Tartu Maavalitsus esitas planeerimisseaduse § 65 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 alusel Tartu linnale kooskõlastamiseks koostatava Tartumaa maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringus võetakse arvesse üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatu ning kujundatakse põhimõtted asustuse arengu suunamisel, taristu ja liikuvuse kavandamisel, põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmisel.
Maakonnaplaneeringu koostamine algatati Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2013. a korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ ning Tartu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu maavanema 3. septembri 2013. a korraldusega nr 1-1/501 „Tartu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2013. a korralduse lisas on kinnitatud ka lähteseisukohad maakonnaplaneeringute koostamiseks.
Tulenevalt KeHJS § 2 lõikest 2 on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk keskkonnakaalutluste arvestamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva arengu edendamine. Sealhulgas peavad planeeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija KSH oluliseks eesmärgiks keskkonnaalaste, sotsiaal-kultuuriliste ja majanduslike kaalutluste vahel tasakaalustatud planeeringu kujundamise toetamist.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 1, planeerimisseaduse § 65, Tartu linna ehitusmääruse § 11 lg 6 ning arvestades Tartu Maavalitsuse 27.06.2016 kirja nr 9-11/1993-1 ja Tartu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kooskõlastada Tartumaa maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu järgmiste märkustega:
1.1. Tartu linna osas:
1.1.1. asustust käsitlevas seletuskirja peatükis 3.1 tuleb rõhutada Tartu linna kui kõrghariduskeskuse olulisust ning sellega kaasnevat ruumilist mõju linna arengule;
1.1.2. asustust käsitlevas seletuskirja peatükis 3.1 tuleb lisaks kesklinna konkurentsi tugevdamisele linnapiirkonnas rõhutada ka selle rahvusvahelist ja regionaalset tähtsust vaimu-, noorsoo-, ja eripalgelise kultuurikeskusena;
1.1.3. asustust käsitlevas seletuskirja peatükis 3.1 või Tartu linna keskuslinnana käsitlevas peatükis 3.3 tuleb rõhutada linna olulisust targa ja rahvusvahelise ettevõtluse alustamise paigana;
1.1.4. asustust käsitlevas seletuskirja peatükis 3.1 tuleb rõhutada, et maakonnaplaneeringus nähakse ette Tartu linnapiirkonna arengut linnastsenaariumi kohaselt, kus uued eluruumid linna ja eeslinna vahel jaguneksid pooleks;
1.1.5. korrigeerida linna haldusterritooriumil näidatud tiheasustusala tsoneeringut ja puhkealade paiknemist, viies selle vastavusse koostatava Tartu linna üldplaneeringuga;
1.1.6. joonisel mitte kajastada sadamaraudteed või lisada raudtee leppemärk taustteabe leppemärkide hulka;
1.1.7. eesmärgiga kajastada kavandatavate ja olemasolevate kergliiklusteede sidusust maakonna ja linna vahel tuleb joonisel kajastada järgmised vastavad kergliiklusteed: Mõisavahe kergliiklustee, Ilmatsalu tänava kergliiklustee, Ülenurme tänava kergliiklustee, Kroonuaia sild - Emajõe äär - Aruküla tee kergliiklustee;
1.1.8. tabelis 3 nimetada Tartu linna puhul teenustena ka kõrg- ja gümnaasiumiastme hariduse andmist;
1.1.9. seletuskirja peatükis 7.6. Veeteed nimetada regionaalse tähtsusega sadamana ka Ropka tee 22 asuvat sadamat;
1.1.10. seletuskirja peatükis 8 fikseerida, et uued 110 kV liinid Tartu linnas võivad olla vaid kaabelliinid;
1.1.11. seletuskirja peatükis 7.4. sätestada, et Tartu linn taotleb raudteega seonduva maa-ala vähendamist Riia tänava ja Näituse tänava vahelises lõigus eesmärgiga rajada selle asemele äri- ja büroohooneid uute töökohtade loomiseks linna ning linnaosade omavaheliseks paremaks sidumiseks.
1.2. Tartu maakonna osas:
1.2.1. tuginedes planeeringu lisa 4 uuringule „Tartumaa maakonnaplaneering. Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine“ pidada prognoosidele vastavaks tiheasumite laiendamist Tartu maakonnaplaneeringu eskiislahenduses näidatud ulatuses;
1.2.2. lisada joonisele kergliiklusteed Otepää ja Haaslava suunal, kaaluda kergliiklusteede võrgu täiendamist ja sidumist radiaalsete ühendustega;
1.2.3. lisada oluliste supluskohtade nimistusse Vasula järv, Ropka järv, Kurepalu paisjärv;
1.2.4. lisaks puhkealadele fikseerida planeeringus ka puhkemetsad (metsad, mis on kavandatud selleks, et linnade elanikel oleks võimalus puhata, korjata seeni ja marju, teha tervisesporti ka kodu lähedal linna lähiümbruse metsades);
1.2.5. mõistete peatükis anda maalise piirkonna mõiste;
1.2.6. punktis 7.1.4. asendada sõnad "ümberistumiseta sõit linnas ja linnalähialal" sõnadega "ümberistumiseta sõit linnalähiliinidel";
1.2.7. seletuskirja peatükis 8 tuleb fikseerida nõuded tiheasumite planeerimisel ja realiseerimisel tehnovõrkude osas järgnevalt: "Tiheasumi planeerimisel (olemasoleva tiheasumi laiendamisel või selle mahus uute hoonete planeerimisel) esitada maakonna tasemel konkreetne varustusnõue tehnilisele infrastruktuurile - lisaks olemasoleva elektrivõrgu laiendamisel põhinevale elektrivarustusele tuleb hoonete vee- ja kanalisatsioonilahendused kavandada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi baasil. Planeerimisel lahendada sademetevee käitlemine. Piisava kavandatava hoonestusmahu ja /või kaugküttevõrgu olemasolu korral kavandada hooned kaugküttevõrku ühendatavana";
1.2.8. transpordivõrgustiku ja muu tehnilise taristu (peatükk 7) osas fikseerida: "Tiheasumite teedevõrgu areng peab põhinema linnatänavate standardijärgsel liigitusel ja sellest tuleneval hierarhial.
Koostatavad planeeringud peavad viima teede- ja tänavatevõrgu arendamiseni, mille gabariidid ja tehnilised näitajad vastavad liikluskoormusele ja -iseloomule. Planeeritavate tiheasumite tänavavõrk tuleb kavandada seotult keskustega".
2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
