
6.2. Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust vee- ettevõtja klient.
6.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid linnavolikogu volitatud isikul.
6.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest. Hinna kehtestab linnavalitsus linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
7. Ühisveevärgist müüdava vee arvestus
7.1. Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus.
7.2. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Veearvesti paigaldab vee- ettevõtja, kui vee- ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
7.3. Kehtetu alates 01. 02. 2004. a.
7.4. Kinnistu veevärgile võib paigaldada ainult kuiva kambriga mitme joaga tiivikarvesteid, millel on metallkere. Arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja.
7.5. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.
7.6. Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal.
7.7. Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.
7.8. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja. Külma vee arvesteid taadeldakse vähemalt iga 5 aasta tagant.
7.9. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja.
7.10. Klient peab tagama linnavolikogu volitatud isikule juurdepääsu veearvestile.
8. Veemõõtesõlm
8.1. Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C.
8.2. Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja arvesti kliendi kulul selleks rajatud kaevu.
8.3. Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamise) toimub kliendi kulul.
8.4. Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm.
8.5. Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5-10 m³/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.
8.6. Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud).
8.7. Arvesti ette filtrit (mudakogurit) panna ei tohi. Kui ta aga on juba olemas, peab ta olema plommitud.
8.8. Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida.
8.9. Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.
8.10. Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.
8.11. Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse(hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee- ettevõtjaga.
8.12. Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.
8.13. Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.
9. Vee arvestus veearvesti puudumisel
9.1. Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi:
| Veekulu liik | Veekulu (m³ kuus inimese kohta |
| * Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon | 1,0 |
| * Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub dušš või vann | 2,6 |
| Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, milles on vann | 4,0 |
| * Tsentraalküttega korteris, milles on dušš | 5,8 |
| * Tsentraalküttega korteris, milles on vann ja dušš | 7,6 |
| * Ärihooned ja muud hooned | 0,3 |
| * Avalik veevõtu koht | 100 m³/koht |
9.2. Vee tarbimise arvestamiseks eeskirja punktis 9.1 kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.
9.3. Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kohe teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest, või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu eeskirja punkti 9.1. järgi ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on valeandmetega hõlmatud aeg.
10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus
10.1. Tulekustutusvee võtmist linna ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.
10.2. Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel
11. Omavoliline veekasutus ja ühendus
11.1. Omavoliliseks veekasutuseks on juhtumid, mil:
11.1.1. vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut;
11.1.2. on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid;
11.1.3. on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;
11.1.4. veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud;
11.1.5. omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;
11.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
11.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee- ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
11.1.8. vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest.
11.2. Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta.
11.3. Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu poolt volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud.
11.4. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee- ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates käesoleva eeskirja punktis 11.3. nimetatud akti koostamise kuupäevast.
11.5. Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks 1 kuu.
11.6. Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil.
12. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
12.1. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.
12.2. Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta heitvett, mis sisaldab:
12.2.1. tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
12.2.2. kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
12.2.3. biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms);
12.2.4. keskkonnaohtlikke mikroobe;
12.2.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke.
12.3. Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid jms.
12.4. Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.
12.5. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
12.6. Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtestab linnavalitsus, arvestades vee- ettevõtja ettepanekut, heitvee reostumuse piirkontsentratsiooni reoainete kaupa. Seejuures arvestatakse olemasolevaid puhastusseadmeid, reoainete mõju puhastusprotsessile ja ühiskanalisatsioonirajatistele, ühiskanalisatsiooni teenindava personali tööohutust, keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid.
12.6.1 Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat heitvett ainult eelneval kokkuleppel vee- ettevõtjaga.
12.7. Kui kliendi heitvesi ei vasta eeskirja punkti 12.2 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.
12.8. Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda heitvee ühtlustusmahuti ehitamist.
12.9. Linnavolikogu poolt volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.
13. Ärajuhitava heitvee arvestus
13.1. Kliendilt kanalisatsiooni juhitava heitvee hulk kas mõõdetakse heitvee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega.
13.2. Kui ärajuhitava heitvee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda heitvee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi heitvee arvesti.
13.3. Kui klient, kelle heitvett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed heitvee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada heitvee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve heitvee ärajuhtimise teenuse hinna alusel.
14. Sademete-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus
14.1. Kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava vee hulgaks võetakse keskmine äravoolunorm Tartu linnas, s.o. 160 l /m2 aastas.
14.2. Drenaaživee hulga mõõdab või arvutab vee-ettevõtja kooskõlastatult kliendiga.
15. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus
15.1. Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta. Omavolilise ühenduse kohta koostab linnavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtja vastavasisulise akti.
15.2. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil.
16. Heitvee reostumuse määramine
16.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostumuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud heitveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud heitveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.
16.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.
16.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.
16.4. Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reostumuse määrab Eesti standardiorganisatsiooni poolt tunnustatud laboratoorium.
16.5. Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul.
16.6. Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja heitvee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava heitvee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
17. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind
17.1. Heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab linnavalitsus linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
17.2. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind sõltub selle reostumusest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.
17.3. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi. Kui kinnistu eraldi asuvad väljalaskmed on varustatud mõõteseadmetega, võidakse kliendi soovil kehtestada eri väljalaskmetele erinevad hinnad
17.4. Kui kliendi heitvesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirkontsentratsiooni, võetakse ülemäärase reostumusega heitvee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirkontsentratsioonide ületamise korral määratakse ülereostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.
17.5. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostumuse määramist.
18. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumine
18.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus.
18.2. Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas.
18.3. Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
18.4. Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
18.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras.
18.6. Omavolilise ja /või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja punkt 11.4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
19. Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine
19.1. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist võib peatada või piirata käesolevas eeskirjas, kliendilepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras.
19.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine:
19.2.1. loodusõnnetuse korral;
19.2.2. energiavarustuse katkestamise korral;
19.2.3. ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;
19.2.4. vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;
19.2.5. kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente;
19.2.6. kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused;
19.2.7. kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus;
19.2.8. kui ühiskanalisatsiooni lastud heitvee reostumus ületas piirkontsentratsiooni ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee- ettevõtjaga.
19.3. Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtmise.
19.4. Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks.
19.5. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eeskirja punktis 19.4. sätestatud juhtumist kohaliku raadio kaudu või mõnel muu viisil 1 tööpäeva ette. Juhul, kui vee andmine ja heitvee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja heitvete ärajuhtimise muul viisil.
19.6. Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui klient:
19.6.1. on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;
19.6.2. ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid;
19.6.3. ei täida linnavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi;
19.6.4. ei täida vee-ettevõtja käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
19.6.5. ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni heitvee laskmise tingimustest;
19.6.6. rikub kliendilepingu tingimusi.
19.7. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale.
20. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused
20.1. Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt käesolevale eeskirjale ning linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele.
20.2. Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja käesolevale eeskirjale.
20.3. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras.
20.4. Vee-ettevõtjal on õigus teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.
20.5. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega.
20.6. Vee-ettevõtja vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest.
21. Kliendi õigused ja kohustused
21.1. Kliendil on õigus nõuda vee- ettevõtjalt seadusest, käesolevast eeskirjast ja kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või kliendilepingus ettenähtud juhul.
21.2. Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja –kanalisatsioonirajatiste ning –seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.
21.3. Klient peab lubama linnavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.
21.4. Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.
21.5. Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale.
21.6. Klient peab vee-ettevõtjale koheselt teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest.
21.7. Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst.
21.8. Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse.
21.9. Klient vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest.
22. Vastutus
22.1. Kehtetu alates 01. veebruarist 2004. a.
22.2. Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja punktides 19.2, 19.4, ja 19.6 käsitletud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest.
22.3. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud.
22.4. Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.
22.5. Klient peab sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostumuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.
22.6. Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemäärase reostumusega heitvett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras.
22.7. Kehtetu alates 01. veebruarist 2004. a.
23. Kehtetu alates 01. veebruarist 2004. a.